2-17-13656/148

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-13656 Määruse kuupäev Tartu, 29. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Martin Triipan Kohtuasi E.K. kohustustest vabastamise menetlus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Võlgnik E.K.

Puudutatud isik/võlausaldaja Tolliameti kaudu Asja läbivaatamine Eesti Vabariik Maksu- ja Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB 1. Rahuldada E.K. määruskaebus.

2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-17-13656 tehtud Tartu Maakohtu 29. augusti 2025. a määrus osas, millega maakohus jättis E.K. vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest Eesti Vabariigi vastu (263 821 eurot 3 senti), samuti Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2025. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse selles osas muutmata.

3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada E.K. praeguse määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.

4.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Lõpetada E.K. kohustustest vabastamise menetlus.

4.2. Vabastada E.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

4.3. Vabastada E.K. usaldusisiku kohustustest.

4.4. Avaldada E.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5.Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-17-13656 1. Tartu Maakohus kuulutas 11. jaanuari 2018. a määrusega välja E.K. (võlgnik) pankroti. Tartu Maakohus lõpetas 11. juuni 2020. a määrusega pankrotimenetluse raugemisega ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

2.Võlgnik esitas 15. juulil 2025 Tartu Maakohtule taotluse lõpetada menetlus ja vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest.

3.Tartu Maakohus lõpetas 29. augusti 2025. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, vabastas ta usaldusisiku kohustustest ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, välja arvatud kriminaalasjas nr 1-07-1421 tehtud Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsusest tulenevast 263 821 euro 3 sendi suurusest kohustusest Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) vastu.

Maakohus kohaldas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 alusel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne 1. juulit 2022. Võlgnik täitis kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud keeldumise aluseid ei ole.

PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel mh õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas on rahuldatud tsiviilhagi Eesti Vabariigi kasuks.

Tegemist on PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega.

4.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus vabastada ta kõigist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Äärmiselt ebaõiglane on olukord, kus võlgnikult võetakse võimalus vabaneda kohustusest, mis tuleneb 18 aastat tagasi tehtud praeguseks kehtetuks tunnistatud kuriteokoosseisus süüdi mõistvast kohtuotsusest. Järelikult on maakohus kohustusest vabastamise otsustamisel kohaldanud diskretsiooni valesti.

5.Eesti Vabariik (MTA kaudu) kui võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kuigi pankrotimenetlus pakub füüsilisele isikule võimaluse vabaneda enamikust võlgadest, jääb tahtlikult ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus PankrS § 176 lg 2 alusel erandlikult kehtima.

Erand teenib kannatanute kaitset, tagades, et tahtlikult kahju tekitanud isik peab teo tagajärgede eest vastutama.

6.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 7. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. novembri 2025. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7.1. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt mõisteti võlgnik Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1421 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 alusel, määrati teo toimepanemise eest rahaline karistus ja rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohtuotsus on jõustunud 2. mail 2007. KarS § 386 lg 1 hilisem kehtetuks tunnistamine ei muuda Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsust tagajärjetuks. Sätte sõnastuse järgi on kahju tekkimine teo olemuslik tagajärg ning süüteokoosseis ei võimalda teo toimepanemist tahtluseta (KarS § 386 lg 1, KarS § 15 lg 1).

2(4) 2-17-13656 7.2. Kohustus, mille aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei saa enne 1. juulit 2022 kehtinud PankrS § 176 lg-st 2 tuleneva erandi tõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel lõppeda (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 29; RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 11). Praegu sätestab samasisulise piirangu FIMS § 50 lg 2.

7.3. Kohus ei saa võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamisel ümber hinnata jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude alust. Praegusel juhul ei saavutaks võlgnik sellega isegi soovitud tulemust, kuna KarS § 386 lg 1 kehtetuks tunnistamisega ei kaasnenud teo lubatavust kehtivas õiguskorras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Võlgnik palub määruskaebuses nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega vabastada võlgnik kõikidest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtud diskretsiooni õigesti teostanud. Kui poleks olnud pankrotimenetlust, oleks nõue juba aegunud. Võlgnikult on võetud täielikult ära võimalus vabaneda 18 aastat tagasi tehtud kohtuotsusest. Võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seda kinnitab maakohtu määrus. Oluline on ka see, et tegu, milles võlgnik süüdi mõisteti, ei ole enam käsitatav kuriteona. Vabastamata jätmine pole ka MTA huvides, sest nõude rahuldamine võlgniku eluajal on ebausutav. Võlgnikul takistab see aga tavaellu naasmist, ta jääb igavesse võlaringi.

9.Eesti Vabariik (MTA kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (Eesti Vabariigi nõue) vabastamata ja millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse selles osas muutmata. Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täielikult. Määruskaebus rahuldatakse.

11.Praeguses asjas kohalduva PankrS § 176 lg 2 (enne 1. juulit 2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel mh õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (eelkõige VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg-ga 1).

12.Kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus jõudnud ekslikule järeldusele, et kriminaalasjas nr 1-07-1421 tehtud Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsusest tuleneb õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

13.Kriminaalasjas tehtud otsuse resolutsioonis on rahuldatud Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja võlgnikult ning OÜ-lt Balte Ehitustööd on Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt välja mõistetud 4 143 868 eesti krooni. Võlgnik on süüdi tunnistatud KarS § 386 lg 1 alusel. Otsuses on mh lause: „Seega [võlgnik] pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtlikult maksuhaldurile valeandmete esitamise, mille tulemusena jäi maksudena laekumata ja tasaarvestati alusetult enam kui 500 000.00 krooni.“ Võlgnik pani talle etteheidetavad teod (maksuhaldurile käibe-, tulu- ja 3(4) 2-17-13656 sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine) otsuse kohaselt toime ajavahemikul 1. jaanuar 2004 kuni 30. mai 2006.

13.1. Riigikohus on mh praeguse määruse eelnevas lõigus nimetatud ajavahemikul kehtinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg 1 ja KarS § 386 lg 1 alusel leidnud, et maksukuriteo toimepanija vastu oli võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas. Nimelt reguleerib MKS § 41 lg 1 avalik-õiguslikku (maksuõiguslikku) suhet ega sätesta eraõiguslikku kahju hüvitamise alust (vt RKKKo 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p 38). MKS § 41 lg 1 (redaktsioon alates 1. jaanuarist 2004 kuni 30. juunini 2006) kohaselt vastutab isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

13.2. Kolleegium selgitab, et praeguse võlgniku vastu tsiviilhagi esitamine ei muuda nõude õiguslikku olemust. Kui tegemist oli maksuvõlaga, siis tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses ja selle rahuldamine ei muutnud maksuvõla nõuet õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustuseks PankrS § 176 lg 2 tähenduses.

PankrS § 176 lg-s 2 ei ole sätestatud keeldu vabastada isik maksuvõlast tulenevast kohustusest. Seega, kui esinevad muud kohustusest vabastamise alused, tuleb võlgnik vabastada ka maksuvõlast tulenevast kohustusest. Kohtud ei ole seda teinud, kuigi on tuvastanud muud kohustustest vabastamise alused.

14.Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohus kohaldasid vääralt PankrS § 176 lg-t 2, siis tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega kohtud jätsid võlgniku kohustustest vabastamata. Kolleegiumil on praeguses asjas võimalik teha uus määrus, võttes aluseks maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud, ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest ka seni vabastamata jäetud osas.

15.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)

Õigusnõustaja

Võlgade ümberkujundamine ja eraisiku pankrot

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.