Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Relvaseadus

Millest see õigusakt räägib?

See seadus reguleerib relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemist Eestis, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. See sätestab nõuded nende esemete tsiviilkäibesse lubamisele, seal olemisele ja sealt kõrvaldamisele.

Kellele: Isikuid ja ettevõtteid, kes tegelevad relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona valmistamise, müügi, soetamise, omamise, valdamise, hoidmise, hooldamise, kandmise, edasitoimetamise, veo, sisseveo, väljaveo, võõrandamise, pärimise, leidmise ja hävitamisega; Isikuid ja ettevõtteid, kes tegelevad relvade parandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja laenutamisega.

Põhiandmed

Riik
Eesti
Õigusvaldkond
Muud õigusaktid
Paragrahvid
93
Allikas
riigiteataja.ee
Tekst alla laaditud
Selgitus uuendatud

Mida see õigusakt reguleerib?

  • Nõuded relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele.
  • Relvade ja laskemoona tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse.
  • Nõuded lasketiirule ja laskepaigale.
  • Riikliku järelevalve teostamise alused ja korra nendes valdkondades.

Keda see õigusakt puudutab?

  • Isikuid ja ettevõtteid, kes tegelevad relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona valmistamise, müügi, soetamise, omamise, valdamise, hoidmise, hooldamise, kandmise, edasitoimetamise, veo, sisseveo, väljaveo, võõrandamise, pärimise, leidmise ja hävitamisega.
  • Isikuid ja ettevõtteid, kes tegelevad relvade parandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja laenutamisega.

Millised on peamised punktid?

  • Seadus ei kohaldu esemetele, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada.
  • Seadus ei kohaldu enne 1870. aastat valmistatud tulirelvadele ja nende koopiatele, kui nendest ei saa tulistada teatud laskemoona.
  • Seadus ei kohaldu laskekõlbmatuks muudetud relvadele, mille kohta on väljastatud vastav dokument, kui seadus ei sätesta teisiti.
  • Seadus ei kohaldu strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjarelvadele, kui seadus ei sätesta teisiti.

Muud õigusaktid

8
Määruste muutmine
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus
Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord
Elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded
Kiili valla jäätmehoolduseeskiri
Prokuratuuriseadus
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kaugküttega varustamisel
Alutaguse valla hankekord

Muud õigusaktid

Seaduse tekst

Seaduse tekst
Sisukord (93)
  1. § 1 Seaduse reguleerimisala
  2. § 2 Seaduse kohaldamisala
  3. § 3 Relvade ja laskemoona liigitus kasutusvaldkonna ning omaduste järgi
  4. § 4 Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul av
  5. § 5 Pärandvaras olev relv ja laskemoon
  6. § 6 Relva ja laskemoona sundvõõrandamine
  7. § 7 Ühisomandis olev relv ja laskemoon
  8. § 8 Pankrotivaras olev relv ja laskemoon
  9. § 9 Relva ja laskemoona leid
  10. § 10 Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimi
  11. § 11 Relvade liigitamine
  12. § 12 Tulirelvade liigitamine
  13. § 13 Gaasirelvade liigitamine
  14. § 14 Pneumorelvade liigitamine
  15. § 15 Külmrelvade liigitamine
  16. § 16 Heitrelvade liigitamine
  17. § 17 Laskemoon ja selle liigitamine
  18. § 18 Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
  19. § 19 Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
  20. § 20 Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
  21. § 21 Tulirelva olulised osad
  22. § 22 [Kehtetu - RT I 2010, 43, 256 - jõust. 28.07.2010]
  23. § 23 Relva ja laskemoona tüübikinnitus
  24. § 24 Teenistus- ja tsiviilrelvade register ning elektrooniline menetlus
  25. § 25 Relva- ja padrunikollektsioon
  26. § 26 Füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus
  27. § 27 Relva soetamine kollektsiooni jaoks
  28. § 28 Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve
  29. § 29 Eesti kodanikule lubatud relvad
  30. § 30 Välismaalasele lubatud relvade liigid
  31. § 31 Juriidilisele isikule lubatud relvade otstarve, liigid ja hulk
  32. § 32 Relvasoetamisluba
  33. § 33 Relva registreerimine
  34. § 34 Relvaluba
  35. § 35 Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
  36. § 36 Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolu
  37. § 37 Soetamisloa ja relvaloa taotlemine juriidilise isiku poolt
  38. § 38 Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik
  39. § 39 Vastutava isiku määramine ja tema volituste lõppemine
  40. § 40 Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjao
  41. § 41 Relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa kehtivuse pikendamine
  42. § 42 Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa
  43. § 43 Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
  44. § 44 Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks
  45. § 45 Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded
  46. § 46 Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
  47. § 47 [Kehtetu - RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
  48. § 48 Relva ja laskemoona hoidmine spordivõistlusel ja treeningul
  49. § 49 Relvakandmine
  50. § 50 Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
  51. § 51 Juriidilise isiku nimele registreeritud relva kandmine
  52. § 52 Juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamine töötajale j
  53. § 53 Juriidilise isiku relvakandmisluba
  54. § 54 Relva ja laskemoona edasitoimetamine
  55. § 55 Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
  56. § 56 Relvaveo mõiste
  57. § 57 Täiendavad nõuded kohalikul relvaveol
  58. § 58 Relva ja selle laskemoona kaasavõtmine õhusõidukisse
  59. § 59 Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja ajutise v
  60. § 60 Relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu ja ajutine väljavedu
  61. § 61 [Kehtetu - RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
  62. § 62 Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo ja ajutise väljaveo ti
  63. § 63 Relva ja laskemoona võõrandamise üldine kord
  64. § 64 Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule
  65. § 65 Relva võõrandamine vastavat tegevusluba omavale isikule või tema vahen
  66. § 66 Loakohustus
  67. § 67 Tegevusloa kontrolliese
  68. § 68 Tegevusloa taotlemine
  69. § 69 Tegevusloa taotlemise erisused
  70. § 70 Tegevusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused
  71. § 71 Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed
  72. § 72 Tegevusloa omajate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine
  73. § 73 Relvade ja laskemoona valmistamine
  74. § 74 Relvade ja laskemoona müük
  75. § 75 Tegevusluba omava isiku kohustused relvade ja laskemoona valmistamisel
  76. § 76 Relva parandamine
  77. § 77 Relva ümbertegemine
  78. § 78 Relva laskekõlbmatuks muutmine
  79. § 79 Relva lammutamine
  80. § 80 Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammuta
  81. § 81 Relvade parandamise ja ümbertegemisega tegeleva isiku kohustused
  82. § 82
  83. § 83 Relva ja laskemoona hävitamine
  84. § 84 Lasketiir ja laskepaik
  85. § 85 Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ning lasketiir
  86. § 86 Relva laenutamine ja kasutamine lasketiirus ning laskepaigas
  87. § 87 Laskemoona müük lasketiirus
  88. § 88 Järelevalve seaduse täitmise üle
  89. § 89 Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused
  90. § 90 Tegevuslubade, relvalubade ja relvakandmislubade kehtivus
  91. § 91 Seaduse rakendamise erisused
  92. § 92 § 97. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
  93. § 98 Seaduse jõustumine

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.12.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 12.12.2024, 4 Relvaseadus1 Vastu võetud 13.06.2001 RT I 2001, 65, 377 jõustumine 31.03.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.10.2001 - RT I 2001, 88, 531 - 01.07.2002 18.12.2001 - RT I 2001, 102, 673 - 01.01.2002 13.03.2002 - RT I 2002, 29, 175 - 31.03.2002 05.06.2002 - RT I 2002, 53, 336 - 01.07.2002 19.06.2002 - RT I 2002, 61, 375 - 01.08.2002 19.06.2002 - RT I 2002, 63, 387 - 01.09.2002 11.12.2002 - RT I 2002, 110, 653 - 01.04.2003 24.09.2003 - RT I 2003, 66, 449 - 03.11.2003 17.12.2003 - RT I 2003, 88, 594 - 08.01.2004 17.12.2003 - RT I 2004, 2, 7 - 05.02.2004 25.02.2004 - RT III 2004, 7, 70 - 25.02.2004 24.03.2004 - RT I 2004, 25, 170 - 01.05.2004 14.04.2004 - RT I 2004, 30, 208 - 01.05.2004 28.06.2004 - RT I 2004, 54, 388 - 25.06.2004 20.04.2006 - RT I 2006, 21, 162 - 01.06.2006 17.05.2006 - RT I 2006, 26, 191 - 01.08.2006 10.01.2007 - RT I 2007, 7, 38 - 05.02.2007 10.01.2007 - RT I 2007, 7, 38 - 01.01.2008 24.01.2007 - RT I 2007, 12, 66 - 01.01.2008 10.01.2007 - RT I 2007, 7, 38 - 27.04.2007 24.01.2007 - RT I 2007, 13, 69 - 15.03.2007 14.02.2007 - RT I 2007, 24, 126 - 01.07.2007 21.11.2007 - RT I 2007, 67, 414 - 28.12.2007 13.12.2007 - RT I 2008, 1, 6 - 14.01.2008 20.12.2007 - RT I 2008, 3, 24 - 17.02.2008 17.12.2008 - RT I 2009, 4, 25 - 26.01.2009 26.03.2009 - RT III 2009, 15, 109 - 26.03.2009 26.11.2009 - RT I 2009, 62, 405 - 01.01.2010; seaduses asendatud sõna „politseiprefektuur” sõnaga „politseiasutus” vastavas käändes.

10.12.2009 - RT I 2009, 63, 408 - 28.12.2009 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).

16.06.2010 - RT I 2010, 37, 223 - 09.07.2010 17.06.2010 - RT I 2010, 43, 256 - 28.07.2010 14.12.2010 - RT I, 27.12.2010, 7 - 14.12.2010 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu 23.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 4 - 01.06.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 2 - 01.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 23.02.2011 - RT I, 25.03.2011, 1 - 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 26.04.2011 - RT I, 04.05.2011, 6 - 26.04.2011 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 36 lõike 1 punkti 8 põhiseaduse § 19 lõikega 1 vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa andmisel arvestada kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega 07.12.2011 - RT I, 22.12.2011, 2 - 01.01.2012 08.12.2011 - RT I, 22.12.2011, 3 - 23.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 08.12.2011 - RT I, 29.12.2011, 1 - 01.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 2 - 09.07.2012, osaliselt 01.01.2013 28.02.2013 - RT I, 20.03.2013, 1 - 01.04.2013 25.04.2013 - RT I, 16.05.2013, 2 - 01.06.2013 23.05.2013 - RT I, 28.05.2013, 8 - 23.05.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 41 lõige 9 koostoimes sama seaduse § 36 lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.

05.12.2013 - RT I, 22.12.2013, 1 - 01.01.2014 11.12.2013 - RT I, 23.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014 05.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 1 - 01.07.2014 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 01.01.2015 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.

11.02.2015 - RT I, 04.03.2015, 5 - 01.04.2015 18.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 4 - 01.10.2015, osaliselt 01.03.2016 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 2 - 29.03.2015 31.05.2017 - RT I, 16.06.2017, 1 - 01.07.2017 14.02.2018 - RT I, 09.03.2018, 1 - 01.07.2018, osaliselt 19.03.2018 ja 01.01.2019; osaliselt muudetud [RT I, 29.06.2018, 3] 13.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 3 - 01.07.2018 13.06.2018 - RT I, 06.07.2018, 1 - 01.01.2019 20.11.2018 - RT I, 12.12.2018, 1 - 01.01.2019 21.11.2018 - RT I, 12.12.2018, 3 - 01.01.2019 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019, osaliselt 14.12.2019 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 11 - 01.01.2020 23.01.2020 - RT I, 12.02.2020, 1 - 01.03.2020, osaliselt 01.01.2021 ja 01.01.2022 20.04.2020 - RT I, 06.05.2020, 1 - 07.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist.

17.06.2020 - RT I, 03.07.2020, 1 - 15.07.2020, osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. märtsist.

11.05.2022 - RT I, 27.05.2022, 2 - 01.07.2022 08.06.2022 - RT I, 29.06.2022, 1 - 09.07.2022 12.09.2022 - RT I, 20.09.2022, 1 - 30.09.2022 11.01.2023 - RT I, 27.01.2023, 1 - 01.04.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 2 - 01.07.2024 22.02.2023 - RT I, 14.03.2023, 21 - 15.03.2023 22.02.2023 - RT I, 14.03.2023, 22 - 30.03.2023, osaliselt 01.10.2023 ja 30.12.2025 22.02.2023 - RT I, 17.03.2023, 3 - 01.04.2023 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023 - Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 6 alusel asendatud sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes.

15.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 2 - 16.07.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 10.04.2024 - RT I, 30.04.2024, 1 - 01.07.2024 12.06.2024 - RT I, 29.06.2024, 3 - 01.01.2025 20.11.2024 - RT I, 12.12.2024, 1 - 01.01.2025; seaduse 11¹. peatükis asendatud sõnad „sõjarelv, laskemoon” ja „sõjarelvad, laskemoon” sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon” vastavas käändes.

11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1Seaduse reguleerimisala

(1)Käesolev seadus sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018] (1^1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (1^2) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
(2)[Kehtetu - RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(3)[Kehtetu - RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

§ 1^1. Mõisted

(1)Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.
(2)Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(3)Laskespordiorganisatsioon on käesoleva seaduse tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(4)Laskespordiklubi on käesoleva seaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(5)Muuseum on käesoleva seaduse tähenduses riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum või muuseumiseaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonile ning mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(6)Muuseumi relvakollektsioon on käesoleva seaduse tähenduses ajaloolist või kultuurilist väärtust omavate relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona korrastatud kogum või üksikeksemplarid, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada eksponeerimiseks või uurimistööks ja mis on kantud muuseumiseaduse § 15 alusel loodud muuseumide andmekogusse. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(7)Riigikaitses osalev isik on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes on:
1)tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse § 7 tähenduses;
2)sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige;
3)sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni liige (edaspidi esindusorganisatsioon). [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(8)Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutav ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes on meresõiduohutuse seaduse § 75^3 kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohu piirkonnas osutama relvastatud laevakaitset. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]

§ 2Seaduse kohaldamisala

(1)Käesolevat seadust ei kohaldata:
1)asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;

1^1) esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel; [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

2)enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;
3)laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusmäärus), III lisas sätestatud laskekõlbmatust tõendav dokument, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] 3^1) enne 2016. aasta 8. aprilli laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on käesoleva seaduse alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendav tunnistus, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
4)strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjarelvale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018] 4^1) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveole ning Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel; [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
5)lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele lõhkematerjaliseadusega reguleeritud küsimustes, välja arvatud sõjarelva laskemoonale ja pürotehnilisele tootele ning lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] 5^1) [kehtetu - RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
6)terariistale, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused;
7)[kehtetu - RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
8)ametirelvadele, nende laskemoonale ning valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olevale lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
9)Kaitseliidu relvale ja selle laskemoonale, kui käesolev seadus või Kaitseliidu seadus ei sätesta teisiti;
10)ametirelvale ja selle laskemoonale, mida kannab relvastatud pardasaatja või teise riigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu ameti ametnik, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 3^1 sätestatud juhul; [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]
11)riigi omandis ja riikliku ekspertiisiasutuse valduses olevale relvale ja laskemoonale, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10^1 sätestatud juhul; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
12)Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona käitlemisele, välja arvatud käesoleva seaduse 2., 12^3 ., 13. ja 13^1 . peatükk. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(2)[Kehtetu - RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(3)Käesolevas seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi suhtes. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 2^1. Tulirelvadealane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus

(1)Politsei- ja Piirivalveamet vahetab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, relvakandmisloa või relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) andmisest keeldumise kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimise eelloa ja loa kohta.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lähtutakse teabe vahetamisel järgmistest Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest:
1)komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks (ELT L 116, 03.05.2019, lk 1–4);
2)komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord (ELT L 307, 01.09.2021, lk 3–8).
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu, mida on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem).
(4)Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu isikust:
1)kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 26 lõike 4 või 5 alusel kollektsioneerimisluba;
2)kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 5, 6, 6^1 , 7, 8, 9, 11, 11^1 või 11^2 või lõikes 4 sätestatud loa andmist välistavate asjaolude tõttu relvaluba, soetamisluba või relvakandmisluba;
3)kelle relvaloa, soetamisloa, kollektsioneerimisloa või relvakandmisloa kehtivus peatati käesoleva seaduse § 26 lõikes 8, § 40^1 lõikes 7 või § 43 lõike 1 punktis 1, 1^1 , 2, 2^1 või 5 sätestatud alusel;
4)kelle relvaluba, soetamisluba, kollektsioneerimisluba või relvakandmisluba tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 26 lõikes 10 või 11, § 43 lõike 3 punktis 2, 9, 9^1 , 9^4 või 9^5 või lõikes 3^1 , 3^2 või 3^3 või § 40^1 lõikes 7 sätestatud alusel.
(5)Siseturu infosüsteemi kaudu vahetatud teave jääb siseturu infosüsteemis juurdepääsetavaks kümneks aastaks alates käesoleva lõike punktides 1–3 osutatud kuupäevast, mis asjaomase keeldumisotsuse puhul kehtib ja on nimetatud kuupäevadest kõige hilisem, võttes arvesse võimalikku ajakohastamist komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1423 artikli 4 alusel:
1)kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, millal tehti keeldumisotsus;
2)kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, millal kirjet viimati ajakohastati, et kinnitada, et keeldumisotsus on endiselt jõus;
3)kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud keeldumisotsuse kindla lõppkuupäevana.
(6)Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas relvaluba, soetamisluba, relvakandmisluba või kollektsioneerimisluba taotleva isiku kohta on siseturu infosüsteemi esitatud teade, et talle on keeldutud väljastamast teises Euroopa Liidu liikmesriigis turvalisuse või tema ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relva käitlemise luba.
(7)Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu, et on väljastanud käesoleva seaduse § 62^4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendi, ning kontrollib siseturu infosüsteemi esitatud teavet dokumentide kohta, mis on vajalikud relva ja laskemoona Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

§ 3Relvade ja laskemoona liigitus kasutusvaldkonna ning omaduste järgi

[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

(1)Relvad jagunevad põhilise kasutusvaldkonna järgi järgmiselt:
1)ametirelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks;
2)tsiviilrelv ‒ relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, asjakohase spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.
(2)Ametirelvad jagunevad järgmiselt:
1)teenistusrelv – relv, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks;
2)sõjaväerelv – relv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks.
(3)Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(4)Harjutusrelv on ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada.
(5)Teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6)Sõjaväerelvade, nende laskemoona ning lahingumoona käitlemise nõuded ja korra ning üleandmise korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7)Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoona ning osade käitlemisele ja üleandmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korda, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.
(8)Ametirelvi, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osi võib üle anda käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 või vangistusseaduse § 71 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(9)Ametirelva registrikanne näitab, mis korra kohaselt seda relva käideldakse ja selle üle arvestust peetakse. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 3^1. Relvastatud pardasaatja ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelvad ja nende laskemoon

[RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]

(1)Teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametnikule, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, on lubatud järgmised ametirelva liigid: [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]
1)tulirelv;
2)gaasirelv;
3)külmrelv;
4)pneumorelv;
5)elektrišokirelv; [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]
6)harjutusrelv. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]
(2)Relvastatud pardasaatjale on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud ametirelva liigid.
(3)Ametirelva laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud ametirelvades kasutatav laskemoon. (3^1) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi viia üksnes vastava Eesti ametiasutuse teatise alusel. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]
(4)Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametnik võib ametirelva kasutada üksnes juhul, kui esineb oht ametniku või teise inimese elule. Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri ja ilmsete raseduse tunnustega naise vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]
(5)Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 30.09.2022]

§ 4Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel

[RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] () Ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, võib tulirelva kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba. Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 5Pärandvaras olev relv ja laskemoon

(1)Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Alates pärandi vastuvõtmise päevast kolme kuu jooksul on pärijal õigus:
1)esitada taotlus päritud relva kohta relvaloa saamiseks;
2)esitada taotlus päritud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
3)võõrandada päritud relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(3)Kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, peab pärija võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisest keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4)Pärandvaras olevat, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(5)Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.

§ 6Relva ja laskemoona sundvõõrandamine

(1)Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
(2)Relv ja laskemoon sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.
(3)Sundvõõrandamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. Sundvõõrandamise otsuses näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] (3^1) Kui hüvitise saaja ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning sundvõõrandamise otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib Politsei- ja Piirivalveameti ametnik otsuse avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (3^2) Sundvõõrandamise otsuse avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse hüvitise saaja isikuandmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Sundvõõrandamise otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(4)Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(5)Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

§ 7Ühisomandis olev relv ja laskemoon

(1)Kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara jagamisel jäävad ühele neist teise nimele registreeritud relv ja laskemoon, on ta kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Alates jagatud varale omandiõiguse tekkimise päevast kolme kuu jooksul on omanikul õigus:
1)esitada avaldus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;
2)esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
3)võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(3)Juhul kui relvaloa andmisest keeldutakse, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4)Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on paralleelrelvaluba sama relva kohta ning tal on käesoleva seaduse kohased tingimused relva hoidmiseks, võib ta relva ja laskemoona käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud toimingute ajal oma käes hoida.

§ 8Pankrotivaras olev relv ja laskemoon

(1)Pankroti korral peab pankrotihaldur tagama pankrotivaras oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2)Pankrotivaras olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse pankrotihalduri taotluse alusel.
(3)Kui pankrotivaras olevat relva ja laskemoona ei õnnestu võõrandada kuue kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, hävitatakse need käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
(4)Pankrotivaras olevale sõjarelvale, sõjarelva laskemoonale ja lahingumoonale kohaldatakse käesoleva seaduse 11^1 . peatüki 3. jaos sätestatud nõudeid. [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

§ 8^1. Täitemenetluse objektiks olev relv ja laskemoon

(1)Täitemenetluse käigus peab kohtutäitur tagama täitemenetluse objektiks oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2)Täitemenetluse objektiks olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse kohtutäituri taotluse alusel. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(3)Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või arestida ega täitemenetluses müüa. [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

§ 9Relva ja laskemoona leid

(1)Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast avalikult seitsme tööpäeva jooksul arvates leitud relva ja laskemoona temale üleandmise päevale järgnevast päevast. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(3)Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel avalikult teatamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(4)Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest kolme kuu jooksul on omanikul õigus:
1)esitada taotlus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;
2)esitada taotlus omandatud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
3)võõrandada relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(5)Kui leidjale keeldutakse leitud relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(6)Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(7)Kui leidja ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 4 või 5 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad need sundvõõrandamisele.

§ 10Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine

(1)Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.
(3)Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 10^1. Ekspertiisiasutuses ekspertiiside tegemiseks kasutatavate relvade ja laskemoona käitlemine

Riigi omandis olevate relvade ja laskemoona, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

2. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OSAD

[RT I 2010, 43, 256 - jõust. 28.07.2010]

§ 11Relvade liigitamine

Relvad liigitatakse järgmiselt:

1)tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
2)gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;
3)pneumorelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;
4)külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;
5)heitrelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;
6)elektrišokirelv – relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel;
7)hoiatus- ja signaalrelv – seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks; [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
8)akustiline relv – spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, sealhulgas automaattulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
9)laskekõlbmatu relv – tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 12Tulirelvade liigitamine

(1)Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on:
1)püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm;
2)püstol – tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas;
3)revolver – trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.
(2)Tulirelvade liigid kasutatava padruni järgi on:
1)tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun;
2)tulirelv, mille laskemoonaks on ääretulepadrun. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(3)Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1)sileraudne – tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2)vintraudne – tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3)kombineeritud – sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

§ 12^1. Relvade klassidesse liigitamine

(1)A-klassi relvad on:
1)automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;
2)mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;
3)automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;
4)poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5)poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;
6)poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;
7)kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.
(2)B-klassi relvad on:
1)poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline püstol; [RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
2)kesktulepadrunit kasutav ühelasuline püstol;
3)ääretulepadrunit kasutav ühelasuline püstol üldpikkusega alla 280 mm;
4)poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit;
5)poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit;
6)poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud kuni 20 padrunit mahutav padrunisalv;
7)revolver;
8)poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega kuni 600 mm;
9)kõik käesoleva lõike punktides 1–4, 6–8 ja 10 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;
10)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.
(3)C-klassi relvad on:
1)poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega üle 600 mm;
2)ühelasuline püss;
3)poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit;
4)käsitsi ümberlaetav ääretulepadrunit kasutav püss;
5)poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit;
6)käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kaksteist kesktulepadrunit;
7)ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol üldpikkusega vähemalt 280 mm;
8)kõik käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 ja käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;
9)käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt;
10)käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud relvad.
(4)Relva kuuluvus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud klassi määratakse, kui relv kantakse käesoleva seaduse § 62^4 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendile. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 13Gaasirelvade liigitamine

Gaasirelvade liigid on:

1)gaasipihusti;
2)gaasipüstol, gaasirevolver – gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.

§ 14Pneumorelvade liigitamine

Pneumorelvade liigid on:

1)pneumopüss;
2)pneumopüstol, pneumorevolver.

§ 15Külmrelvade liigitamine

(1)Külmrelvade liigid on:
1)löögirelv (kumminui, teleskoopnui, kettnui, teraspiits, kasteet jt); [RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]
2)torkerelv (pistoda, torketääk, stilett jt);
3)torke-lõikerelv (jahinuga ja -puss, allveenuga, tääknuga jt);
4)torke-raierelv (mõõk jt).
(2)Kumminui on kummist või plastmassist löögirelv, mis on ette nähtud enesekaitseks ja ründe tõkestamiseks ründaja lühiajalise kahjustamise teel.
(3)[Kehtetu - RT I 2008, 1, 6 - jõust. 14.01.2008]

§ 16Heitrelvade liigitamine

Heitrelvade liigid on:

1)amb – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise mehaanilise seadise abil;
2)sportvibu;
3)allveerelv (allveepüss ja -püstol);
4)viskerelv (visketähik, viskepiik, viskenuga). [RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 17Laskemoon ja selle liigitamine

[RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

(1)Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest:
1)püssirohi või muu paiskelaeng;
2)sütik;
3)kuul, haavel või muu lendkeha;
4)padrunikest.
(2)Padrunite liigid on:
1)tulirelvapadrun, mille lendkehaks on kuul või haavel;
2)gaasirelvapadrun, mille lendkehaks on gaas.
(3)Tulirelvapadrunite liigid on:
1)kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel;
2)ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 18Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

(1)Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
1)gaasipihusti;
2)kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;

2^1) hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga; [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

3)jahinuga ja -puss;

3^1) tääknuga; [RT I 2010, 37, 223 - jõust. 09.07.2010] 3^2) torketääk; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

4)allveenuga;
5)spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6)ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7)amb; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
8)sportvibu; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
9)allveerelv.
(2)Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel või muu lendkeha ja padrunikest. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(3)Piiramata tsiviilkäibega relvale ja laskemoonale laieneb käesolev seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–9 ning käesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja § 28 lõike 2 osas. [RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]
(4)Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik. (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2^1 nimetatud relva kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2–4 sätestatut. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik. (5^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud relva võib kasutada jahiks vähemalt 18-aastane isik jahiseaduses sätestatud korras ja tingimustel. [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]
(6)Lubatud on üksnes lakrimaatoritega CS või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%.
(7)Gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks.
(9)Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate piiramata tsiviilkäibega relvade väljavedu ning edasitoimetamine toimub kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega. [RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]

§ 19Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

(1)Piiratud tsiviilkäibega relvad on:
1)gaasirelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud gaasipihusti;
2)pneumorelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud pneumorelv;
3)külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3–6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;
4)[kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
5)tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad;
6)akustilised relvad. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (1^1) Piiratud tsiviilkäibega võib olla ka sõjarelv, millele on käesoleva seaduse § 23 kohane tüübikinnitus antud ning mida ei ole nimetatud § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 ega sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, ning selle laskemoon. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2)Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
(3)Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 20Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon

(1)Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1)tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
2)[kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
3)tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4)tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5)automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6)tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7)eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 83^3 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2)Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1)kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese; [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
2)lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3)vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
(3)Tsiviilkäibes on keelatud elektrišokirelv.
(4)Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
1)gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
2)soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
3)soomust läbistava toimega lõhkelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
4)soomust läbistava toimega süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
5)õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6)eriohtlikkusega relvade, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 83^3 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelva laskemoon. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(5)Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

§ 20^1. Tulirelva osad

(1)Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, padrunisalv ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(2)Tulirelva osadena käsitatakse ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut. [RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
(3)Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada vaid lasketiirus, laskepaigas, jahipidamisel ning jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Helisummuti omamise õiguse annab relvaluba. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023] (3^1) Helisummuti tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 või 2 või § 31 lõike 1 punktis 2 või 6 nimetatud otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid jahipidamisel, lasketiirus või laskepaigas. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]
(4)Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil. Lasersihikut on lubatud kasutada Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja relval. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(5)Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiirus, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul. Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023] (5^1) Öösihiku tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 ja § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid lasketiirus, laskepaigas või jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023] (5^2) Juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle on väljastatud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või tegevusluba § 66 lõike 1 punktis 1, 1^1 , 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
(6)Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(7)Poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi mõlemad piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, omada ja vallata üksnes füüsiline või juriidiline isik:
1)kellele väljastatud relvaloale on märgitud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2^1 või 6 või § 31 lõike 1 punktis 2^1 , 3 või 7 nimetatud otstarve;
2)kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba; [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
3)kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv;
4)kellele on käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1, 1^1 , 2, 4 või 5 või § 83^33 alusel väljastatud tegevusluba; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
5)kes on riigikaitses osalev isik ja kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
6)kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(8)Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(9)Piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud nõudele vastav isik võib piiratud käibega padrunisalve tulirelvale kinnitada ja kasutada Kaitseliidu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(10)Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalve, peab see asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 21Tulirelva olulised osad

(1)Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (1^1) Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(2)Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.
(3)Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(4)Adapter on tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 22[Kehtetu - RT I 2010, 43, 256 - jõust. 28.07.2010]

3. peatükk RELVA JA LASKEMOONA TÜÜBIKINNITUS. RELVADE ARVESTUS

[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 23Relva ja laskemoona tüübikinnitus

(1)Relva ja laskemoona tüübikinnituse (edaspidi tüübikinnitus) käigus tehakse kindlaks relva- või padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ja määratakse kasutusvaldkond, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 25. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(2)Tulirelva olulisele osale tehakse tüübikinnitus koos relvamudeliga, mille külge paigaldamiseks on osa ette nähtud. Tüübikinnitusele ei kuulu relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad, teleskoopnuiad ega piiramata tsiviilkäibega relvad. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(3)Relv loetakse relvamudeliks siis, kui:
1)selle ehitus ja kuju kogumina on kordumatu või
2)see on algseks prototüübiks ühe ja sama tootja poolt valmistatud teistele samasuguse ehituse ja kujuga relvadele ning selle nimetuses järgneb tootja- või marginimele vahetult vähemalt üks seda relvamudelit sama tootja teistest relvadest eristav tähis.
(4)Laskemoon loetakse laskemoona mudeliks vastavalt padruni kaliibritähisele, mis näitab üheaegselt nii pihtamislaengu kui ka padrunikesta üldehitust või viitab relvale, mille laskemoonaks laskemoona mudel algselt konstrueeriti. Kaliibritähiste sünonüümid loetakse ühe ja sama laskemoona mudeli tähistusteks.
(5)Tuli-, gaasi- ja pneumorelv loetakse vastavate relvade modifikatsiooniks, kui:
1)selle relva mudelile on antud tüübikinnitus,
2)ühesugused on nii relvamudeli ja -modifikatsiooni kuju kui ka mehhanismide ehitus ja paigutus, välja arvatud spetsiaalsed muudatused parema- või vasakukäeliseks kasutamiseks ja selle muu ehitus on mudeliga samane ja erinev on ainult kaliibritähis,
3)selle muu ehitus on relvamudeliga samane, kuid mõõtmed on proportsionaalselt väiksemad,
4)selle muu ehitus vastab relvamudelile, kuid relvaraud on pikem või lühem või
5)selle relvamudeli ja -modifikatsiooni vahelised erinevused avalduvad viimistluses ning püssilae või käepideme või muu tugiosa materjalis.
(6)Padrunid jagunevad erinevate pihtamislaengute alusel padrunimodifikatsiooniks, kui:
1)selle padruni mudelile (kaliibritähise järgi) on antud tüübikinnitus,
2)selle kuuli ehitus on erinev,
3)selle haavlite-kartetšide läbimõõt on erinev või
4)sellel on muu pihtamislaeng.
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2–4 nimetatud erinevuste puudumisel loetakse erineva pikkuse või erinevast materjalist padrunikestaga sileraudse püssi padrunid samaks padrunimudeliks ja -modifikatsiooniks.
(8)Huvitatud isiku taotlusel tehakse tüübikinnitus relva või laskemoona Eestisse sissetoomisel, Eestis valmistamisel, teisest kasutusvaldkonnast ületoomisel, samuti pärast relva ümberehitamist. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(9)Relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui:
1)otsustatakse käesoleva seaduse alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine või pikendamine; [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
2)on vaja kindlaks teha või üle kontrollida relva või laskemoona liiki, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükist ning §-dest 3 ja 25.
(10)Relva- ja padrunimudeli tüübikinnitust tehakse vastava tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise kirjanduse alusel. Tüübikinnitust tegeval asutusel on õigus nõuda tüübikinnituse algatajalt konkreetse relvaeksemplari või täiendavate materjalide esitamist.
(11)Tüübikinnituse tulemusena tsiviilrelvaks tunnistatud relvamudeli andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri tüübikinnituste loetelusse tsiviilkäibesse lubatud tsiviilrelva mudelina. Relvamodifikatsiooni andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ilma tüübikinnituseta. Registrikande alusel loetakse tsiviilrelva laskemoonaks sellised padrunid, mille kohta on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud valmistaja ja pihtamislaengu andmed. Enne 2002. aasta 31. märtsi tsiviilkäibesse lubatud relvade ja laskemoona mudelid ning modifikatsioonid loetakse tüübikinnituse saanuks, kui registrikandega ei ole määratud teisiti.
(12)Tsiviilkäibes keelatud relva- ja padrunimudelitele ning nende modifikatsioonidele tehakse tüübikinnitus ainult selle relva või padruni kollektsioneerimise registreerimiseks. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
(13)Tüübikinnituse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(14)Tüübikinnitust teeb Vabariigi Valitsuse määrusega volitatud asutus. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

§ 24Teenistus- ja tsiviilrelvade register ning elektrooniline menetlus

[RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

(1)Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks asutatud andmekogu. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri eesmärk on:
1)tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgitavus;
2)tagada käesoleva seaduse § 83^33 lõikes 1 sätestatud tegevusloa omaja soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona jälgitavus; [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
3)tagada käesoleva seaduse alusel luba taotlevate isikute, loa omajate ning relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve;
4)hõlbustada registrisse kantud relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona vaba liikumist ning nende andmete alusel järelevalve teostamist;
5)lihtsustada aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust.
(2)Teenistus- ja tsiviilrelvade registris töödeldakse järgmisi andmeid:
1)loa taotlemise ja väljastamisega seotud andmed, mis on vajalikud käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
2)loa omajate ja relvaomanike andmed, sealhulgas nende isikut tõendava dokumendi ja tervisetõendi andmed;
3)piiratud tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed;
4)relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvate relvade, välja arvatud muuseumi relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmed;
5)laskekõlbmatute relvade andmed;
6)laskekõlbmatute relvade omanike andmed;
7)tüübikinnitusega relvamarkide ja -mudelite ning nende modifikatsioonide andmed;
8)tüübikinnitusega padrunimudelite ja nende modifikatsioonide andmed;
9)teenistusrelvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona omanike ning valdajate andmed;
10)sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed; [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
11)leitud relva andmed;
12)leitud relvast teavitaja andmed;
13)asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmed.
(3)Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse registri põhimääruses.
(4)Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Relva andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eestis relva valmimisel ja markeerimisel, registreerimata relva leidmisel, relva asitõendiks tunnistamisel või konfiskeerimisel ning relva sõjaväerelvade registrist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisel.
(6)Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta järgmiste relvade andmeid:
1)piiramata tsiviilkäibega relv;
2)[kehtetu - RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
3)transiitveosena veetav relv;
4)teenistusrelvade hulka kuuluv külmrelv.
(7)Käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1–2, 5 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad tsiviilkäibes lubatud relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, piiratud käibega padrunisalve, laskemoona, püssirohu ja sütiku käibe jälgitavuse.
(8)Käesoleva seaduse § 83^33 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käibe jälgitavuse. [RT I, 12.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri isikuandmeid.
(10)Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(11)Teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikustatud andmed on juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. (11^1) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistri, Kaitsepolitseiameti relvaregistri (edaspidi Kaitsepolitseiameti relvaregister) andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(12)Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud relva omaval asutusel, § 66 lõikes 1 ja § 83^33 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omajal, tüübikinnituse tegijal, kohtutäituril, pankrotihalduril ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikul on juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikuandmetele, et täita neile käesoleva seaduse alusel antud ülesandeid. Muudel isikutel on juurdepääs registri isikuandmetele juhul, kui see õigus tuleneb seadusest.
(13)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatule väljastatakse isikuandmeid andmesubjekti nõusolekul. Andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringuks, riiklikuks statistikaks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile, et tagada tema ülesannete täitmine, ning muul juhul, kui teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.
(14)Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses sätestatakse:
1)registri ülesehitus ja organisatsiooniline struktuur;

1^1) vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded; [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] 1^2) Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused; [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

2)registrisse kantud andmete koosseis;
3)registri andmeandjad ja -saajad;
4)andmevahetuse viis;
5)vajaduse korral muud registri pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(15)Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja käesoleva seaduse alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus.
(16)Käesoleva seaduse alusel väljastatava loa ja Euroopa tulirelvapassi taotlus ning sellega seotud dokumendid esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kui taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu, esitatakse need Politsei- ja Piirivalveametile, kes kannab andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(17)Käesoleva seaduse alusel väljastatud loa ja Euroopa tulirelvapassi andmed tehakse taotlejale ja käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud tegevusalal tegutsejale kättesaadavaks teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu. Loa väljastamise kohta saadetakse taotlejale teade Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilisse iseteeninduskeskkonda, taotleja elektronposti aadressil, lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril või mõnel muul kokkulepitud viisil.
(18)Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid edastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
(19)Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus isiku nõusolekul kasutada tema registrisse kantud kontaktandmeid, et saata järgmisi teavitusi:
1)käesoleva seaduse alusel isikule väljastatud loaga seotud teave, näiteks loa teenistus- ja tsiviilrelvade registris kättesaadavaks tegemine või loa kehtivusaja lõppemine;
2)õigusaktide muudatused;
3)muu relvade käitlemisega seotud teave.
(20)Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus kasutada registrisse kantud kontaktandmeid, et pärida tagasisidet isikule teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu osutatud teenusega rahulolu kohta. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

§ 24^1. Sõjaväerelvade register

(1)Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade registrisse, mille eesmärk on pidada arvestust Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle.
(2)Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (2^1) Kaitseliidul on õigus edastada sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme isikuandmeid Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 sätestatud eesmärgil edastab Kaitseliit kaks korda aastas Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme kohta, kes hoiab oma elukohas sõjaväerelvade registrisse kantud relva, järgmised andmed:
1)ees- ja perekonnanimi;
2)isikukood. [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(3)Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

4. peatükk RELVADE KOLLEKTSIONEERIMINE

§ 25Relva- ja padrunikollektsioon

(1)Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(2)Kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda, võib kollektsiooni asutada ja seda pidada Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kollektsioneerimisloa alusel: [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
1)füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või teise Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel;
2)Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Eesti või teise Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023] (2^1) [Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023] (2^2) Kollektsioneerimisloale kantakse järgmised andmed:
1)loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2)kollektsiooni pidaja elu- või asukoha aadress;
3)relvahoidla aadress;
4)kollektsioneeritava relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
5)relva isiku nimele registreerimise kuupäev;
6)loa väljaandja;
7)loa väljaandmise kuupäev;
8)loa kehtivuse lõppkuupäev. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(3)Kollektsioneerida on lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvaid piiratud käibega padrunisalvi, helisummuteid, lasersihikuid ning öösihikuid, välja arvatud:
1)üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
2)üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
3)relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
4)lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
5)lahingumoon;
6)üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
7)üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
8)kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] (3^1) Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] (3^2) Kollektsiooni kuuluva relva- või padrunimudeli tootmise aega tõendab Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kollektsioneerimisloa omanik. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(4)Kollektsiooni kuuluvad relvad tuleb registreerida elu- või asukohajärgses prefektuuris käesoleva seaduse §-s 33 kehtestatud korras. Andmed registreeritud relvade kohta kantakse kollektsioneerimisloale. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(5)Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(6)Kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. (6^1) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või relvad, välja arvatud tulirelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] (6^2) Kollektsiooni kuuluva piiratud käibega padrunisalve võõrandamine peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(7)Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(8)Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit eksponeerida Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite eksponeerimiseks. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(9)Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides. (9^1) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite kasutamiseks. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(10)[Kehtetu - RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 26Füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus

[RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

(1)Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(2)Enne tulirelvade kollektsioneerimiseks loa saamist peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud eksami. Üksnes padrunite või muude relvade kollektsioneerimiseks luba taotlev isik ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(3)Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(4)Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu.
(5)Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.
(6)Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.
(7)Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(8)Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 1–3, 5 või 8 sätestatud asjaolu. Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1^1 ja 1^2 sätestatut.
(9)Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.
(10)Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 4–7, 9 või 10 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]
(11)Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 3^1 , 3^2 või 3^3 sätestatud asjaolu või kui loa omanik ohustab avalikku korda.
(12)Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 26^1. Juriidilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus

(1)Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv juriidiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.
(2)Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(3)Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu.
(4)Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1^1 sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.
(5)Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.
(6)Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui juriidiline isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(7)Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 3–4 või 7 nimetatud asjaolu.
(8)Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku kollektsioneerimisloa kehtivuse või tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks käesoleva seaduse § 40 lõike 1^1 punktides 1‒4 sätestatud juhtudel või kui loa omanik ohustab avalikku korda.
(9)Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.
(10)Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3, 5, 6, 8 või 9 nimetatud asjaolu.
(11)Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 3^2 või 3^3 sätestatud asjaolu.
(12)Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 26^2. Kollektsioneerimisloa kehtivuse erisus

() Kollektsioneerimisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist.]

§ 27Relva soetamine kollektsiooni jaoks

(1)Relva soetamine kollektsiooni jaoks toimub käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisloa alusel. Soetamisloa väljastamise aluseks on kollektsioneerimisluba. Padruni soetamine kollektsiooni jaoks toimub kollektsioneerimisloa alusel.
(2)Soetamisloa taotlemisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles märgitakse taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood ning soetatava relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023] (2^1) Enne avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3)Kollektsiooni jaoks soetatava relva soetamisloa taotlemisele ei laiene käesoleva seaduse §-dega 35 ja 37 kehtestatud kord.
(4)Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 60 lõigetes 2 ja 6 ning §-s 62^6 sätestatud korras. Strateegilise kauba seaduse § 2 lõikes 10 nimetatud strateegilise kauba nimekirja kuuluva relva (edaspidi strateegiliseks kaubaks olev relv) ja tsiviilkäibes keelatud relva ning laskemoona sissevedu, väljavedu, transiit ja teenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] 4^1. peatükk MUUSEUMI RELVAKOLLEKTSIOON [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 27^1. Muuseumi relvakollektsioonis lubatud relvad ja laskemoon

(1)Muuseumi relvakollektsiooni võivad kuuluda kõik relvad, sealhulgas sõjarelvad ja tsiviilkäibes keelatud relvad, laskemoon, samuti tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud ning öösihikud.
(2)Muuseumi relvakollektsiooni ei tohi kuuluda:
1)relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
2)lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
3)lahingumoon.
(3)Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 27^2. Muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik

(1)Muuseum määrab relvakollektsiooni eest vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada, et muuseumi relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt.
(2)Vastutavaks isikuks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 35^1 sätestatud tervisekontrolli ja kes omab kehtivat tervisetõendit ning keda ei ole karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 231–239, 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest või väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest või narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(3)Kui eriolukorra ajal ei ole isikul eriolukorra tõttu võimalik tervisekontrolli läbida ja tervisetõendi kehtivuse nõuet täita, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist.]

5. peatükk RELVA JA LASKEMOONA SOETAMINE, OMAMINE JA VALDAMINE

§ 28Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve

(1)Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1)jahipidamiseks;
2)vastava spordialaga tegelemiseks;

2^1) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

3)turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4)kutsealal tegutsemiseks;
5)kollektsioneerimiseks;
6)ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2)Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.

§ 29Eesti kodanikule lubatud relvad

(1)Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1)vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui ja teleskoopnui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks; [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
2)vähemalt 21-aastane isik – kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud relvi samadel otstarvetel ja kombineeritud või vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks. [RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009] (1^1) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 kollektsioneerimise kohta sätestatut. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(2)Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. [RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020] (2^1) Pneumo-, külm- ja heitrelva võib isik vastava spordialaga tegelemiseks soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on selle spordialaga tegeleva spordiklubi või muu mittetulundusühingu liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on vastava spordialaga tegelemine. [RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009] (2^2) Akustilist relva võib isik soetada, omada ja vallata:
1)ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui ta on sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2)muul kultuurilisel eesmärgil, kui ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või sellise juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(3)Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(4)Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1)relva andmeid;
2)relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3)relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.
(5)Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

§ 30Välismaalasele lubatud relvade liigid

(1)[Kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(2)Välismaalane, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023] (2^1) Välismaalasele väljastatakse Eesti relvaluba, kui tema suhtes puudub kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]
(3)Välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib Eestist alaliseks väljaviimiseks relva või laskemoona soetada ning soetatava relva või laskemoona Eestist lahkumisel välja viia järgmistel tingimustel:
1)Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik käesoleva seaduse § 62^4 lõike 1 punktis 2 sätestatud loa alusel, kui tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;
2)välismaalane, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
(4)Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjaliku taotluse alusel antud relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(5)Välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, võib soetada, omada ja vallata relva, välja arvatud kumminui ja teleskoopnui, käesoleva seadusega kehtestatud korras Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti antud loa alusel tingimusel, et tal on kodakondsusjärgse riigi relvaluba. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(6)Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud tulirelva ja laskemoona, kui tal on seda liiki tulirelva relvaluba. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 31Juriidilisele isikule lubatud relvade otstarve, liigid ja hulk

(1)Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:
1)siseturvamiseks; [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
2)vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;

2^1) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva; [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

3)õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;
4)kollektsioneerimiseks;
5)turvategevuse seaduse alusel turvamiseks; [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
6)tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks; [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
7)ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks; [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
8)lasketiirus või laskepaigas laenutamiseks. [RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. märtsist.]
(2)Käesoleva seadusega juriidilisele isikule antud õigused ja temale pandud kohustused laienevad füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele.
(3)Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks võib soetada ja omada järgmisi relvi: [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
1)sileraudne püss;
2)vintraudne püss;
3)püstol;
4)revolver;

4^1) gaasipihusti; [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]

5)gaasipüstol;
6)gaasirevolver;
7)kumminui;
8)teleskoopnui. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(4)Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ja gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu üle 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja turvajuhi või siseturvatöötaja ja siseturvajuhi korral võib turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024] (4^1) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja teleskoopnuiade arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu kolmveerandi võrra. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(5)Laskmisega seotud spordialaga tegelemiseks võib omada või vallata mitte üle 200 sporditulirelva, pneumorelva ja ammu. (5^1) Akustilist relva võib soetada, omada ja vallata:
1)ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui juriidiline isik on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2)muul kultuurilisel eesmärgil, kui tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(6)Jahindusega tegelemiseks võib omada või vallata kahte jahitulirelva iga jahindusega tegeleva töötaja kohta. [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]
(7)Õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes võib omada või vallata kokku mitte üle 50 püssi, püstoli ja revolvri.

§ 32Relvasoetamisluba

(1)Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
(2)Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(3)Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(4)Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse.
(5)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(6)Soetamisloale kantakse järgmised andmed:
1)loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2)soetada lubatud relva liik käesoleva seaduse § 11 ja § 12 lõike 1 järgi;
3)soetada lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6 või § 31 lõike 1 punktidest 1–7;
4)soetada lubatud relvade arv;
5)loa väljaandja;
6)loa väljaandmise kuupäev;
7)loa kehtivuse lõppkuupäev. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023] (6^1) [Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(7)Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.
(8)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(9)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

§ 33Relva registreerimine

(1)Kui relv soetatakse tegevusloa omajalt, kantakse soetatud relva andmed tehingu sooritamisel teenistus- ja tsiviilrelvade registris relva soetaja relvaloale. Välisriigist soetatud relva registreerimiseks ja selle andmete relvaloale kandmiseks kohustub relva soetaja esitama relva seitsme tööpäeva jooksul Eestisse saabumise päevast arvates elu- või asukohajärgsele prefektuurile. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(2)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(3)Kui relv on soetatud muul seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Soetamisluba ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva, samuti käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 nimetatud nimelise tulirelva registreerimisel. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(4)Relva registreerimisel võib prefektuur nõuda relva esitamist, et kontrollida selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetele. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (4^1) Kaitseliidu seaduse alusel soetatud tulirelva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise taotlemise korral tuleb esitada Kaitseliidu kirjalik kinnitus relva omaniku kohta ja selle kohta, et relva andmed kustutatakse sõjaväerelvade registrist pärast relva kandmist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018] (4^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 4^1 sätestatud relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisest teavitab politseiasutus Kaitseliitu kirjalikult. [RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
(5)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(6)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(7)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(8)Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseisse või hoida seda oma elu- või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(9)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 6 märgitud otstarbel soetatud relvale. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

§ 34Relvaluba

(1)Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule: [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
1)kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid;
2)kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid;
3)kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud eksami. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023] (1^1) Isik, kes taotleb relvaluba akustilisele relvale käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et ta on: [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
1)sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2)etendusasutuste seaduse tähenduses sellise etendusasutuse töötaja või juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. [RT I, 12.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (1^2) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] (1^3) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2^1 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] (1^4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^3 nimetatud isik peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et:
1)ta on taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud;
2)ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud;
3)laskespordiklubi kinnitusel on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020] (1^5) Riigikaitses osalev isik, kes taotleb relvaluba ning soovib soetatava relvaga osaleda riigikaitses või soovib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile: [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
1)Kaitseväe ametitõendi või Kaitseliidu liikmetõendi;
2)esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks olemise kohta;
3)Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale. [RT I, 12.02.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit, lasersihikut ja öösihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023] (2^1) Füüsilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed:
1)loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2)loa omajale lubatud relva liik, lähtudes käesoleva seaduse § 11 punktist 1, 2, 3, 4 või 8 ning § 12 lõikest 1;
3)loa omajale lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6;
4)loa omaja omandis oleva relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
5)relva hoiukoht;
6)relva isiku nimele registreerimise kuupäev;
7)loa väljaandja;
8)loa väljaandmise kuupäev;
9)loa kehtivuse lõppkuupäev. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023] (2^2) Riigikaitses osaleva isiku relvaloale kantud relva andmetele tehakse märge riigikaitses osalemise või piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta. [RT I, 30.04.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(3)Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.
(4)Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt. (4^1) Paralleelrelvaloale kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud andmetele lisaks relvaomaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(5)[Kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(6)Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel õiguse:
1)soetada vastav laskemoon, helisummuti, öösihik ja piiratud käibega padrunisalv; [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
2)hoida ja edasi toimetada (vedada) relva, helisummutit, öösihikut, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve; [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
3)anda relva, helisummutit, öösihikut, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5^1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kandmiseks ja edasi toimetamiseks. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023] (6^1) Juriidilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed:
1)juriidilise isiku nimi ja registrikood;
2)juriidiline aadress, vajaduse korral filiaali nimi ja asukoht;
3)juriidilise isiku juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4)vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
5)relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering;
6)relva isiku nimele registreerimise kuupäev;
7)relva hoiukoha aadress;
8)loa väljaandja;
9)loa väljaandmise kuupäev;
10)loa kehtivuse lõppkuupäev. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(7)Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada paralleelrelvaluba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023] (7^1) Relvaluba ja paralleelrelvaluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist.]
(8)Relvaluba antakse välja lühemaks tähtajaks:
1)kui taotleja seda soovib;
2)isikule, kes viibib riigis vähem kui viis aastat;
3)juriidilisele isikule, kelle tegevuse määratud tähtaeg on lühem kui viis aastat. (8^1) Tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõigusega välismaalasele antava relvaloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise korral tunnistatakse relvaluba kehtetuks.
(9)Isikule, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(10)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(11)[Kehtetu - RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

§ 35Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt

(1)Füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates.
(2)Relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
1)taotluse, märkides selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning käitlemiseks soovitava relva liigi, otstarbe ja hoiukoha;
2)dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele;
3)tervisetõendi;
4)dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on andnud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja kellel on sellekohane tunnistus.
(3)Paralleelrelvaloa saamiseks on taotleja kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidele esitama relvaomaniku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktandmed ning nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.
(4)Soetamisloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama taotluse, märkides selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva andmed. Soetamisloa taotlejal peab olema kehtiv relvaluba.
(5)Enne relvaloa, paralleelrelvaloa või soetamisloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(6)Relvaloa või paralleelrelvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi koos relvaeksam). Kui taotletakse gaasi- või akustilise relva soetamisluba või relvaluba, ei pea relvaeksamil relva käsitsemise katset sooritama. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta selle sooritamise päevast arvates.
(7)Relvaeksam sooritatakse eesti keeles.
(8)Enne relvaeksamit peab isik tasuma riigilõivu.
(9)Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(10)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõikes 6 sätestatud nõudeid ei kohaldata:
1)politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ning kes vastab politsei-, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
2)abipolitseinikule, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikuks asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
3)Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja käesoleva seaduse §-s 35^1 sätestatud kehtiv tervisetõend;
4)käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3 ja 5 nimetatud isikutele.
(11)Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikutele väljastatakse relvaluba, paralleelrelvaluba või soetamisluba ametniku suulise otsuse alusel, kui nad on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendid, relva kandmise õiguse olemasolu tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.
(12)Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut relvaeksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust, peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse.
(13)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tulirelva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu.
(14)Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 5 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud relvaeksamit.
(15)Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teooriaeksamit. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

§ 35^1. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll

(1)Soetamisloa ja relvaloa taotleja peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervisehäirete puudumine. (1^1) Tervisekontrolli peab läbima kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või enne relvaloa taotlemist juhul, kui eelnevalt ei tule soetamisluba taotleda. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(2)Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste. (2^1) Tervisetõend kehtib kuni viis aastat. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(3)Tervisekontroll tehakse soetamisloa ja relvaloa taotleja kulul.
(4)Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

§ 35^2. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale

(1)Kui tulirelva soetamiseks või omamiseks taotleb soetamisluba või relvaluba välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine.
(2)Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 35^3. Andmete säilitamine

(1)Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1)relvade, sealhulgas laskekõlbmatute relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, piiratud käibega padrunisalvede, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed – 30 aastat pärast nende hävitamist, lammutamist, kandmist sõjaväerelvade registrisse, andmist riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni või nende Eestist alaliselt välja viimist;
2)isikute isikuandmed – 30 aastat pärast isikule käesoleva seaduse alusel antud õiguse lõppemist. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ja nendega seotud isikuandmed peavad olema kättesaadavad: [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
1)pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist;
2)asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 14.12.2019]
(4)Kui taotlus jäetakse käesoleva seaduse alusel läbi vaatamata või keeldutakse loa väljastamisest, samuti kui leitud relv antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile ning isik ei soovi seda endale saada, säilitatakse haldusmenetluses kogutud isikuandmeid nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui kümme aastat menetluses otsuse tegemisest või otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]
(5)Kui loa väljastamisest on käesoleva seaduse § 2^1 lõike 4 punktis 1, 2, 3, 4 või 5 nimetatud juhul keeldutud, pikendatakse säilitustähtaega vajaduse korral kümme aastat. [RT I, 14.03.2023, 22 - jõust. 30.03.2023]

§ 36Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud

(1)Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
1)on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;
2)on raskekujulise psüühikahäirega;
3)on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;
4)hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;
5)on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;
6)on karistatud karistusseadustiku §-s 91^1 , 115, 116, 117, 118, 118^1 , 119, 119^1 , 120, 121, 151, 183, 185, 187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 418^1 , 418^2 , 419, 420, 423^2 või 424 sätestatud kuriteo eest; [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023] 6^1) on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89, 90, 113, 114, 184, 231, 232, 233, 234, 234^1 , 234^2 , 235, 235^1 , 235^2 , 235^3 , 236, 237, 237^1 , 237^2 , 237^3 , 237^4 , 237^5 , 237^6 , 238, 239, 241, 244, 246, 274 või 302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]
7)on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
8)on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva lõike punktis 6 või 6^1 sätestatud kuriteos; [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]
9)on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;
10)ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks; [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
11)on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] 11^1) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] 11^2) on väärteomenetluse korras karistatud vaenu õhutamise või rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest; [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]
12)[kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
13)[kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
14)on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 14^1) ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
15)ei täida lapse ülalpidamise kohustust. [RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15 kohaldatakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177^2 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus. [RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 10 ei kohaldata, kui paralleelrelvaloa taotleja ei hoia relvi oma hoiukohas. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14^1 kohaldatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33^1 lõikes 5 või § 71^1 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa keelduda soetamisluba või relvaluba omavale isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest. [RT I, 06.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11, 11^1 , 11^2 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatud keeld lõpetatakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177^5 lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023] (2^1) [Kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14^1 sätestatud keeld lõpetatakse, kui isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. [RT I, 06.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(3)[Kehtetu - RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(4)Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
1)isikule, kellele varem väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest;
2)isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8–10 nimetatud asjaoludest;
3)isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama;
4)isikule, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
5)isikule, keda on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
6)isikule, kes oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203^1 või 205 alusel. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhul võib loa andmisest keelduda kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203^1 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(5)Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.

§ 36^1. Relvaloa taotlemine välismaalase poolt

(1)Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane, kes soovib saada Eesti relvaluba, peab esitama käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud avalduse ja dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab avalduse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutud dokumentide laekumise ja riigilõivu tasumise päevast arvates. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(2)[Kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(3)Kui avalduse menetlemine nõuab menetluses tähtsust omavate asjaolude täiendavat selgitamist, võib Politsei- ja Piirivalveamet menetlustähtaega pikendada 30 päeva võrra korraga. Menetlustähtaega võib Politsei- ja Piirivalveamet pikendada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku põhjendatud taotluse alusel. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(4)[Kehtetu - RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (4^1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane peab esitama kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi § 36 lõike 1 punktides 6–8 sätestatud andmete kohta. [RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023] (4^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 4^1 nimetatud dokument peab olema legaliseeritud või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud, kui välisleping ei sätesta teisiti. [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(5)Avaldusele lisatud võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega eesti keelde. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 37Soetamisloa ja relvaloa taotlemine juriidilise isiku poolt

(1)Juriidilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Soetamisloa või relvaloa taotleja on kohustatud esitama:
Loe edasi ↓

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.