Obsah (6)

§ 462§ 172§ 663§ 657§ 654§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17999 Kohtuasi C.K avaldus

§ 462lg 2 esimene lause).

5.5. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172

lg 1 kohaselt avaldaja kanda, kuid puudutatud isikul menetluskulude puudumise tõttu ei olnud vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja taotlus rahuldada. 6.
2. Avaldaja määruskaebuse väidete kohaselt esitas ta piisaval hulgal erineva iseloomuga tõendeid, millest on jälgitav puudutatud isiku pika aja vältel vaenulik käitumine avaldaja suhtes. Puudutatud isik on oma selgitustes kohtule viidanud Cle. Avaldaja hinnangul on C roll praeguses asjas marginaalne. Avaldaja hinnangul viitab olukorra tõsidusele see, et ta pöördus abi saamiseks kohtu poole. Suunise kohtu poole pöördumiseks sai avaldaja kriminaalmenetluse uurijalt. Viidatud kriminaaluurimine oli seotud puudutatud isiku vägivalla kuritegudega oma abikaasa suhtes. C nõustus sellega, et puudutatud isiku suhtes ei rakendataks karistust. Vastasel juhul oleks puudutatud isik tänaseks süüdimõistetud kurjategija. Avaldaja hinnangul on seadusest tulenev ohulävend ületatud ning lähenemiskeelu kohaldamata jätmisega ohustatakse avaldajat ning tema vara.
3. Puudutatud isik jäi oma vastuses määruskaebusele varem väljendatud seisukohtade juurde ning leidis, et avaldus on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta.
4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 2-24-17999 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

1. Lähenemiskeelu kohaldamise alused on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud (vt RKTKm 29.04.2020, p 17 teine lõik), et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikusse, kes soovib lähenemiskeelu kohaldamist.
2. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja praegusel juhul lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi esile toonud. Maakohus kuulas enne asja lahendamist mõlemad osapooled ära. Mõlema poolte selgitustest nähtub, et nende kõige viimasem sõnumivahetus messengeris jääb
3. a algusesse ning vahetult kohtusid pooled avaldaja sõnul umbes kaks aastat tagasi. Ka avaldusele lisatud tõendid ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele. Puudutatud isik selgitas telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et ta on avaldaja telefonis ja internetis blokeerinud. Samuti ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel olnud füüsilisi konflikte. Kuna lähenemiskeelu kohaldamise eeldused on täitmata, on maakohus jätnud avalduse põhjendatult rahuldamata, mistõttu jätab kolleegium määruskaebus rahuldamata.
4. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on vastu võtnud puudutatud isiku vastulause tähtaja ületanud seisukoha leiab kolleegium, et avaldaja ei ole määruskaebuses täpsustanud, mida ta oma väitega silmas peab (millise dokumendi esitas puudutatud isik hilinenult). Juhul, kui avaldaja peab silmas puudutatud isiku vastust määruskaebusele, siis nähtub puudutatud isiku ja maakohtu kirjavahetusest, et avaldaja 15.05.2025 esitatud määruskaebus ei olnud puudutatud isikule toimikus nähtav ning maakohtu selgituste kohaselt esitas avaldaja õigesti avaneva dokumendi alles 27.05.2025 (dtl 79). Seega ei saanud puudutatud isik enne seda tähtaega määruskaebusega tutvuda ning ka vastust varem esitada. Isegi juhul, kui puudutatud isik oleks esitanud oma vastuse hilinenult, ei muuda see asjas tehtud järeldusi. Vastuses määruskaebusele jäi puudutatud isik samadele seisukohtadele, mida ta väljendas vastusena avaldusele, samuti ärakuulamisel, mistõttu nende seisukohtade väidetavalt hilinenud esitamine ei oleks maakohtu järeldusi määruskaebuse lahendamisel muutnud. 13.

§ 462

lg 2 alusel määrab kolleegium, et praeguse asja asjaolusid arvestades asendatakse jõustunud kohtulahendis avaldaja ja puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning menetlusosaliste isikukoode ei avalikustata. 14. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isikul ei ole praeguse asja menetlemisel menetluskulusid tekkinud. 5 2-24-17999 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6