Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Autoriõiguse seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi Eestis, et kaitsta kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loojaid ning soodustada kultuurisaavutuste loomist ja kasutamist.

Mida see reguleerib

  • Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigusi.
  • Autoriõigusega kaasnevaid õigusi teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele ja andmebaasi tegijatele.
  • Autoriõiguse ja kaasnevate õiguste teostamise piiranguid ja kaitset.
  • Andmebaasi tegija õigusi, nende teostamise tingimusi ja kaitset.

Keda see puudutab

  • Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoreid.
  • Teoste esitajaid, fonogrammitootjaid, televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid, filmi esmasalvestuse tootjaid ja andmebaasi tegijaid.

Põhipunktid

  • Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele, mis on originaalsed ja väljendatud objektiivses vormis.
  • Autoriõigus tekib teose loomisega ja selle tekkimiseks ei nõuta registreerimist ega muid formaalsusi.
  • Seadus ei kohaldu ideedele, kujunditele, mõistetele, rahvaloomingule, õigusaktidele, kohtulahenditele, riigi sümbolitele, päevauudistele, faktidele ja andmetele.
  • Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mille autor on Eesti Vabariigi kodanik või alaline elanik, või mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.
Seaduse tekst
Seaduse tekst
Obsah (13)§ 25§ 19§ 13§ 26§ 18§ 27§ 29§ 44§ 12§ 38§ 68§ 79§ 57

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.10.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 12.07.2025, 9 Autoriõiguse seadus1 Vastu võetud 11.11.1992 RT I

sätted ei kitsenda teiste intellektuaalse omandi valdkonnas vastuvõetud eri seaduste kohaldamist. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000]

(4)

kohaldamisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 3. Autoriõiguse seaduse kehtivus [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000]

(1)Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele: 1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik; 2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast; 3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(2)Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.
(3)[Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 3^
  1. Kohtumenetluse erisused autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste asjades Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tekke, kuuluvuse ja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega seotud hagisid ning hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi vaatab läbi ja muid käesolevas seaduses nimetatud vaidlusi lahendab Harju Maakohus. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] II. peatükk AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TEOSED §
  2. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1)Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2)Teoseks

tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.

(3)Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 19^1) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas

tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.

alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi; 23) muud teosed.

(4)Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule.
(5)Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
(6)Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); [RT I 2000, 78, 497 - jõust. 22.10.2000] 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted; 9) ühelegi kujutava kunsti teose reprodutseerimisel saadud materjalile, kui kõnealuse teose kaitsetähtaeg on lõppenud vastavalt

VI peatükis sätestatule, välja arvatud juhul, kui reprodutseerimise tulemusel saadud materjal on originaalne selles mõttes, et see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] §

  1. Autoriõiguse tekkimine, sõltumata teose eesmärgist, väärtusest, väljendusvormist ja fikseerimise viisist Teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. §
  2. Autoriõiguse tekkemoment

(1)Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
(2)Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
(3)Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 8. Autoriõigus avalikustamata ja avalikustatud teostele
(1)Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
(2)Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 9. Avaldatud teosed
(1)Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. (1^1) [Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] (2^1) [Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000]
(2)Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.
(3)Teose avaldamiseks ei loeta draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhul. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 10. Üldsusele suunatud teosed
(1)Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(2)Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas: 1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte; 2) edastatud või taasedastatud teose üldsusele suunamist mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte.
(3)Teos loetakse avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(4)Teos loetakse üldsusele näidatuks (eksponeerituks), kui teost või selle koopiat on demonstreeritud kas vahetult või kaudselt filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(5)Teos loetakse edastatuks, kui see on edastatud kaablita edastamise teel (raadio, televisiooni, satelliidi vahendusel). Kodeeritud signaalid loetakse edastatuks, kui nende üldsusele suunamiseks võimaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul dekodeerimisvahendeid. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
(6)Teos loetakse üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üldsusele suunatud kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal.
(7)Üldsusele avatud kohaks

tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms). [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 10^1. Piraatkoopia [Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 10^2. Edastamine satelliidi kaudu

(1)Satelliidina

tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik.

(2)Edastamine satelliidi kaudu

tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- või raadioteenuse ostuaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

(3)Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles riigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
(4)Kodeeritud programmi sisaldavate signaalide puhul on satelliidi kaudu teose edastamise tingimuseks üldsuse teavitamine dekodeerimisvahendite olemasolust kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] § 10^3. Taasedastamine [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(1)Taasedastamine

tähenduses on üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi mis tahes samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine, mis ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes määratletud taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu, kui algselt toimub edastamine traatside või õhu kaudu, sealhulgas satelliidi, kuid välja arvatud interneti kaudu, tingimusel et: 1) taasedastamist pakub keegi teine kui see televisiooni- või raadioteenuse osutaja, kes programmi algselt edastas või kelle kontrolli all ja vastutusel algne edastamine toimus, olenemata viisist, kuidas taasedastaja televisiooni- või raadioteenuse osutajalt programmi sisaldavaid signaale taasedastamiseks saab; 2) kui taasedastamine toimub internetiühenduse teenuse kaudu, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18), artikli 2 punktis 2, toimub see hallatud keskkonnas.

(2)Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu

tähenduses on üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud, algselt traatside või õhu, sealhulgas satelliidi, kaudu edastatud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel, olenemata viisist, kuidas kaabellevivõrgu kaudu taasedastamisteenuse osutaja televisiooni- või raadioteenuse osutajalt programmi sisaldavaid signaale taasedastamiseks saab.

(3)Hallatud keskkond käesoleva paragrahvi tähenduses on keskkond, kus taasedastaja pakub kasutajatele turvalist taasedastamisteenust. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 10^4. Otseedastamine
(1)Otseedastamine

tähenduses on tehniline protsess, mille käigus televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab oma programmi sisaldavaid signaale muudele organisatsioonidele kui televisiooni- või raadioteenuse osutajad (signaali levitajatele) sellisel viisil, et programmi sisaldavad signaalid ei ole edastamise ajal üldsusele juurdepääsetavad.

(2)Kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab oma programmi sisaldavaid signaale otseedastamise kaudu signaali levitajale, ilma et see televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastaks ühtlasi neid signaale otse üldsusele, ning signaali levitaja edastab need programmi sisaldavad signaalid üldsusele, loetakse, et see televisiooni- või raadioteenuse osutaja ja signaali levitaja osalevad üldsusele edastamise üksiktoimingus, milleks nad peavad saama programmis sisalduvate teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatelt loa proportsionaalselt oma panusega.
(3)Televisiooni- või raadioteenuse osutaja ja signaali levitaja, kes osalevad üldsusele edastamise üksiktoimingus, vastutavad autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ees osavõlgnikena, arvestades käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud panust.
(4)Suhted televisiooni- või raadioteenuse osutaja ja signaali levitaja vahel üldsusele edastamise üksiktoimingus osalemisel, sealhulgas õiguste omajatelt loa saamisel, määratakse kindlaks kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel vastutavad televisiooni- või raadioteenuse osutaja ja signaali levitaja autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajalt loa saamise eest võrdsetes osades. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] III. peatükk TEOSE LOOMISEL TEKKIVAD ÕIGUSED § 11. Autoriõiguse sisu
(1)Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
(2)Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad.
(3)Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.
(4)Autori isiklike ja varaliste õiguste piiramine võib toimuda ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 12. Isiklikud õigused
(1)Teose autoril on õigus: 1) esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele); 2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele); 3) teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele); 4) lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele); 5) vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele); 6) otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele); 7) oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele); 8) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
(2)Käesoleva paragrahvi
  1. lõike punktides 7, 8 ja 9 fikseeritud õiguste teostamine toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul, kes teost kasutas. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  2. Varalised õigused [RT I 2006, 1, 1 - jõust. 12.01.2006]
(1)Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud

IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: 1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil; 2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Pärast autori poolt või tema loal teose koopia esmamüüki või omandiõiguse muul viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis lõpeb käesolevas punktis nimetatud õigus ja teose koopiat võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada autori nõusolekuta. Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud

§-s 13^3 sätestatud juhud; 3) [kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele); 5) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele); 6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste kogumikele); 7) teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele); 8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil; 9) edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu või muul viisil, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, välja arvatud käesoleva lõike punktis 9^1 nimetatud viisil (õigus teose edastamisele); [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 9^1) teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele); 10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras; 11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.

(2)[Kehtetu - RT I 2000, 78, 497 - jõust. 22.10.2000]
(3)Rentimine

tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil.

(4)Laenutamine

tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita.

(5)Andmebaasi koopia esmane müük lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia edasist müüki.
(6)[Kehtetu - RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 13^1. Autori varaliste õiguste teostamine [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004]
(1)Autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide (IX peatükk) kaudu.
(2)Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
(3)Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui teost kavatsetakse avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi-, kasseti- või CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.
(4)Teose edastamine raadio, televisiooni või satelliidi kaudu või taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu või muul viisil võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav või taasedastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks või taasedastamiseks. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(5)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui
  2. lõikes nimetatud viisil edastatud või taasedastatud teost kavatsetakse avalikult esitada raadio, televisiooni, satelliidi või kaabellevivõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või teha üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6)[Kehtetu - RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 13^2. Täiendavad varalised õigused seoses arvutiprogrammidega Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks

§-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 13^3. Teose ja teose helisalvestise kojulaenutamine raamatukogust

(1)Raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu. Audiovisuaalse teose kojulaenutamine on lubatud vaid juhul, kui filmi esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa.
(2)Teose helisalvestise kojulaenutamine on lubatud juhul, kui helisalvestise Eestis levitamise algusest on möödunud neli kuud. Autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul, mis on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võib nimetatud tähtaega lühendada.
(3)Audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust teenindaval raamatukogul on õigus audiovisuaalset teost ning teose helisalvestist õppe- ja teaduslikul eesmärgil koju laenutada kõigi kaasnevate õiguste omajate nõusolekuta ning käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ajalise piiranguta.
(4)Autorile, esitajale ja fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja kalendriaastas rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused.
(5)Autorile makstakse tasu avalduse alusel, mis on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud juhul.
(6)Autorile tasu maksmiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega: 1) avalduses esitatavate andmete loetelu; 2) tasu jaotamise määrad erinevate autorite vahel; 3) tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja korra.
(7)Audiovisuaalse teose autorile ning teose helisalvestise autorile, heliteose esitajale ja fonogrammitootjale makstakse tasu teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu.
(8)Tasu väljamaksja on valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik.
(9)Tasu väljamaksjal on õigus saada rahvaraamatukogudelt kõiki tasu maksmiseks vajalikke andmeid. Sellega seotud lisakulutused kannab tasu väljamaksja.
(10)Käesoleva paragrahvi
  1. lõike alusel makstava tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk. [RT I 2008, 18, 123 - jõust. 15.05.2008] §
  2. Autori õigus saada autoritasu
(1)Autoril on õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud

ga ettenähtud juhud. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]

(2)Autoritasu, sealhulgas rendi suurus ning selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega

IX peatükis sätestatud erisusi arvestades. [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018]

(3)Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud.
(4)Kui pooled on autoritasus kokku leppinud, kuid kohustatud pool ei täida tähtpäevaks temal lasuvat kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pool teose kasutamise lõpetama, kui ei ole õigustatud poolega kokku lepitud teisiti.
(5)Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu eiramine loetakse teose kasutamiseks ilma autori või tema õiguste omaja loata.
(6)Kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma varalised õigused või andnud loa (litsentsi) audiovisuaalse teose originaali või koopiat kasutada (sealhulgas rentida) või sellist õiguste üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniteenuse osutajalt, rendile andjalt või muult isikult, kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
(7)Kui autor on fonogrammitootjale üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa (litsentsi) fonogrammi koopiat rentida või sellist õiguse üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada sellise rentimise eest rendile andjalt õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu. [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 15. Tasu algupärase kunstiteose edasimüümise eest
(1)Algupärase kunstiteose autoril on õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust kohaldatakse müügitehingutele, milles müüja, ostja või vahendajana osaleb oksjonikorraldaja, kunstigalerii või kunstiteoste vahendaja. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]
(3)Käesoleva paragrahvi tähenduses on algupärane kunstiteos visuaalkunsti teos, nagu maal, graafika, skulptuur, installatsioon, tarbekunstiteos ja foto, kui see on kunstniku valmistatud või tema nummerdatud, signeeritud või muul viisil autoriseeritud koopia. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]
(4)Tasumäärad: 1) 5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on kuni 50 000 eurot; 2) 3 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 50 001–200 000 eurot; 3) 1 protsent müügihinnast, kui müügihind on 200 001–350 000 eurot; 4) 0,5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 350 001–500 000 eurot; 5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 500 000 euro. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(5)Tasu ühe algupärase kunstiteose edasimüümise eest ei tohi ületada 12 500 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(6)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu ei kohaldata, kui müügihind on alla 64 euro. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(7)Autoril ja kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus kolme aasta jooksul alates edasimüügist nõuda edasimüüki korraldanud isikult teavet, mis on vajalik edasimüügitasu maksmise tagamiseks. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]
(8)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu tuleb maksta kolmekümne päeva jooksul alates edasimüügi toimumise päevast. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]
(9)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud tasu on autoril õigus saada kolme aasta jooksul alates edasimüügist. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006] §
  2. Autoriõigus ja omandiõigus
(1)Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega.
(2)Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses.
(3)Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada oma kujutava kunsti teost, arhitektuuri-, tarbekunsti-, disaini- jms teost. IV. peatükk AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE) . jagu 1. PÕHISÄTTED § 17. Autori varaliste õiguste piiramine Erandina

§-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teost kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult §-des 18–25^4 otsesõnu ettenähtud juhtudel. [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018] § 17^1. Mõisted

(1)Teksti- ja andmekaeve

tähenduses on automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digitaalkujul tekste ja andmeid, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta.

(2)Teadusasutus

tähenduses on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav juriidiline isik või asutus, sealhulgas ülikool ja selle raamatukogu, samuti teadusinstituut või muu asutus, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või tegeleda õppetööga, mis hõlmab ka teadusuuringuid, ja ta teeb seda mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või täites avalikes huvides olevaid ülesandeid nii, et teadusuuringute tulemused ei ole soodustingimustel kättesaadavad ettevõtjale, kellel on otsustav mõju sellise asutuse üle. [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

(3)Kultuuripärandiasutus

tähenduses on avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 18. Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel

(1)Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
(2)Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida: 1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid; 2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid; 3) elektroonilisi andmebaase; 4) arvutiprogramme, välja arvatud

§-des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid; 5) reprograafilisel viisil noote. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006] . jagu

  1. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA § 18^
  2. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine

(1)Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.
(2)Käesoleva paragrahvi
  1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele. [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] §
  2. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
(1)Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust; 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, arvestades käesoleva lõike punktis 3^2 sätestatud erisusi; [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke; 3^1) [kehtetu - RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 3^2) õiguspäraselt avaldatud teose digitaalkujul reprodutseerimine ja üldsusele suunamine üksnes illustreerimise eesmärgil motiveeritud mahus ning tingimusel, et selline kasutamine toimub mitteärilisel eesmärgil, haridusasutuse vastutusel, tema ruumides või muus asukohas või turvalises elektroonilises keskkonnas, kuhu on juurdepääs üksnes haridusasutuse õpilastel või üliõpilastel ja õppepersonalil; [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele; 5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele; 6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ning

IV peatüki 2^1 . jaos sätestatud erisusi arvestades, välja arvatud juhul, kui tegemist on teosega, mis on loodud spetsiaalselt puuetega inimeste või

§ 25^2 2.

lõikes nimetatud soodustatud isikute jaoks; [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018] 7) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine karikatuuris, paroodias ja pastišis sel eesmärgil motiveeritud mahus. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]

(2)Kokkulepe, mis piirab teose kasutamist käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3^2 nimetatud viisil, on tühine. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(3)Teose kasutamine käesoleva paragrahvi
  1. lõike punktis 3^2 nimetatud viisil loetakse toimuvaks ainult selles Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub asjaomane haridusasutus. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 19^
  2. Teose vaba kasutamine teadusuuringutes teksti- ja andmekaeve eesmärkidel
(1)Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on teadus- ja kultuuripärandiasutusel õigus reprodutseerida teadusuuringutes teksti- ja andmekaeve eesmärkidel teost, millele tal on seaduslik juurdepääs.
(2)Teosest käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud koopiate säilitamisel tagatakse nõuetekohane turvalisus ning neid võib säilitada teadusuuringute, sealhulgas nende tulemuste kontrollimiseks.
(3)Autoril on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus talletatakse tema teoseid. Kõnealused meetmed ei tohi olla rangemad, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
(4)Lepingu tingimus, mis piirab teose vaba kasutust käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud viisil, on tühine. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 19^
  2. Teose vaba kasutamine teksti- ja andmekaeve eesmärkidel väljaspool teadusuuringuid
(1)Ilma et see mõjutaks

§ 19^1 kohaldamist, on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta lubatud õiguspäraselt juurdepääsetava teose reprodutseerimine teksti- ja andmekaeve eesmärkidel.

(2)Autor võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vaba kasutuse sõnaselgelt kohasel viisil välistada, sealhulgas masinloetavate vahenditega veebis üldkättesaadavaks tehtud sisu puhul.
(3)Teosest käesoleva paragrahvi
  1. lõike kohaselt tehtud koopiaid võib säilitada nii kaua, kui see on teksti- ja andmekaeve eesmärkidel vajalik. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] §
  2. Teose vaba kasutamine kultuuripärandiasutuse poolt [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(1)Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on kultuuripärandiasutusel õigus oma kogusse kuuluvat teost reprodutseerida, selleks et: [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 1) asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos; 2) teha teose säilimise tagamiseks ja selleks vajalikus ulatuses mis tahes kujul või andmekandjal koopia, sealhulgas digitaalkujul; [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 3) asendada mõne teise kultuuripärandiasutuse püsikollektsiooni kuulunud teos juhul, kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks; [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 4) [kehtetu - RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 5) teha koopia füüsilise isiku jaoks

§-s 18 nimetatud eesmärgil; [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006] 6) teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel

§ 19punktis 5 nimetatud eesmärgil. [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018]

(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 3 sätestatut kohaldatakse juhul, kui ei ole võimalik omandada teose uut koopiat. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(3)Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on kultuuripärandiasutusel õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(4)Autori nõusolekuta ja selle eest tasu maksmiseta on kultuuripärandiasutusel õigus kogus olevat teost füüsilise isiku tellimusel: [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 1) eriseadmete kaudu kohapeal kättesaadavaks teha; 2) individuaalseks kohapeal kasutamiseks laenutada. [RT I 2008, 18, 123 - jõust. 15.05.2008]
(5)Käesolevas paragrahvis nimetatud tegevus ei või toimuda ärilisel eesmärgil. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006]
(6)Lepingu tingimus, mis piirab teose vaba kasutust käesoleva paragrahvi
  1. lõike punktis 2 nimetatud viisil, on tühine. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 20^
  2. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel. [RT I 2004, 71, 500 - jõust. 29.10.2004] § 20^
  3. Üldsusele külastamiseks avatud kohas asuva arhitektuuriteose kujutise vaba kasutamine kinnisvarakuulutuses Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime äranäitamisega on lubatud arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata kinnisvarakuulutuses. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006] §
  4. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine [Kehtetu - RT I 1999, 10, 156 - jõust. 15.02.1999] §
  5. Teose vaba avalik esitamine Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. §
  6. Teose ajutise salvestise kasutamine raadio ja televisiooni poolt
(1)Autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta on raadiol ja televisioonil lubatud teha ajutine salvestis teosest, millele tal on eetrisseandmise õigus, tingimusel, et selline salvestis tehakse raadio ja televisiooni oma tehniliste vahenditega ja enda poolt kasutamiseks.
(2)Raadio ja televisioon on kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud salvestise hävitama 30 päeva möödumisel selle tegemisest, kui selliselt salvestatud teose autoriga ei ole kokku lepitud teisiti.
(3)Käesolevas paragrahvis ettenähtud ajutine salvestis ei kuulu hävitamisele juhul, kui sellel on suur kultuurilooline väärtus. Nimetatud juhul kuulub salvestis säilitamisele raadio ja televisiooni arhiivis kui eranditult dokumentaalset iseloomu omav teos ilma selleks autorilt nõusolekut küsimata. Arhiivis säilitamisele kuuluvate teoste kohta teeb otsuse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, vaidluse korral aga riigiarhivaar. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] § 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1)Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik: 1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati; 2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
(2)Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma programmi autori või tema õigusjärglase nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
(3)Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist eesmärgil selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud.
(4)[Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000]
(5)Lepingu tingimus, mis piirab käesoleva paragrahvi
  1. või
  2. lõikes nimetatud õiguste teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  3. Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine)
(1)Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav isik; 2) programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutele eelnevalt kättesaadav; 3) selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.
(2)Informatsiooni, mis on saadud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega, ei tohi: 1) kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks; 2) üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks; 3) kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks, realiseerimiseks või muude algse programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude sooritamiseks.
(3)Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis nimetatud õiguste teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 25^
  1. Andmebaasi vaba kasutamine Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] . jagu 2¹. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA PIMEDA, VAEGNÄGIJA VÕI MUU TRÜKIKIRJA LUGEMISE PUUDEGA ISIKU HUVIDES [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018] § 25^
  2. Mõisted
(1)Teos või muu kaitstud objekt käesoleva jao tähenduses on mis tahes kandjal, sealhulgas digitaalsel kujul õiguspäraselt avaldatud raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutis ning selle illustratsioon, samuti märgistik, sealhulgas noodileht, mida kaitstakse autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega.
(2)Soodustatud isik, sõltumata muust puudest, on isik: 1) kes on pime; 2) kes on sellise nägemiskahjustusega vaegnägija, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole parandatav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust kahjustust ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist kahjustust ei ole; 3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või 4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama.
(3)Ligipääsetavas vormis koopia on teose või muu kaitstud objekti koopia, mis on esitatud tavapärasega võrreldes muul viisil või muus vormis, mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule kaitstud objektile juurde pääseda, sealjuures sama lihtsalt ja mugavalt, kui seda saab teha isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud puuet või nägemiskahjustust.
(4)Pädev üksus käesoleva jao tähenduses on valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018] § 25^3. Lubatud kasutusviisid
(1)Teose või muu kaitstud objekti kasutamiseks tasu maksmiseta

§ 131. lõike punktides 1, 2, 5, 9 ja 9^1 , § 67 2.

lõike punktides 3^1 , 5, 6 ja 7, § 70

  1. lõike punktides 1, 3, 4 ja 5, § 72
  2. lõikes, § 73
  3. lõike punktides 1, 3, 4, 4^1 ja 5, § 73^2
  4. lõikes ning § 75^4
  5. lõikes nimetatud juhtudel, järgides muu hulgas teose või muu kaitstud objekti terviklikkuse nõuet, ei ole vaja autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba selleks, et: [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] 1) soodustatud isik või muu tema huvides tegutsev isik saaks teha teosest või muust kaitstud objektist, millele soodustatud isikul on õiguspärane juurdepääs, soodustatud isiku ainukasutuseks ligipääsetavas vormis koopia; 2) pädev üksus saaks teha teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks.

(2)Lepingu tingimus, mis piirab teose või muu kaitstud objekti vaba kasutust käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, on tühine.
(3)Pädev üksus võib käesoleva paragrahvi
  1. lõike punktis 2 nimetatud juhul teha teose või muu kaitstud objekti koopia ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva pädeva üksuse huvides ning saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvalt pädevalt üksuselt ligipääsetavas vormis koopiaid või juurdepääsu sellistele koopiatele. [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018] § 25^
  2. Pädeva üksuse kohustused
(1)Pädev üksus, kes teeb

§ 25^3 1.

lõike alusel teosest või muust kaitstud objektist koopia, peab tagama, et ta: 1) levitab koopiat, suunab selle üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või teisele pädevale üksusele; 2) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopia ilma loata reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist; 3) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teose või muu kaitstud objektiga ning selle ligipääsetavas vormis koopiaga tehtud toimingute kohta; 4) avaldab ja ajakohastab asjakohasel juhul oma veebisaidil või muu kanali kaudu teavet selle kohta, kuidas ta täidab käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud kohustusi.

(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pädev üksus esitab soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral ligipääsetaval viisil järgmise teabe: 1) selliste teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis koopiad, täpsustades, mis kujul need ligipääsetavad on; 2) nende pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on

§ 25^3 3. lõike alusel ligipääsetavas vormis koopiaid vahetanud.

(3)Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud kohustuse täitmiseks võib pädev üksus töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada, kas isik on soodustatud isik

§ 25^2 2.

lõike tähenduses. [RT I, 27.11.2018, 1 - jõust. 28.11.2018] § 25^5. Pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides tegutseva pädeva üksuse kohta teabe jagamine

(1)

§ 25^2 4.

lõikes nimetatud pädevad üksused teavitavad Eesti Rahvusraamatukogu, kui nad kasutavad teost või muud kaitstud objekti § 25^3 1. lõike punkti 2 alusel. [RT I, 29.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]

(2)Eesti Rahvusraamatukogu saadab käesoleva paragrahvi
  1. lõike alusel Eestis tegutsevatelt pädevatelt üksustelt saadud teabe Euroopa Komisjonile. [RT I, 29.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] . jagu
  2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA, KUID TASU MAKSMISEGA §
  3. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1)Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (§ 27). [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(2)Käesoleva paragrahvi
  1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  2. Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks
(1)

§-s 26 nimetatud tasu maksavad salvestusseadmete ja salvestuskandjate tootja, importija, müüja ning isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]

(2)Müüja maksab tasu juhul, kui tootja, importija või isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse, ei ole tasu maksnud. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(3)Müüjal on õigus tasu tagasi nõuda tootjalt, importijalt ja isikult, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(4)Füüsilised isikud maksavad tasu juhul, kui salvestusseadmete ja -kandjate import või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toomine toimub kaubanduslikul eesmärgil. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(5)Tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja -kandjatelt: 1) mis tehniliste omaduste tõttu ei võimalda audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi reprodutseerida üksikute koopiatena; 2) mis on eksporditud või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki viidud; [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] 3) mida kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames; 4) mida kasutatakse tegevusel, mille puhul salvestaja põhitegevuse tulemus eeldab vaheetapina audio- või videosalvestise valmistamist; 5) mis on mõeldud salvestustegevuseks haridus- ja teadusasutuste poolt õppe- ja teaduslikel eesmärkidel; 6) mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
(6)Tasu tagasimaksmiseks võib salvestusseadme või -kandja ostja käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul esitada tasu kogujale kirjaliku taotluse kolme aasta jooksul alates salvestusseadme või -kandja ostmisest. Tasu koguja tagastab tasu kuue kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(7)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrad. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] (7^1) Käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrade kehtestamisel lähtutakse järgmistest tingimustest: 1) kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu

§ 26

1. lõikes nimetatud juhul ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse; 2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks; 3) salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart; 4) salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] (7^2) Salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord nelja aasta tagant. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]

(8)Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest ning muudest

ga ettenähtud tingimustest. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]

(9)Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiits-ja Digiministeeriumi esindaja. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(10)Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne protsendi jaotamisele kuuluvast tasust.
(11)Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(12)Tasu koguma võib valdkonna eest vastutav minister volitada kollektiivse esindamise organisatsiooni. Valdkonna eest vastutav minister võib tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhul, kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] (12^1) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmisega seotud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab Justiits- ja Digiministeeriumile tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(13)Tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal on õigus neid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(14)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(15)Kui käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud isik viivitab tasu maksmisega, on ta kohustatud tasuma võlgnetavalt tasult tasu kogujale viivist võlaõigusseaduse § 113
  2. lõike teises lauses sätestatud määras arvates tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti võlgnetavast tasust. Kui käesoleva paragrahvi
  3. lõikes nimetatud isik ei esita tasu kogujale tema poolt toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta andmeid, mis on vajalikud tasu suuruse kindlaksmääramiseks, arvestatakse maksmata tasult viivist arvates sellele päevale järgnevast päevast, millal vastavad andmed oleks tulnud esitada. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(16)Tasu koguja käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Justiits- ja Digiministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] § 27^1. Tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest
(1)Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest

§ 181. lõikes ja § 19 punktis 3 nimetatud juhtudel.

(2)Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv.
(3)Kirjastajale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja avalduse esitamisele eelneva kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN- ja ISSN-numbriga teoste nimetuste arv.
(4)Tasu maksab välja valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik, kes esindab autoreid või autorite organisatsioone. [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(5)Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel.
(6)Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi
  1. lõikes ettenähtud tasu jaotamise määrad ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel ning tasu maksmise korra. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006] . jagu
  2. ORBTEOSE KASUTAMINE [RT I, 29.10.2014, 2 - jõust. 30.10.2014] § 27^
  3. Orbteos
(1)Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis: 1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; 4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa.
(2)Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi
  1. lõike punktides 1–3 nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, kuid millele on
  2. lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu, kui on põhjust eeldada, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu

§ 27^6 1. lõikes nimetatud kasutusviisidele.

(3)Käesoleva paragrahvi
  1. ja
  2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et

§ 27

^3 kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.

(4)Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast

§ 27

^3 kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või fonogrammi reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

(5)Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile.
(6)Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse

§ 292. ja 3. lõiget ning § 62^1 3. lõiget. [RT I, 29.10.2014, 2 - jõust. 30.10.2014] § 27^3. Hoolikas otsing

(1)Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
(2)Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht.
(4)

§ 27^2 2.

lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus on selle organisatsiooni asukoht, kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu.

(5)Kui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid. [RT I, 29.10.2014, 2 - jõust. 30.10.2014] § 27^4. Pädev asutus
(1)Pädevaks asutuseks orbteose staatust käsitleva info vahendajana on Eestis Patendiamet. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(2)Avalik mäluasutus ja Eesti Rahvusringhääling dokumenteerib hoolika otsingu ning annab Patendiametile järgmist teavet: [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] 1) teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena; 2) viis, kuidas asutus orbteost

§ 27

^6 kohaselt kasutab; 3) kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus

§ 27^7 kohaselt; 4) asutuse asjakohane kontaktteave.

(3)Patendiamet edastab viivitamata käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti loodud orbteoste andmebaasi (edaspidi orbteoste andmebaas). [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] § 27^
  2. Orbteose staatuse vastastikune tunnustamine () Teost või fonogrammi, mida ühes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis käsitatakse orbteosena, käsitatakse orbteosena kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikides. [RT I, 29.10.2014, 2 - jõust. 30.10.2014] § 27^
  3. Orbteose vaba kasutamine
(1)Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel: 1) üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel; 2) reprodutseerimine digiteerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise, säilitamise või taastamise eesmärgil.
(2)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil. [RT I, 29.10.2014, 2 - jõust. 30.10.2014] § 27^
  2. Orbteose staatuse osaline või täielik tühistamine
(1)Orbteosele õigusi omav isik võib igal ajal pöörduda teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutuse poole ning nõuda oma autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste ulatuses orbteose staatuse tühistamist.
(2)Orbteose staatuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks peab õiguste omaja esitama teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutusele piisavad tõendid, mis kinnitavad talle kuuluvate autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste olemasolu ja ulatust.
(3)Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatud tõenditele tuginedes on orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste kuuluvus leidnud kinnitust, edastab teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutus teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata Patendiametile. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(4)Patendiamet edastab teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata orbteose andmebaasi. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021]
(5)Patendiamet kogub kalendriaasta jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel laekunud teabe ning edastab selle

§ 27^8 2.

lõike alusel moodustatavale komisjonile järgneva kalendriaasta

  1. jaanuariks. [RT I, 04.01.2021, 3 - jõust. 01.04.2021] § 27^
  2. Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest

(1)Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud, on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest.
(2)Autorile või fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse määramiseks kinnitatakse kolmeaastaseks perioodiks komisjon, kuhu kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja audiovisuaalsete teoste produtsente esindavate organisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(3)Komisjon kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, kelle juhitava ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest.
(4)Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjon otsustab osaliselt või täielikult tühistatud staatusega orbteose õiguste omajale makstava tasu suuruse, võttes arvesse nii õiguse omajale tekkinud kahju kui ka orbteose senise kasutamise eesmärke ja olemust.
(5)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud minister kinnitab käskkirjaga hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi
  2. lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa.
(6)Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud ministeerium hiljemalt üheksa kuud pärast eelarveaasta lõppu. Makstavate tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot. [RT I, 29.10.2014, 2 - jõust. 30.10.2014] V. peatükk ISIKUD, KELLELE KUULUB AUTORIÕIGUS §
  2. Teose autor
(1)Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile, kui

ga autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti.

(2)Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud.
(3)Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid

ga ettenähtud juhtudel.

(4)Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 29. Autorsuse presumptsioon
(1)Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(2)Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik.
(3)Autorit käesoleva paragrahvi
  1. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. [RT I 1999, 10, 156 - jõust. 15.02.1999] §
  2. Ühine autorsus
(1)Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt.
(2)Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest.
(3)Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega.
(4)Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades.
(5)Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
(6)Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele.
(7)Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on autorikollektiivi moodustamisel vaja isiku eelnevat nõusolekut tema autorikollektiivi lülitamiseks. Autorikollektiivi töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta töödistsipliini rikkumiseks. § 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele
(1)Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).
(2)Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.
(3)Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
(4)Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ajakirjandusväljaande kirjastajale, arvestades

§-s 73^2 sätestatud erisusi. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 32. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele

(1)Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2)Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest.
(3)Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
(4)Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega.
(5)Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(6)Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 33. Autoriõigus audiovisuaalsele teosele
(1)Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne).
(2)Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.
(3)Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses.
(4)Selle isiku produtsendiks olemist, kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses teoses, presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub produtsendiks olemise vaidlustajal.
(5)Režissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale, aga samuti stsenaariumi plaani, dialoogi ja diktoriteksti autorile, kunstnikule, operaatorile, koreograafile, helioperaatorile ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 34. Kogumiku koostaja autoriõigus
(1)Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele kogumikule.
(2)Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5), võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada.
(3)Teoseid, mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada, järgides

§ 44sätteid.

(4)Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja arvatud

IV peatükis ettenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust.

(5)Ühe isiku poolt kogumiku avaldamine ei piira teisi isikuid sama materjali kasutamisel iseseisva kogumiku loomiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 4. lõike sätetele.
(6)Ühe isiku poolt koostatud kogumiku ümbertöötamine teiste isikute poolt võib toimuda ainult algse kogumiku koostaja autoriõigust järgides. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] § 35. Autoriõigus tuletatud teosele
(1)Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele.
(2)Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult

VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides.

(3)Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud.
(4)Käesoleva paragrahvi
  1. lõike sätteid kohaldatakse ka teostele, mille autorid ei ole teada (rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms), teostele, mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5). [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  2. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine
(1)Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine toimub vastavalt pärimisseaduse üldsätetele seaduse või pärandaja viimse tahte avalduse järgi.
(2)Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava õiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused ning

§ 121. lõike punktides 4–6 ning § 66 punktis 4 nimetatud isiklikud õigused, kui viimse tahte avaldusega ei ole ette nähtud teisiti.

(3)Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi teostab Kultuuriministeerium.
(4)Kultuuriministeeriumil on õigus riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasu kasutada stipendiumi maksmiseks.
(5)Käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel võib stipendiumi maksta üliõpilasele, kelle õppe- või loominguline tegevus on seotud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärandaja loomevaldkonnaga, eesmärgiga toetada nimetatud tegevust ning enesetäiendamist.
(6)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega stipendiumi taotlemise ja maksmise korra.
(7)Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga stipendiumi suuruse.
(8)Riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasust võib maha arvata tasu kogumise korraldamisega seotud kulud. [RT I 2008, 18, 123 - jõust. 15.05.2008] §
  1. Pärijateks mitteolevate autori õigusjärglaste autoriõigus Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole autori pärijateks, võivad autoriga sõlmitud lepingu alusel või käesolevas seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori varalised õigused. VI. peatükk AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS §
  2. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
(1)Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud

§-des 39–42 ettenähtud juhud.

(2)[Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] (2^1) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud tähtaja. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  2. Autoriõiguse kehtivus ühise autorsuse korral Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  3. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  4. Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele, töökohustuste täitmise korras loodud teosele, audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele
(1)Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. (1^1) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.
(2)Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist.
(3)Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena (köidetena, osadena, annetena, jagudena jne) ja autoriõiguse kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest, siis kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist.
(4)Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus

§ 381. lõikes sätestatud tähtaja jooksul.

[RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §

  1. Autoriõiguse kehtivus tarbekunstiteosele [Kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] §
  2. Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemise algus Käesolevas peatükis ettenähtud tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta (§-d 38 lg 1 ja 39) või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva aasta (§ 38 lg 2; §-d 40, 41 ja 42)
  3. jaanuarist. §
  4. Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse

(1)Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
(2)Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise. § 45. Teose kasutamine pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist Teost, mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides

§ 44sätteid. [RT I, 19.03.2019, 13 - jõust. 01.05.2019] VII. peatükk TEOSE KASUTAMINE . jagu 1. PÕHISÄTTED § 46. Teose kasutamine teiste isikute poolt

(1)Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud

IV peatükis ettenähtud juhud.

(2)[Kehtetu - RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002]
(3)Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas. §
  1. All-litsents teose kasutamiseks Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul. [RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] . jagu
  2. AUTORILEPING §
  3. Autorilepingu mõiste
(1)Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.
(2)Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks.
(3)Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4)Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. [RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] § 48^1. Autorilepingu sisu
(1)Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
(2)Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. [RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] § 49. Autorilepingu vorm
(1)Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2)Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus. [RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] § 49^1. Teavitamiskohustus
(1)Autorilepingu alusel teost või esitust kasutav isik või tema õigusjärglane on kohustatud autorile ja esitajale või nende esindajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andma vähemalt kord aastas õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet teose ja esituse kasutamise, eelkõige kasutusviiside, kogu saadud tulu ja autori või esitaja saadaoleva tasu kohta. Nimetatud kohustuse täitmisel arvestatakse võimaluse korral tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.
(2)Kui õiguste kasutamiseks on sõlmitud all-litsentsilepinguid, on autoril ja esitajal või nende esindajal õigus nõuda teiselt lepingupoolelt teavet all-litsentsisaajate käsutuses oleva lisateabe saamiseks, kui teisel lepingupoolel ei ole kogu käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaldamiseks vajalikku teavet.
(3)Teine lepingupool peab käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud nõude saamisel andma autorile või esitajale või nende esindajale teada ka all-litsentsisaaja isiku.
(4)Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustuse täitmine kujuneks teose või esituse kasutusest saadava tuluga võrreldes teisele lepingupoolele ebamõistlikult koormavaks või kulukaks, piirdub see kohustus sellist liiki ja sellisel tasemel teabega, mille esitamist võib mõistlikult eeldada.
(5)Teisel lepingupoolel ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, kui autori või esitaja panus ei ole kogu teost või esitust arvestades märkimisväärne.
(6)Hoolimata käesoleva paragrahvi
  1. ja
  2. lõikes sätestatust peab teine lepingupool andma autorile ja esitajale või nende esindajale põhistatud taotluse alusel teavet, mis on vajalik

§-s 49^2 sätestatud õiguse kasutamiseks.

(7)Autor ja esitaja ning nende esindaja peavad hoidma saladuses neile käesoleva paragrahvi
  1. lõikes sätestatud kohustuse täitmisega seoses teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on teisel lepingupoolel õigustatud huvi, eelkõige hoidma teise lepingupoole ärisaladust. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 49^
  2. Autorilepingu muutmine () Autoril ja esitajal või nende esindajal on õigus nõuda isikult, kellega nad on sõlminud lepingu nende õiguste kasutamiseks või kellele nad on õigused üle andnud, või selle isiku õigusjärglastelt lepingu muutmist täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks, kui algselt kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 49^
  3. Autorilepingu ülesütlemine või sellest taganemine
(1)Autor või esitaja võib teose või esituse kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda, kui teost või esitust ei hakata kasutama kahe aasta jooksul alates õiguste üleandmisest või õiguste kasutamiseks loa andmisest.
(2)Teose või esituse kasutamiseks võib kokku leppida käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinevas algustähtajas, kuid see ei tohi ületada viit aastat õiguste kasutajale üleandmisest või nende kasutamiseks loa andmisest arvates. Kui pooled on kokku leppinud pikemas teose või esituse kasutamise algustähtajas kui viis aastat, loetakse leping sõlmituks viieaastase kasutamise algustähtajaga.
(3)Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor või esitaja andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teose või esituse kasutamise alustamiseks.
(4)Kahe või enama autori poolt ühise loomingulise tegevuse tulemusel loodud teose puhul võivad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust teostada üksnes teose loomisse märkimisväärselt panustanud ühised autorid ühiselt. Kui teos koosneb osadest, millel on iseseisev tähendus, võib lepingu üles öelda või sellest taganeda iga kaasautor eraldi, kuid tingimusel, et see ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huve.
(5)Kollektiivse esituse puhul

§ 68

  1. lõike tähenduses võivad esituse loomisse märkimisväärselt panustanud ühised esitajad teostada käesoleva paragrahvi
  2. lõikes nimetatud õigust üksnes ühiselt, kuid tingimusel, et see ei kahjusta esituse kui terviku kasutamise huve. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 49^
  3. Sätete kohaldamine

(1)

§-e 49^1 –49^3 ei kohaldata lepingutele, mille üheks pooleks on kollektiivse esindamise organisatsioon või sõltumatu esindamise üksus.

(2)

§-des 49^1 –49^3 sätestatud autori või esitaja kahjuks kõrvalekalduvad lepingutingimused on tühised.

(3)

§-e 49^1 –49^3 ei kohaldata arvutiprogrammide autorite suhtes. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] §

  1. Tüüp-autorileping [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] §
  2. Autorilepingu sõlmimine [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] §
  3. Autorilepingu kehtivuse tähtaeg Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel. §
  4. Teose kasutamise algustähtaeg [Kehtetu - RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] §
  5. Teose kasutamise piiramine kolmandate isikute suhtes [Kehtetu - RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] §
  6. Autoritasu maksmine [Kehtetu - RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] §
  7. Autorilepingu täitmine isiklikult Autorilepingu puhul uue teose loomiseks on autor kohustatud looma teose isiklikult, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Teiste isikute kaasamine teose loomisele ja autorikollektiivi muutmine võivad toimuda vaid teose tellija eelneval nõusolekul. [RT I 2002, 92, 527 - jõust. 18.11.2002] §
  8. Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused

(1)Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul.
(2)Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
(3)Uue teose loomiseks sõlmitud autorilepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb üle tellija omandisse või valdusesse, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(4)Käesoleva paragrahvi
  1. ja
  2. lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost üldsusele näidata (eksponeerida) autorile selle eest täiendavat tasu maksmata, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole isikul, kes valdab teose originaali või selle koopiat kasutuslepingu alusel.
(5)Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks, kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos, televisioonis, kaabellevivõrgu kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost reprodutseerida ja levitada, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Autoril on õigus saada õiglast tasu teose rentimise eest (§ 14 6. lõige). Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes. [RT I 2006, 28, 210 - jõust. 30.06.2006] § 57^1. Laiendatud kollektiivne litsentsileping
(1)Kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatelt saadud volituste piires teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamiseks sõlmitud litsentsilepingut võib kokkuleppel teise lepingupoolega käesolevas paragrahvis nimetatud tingimustel laiendada ja kohaldada ka selliste õiguste omajate õiguste suhtes, kes ei ole volitanud kollektiivse esindamise organisatsiooni ennast esindama (edaspidi laiendatud kollektiivne litsentsileping).
(2)Laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlmimisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) kokkuleppeid sõlmitakse üksnes lepingus selgelt määratletud kasutusaladel, kus igalt üksikult õiguste omajalt volituste saamine on asjaomaste teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide olemuse või liigi tõttu tavaliselt nii ebaproportsionaalselt koormav, et muudab laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlmimise ebatõenäoliseks; 2) laiendatud kollektiivseid litsentsilepinguid sõlmiv kollektiivse esindamise organisatsioon peab õiguste omajalt saadud volituste alusel esindama valdavat enamust asjaomast liiki teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide õiguste omajaid Eesti Vabariigis ja teostama litsentsiga hõlmatud õigusi; 3) kõiki õiguste omajaid tuleb kohelda võrdselt; 4) mõistliku aja jooksul enne seda, kui teoseid või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte hakatakse laiendatud kollektiivse litsentsilepingu kohaselt kasutama, tuleb õiguste omajaid teavitada sellest, et kollektiivse esindamise organisatsioon saab teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks laiendatud kollektiivseid litsentsilepinguid sõlmida, samuti laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimisest ning käesoleva paragrahvi 3. lõikes osutatud õiguste omajate käsutuses olevatest võimalustest, kusjuures iga õiguste omajat ei ole vaja eraldi teavitada.
(3)Õiguste omaja, kes ei ole laiendatud kollektiivset litsentsilepingut sõlmivat kollektiivse esindamise organisatsiooni volitanud, võib oma teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamise laiendatud kollektiivse litsentsilepingu alusel igal ajal välistada, andes sellest teada kollektiivse esindamise organisatsioonile, kes omakorda teavitab viivitamata teist lepingupoolt.
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei kohaldata

§ 793. lõikes nimetatud õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise korral.

(5)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimisel lähtutakse

§-des 79^3 ja 79^9 sätestatust. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] . jagu

  1. KAUBANDUSKÄIBEST VÄLJAS OLEVA ÕIGUSTE OBJEKTI KASUTAMINE KULTUURIPÄRANDIASUTUSE POOLT [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Kaubanduskäibest väljas olev õiguste objekt

(1)Õiguste objekt koos selles sisalduvate teiste õiguste objektidega ei ole enam kaubanduskäibes, kui võib heauskselt eeldada, et see ei ole tavapäraste kaubanduskanalite kaudu üldsusele kättesaadav, tingimusel et kultuuripärandiasutus on teinud mõistlikke pingutusi üldsusele kättesaadavuse tuvastamiseks. Õiguste objektide kogumit tervikuna ei loeta enam kaubanduskäibes olevaks, kui on mõistlik eeldada, et ükski kogumisse kuuluv õiguste objekt ei ole enam kaubanduskäibes.
(2)Õiguste objektiks käesoleva jao tähenduses loetakse teost, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ja andmebaasi

VII^1 peatüki tähenduses.

(3)Eeldatakse, et õiguste objekt, mis on loodud vähemalt 50 aastat enne selle kasutamist käesolevas jaos nimetatud tingimustel, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid.
(4)Eeldatakse, et jadaväljaanne, mis on loodud vähemalt 20 aastat enne selle kasutamist käesolevas jaos nimetatud tingimustel, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid.
(5)Jadaväljaanne on määramata lõpuga pidevväljaanne, mis ilmub järgnevate eraldi numbrite või osadena, mis tavaliselt kannavad järjenumbrit, või muu jadaselt ilmuv väljaanne.
(6)Eeldatakse, et pisitrükis, mis on loodud vähemalt viis aastat enne selle kasutamist käesolevas jaos nimetatud tingimustel, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid.
(7)Pisitrükis on vähese teatmelise sisu ja teksti mahuga või ühekordse sündmusega seoses avaldatud ja lühiajalise tähtsusega väljaanne.
(8)Käesoleva paragrahvi 3.–
  1. lõikes sätestatut ei kohaldata audiovisuaalse teose, fonogrammi ega algupärase kunstiteose puhul. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Kaubanduskäibest väljas oleva õiguste objekti kasutamine laiendatud kollektiivse litsentsilepingu alusel
(1)

§ 57^1 2.

lõike punktis 2 nimetatud tingimustele vastav kollektiivse esindamise organisatsioon võib kultuuripärandiasutusega sõlmida mitteärilistel eesmärkidel kasutamiseks laiendatud kollektiivse lihtlitsentsilepingu selle asutuse kogus oleva sellise õiguste objekti reprodutseerimiseks, levitamiseks või üldsusele edastamiseks, mis ei ole § 57^2 tähenduses enam kaubanduskäibes.

(2)Õiguste omaja saab igal ajal

§-s 57^6 sätestatud korras lihtsalt ja tulemuslikult välistada õiguste objekti kasutamise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laiendatud kollektiivse litsentsilepingu alusel kas üldvälistusena või mõnel konkreetsel juhul, sealhulgas pärast laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlmimist.

(3)Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, hõlmab käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud litsents kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riike. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Kaubanduskäibest väljas oleva õiguste objekti vaba kasutamine
(1)Kultuuripärandiasutus võib oma kogusse kuuluvat õiguste objekti, mis ei ole

§ 57

^2 tähenduses enam kaubanduskäibes, kasutada luba küsimata ja tasu maksmiseta mitteärilistel eesmärkidel § 13

  1. lõike punktides 1 ja 9^1 ning arvutiprogrammide ja andmebaaside puhul ka punktides 4 ja 5 nimetatud viisil, § 67
  2. lõike punktides 3^1 ja 5, § 70
  3. lõike punktides 1 ja 5, § 73
  4. lõike punktides 3 ja 4^1 , § 73^2
  5. lõikes ning § 75^4
  6. lõikes nimetatud viisil, kui: 1) selle õiguste objekti puhul puudub õiguste teostamiseks

§ 57^1 2.

lõike punktis 2 nimetatud tingimusele vastav kollektiivse esindamise organisatsioon; 2) märgitakse ära autori või muu tuvastatava õiguste omaja nimi, kui see on võimalik.

(2)Õiguste omaja võib igal ajal

§-s 57^6 sätestatud korras lihtsalt ja tulemuslikult välistada õiguste objekti kasutamise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil kas üldvälistusena või konkreetsel juhul, sealhulgas pärast kasutamise alustamist kultuuripärandiasutuse poolt.

(3)Õiguste objekti kasutamine käesoleva paragrahvi
  1. lõikes sätestatud juhul loetakse toimuvaks ainult selles Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub asjaomane kultuuripärandiasutus. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Teavitamine Vähemalt kuus kuud enne, kui kultuuripärandiasutus hakkab õiguste objekti kasutama vastavalt

§ 57^3 1.

lõikele või § 57^4

  1. lõikele, peab kultuuripärandiasutus, kollektiivse esindamise organisatsioon või asjaomane riigiasutus esitama Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti loodud kaubandusvõrgust väljas olevate teoste andmebaasi (edaspidi teoste andmebaas) järgmise teabe: 1) õiguste objekti üldine kirjeldus, mida kultuuripärandiasutus käesoleva jao kohaselt kasutama asub; 2) kui see on asjakohane, esimesel võimalusel teave laiendatud kollektiivse litsentsilepingu poolte, kaetud territooriumide ja kasutusviiside kohta. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Kasutamise välistamise kord

(1)Õiguste objekti kasutamine välistatakse

§ 57^3 2. lõike või § 57^4 2. lõike alusel õiguste omaja sellekohase taotluse alusel.

(2)

§ 57^3 2.

lõikes nimetatud juhul tuleb kasutamise välistamise taotlus esitada kultuuripärandiasutusele, kes on õiguste objektile juurdepääsu võimaldanud, või vastava laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlminud kollektiivse esindamise organisatsioonile, kes peab sellest viivitamata teavitama kultuuripärandiasutust.

(3)

§ 57^4 2. lõikes nimetatud juhul tuleb kasutamise välistamise taotlus esitada kultuuripärandiasutusele, kes on õiguste objektile juurdepääsu võimaldanud.

(4)Käesoleva paragrahvi
  1. ja
  2. lõikes nimetatud taotluse üldise välistamise kohta võib õiguste omaja teha ka teoste andmebaasi kaudu.
(5)Kui õiguste omaja on õiguste objekti kasutamise välistanud, peab kultuuripärandiasutus, kes on õiguste objektile juurdepääsu võimaldanud, selle kasutamise õiguste omaja nimetatud tingimustel viivitamata lõpetama ja edastama vastava teabe teoste andmebaasi. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^7. Sätete kohaldamine
(1)Käesolevat jagu ei kohaldata õiguste objektide kogumitele, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kui

§ 57^2 1.

lõikes nimetatud mõistlike pingutustega on saadud tõendeid selle kohta, et sellistesse kogumitesse kuuluvad valdavalt: 1) õiguste objektid, välja arvatud audiovisuaalsed teosed, mis avaldati esmakordselt, või kui avaldamist ei toimunud, lasti esmakordselt eetrisse Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis; 2) audiovisuaalsed teosed, mille tootja asukoht või alaline elukoht on Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis; 3) Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigi kodanike õiguste objektid, kui Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riiki või käesoleva lõike punktides 1 ja 2 osutatud Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riiki ei olnud mõistlike pingutustega võimalik kindlaks teha.

(2)Käesolevat jagu kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguste objektidele juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioon esindab

§ 57^1 2.

lõike punkti 2 tähenduses valdavat enamust Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigi õiguste omajaid. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] . jagu

  1. TEOSE JA AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVATE ÕIGUSTE OBJEKTI ÜLDSUSELE EDASTAMINE JA ÜLDSUSELE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE PLATVORMIPAKKUJA POOLT [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Platvormipakkuja

(1)Platvormipakkuja on sellise infoühiskonna teenuse osutaja, mille peamine või üks peamisi eesmärke on talletada ja teha üldsusele juurdepääsetavaks suur hulk teenuse kasutajate poolt üles laaditud õiguste objekte, mida teenuse osutaja otsese või kaudse tulu saamise eesmärgil korrastab ja reklaamib.
(2)Õiguste objektiks käesoleva jao tähenduses loetakse teost ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti.
(3)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud platvormipakkujateks ei loeta neid teenuse osutajaid, kes pakuvad mittetulunduslikke veebientsüklopeediaid, mittetulunduslikke hariduslike ja teaduslike eesmärkidega teabehoidlaid, avatud lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvorme, elektroonilise side seaduse § 2 punktis 6 määratletud elektroonilise side teenuseid, internetipõhiseid kauplemiskohti, ettevõtjatevahelisi pilveteenuseid ja pilveteenuseid, mille kasutajad saavad sisu oma tarbeks üles laadida ning mille põhitegevus ei ole õiguste objektidele juurdepääsu andmine üldsusele. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Õiguste objekti üldsusele edastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine platvormipakkuja poolt
(1)Platvormipakkuja edastab õiguste objekti üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks, kui ta annab üldsusele juurdepääsu oma teenuse kasutajate poolt üles laaditud õiguste objektile.
(2)Kui platvormipakkuja on saanud loa õiguste objekti üldsusele edastamiseks või üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, annab see ka teenuse kasutajale õiguse loaga hõlmatud ulatuses õiguste objekte platvormipakkuja veebilehe kaudu üldsusele edastada või üldsusele kättesaadavaks teha, kui selline tegevus ei toimu ärilisel eesmärgil või ei too olulist tulu.
(3)Platvormipakkuja ei vastuta õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, kui platvormipakkuja tõendab, et ta: 1) tegi loa saamiseks parima pingutuse; 2) püüdis rangeid majandus- ja kutsetegevuse valdkonna hoolsusnõudeid järgides igati tagada, et konkreetne õiguste objekt, mille kohta ta on saanud õiguste omajatelt asjakohast ja vajalikku teavet, ei oleks tema veebilehtede kaudu üldsusele kättesaadav ja 3) tegutses pärast õiguste omajalt põhjendatud teate saamist kiiresti, et teatatud õiguste objekt ei oleks tema veebilehtede kaudu üldsusele kättesaadav või oleks sealt kõrvaldatud, ning tegi kooskõlas käesoleva lõike punktiga 2 parima pingutuse, et takistada teatatud õiguste objekti üleslaadimine tulevikus.
(4)Selleks et teha kindlaks, kas platvormipakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi 3. lõikest tulenevaid nõudeid, tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse ka teenuse liiki, mahtu ja sihtrühma, teenuse kasutajate poolt üles laaditud sisu liiki ning sobivate ja tõhusate vahendite maksumust ja kättesaadavust platvormipakkujale.
(5)Platvormipakkuja peab käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud nõuete täitmisel võtma meetmeid selleks, et võimaldada kasutajatel õiguste objektide õiguspärast üldsusele edastamist või üldsusele kättesaadavaks tegemist, sealhulgas

IV peatükis sätestatud vaba kasutuse juhu alusel, lähtudes muu hulgas majandus- ja kutsetegevuse valdkonna standardist.

(6)Kui platvormipakkuja edastab õiguste objekti loata üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud viisil, ei kohaldata sellise tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102), artikli 6 lõikes 1 sätestatud vastutuse piirangut. [RT I, 21.06.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(7)[Kehtetu - RT I, 21.06.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] § 57^10. Platvormipakkuja vastutuse erisused
(1)Platvormipakkuja, kelle teenused on olnud Euroopa Liidus kättesaadavad vähem kui kolm aastat ja kelle aastakäive on alla 10 miljoni euro, ei vastuta õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest

§ 57^9 1.

lõikes nimetatud viisil, kui ta: 1) tegi loa saamiseks parima pingutuse ja 2) pärast õiguste omajalt õiguste rikkumise kohta põhjendatud teate saamist tegi kiiresti teatatud õiguste objekti üldsusele kättesaamatuks või kõrvaldas selle oma veebilehelt.

(2)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud tingimustele vastav platvormipakkuja, kelle veebilehti külastas eelneva kalendriaasta andmete põhjal keskmiselt enam kui viis miljonit üksikkülastajat kuus, ei vastuta oma veebilehtede kaudu õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, kui ta lisaks
  2. lõikes sätestatud nõuetele tõendab, et ta tegi parima pingutuse, et takistada sellise õiguste objekti üleslaadimist tulevikus, mille kohta ta oli saanud õiguste omajatelt asjakohast ja vajalikku teavet.
(3)Käesoleva paragrahvi
  1. ja
  2. lõikes nimetatud kohustuste täitmisel tuleb võtta arvesse ka

§ 57^9 4.

ja

  1. lõiget ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artiklit
  2. [RT I, 21.06.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] § 57^
  3. Kaebuste esitamise ja lahendamise kord

(1)Platvormipakkuja peab kehtestama kaebuste esitamise ja lahendamise korra, mida tema teenuse kasutajad saaksid kasutada siis, kui tekivad vaidlused platvormipakkuja veebilehele kasutajate poolt üles laaditud sisu kättesaamatuks muutmise või kõrvaldamise küsimustes.
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaebuse menetlemisel peab platvormipakkuja tagama, et: 1) õiguste omajat teavitatakse teda puudutava kaebuse esitamisest; 2) kaebused menetletakse võimalikult tõhusalt ja kiiresti; 3) puudutatud osapooltele antakse võimalus esitada oma seisukoht; 4) otsus, millega üles laaditud sisu muudetakse kättesaamatuks või kõrvaldatakse, on läbi vaadatud inimese poolt; 5) kaebuste esitamine on teenuse kasutajate jaoks tasuta.
(3)Õiguste omaja, kes nõuab, et tema õiguste objekt jääks pärast käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud kaebuse esitamist üldsusele kättesaamatuks või oleks kõrvaldatud, peab seda põhjendama. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  2. Platvormipakkuja teavitamiskohustus
(1)Platvormipakkuja annab õiguste omajale viimase taotlusel piisavalt teavet: 1) platvormipakkuja ja õiguste omaja vahelise litsentsilepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta; 2)

§ 57^9 3. ja 5. lõikes sätestatud nõuete täitmise kohta.

(2)Platvormipakkuja on kohustatud teenuse tingimustes teavitama kasutajaid sellest, et nad võivad platvormipakkuja veebilehel üldsusele kättesaadavaks tehtud õiguste objekte kasutada käesolevas seaduses sätestatud vaba kasutamise juhtudel. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^13. Riiklik järelevalve

§ 57^9 5.

lõikes, § 57^11

  1. ja
  2. lõikes ning § 57^12
  3. lõikes sätestatud platvormipakkuja kohustuste järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  4. Riikliku järelevalve erimeetmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] § 57^
  5. Ettekirjutus ja sunniraha

(1)Kui platvormipakkuja ei täida

§ 57^9 5.

lõikes, § 57^11

  1. ja
  2. lõikes ning § 57^12
  3. lõikes sätestatud kohustusi, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha platvormipakkujale ettekirjutus ja nõuda kohustuse täitmist.

(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3)Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.