Obsah (18)
§ 77§ 17§ 7§ 4§ 11§ 22§ 18§ 19§ 28§ 33§ 10§ 30§ 34§ 92§ 37§ 31§ 66§ 6seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 27.05.2026, 6 Riigivaraseadus Vastu võetud 11.11.2009 RT I 2009,
§ 77
lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
(2)Julgeolekuasutuse valitsemisel olevale riigivarale ei kohaldata
§ 17
lõike 1 punktides 1 ja 2, § 19 lõigetes 2 ja 3, § 30 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3, § 37 lõigetes 2–5 ning §-des 50, 57–62, 66–74 ja 95–100 sätestatut. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Riigivara suhtes, mille kohta on teises seaduses kehtestatud eriregulatsioon, kohaldatakse käesolevat seadust eriseaduses sätestatut arvestades. (3^1) Välisriigis asuva riigivaraga seotud tehingutele kohaldatakse asukohajärgses riigis kehtivat õigust ja tava, arvestades
põhimõtteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus asukohariigi õigusega. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel kohaldatakse käesolevat seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades.
(5)Käesolevat seadust ei kohaldata riigivara välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni omandisse või kasutamiseks andmisele ega vara välislepingu või muu rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutamiseks võtmisele. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(6)Põhiseaduslike institutsioonide suhtes ei kohaldata
sätteid, mis käsitlevad Vabariigi Valitsuse poolt otsuste tegemist või nõusoleku andmist.
(7)Käesolevat seadust ei kohaldata riigivara valitseja põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste ja teavikute, samuti meenete võõrandamisele. Sellise vara võõrandamise korra kehtestab riigivara valitseja.
(8)Käesolevat seadust ei kohaldata riigi osalemisele välislepingute alusel moodustatud finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(9)
sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, ei kohaldata: 1) riigi osalusega äriühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingu konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] § 3. Mõisted
(1)Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) riigi äriühing – aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile; 2) riigi osalusega äriühing – aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa; 3) enamusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus; 4) otsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva lõike punktis 3 nimetamata otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus; 5) vähemusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otsuste vastuvõtmise tõkestamiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus; 6) vähemusosalus – osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis ei anna vähemusotsustusõigust; 7) riigi asutatud sihtasutus – riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus; 8) riigi sihtasutus – sihtasutus, mille ainuasutaja on riik; 9) riigi osalusel asutatud sihtasutus – sihtasutus, mille mitmest asutajast üks on riik; 10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus; 11) volitatud asutus – riigiasutus, kelle valdusesse riigivara valitseja oma valitsemisel oleva vara on andnud; 12) kasutusleping – võlaõiguslik või asjaõiguslik leping, mille alusel riik võtab või annab kasutusse asja või selle osa. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Riigile kuuluvale maaüksusele, mida ei ole kinnistatud, ehitisele ja selle mõttelisele või reaalosale kuni ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse, samuti riigile kuuluvale laevale, mida ei ole laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel kinnistatud, kohaldatakse kinnisasja sätteid. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Käesolevas seaduses vallasasja kohta sätestatut kohaldatakse ka varaliselt hinnatavale õigusele, välja arvatud riigi tarkvarale, kui see antakse avalikkusele tasuta kasutamiseks
- peatüki
- jaos sätestatud korras. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021]
(4)Käesolevas seaduses väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse ka osaühingu osa ja lepingulise fondi osaku või lepingulise fondi rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingulises fondis osalemisele kohaldatakse käesolevas seaduses riigi eraõiguslikus juriidilises isikus aktsionäri või osanikuna osalemise kohta sätestatut. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(5)Käesolevas seaduses kasutuslepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka piiratud asjaõigustele, mille alusel isikul, kelle kasuks seatakse piiratud asjaõigus või kelle omandis oleva kinnisasja kasuks seatakse piiratud asjaõigus, tekib õigus asja või selle osa kasutada. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 4. Riigivara valitseja
(1)Riigivara valitseja korraldab riigi nimel vara riigile omandamist, riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist, kinnisasjade kasutamist kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel ning riigi osalemist aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena Eestis registrisse kantud aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või mittetulundusühingus ja välisriigis piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus ning teostab sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi
ga sätestatud korras. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Riigivara valitsejad on: 1) Riigikogu Kantselei; 2) Vabariigi Presidendi Kantselei; 3) Riigikontroll; 4) Õiguskantsleri Kantselei; 5) Riigikohus; 6) Riigikantselei; 7) ministeerium.
(3)Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus ning maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa- ja Ruumiamet. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (3^1) Kui riigivara valitseja ülesandeid täidab riigitulundusasutus, kohaldatakse tema suhtes ministeeriumi kohta sätestatut.
alusel Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks esitatakse ettepanekud valdkonna eest vastutava ministri kaudu. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(4)Riigivara valitsejal on kõik seadusest tulenevad omaniku, aktsionäri, osaniku, äriühingu asutaja, hooneühistu liikme, korteriühisuses osaleva korteriomaniku, kaaspärija, sihtasutuse asutaja või mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused.
(5)Asutusesiseselt määratakse isikud, kes täidavad riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja nimel, kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti. § 5. Väärtpaberite valitseja ja äriühingu asutajaõiguste teostaja
(1)Riigile kuuluva aktsia või osa valitseja ja äriühingu asutajaõiguste teostaja on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium või riigitulundusasutus (edaspidi osaluse valitseja), kelle määramisel tuleb arvestada ministeeriumi või riigitulundusasutuse pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimal teostamisel ning eesmärki vältida huvide konflikti riigi erinevate ülesannete vahel.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigile kuuluvate väärtpaberite valitsejaks määratakse Rahandusministeerium.
(3)Riigile kuuluva vähemusosaluse valitsejaks on Rahandusministeerium. Kui riigi osalus äriühingus kahaneb vähemusosaluseni, esitab osaluse valitseja Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu anda osalus üle Rahandusministeeriumi valitsemisele. Nimetatud eelnõu esitatakse ühe kuu jooksul pärast aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise registreerimist või aktsiate või osa võõrandamistehingu või muu tehingu toimumist, millega kaasnes riigi osaluse vähenemine. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Riigi osaluse valitseja ühes ja samas äriühingus võib olla ainult üks ministeerium või riigitulundusasutus.
(5)Äriühingu asutamisel ja äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust valitseva ministeeriumi minister. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on
kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu, keda esindab volituse alusel nõukogu esimees.
(6)Osalust valitseva ministeeriumi minister võib volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema: 1) ministeeriumi kantslerit või asekantslerit, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ja riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse; 2) ministeeriumi ametnikku, kui riigi osalus äriühingus ei anna vähemusotsustusõigust. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(7)Hooneühistu liikmesuse teostamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatut. § 6. Asutaja- ja liikmeõiguste teostaja sihtasutuses või mittetulundusühingus
(1)Asutaja- ja liikmeõiguste teostamisele maaparandusühistus kohaldatakse maaparandusseaduses sätestatut. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(2)Liikmeõigusi korteriühistus või muus mittetulundusühingus, mille liikmesus on seotud riigivara valitsemisega, teostab riigivara valitseja või tema volitusel volitatud asutus. Sama kehtib korteriomandi esemega seotud õigussuhete korraldamise kohta korteriomanike ühisuse kaudu, samuti kaaspärijate ühisuse kaudu. Kui liikmesusega seotud riigivara on mitme riigivara valitseja valitsemisel: 1) tuleb liikmeõiguste teostamist puudutavad otsused eelnevalt kooskõlastada teiste riigivara valitsejatega; 2) kohaldatakse liikmeõiguste teostaja määramisel ning riigivara valitsejate lahkarvamuste korral
§ 7lõikes 6 või 7 sätestatut.
(3)Riigi asutajaõigusi sihtasutuses ning liikmeõigusi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata mittetulundusühingus teostab Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium või Riigikantselei (edaspidi asutaja- või liikmeõiguste teostaja), kelle määramisel tuleb arvestada asutuse pädevust ja sobivust selleks. Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium võib volitada asutaja- või liikmeõigusi teostama volitatud asutust. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(4)Asutajaõiguste teostajaks ühes ja samas sihtasutuses võib olla ainult üks riigivara valitseja. Sama kehtib liikmeõiguste teostamise kohta mittetulundusühingus.
(5)Asutajaõiguste teostajal on kõik seadusest tulenevad sihtasutuse asutaja õigused ja kohustused, millest tulenevate ülesannete täitmisel esindab riiki minister või riigisekretär.
(6)Liikmeõiguste teostajal on kõik seadusest tulenevad mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused, millest tulenevate ülesannete täitmisel esindab riiki minister, riigisekretär või liikmeõigusi teostama volitatud asutuse juht. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(7)[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(8)Liikmeõiguste teostajat esindaval ministril, riigisekretäril ja liikmeõigusi teostama volitatud asutuse juhil on õigus volitada üldkoosolekul (volinike koosolekul) osalema talle alluvat ametnikku. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 7. Riigivara valitseja määramine [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Riigi omandatav vara loetakse selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
(2)Asjaõigusseaduse § 126 alusel riigi poolt omandatud kinnisasja valitseja määrab Vabariigi Valitsus. Kuni Vabariigi Valitsus ei ole valitsejat määranud, on nimetatud riigivara valitsejaks Rahandusministeerium. [RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015] (2^1) Asjaõigusseaduse § 132^1 alusel riigi omandis oleva kinnisasja valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(3)Riigi poolt vallasasja hõivamise korraldajaks on riigivara valitseja, kes on õigustatud vallasasja hõivama.
(4)Riigi poolt vara pärimisel on pärimise korraldaja ja riigivara valitseja pärast vara omandamist: 1) Rahandusministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi Eestis; 2) Välisministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi välisriigis. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(5)Kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, on kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega, väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud vara) valitseja: 1) Rahandusministeerium, kui süüasja menetles Maksu- ja Tolliamet või konfiskeeriti kinnisasi või väärtpaber; 2) Siseministeerium käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]
(6)Kui riigivara või omandatava vara valitsejat või volitatud asutust seadusest või tehingust otseselt ei selgu või on tekkinud vaidlus, määrab riigivara valitseja Vabariigi Valitsus.
(7)Kui üheks vaidluspooleks on põhiseaduslik institutsioon, lahendatakse vaidlus riigivara valitsejate kokkuleppel. (7^1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] § 8. Riigivara valitsemise põhimõtted
(1)Riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse järgimiseks äriühingutes osalemisel kinnitab Vabariigi Valitsus osaluspoliitika põhimõtted, mida uuendatakse vähemalt igal viiendal aastal. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(2)Ühtse terviku moodustava riigivara hulka kuuluval asjal või õigusel on üks riigivara valitseja.
(3)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada.
(5)Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt.
(6)Riigivara valitseja kehtestab oma valitsemisala teenistujatele riigivara valdamise ja kasutamise nõuded.
(7)Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (7^1) Volitatud asutuse riigivaraga seotud õiguste ja kohustuste ulatuse ning otsustusõiguse võib sätestada riigivara valitseja määruse või käskkirjaga. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(8)Riik ei või olla täis- ega usaldusühingu osanik ega tulundusühistu liige, välja arvatud hooneühistu liige, ega kuuluda mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendusse, mis ei ole kantud registrisse, välja arvatud korteriomanike ühisusse ning kaaspärijate ühisusse. Riik ei või osaleda välisriigis registreeritud eraõiguslikus juriidilises isikus, kui sellega kaasneb riigi piiramatu vastutus. §
- Riigivara valitseja kohustused eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel Osaluse valitseja ning asutaja- või liikmeõiguste teostaja peab tagama äriseadustiku, sihtasutuste seaduse, mittetulundusühingute seaduse ja muude õigusaktidega äriühingu aktsionärile või osanikule, sihtasutuse asutajale või mittetulundusühingu liikmele pandud õiguste ja kohustuste täitmise, määratlema riiklikest arengukavadest ja muudest dokumentidest tulenevalt äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu strateegilised eesmärgid ning kontrollima ja hindama nende saavutamist. §
- Riigivara valitsemise eesmärk
(1)Riigivara valitsetakse: 1) riigivõimu teostamiseks; 2) muul riigivara valitseja poolt määratud ja seadusest tuleneval avalikul eesmärgil; [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 3) tulu saamiseks; 4) reservina säilitamiseks.
(2)Äriühingus osaluse valitsemise põhieesmärgiks on reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga sätestatud avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine, näiteks tegevusalal tegutsemine, millega peab kaasnema ka tulu saamise eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel tasu eest, mis tagab mõistliku kasumi. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] (2^1) Ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osaluse valitsemise otsustab Vabariigi Valitsus vähemalt igal viiendal aastal uuesti. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(3)Riik omandab vara õigusakti ja tehingu alusel, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil või kui riigile vara omandamise kohustus tuleneb seadustest.
(4)[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata juhtudel võib riik vara omandada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]
(6)Riigivara valitseja on kohustatud määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)Riigivara valitseja on kohustatud korraldama talle mittevajaliku riigivara üleandmise teisele riigivara valitsejale, kellele see riigivara on vajalik, või korraldama selle võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (7^1) Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatakse riigi omandis olev kinnisasi, mida ei valitseta ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärgil. Maareservis säilitatakse kinnisasi, mis võib osutuda riigile vajalikuks ühel nimetatud eesmärgil või kohalikule omavalitsusele seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. [RT I, 27.05.2026, 1 - jõust. 10.06.2026]
(8)Täpsema loetelu maareservis säilitatavate kinnisasjade liikidest ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 27.05.2026, 1 - jõust. 10.06.2026] 2. peatükk RIIGIVARA VALITSEMISE ÜLEANDMINE TEISELE RIIGIVARA VALITSEJALE § 11. Riigivara valitsemise üleandmise põhjendatus
(1)Riigivara valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele, kui see muudab riigivara valitsemise otstarbekamaks või muul põhjusel arvestades avalikku huvi.
(2)Riigivara valitseja võib taotleda teiselt riigivara valitsejalt talle riigivara valitsemise üleandmist, kui riigivara on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning teine riigivara valitseja ei vaja seda riigivara oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3)Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib ajutiselt või alaliselt üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik hädaolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmiseks. [RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
(4)Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui hädaolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta. [RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022] § 12. Riigivara valitsemise üleandmise otsustamine
(1)Kinnisasja või piiratud asjaõiguse valitsemine antakse üle ühelt riigivara valitsejalt teisele nende omavahelisel kokkuleppel, kui üleandjaks on
§ 4lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud riigivara valitseja. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(2)Kinnisasja või piiratud asjaõiguse enda valitsemisele saamiseks võib teiselt riigivara valitsejalt kinnisasja või piiratud asjaõiguse üleandmist taotlev
§ 4
lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud riigivara valitseja pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kui kokkulepet ei saavutata. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Kui riigivara valitsemise üleandjaks on põhiseaduslik institutsioon ja saajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja, toimub üleandmine nende omavahelisel kokkuleppel. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad riigivara valitsemise üleandmise omavahelisel kokkuleppel.
(5)Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele nende kokkuleppel.
(6)Riigivara, välja arvatud väärtpabereid, võib üle anda riigivara valitseja kehtestatud korras, kui: 1) üle antakse vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro; 2) riigivara antakse üle ühe riigivara valitseja valitsemisala piires. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)
§ 11
lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ja ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutisse kasutusse võtmist taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel. Riigivara valitsemise võib üle võtta või ajutisse kasutusse võtta kokkuleppeta, kui see on vältimatult vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. [RT I, 09.08.2022, 2 - jõust. 01.09.2022] (7^1)
§ 11
lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vältimatult vajalik tema ülesannete täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. [RT I, 09.08.2022, 2 - jõust. 01.09.2022] (7^2) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad tingimused ja korra, kui see on vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. [RT I, 09.08.2022, 2 - jõust. 01.09.2022]
(8)
§ 11
lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutiseks kasutuseks võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 09.08.2022, 2 - jõust. 01.09.2022] § 13. Riigivara üleandmise vormistamine ja jõustumine
(1)Riigivara üleandmise kohta koostatakse akt. Akti märgitakse vähemalt andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu, soetamismaksumuse ja raamatupidamisliku jääkväärtuse kohta.
(2)Kui kinnisasja oluliseks osaks on ehitis, märgitakse kinnisasja üleandmisel akti lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele ka andmed asja päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta.
(3)Vallasasja üleandmine jõustub aktis määratud kuupäeval. Registrisse kandmisele kuuluva vallasasja vastuvõtja esitab avalduse asjakohases andmekogus riigivara valitseja muutmiseks 30 päeva jooksul akti allkirjastamisest arvates. Kinnisasja üleandmine jõustub riigi kinnisvararegistris riigivara valitseja või volitatud asutuse muutmise registrikande kinnitamise kuupäeval. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 3. peatükk RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMINE 1. jagu Riigivara kasutamiseks andmine üldkorras [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] § 14. Kasutamiseks andmine [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Riigivara kasutamiseks andmisena käsitatakse vara kasutusse andmist teisele isikule (edaspidi kasutaja) kasutuslepingu alusel.
(2)Riigivara kasutamiseks andmisele piiratud asjaõigusega koormamise teel kohaldatakse riigivara kasutamiseks andmise regulatsiooni koos
§ 22lõikes 2 ja §-des 26–28 piiratud asjaõiguste kohta sätestatud erisustega.
(3)Riigivara kasutamiseks andmisena ei käsitata käesolevas seaduses laenu andmist. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel ja riigi tarkvara kasutamisel riigivara valitsejate vahel. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021]
(5)Kinnisasja kasutamiseks andmisel otsustab riigivara valitseja kasutamiseks andmise tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestades muu hulgas kinnisvara ökonoomset kasutamist, senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise võimalusi ja teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid, ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade kasutamiseks andmise kogumina. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(6)Kinnisasjade kogumina kasutamiseks andmine
tähenduses on mitme kinnisasja kasutamiseks andmine koos ja ühise hinna eest. Kasutamiseks antavate kinnisasjade kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade territoriaalsest paiknemisest, nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, kinnisasjade eeldatavast kõrgemast väärtusest kogumina kasutusse andmisel võrreldes kogumisse arvatud kinnisasjade väärtustega nende eraldi kasutusse andmisel ja muudest asjaoludest, mille esinemise korral on riigivara otstarbekas kasutusse anda kogumina. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] § 15. Kasutamiseks andmise alused ja piirangud [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Riigivara võib anda kasutamiseks järgmistel juhtudel: 1) vara ei ole riigivara valitsejal ajutiselt vaja kasutada; 2)
§ 18
lõikes 2 nimetatud juhtudel; 3) vara valitsemise eesmärk on tulu saamine; 4) vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine; 5) muul seaduses ette nähtud juhul.
(2)Riigivara ei anta kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks.
(3)Riigivara ei või koormata pandiga.
(4)Kinnisasjade puhul selgitab riigivara valitseja enne riigivara kasutamiseks andmise menetluse algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes
§-s 96 sätestatust.
(5)Riigivara valitseja peab kasutuslepingus sätestama tingimuse, et kasutaja võib anda vara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on riigivara valitseja kirjalik nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. Kinnisasja allkasutuslepingu registreerib ja avalikustab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistris, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada.
(6)Riigivara kasutamiseks andmisega ei tohi riigile tekkida kahju. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 16. Riigivara kasutamine riigivara valitsejate vahel
(1)Riigivara valitseja asja kui tervikut teisele riigivara valitsejale üldjuhul kasutamiseks ei anna. Sel juhul otsustatakse asja valitsemise üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele.
(2)Kui teisel riigivara valitsejal on vaja kasutada osa asjast või ajutiselt asja tervikuna, sõlmitakse riigivara valitsejate vahel asja kasutamise kokkulepe. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Riigivara valitsejate vahel sõlmitud asja kasutamise kokkuleppes nähakse ette asja kasutamise tingimused ja kulude katmise kord. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 17. Kasutamiseks andmise viisid
(1)Riigivara antakse kasutamiseks järgmisel viisil: 1) avalikul enampakkumisel; 2) valikpakkumisel; 3) otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata (edaspidi otsustuskorras). [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Põhiseaduslik institutsioon võib kinnisasja anda kasutamiseks üksnes avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. § 18. Kasutustasu [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda teha vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Turupõhine kasutustasu on tasu, mille suurus vastab sarnastel tingimustel sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingutes kokku lepitud kasutustasudele turul.
(2)Riigivara võib kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik: 1) kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks; [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 2) [kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 3) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust; 5) riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 7) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
(3)Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest.
(4)Vallasasja kasutustasu hindamise viisi otsustab riigivara valitseja.
(5)Riigivara valitseja peab kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega kasutustasu kujundamisel.
(6)Üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus peab riigivara valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused.
(7)Riigivara kasutamiseks andja otsusel võib teha tasaarvestusi kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui see on kasutuslepingus ette nähtud ja kui parendused on tehtud riigivara kasutusse andja nõusolekul. Tasaarvestuste tegemiseks nähakse lepingus ette tasaarvestuste tegemise aeg, ulatus ja tingimused. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 18^1. Kinnisasja kasutustasu hindamine
(1)Kinnisasja kasutusse andmisel turupõhise kasutustasu eest koostatakse hindamisaruanne, arvestades järgmist: 1) hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja; 2) hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades; 3) hindamisaruanne koostatakse sõlmitava kasutuslepingu tingimusi arvestades.
(2)Hindamisaruande võib koostada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet järgimata ja turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel, kui: 1) kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas; [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 2) kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit; 3) eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas; 4) kinnisasja kasutamine on seotud tehnovõrgu või -rajatise või avalikult kasutatava teega; 5) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse ostueesõiguse või reaalservituudiga; 6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa- ja Ruumiamet; [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] 7) turupõhist kasutustasu ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise või võrdlusandmete ebapiisavuse tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus.
(3)Hindamisaruanne ei või riigivara kasutamiseks andmise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud.
(4)Kinnisasja kasutustasu hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 19. Kasutamiseks andmise otsustamine
(1)Riigivara kasutamiseks andmise otsustab riigivara valitseja või tema volitatud asutus. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (1^1) Avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmise tehnovõrgu või -rajatise või muu ehitise ehitamiseks otsustab Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
(2)Üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär otsustada kinnisasja kasutamiseks andmise järgmistel juhtudel: [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 1) otsustuskorras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 2) tähtajaga üle 10 aasta; 3) [kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Kui vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja vallasasi antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta, võib minister või riigisekretär kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(4)Riigivara antakse kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras järgmistel juhtudel: 1) kinnisasja puhul eluruumi kasutusse andmisel ja
§ 18^1 lõike 2 punktides 1−3 sätestatud juhtudel; 2) vallasasja puhul, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks andmisel ega
§ 18^1 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(6)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)[Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 20. Kasutamiseks andmise tähtajad
(1)Riigivara võib kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt.
(2)Riigivara valitseja peab riigivara kasutamiseks andmisel jätma endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Vallasasja tähtajaliselt kasutamiseks andmisel ei või tähtaeg ületada 10 aastat.
(4)Riigivara valitsejal tuleb kasutuslepingus sätestada tingimus, mille alusel kasutuslepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti. § 21. Kasutamiseks andmise otsus
(1)Kasutamiseks andmise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) kasutamiseks antava riigivara kirjeldust; 2) avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel kasutamiseks andmise korraldaja määramist; 3) kasutamiseks andmise tähtaega või märget, et vara antakse kasutamiseks tähtajatult; 4) kasutamiseks andmise viisi; 5) tasu määramise tingimusi ja põhjendust; 6) tasu muutmise reegleid; 7) kasutamiseks andmise lisatingimusi valikpakkumisel; 8) otsustuskorras kasutamiseks andmisel kasutaja nime ja registri- või isikukoodi. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)
§ 19
lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul peab Vabariigi Valitsusele esitatav otsuse eelnõu sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud andmeid. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)
§ 19
lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul märgitakse Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskirjas: 1) eelnõus nimetatud asjaolude põhjendused; 2) riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise korral selle põhjendus; 3) riigivara tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks andmise põhjendus; 4) andmed sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta; 5) sõlmitavast lepingust riigile tulenevad kulud; 6) riigivara kasutamiseks andmise muud olulised tingimused ja asjaolud. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seletuskirjale lisatakse: 1) kasutuslepingu projekt; 2) esitatud andmeid tõendavad ja muud otsuse tegemisel tähendust omavad dokumendid. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(5)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 22. Kasutamiseks andmise tingimuste muutmine
(1)Riigivara kasutamiseks andmise tingimuste muutmine ei või olla vastuolus avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustega.
(2)Kasutuslepingu ja piiratud asjaõigusega koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise menetluse otsustab riigivara valitseja.
(3)Kui riigivara kasutamiseks andmise otsustamiseks oli vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, võib nimetatud nõusolekust tulenevaid tingimusi muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. § 23. Kasutamiseks andmise korraldamine
(1)Riigivara kasutamiseks andmist korraldab riigivara valitseja või tema volitusel teine asutus.
(2)Riigivara kasutamiseks andmise otsustaja või tema volitusel selle korraldaja võib volitada kolmandaid isikuid tegema kasutamiseks andmise ettevalmistamise ja läbiviimise toiminguid, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Nimetatud isikud on
mõttes vara kasutamiseks andmise menetluse läbiviijad. § 24. Kasutusleping
(1)Kasutusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seaduses sätestatud juhul notariaalselt kinnitatud.
(2)Riigivara antakse kasutajale üle ja tagastatakse riigivara valitsejale lepingu alusel ning poolte vahel koostatakse kirjalik akt, milles märgitakse vara olemust ja seisundit iseloomustavad olulised näitajad. § 25. Kasutuslepingu täitmine ja lepingupoolte vastutus
(1)Kui lepingu lõppemisel kasutaja riigivara vabatahtlikult ei tagasta, on riigivara valitseja kohustatud tegema toiminguid, et taastada otsene valdus vara üle.
(2)Riigivara kasutamiseks andja on kohustatud kasutajalt sisse nõudma lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, samuti lepingu ülesütlemise tõttu riigile põhjustatud kahju. § 26. Piiratud asjaõigusega koormamise otsus
(1)Riigivara piiratud asjaõigusega koormamise otsus peab lisaks
§-s 21 sätestatule sisaldama asjaõiguse sisu.
(2)Kui riik sõlmib hoonestajaga kasutuslepingu, peab riigivara hoonestusõigusega koormamise otsus lisaks
§-s 21 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama andmeid riigiga sõlmitava kasutuslepingu kohta. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Riigivara isikliku kasutusõigusega või kasutusvaldusega koormamise otsus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama isiku kohta, kelle kasuks kinnisasi koormatakse, järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku puhul – nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht; 2) juriidilise isiku puhul – nimi, registrikood ja asukoht. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise otsusele lisatakse joonis või skeem, millel on tähistatud koormatav ala ja vajaduse korral juurdepääsutee sellele. § 27. Piiratud asjaõigusega koormamise leping
(1)Riigivara valitseja võib koormamise lepingus kokku leppida üksnes tingimuste suhtes, mis ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ega koormamise otsusega.
(2)Riigivara valitseja sätestab hoonestusõiguse lepingus kokkuleppe, millega hoonestaja kohustub küsima riigivara valitsejalt nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnistusraamatusse.
(3)
§ 18
lõikes 2 sätestatud juhul sätestab riigivara valitseja hoonestusõiguse lepingus hoonestusõiguse lõpetamise kokkuleppe, kui hoonestaja ei kasuta hoonestusõiguse objekti eelnevalt kokkulepitud eesmärgil.
(4)Riigivara valitseja sätestab hoonestusõiguse lepingus hoonestusõiguse seadja ja hoonestaja vahelise kokkuleppe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, lähtudes asjaõigusseaduse §-des 252 ja 253 sätestatust. §
- Tasu asjaõigusega koormamise eest Piiratud asjaõigusega koormamise tasu kohta sätestab riigivara valitseja piiratud asjaõigusega koormamise lepingus kokkuleppe, et: 1) piiratud asjaõigusega koormamise eest tasutakse perioodiliste maksetena või ühekordse maksena; 2) perioodilised maksed tasutakse järgneva perioodi eest ette kaks korda aastas, üldjuhul
- juuliks ja
- jaanuariks; 3) tasu maksmise kohustus algab piiratud asjaõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega; 4) piiratud asjaõigusega koormamise tasu perioodilise maksmise kohustus kantakse valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri
- jakku reaalkoormatisena riigi kasuks; 5) piiratud asjaõiguse tasu muutmist võib nõuda kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kanda märge reaalkoormatisega samale järjekohale.
- jagu Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmine ja riigi tarkvara kasutamine riigivara valitsejate vahel [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] § 28^
- Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmine
(1)Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisena käsitatakse riigivara valitseja poolt riigi tarkvara lähtekoodi tasuta ja tähtajatult kättesaadavaks tegemist piiramata arvule isikutele kasutuslepingu alusel käesolevas jaos sätestatud korras.
(2)Riigi tarkvara
tähenduses on arvutiprogramm, mille suhtes autori varalised õigused kuuluvad osaliselt või täielikult riigile. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] § 28^2. Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmise viis ja otsustamine
(1)Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmise otsustab riigivara valitseja otsustuskorras.
(2)Kasutamiseks andmise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) kasutamiseks antava riigi tarkvara kirjeldust; 2) kasutamiseks antava riigi tarkvara kasutamise tingimusi.
(3)Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel lisab riigivara valitseja oma veebilehele lingi, mille kaudu on riigi tarkvara lähtekood ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teave kättesaadav. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] § 28^3. Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel kohalduvad piirangud
(1)Riigi tarkvara ei anta avalikkusele tasuta kasutamiseks, kui sellega kaasneks riigile kahjulik mõju. Muu hulgas võetakse arvesse riigi tarkvara avalikkusele kasutamiseks andmisega kaasnevat riski küberturvalisusele, riigi tarkvara kasutusvaldkonna iseärasusi ning kasutamiseks andmisest tulenevat võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
(2)Kui varalised õigused riigi tarkvara suhtes kuuluvad riigile osaliselt, antakse riigi tarkvara käesolevas jaos sätestatud korras avalikkusele tasuta kasutamiseks üksnes riigile kuuluvate varaliste õiguste ulatuses.
(3)Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel ja kasutamise tingimuste kehtestamisel arvestatakse riigi tarkvara autori isiklike õigustega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste ilmnemisel võib riigivara valitseja riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks sõlmitud kasutuslepingu üles öelda. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] § 28^4. Riigi tarkvara kasutamine riigivara valitsejate vahel
(1)Kui riigi tarkvara ei ole käesolevas jaos sätestatud korras avalikkusele tasuta kasutamiseks antud, annab riigivara valitseja riigi tarkvara tasuta kasutamiseks teisele riigivara valitsejale viimase taotlusel, välja arvatud
§ 28^3 lõikes 1 sätestatud juhul.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul sõlmitakse riigivara valitsejate vahel riigi tarkvara tasuta kasutamise kokkulepe, millega nähakse ette riigi tarkvara kasutamise tingimused. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] 4. peatükk RIIGIVARA VÕÕRANDAMINE 1. jagu Üldsätted § 29. Võõrandamise alus [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on vajalik
§ 33
lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule
§-s 51 sätestatud juhul.
(2)Riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes
§ 10
lõikes 1 sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes
§-s 96 sätestatust.
(3)Riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 30. Võõrandamise viisid
(1)Riigivara võõrandatakse müügi teel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, järgmisel viisil: [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 1) avalikul enampakkumisel; 2) valikpakkumisel; 3) otsustuskorras.
(2)Põhiseaduslik institutsioon võib kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandada üksnes tasu eest avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel.
(3)Riigivara valitseja võib võõrandada vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, välja arvatud väärtpaberi või nõude või kunstiväärtuse või kaevise ja muu vallasasja, mille väärtust ei ole võimalik hinnata, üksnes avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. Nimetatud nõuet ei kohaldata
§-des 33 ja 34 sätestatud juhul. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 31. Väärtpaberite võõrandamise viiside erisused
(1)Lisaks
§ 30
lõikes 1 sätestatule võib riigile kuuluvaid väärtpabereid võõrandada: 1) avaliku müügi teel, sealhulgas avalik pakkumine või müük reguleeritud väärtpaberiturul
§-s 74 sätestatud korras; 2) väärtpaberituru seaduse §-s 165 sätestatud aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel; 3) aktsiate ülevõtmisel äriseadustiku 29^1 . peatüki tähenduses; 4) investeerimisfondi osakute või aktsiate tagasivõtmisel või tagasiostmisel; 5) aktsiate, vahetusvõlakirjade või muude väärtpaberite vahetamisel teiste väärtpaberite vastu; 6) oma aktsiate või osa omandamisel äriühingu poolt; 7) äriühingu teistele aktsionäridele või osanikele aktsiate või osa pakkumise teel; 8) aktsiate märkimise eelisõiguse müügi teel; 9) õigusaktides või väärtpaberite emiteerimisel sätestatud muudel tingimustel.
(2)Osade võõrandamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avalikku müüki reguleerivaid sätteid. §
- Kaevise võõrandamine [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] Kaevis võõrandatakse riigivara valitseja kehtestatud korras, arvestades maapõueseaduses toodud erisusi. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] §
- Tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine
(1)Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks; [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 1^1) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi
§ 34lõikes 1 nimetatud tingimustel; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust.
01.07.2016] 1^2) [kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 3^1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule hädaolukorra, eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 4) [kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette. (1^1) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab mõistliku aja jooksul enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3^1 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maa maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõike 1^1 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib tagastada kinnisasja riigile. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(2)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 3^1 alusel omandatud kinnisasi, välja arvatud kohaliku omavalitsuse poolt omandatud kinnisasi, võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (3^1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3^1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (3^2) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 3^1 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(4)Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 3^1 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(5)Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3^1 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(6)Riigivara valitseja jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)Riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3^1 nimetatud isikule kohustuse teatada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(8)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3^1 nimetatud isik omandas kinnisasja tasu eest, mille suurus oli alla kinnisasja hariliku väärtuse, arvestatakse tasutud summa maha käesoleva paragrahvi lõike 3 või 3^1 alusel makstavast hüvitisest. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(9)Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3^1 nimetatud hüvitist ei tule maksta, kui riigilt omandatud kinnisasi võõrandatakse riigi äriühingule, riigi sihtasutusele, riigi mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, või koormatakse hoonestusõigusega nimetatud isikute kasuks eesmärgi või ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3^1 nimetatud isikule võõrandas. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(10)Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3^1 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui: [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 1) koos varaga antakse üle avaliku ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine oleks vastuolus riigilt omandatud kinnisasja omandamise aluseks olnud kokkulepetega; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 2) riigilt omandatud kinnisasja võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3^1 nimetatud isik, kellelt riik on selle varem tasuta või alla hariliku väärtuse omandanud; [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja andmine kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja vahetamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 34. Erisused ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel kohaliku omavalitsuse üksusele [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Kinnisasja müügihind kohaliku omavalitsuse üksusele on 50 protsenti selle harilikust väärtusest, kui: [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 1) elamumaaks sobiv kinnisasi on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele; 2) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna arendamiseks. (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihind tuleb tasuda seitsme aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Kui kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kellelt riik on selle varem tasuta või alla hariliku väärtuse omandanud, võib müügihinna tasumise nõudest loobuda. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(3)[Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 35. Vahetamine
(1)Riigivara võib otsustuskorras võõrandada vahetamise teel: 1) avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise korral kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel; [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] 2) kui vahetamine on vajalik avalikul eesmärgil ja riigile kasulik; 3) muul seaduses sätestatud juhul.
(2)Kui riik omandab vahetamise teel kinnisasja, hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade harilike väärtuste vahe. Kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, siis ei tohi vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus erineda rohkem kui 10 protsenti. Vahetatavate vallasasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 protsenti. Väärtuste vahe hüvitatakse rahas. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet vallasasjade hariliku väärtuste vahe suhtes ei kohaldata välisesinduste ja seal töötavate teenistujate tarbeks võõrandatava riigivara puhul. §
- Riigivara omandaja Riigivara võib omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. §
- Võõrandamise otsustamine
(1)Riigivara võõrandamise otsustab riigivara valitseja või tema volitatud asutus. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(2)Üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib minister või riigisekretär otsustada kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamise järgmistel juhtudel: 1) otsustuskorras või valikpakkumisel; 2) üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule; 3) [kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib minister või riigisekretär otsustada vallasasja võõrandamise järgmistel juhtudel: 1) väärtpaberi võõrandamine; 2) otsustuskorras nõuete võõrandamine summas 30 000 eurot või rohkem; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 3) üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule; 4) kui vallasasja väärtust ei ole võimalik hinnata ja tegemist on riiklikult olulise tehinguga. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Vabariigi Valitsuse nõusolekut ei pea taotlema, kui: 1) võõrandatav riigi osalus äriühingus on väiksem kui 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist ja selle osaluse suurus nimiväärtuses koos ülekursiga on väiksem kui 1 000 000 eurot; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 1^1) võõrandatav riigi osalus äriühingus on omandatud Vabariigi Valitsuse volituseta; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 2) riigivara antakse üle mitterahalise sissemaksena riigi äriühingule kalendriaasta jooksul kokku harilikus väärtuses, mis ei ületa 10 protsenti aktsia- või osakapitalist nimiväärtuses ja selle harilik väärtus on alla 30 000 euro; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 2^1) hoonestatud kinnisvara antakse üle mitterahalise sissemaksena
§ 92lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust.
01.07.2016] 3) võõrandatakse reaalservituut, ostueesõigus või reaalkoormatis; 4) antakse üle riigi kasuks seatud hüpoteek, millega tagatud kohustus on täidetud; 5) [kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 6) kinnisasi võõrandatakse ümberkruntimispiirkonnas maakorraldusseaduse alusel; [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] 7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(5)Vabariigi Valitsusel on õigus määrata sellise valitsusasutuste valitsemisel oleva riigivara liigid või väärtus, mille võõrandamise otsustab igal üksikjuhul Vabariigi Valitsus.
(6)Vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetamata juhul võõrandada riigivara valitseja kehtestatud korras, arvestades
§-s 8 sätestatud põhimõtteid. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(8)Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on vähemalt kaks hektarit põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvikut, võib võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(9)Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib käesoleva paragrahvi lõike 8 kohasest nõusoleku andmisest keelduda, kui võõrandatav kinnisasi või selle osa: 1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal; 2) on viimase kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses; 3) osutub vajalikuks muul avalikul eesmärgil. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 38. Võõrandamise otsus
(1)Riigivara võõrandamise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) võõrandatava riigivara kirjeldust; 2) riigivara võõrandamise õiguslikku alust koos viitega
asjakohasele sättele; 3) riigivara võõrandamise viisi; 4) avalikul enampakkumisel ja valikpakkumisel võõrandamise korraldaja määramist; 5) müügi alghinda, kui see on määratud; 6) müügi lisatingimusi valikpakkumisel; 7) otsustuskorras võõrandamisel andmeid õigustatud isiku kohta ja hinna määramise viisi; 8) otsustuskorras võõrandamisel andmeid riigiga sõlmitavate kasutuslepingute kohta. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)
§ 37
lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud juhul peab Vabariigi Valitsuse otsus sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud teavet. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Võõrandada võib mitmes etapis, määrates igas etapis võõrandamisega seotud olulised asjaolud.
(4)Väärtpaberite võõrandamise otsusele kohaldatakse käesolevat paragrahvi koos
§-s 39 sätestatud erisustega. § 39. Väärtpaberite võõrandamise otsuse erisused
(1)Võõrandamise objekti kohta märgitakse väärtpaberite võõrandamise otsuses vähemalt emitendi nimi või nimetus ning võõrandatavate väärtpaberite liik, arv ja nimiväärtus, kui see on olemas.
§ 31
lõike 1 punktides 5 ja 9 nimetatud võõrandamisviiside puhul märgitakse müügi otsuses ka aktsia või osa eest makstava hüvitise suurus või selle minimaalne suurus.
(2)Väärtpaberite avaliku müügi korral määratakse võõrandamise otsuses: 1) avaliku müügi viis (avalik pakkumine või müük reguleeritud väärtpaberiturul); 2) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud müügitingimused; 3) vajaduse korral avaliku müügi edasilükkamise või peatamise ning müügiga seotud tähtaegade ja tingimuste muutmise tingimused; 4) muud avaliku müügiga seotud olulised asjaolud või selle ettevalmistamise olulised tingimused.
(3)Väärtpaberite avaliku pakkumise korral määratakse võõrandamise otsuses: 1) eelnevalt kindlaks määratud hinnaga avaliku pakkumise korral pakkumishind; 2) pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral pakkumishinna kujunemise alused; 3) pakkumise tulemuste väljaselgitamise alused; 4) väärtpaberite investorite vahel jaotumise reeglid; 5) pakkumiste esitamise ja arvestamise kord.
(4)Võõrandamise otsustaja võib avaliku pakkumise tingimuseks seada väärtpaberite reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmise kohustuse, määrates sel juhul reguleeritud väärtpaberiturud, kus tuleb kauplemisele võtmist taotleda.
(5)Kui väärtpabereid võõrandatakse reguleeritud väärtpaberiturul, märgitakse võõrandamise otsuses ka väärtpaberite minimaalne müügihind ning vajaduse korral müügi ajakava.
(6)Kui aktsiad võõrandatakse ülevõtmispakkumise raames, märgitakse võõrandamise otsuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) viide tehtud ülevõtmispakkumisele ja selle olulistele tingimustele; 2) aktsiate ülevõtmishind ning aktsiate eest tasumise viis; 3) ülevõtmispakkumise raames teo tegemine (nõustumus või pakkumus).
(7)Kui väärtpabereid vahetatakse teiste väärtpaberite vastu, märgitakse võõrandamise otsuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule andmed vastusaadavate väärtpaberite kohta ning vastusaadavate väärtpaberite kogus ühe vahetusse antava väärtpaberi kohta.
(8)Kui aktsiad võõrandatakse suunatud pakkumise teel aktsiaseltsi teisele aktsionärile või teistele aktsionäridele, märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võõrandamise otsuses: 1) pakkumise hind või alghind (hinna minimaalne suurus), kui selle määramine on otstarbekas; 2) aktsionäri või aktsionäride nimed, kellele pakkumine on suunatud, või aktsionäride määramise kriteeriumid; 3) pakkumiste esitamise kord ja tähtaeg.
(9)Kui aktsiad võõrandatakse aktsiate märkimise eelisõigusega, märgitakse võõrandamise otsuses lisaks: 1) aktsiate märkimise hind või alghind, kui selle määramine on otstarbekas; 2) vajaduse korral tingimused, millele peavad vastama aktsiate märkijad. § 40. Aktsiate võõrandamine ülevõtmispakkumise teostamisel
(1)Aktsiad võidakse võõrandada väärtpaberituru seaduse §-s 165 sätestatud ülevõtmispakkumise raames, kui nende omandamiseks on ülevõtja teinud ülevõtmispakkumise. Aktsiate valitseja esitab ülevõtmispakkumise võõrandamise otsustajale koos ettepanekuga ülevõtmispakkumise aktseptimise või sellest keeldumise kohta.
(2)Kui aktsiate võõrandamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, otsustab võõrandamise otsustaja Vabariigi Valitsuse nõusolekul ülevõtmispakkumise hinna soodsamaks muutmise või ülevõtmispakkumises sisalduvatest edasilükkavatest tingimustest loobumise, samuti võistleva ülevõtmispakkumise korral pakkumusest või nõustumusest taganemise.
(3)Aktsiate võõrandamiseks ülevõtmispakkumise raames sooritatakse õigusaktides ja ülevõtmispakkumise prospektis selleks ette nähtud toimingud. § 41. Väärtpaberite vahetamine teiste väärtpaberite vastu
(1)Riigile kuuluvaid väärtpabereid võib võõrandamise otsuse alusel vahetada teiste väärtpaberite vastu, kui: 1)
§ 30
lõike 1 punktis 2 ja § 31 lõike 1 punktides 1, 2, 7 ja 9 nimetatud võõrandamise puhul tasutakse väärtpaberite eest osaliselt või täielikult väärtpaberitega, mille harilik väärtus on vähemalt võrdne rahas tasumisele kuuluva summa või võõrandatavate väärtpaberite hariliku väärtusega; 2) see tuleneb vahetatavate väärtpaberite emiteerimise tingimustest.
(2)Väärtpaberite vahetamiseks sooritatakse väärtpaberite emiteerimise tingimustes ja nende kohta käivates õigusaktides nimetatud toimingud. § 42. Aktsiate või osa võõrandamine äriühingu teistele aktsionäridele või osanikele
(1)Riigile kuuluvad aktsiad võib võõrandamise otsustaja otsusel võõrandada aktsiaseltsi teisele aktsionärile või teistele aktsionäridele, kui sellise võõrandamisviisi rakendamine on otstarbekas tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud tingimustest, aktsionäride struktuurist, aktsionäride omavahelistest lepingutest, aktsiate emiteerimise tingimustest või muudest asjaoludest, mille alusel võib eeldada, et muude võõrandamisviiside rakendamine ei ole riigi huvide kaitse seisukohast otstarbekam või on see seotud lisariskidega.
(2)Käesolevas paragrahvis aktsia, aktsionäri ja aktsiaseltsi kohta sätestatut kohaldatakse ka osale, osanikule ja osaühingule. 2. jagu Võõrandamise korraldamine § 43. Võõrandamise algatamine
(1)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Kinnisasja võõrandamise algatamisel otsustab riigivara valitseja võõrandamise tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestades muu hulgas kinnisvara ökonoomset kasutamist, senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise võimalusi ja teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid, ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade võõrandamise kogumina.
(5)Kinnisasjade kogumina võõrandamine
tähenduses on mitme kinnisasja võõrandamine ühise hinna eest. Võõrandatavate kinnisasjade kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade territoriaalsest paiknemisest, nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, kinnisasjade eeldatavast kõrgemast väärtusest kogumina võõrandamisel võrreldes kogumisse arvatud kinnisasjade väärtustega nende eraldi võõrandamisel ja muudest asjaoludest, mille esinemisel on riigivara otstarbekas võõrandada kogumina. § 44. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu, seletuskiri ja dokumendid [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)
§ 37
lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud juhul koostab riigivara valitseja Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja selle seletuskirja. Seletuskiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 1) andmeid riigivara kohta, sealhulgas vara koormatiste kohta; 2) võõrandamise otstarbekuse põhjendust ning mõju riigieelarvele; 3) võõrandamisviisi ja muude võõrandamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust; 4) tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise valiku põhjendust; 5) hariliku väärtuse hinnangut; 6) andmeid detailplaneeringu kohta; 7) muid
§-des 38 ja 39 nimetatud asjaolude põhjendusi.
(2)Seletuskirjale lisatakse selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. § 45. Seletuskirja ja dokumentide erisused väärtpaberite võõrandamise puhul
(1)Väärtpaberite võõrandamisel sisaldab Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskiri vähemalt järgmisi andmeid: [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 1) andmeid väärtpaberite ja nende emitendi ning ülevõtmise korral ülevõtja kohta; 2) võõrandamise otstarbekuse põhjendust, kus on eraldi välja toodud majanduspoliitilised ja finantsmajanduslikud tegurid; 3) võõrandamisviisi ja muude võõrandamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust; 4) väärtpaberite valitseja arvamust hindamisaruandes näidatud väärtpaberite hariliku väärtuse kohta. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Seletuskirjale peab lisama järgmised dokumendid: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid tõendavad dokumendid; 2) välismaise emitendi asukohariigi registrisse kandmise dokumendid, kui need on olemas; 3) aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel ülevõtmispakkumise teade ja prospekt; 4) aktsiate ülevõtmisel äriseadustiku 29^1 . peatüki tähenduses ülevõtmisaruanne ja audiitori aruanne ning aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse projekt, millega otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine; 5) investeerimisfondi osakute võõrandamisel investeerimisfondi tingimused; 6) aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus, millega otsustati välja lasta vahetusvõlakirjad; 7) aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu otsus, millega otsustati oma aktsiate omandamine; 8) osaühingu osanike otsus, millega otsustati oma osade omandamine; 9) väärtpaberite hinda või aktsia eest makstava hüvitise suurust määrav dokument.
(3)Kui dokumendid ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad, tuleb seletuskirjale lisada ka: [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015] 1) emitendi põhikiri ja asutamisleping (asutamisotsus); 2) emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruanne, aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel viimase kahe majandusaasta auditeeritud aruanded; 3) väärtpaberite eest teiste väärtpaberitega tasumisel või nende vahetamisel teiste väärtpaberite vastu käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aruanded tasuks saadavate või vahetusel vastu saadavate väärtpaberite emitentide kohta.
(4)Kui õigusaktidest või väärtpaberite emiteerimisel sätestatud tingimustest tulenevalt ei ole väärtpabereid võimalik või otstarbekas võõrandada
§ 30
lõikes 1 või § 31 lõikes 1 sätestatud viisidel, tuleb seletuskirjas viidata sellekohasele õigusaktile või väärtpaberite emiteerimise tingimuste erisusi tõendavatele dokumentidele.
(5)Võõrandamisel mitmes etapis esitab riigivara valitseja Vabariigi Valitsusele esmalt Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu, seletuskirja ja Rahandusministeeriumi kooskõlastuskirja. § 46. Riigivara hariliku väärtuse hindamine [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostatakse hindamisaruanne, arvestades järgmist: 1) hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja; 2) hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades.
(2)Hindamisaruande võib koostada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet järgimata, kui: 1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa- ja Ruumiamet; [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] 2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel; 3) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et
§ 33
lõigetes 3 ja 3^1 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10 punktide 1 ja 2 alusel; 4) vastav erisus tuleneb õigusaktist. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(3)Võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi otsustab riigivara valitseja.
(4)Kinnisvara hariliku väärtuse hindamisaruanne ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud.
(5)Kinnisasja hariliku väärtuse hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 47. Väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamine
(1)Võõrandatavate väärtpaberite, samuti vahetusel vastu saadavate väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamiseks tellib väärtpaberite valitseja üldiselt tunnustatud eksperdilt hindamisaruande väärtpaberite hariliku väärtuse kohta. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Hindamisaruande võib jätta tellimata, kui: [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 1) selleks on andnud nõusoleku Vabariigi Valitsus; 2) hindamisaruande maksumus ei ole proportsionaalne väärtpaberite võõrandamisest laekuva tuluga; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 3) tegemist on
§ 31
lõike 1 punktis 3, 4 või 6 nimetatud võõrandamisviisiga; 4) võõrandatavate või vahetusel vastu saadavate väärtpaberite näol on tegemist äriseadustiku § 249^1 lõikes 1 nimetatud väärtpaberitega.
(3)Kui hindamisaruannet ei tellita, asendab seda väärtpaberite valitseja hinnang väärtpaberi hariliku väärtuse kohta, mille andmisel lähtutakse turul kaubeldavate väärtpaberite kauplemishinnast, aktsiate eest makstava hüvitise suurusest, osaku või aktsia puhasväärtusest, väärtpaberite raamatupidamislikust väärtusest ja muudest asjakohastest andmetest. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Hindamisaruanne ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 48. Võõrandamise korraldamine
(1)Riigivara võõrandamist korraldab riigivara valitseja või tema volitatud teine asutus.
(2)Riigivara võõrandamise otsustaja või tema volitatud korraldaja võib volitada kolmandaid isikuid tegema võõrandamise ettevalmistamise ja läbiviimise toiminguid, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Nimetatud isikud on
mõttes võõrandamise menetluse läbiviijad. § 49. Võõrandamislepingu tingimused
(1)Enne võõrandamislepingu sõlmimist peab riigivara võõrandamise korraldaja nõudma omandajalt kõigi võõrandamisotsuses ja võõrandamisega seotud muudes dokumentides ning õigusaktides nõutavate lepingu täitmise tagatiste esitamist.
(2)Riigivara valitseja peab võõrandamislepingus sätestama vähemalt järgmised andmed: 1) lepingupoolte nimed, registriandmed, füüsilise isiku puhul tema isikukood või sünniaeg; 2) võõrandamislepingu objekt; 3) võõrandamishind ja selle maksmise tingimused; 4) asja omandi ülemineku aeg ja üleandmise kord; 5) lepingu täitmise tagatised; 6) lepingu lisatingimused; 7) kulude katmise tingimused; 8) tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel sihtotstarbelise kasutamise tingimused, kohustuseks võetud ülesannete täitmise tähtaeg ja
§-des 33 ja 34 sätestatud tingimused.
(3)Võõrandamislepingut on lubatud muuta, kui arvestatakse järgmisi nõudeid: 1) lepingu tingimusi võib muuta, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve; 2) lepingu tingimuste muutmine ei ole vastuolus avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustega; 3) lepingu tingimuste muutmiseks ning valikpakkumise lisatingimust sisaldava lepingu lõpetamiseks on vajalik riigivara valitseja nõusolek; 4) kui võõrandamise otsustamiseks oli vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, võib nimetatud nõusolekust tulenevaid tingimusi muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. § 50. Võõrandamislepingust teatamine
(1)Riigivara võõrandamise korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnisasja, hoonestusõiguse või väärtpaberite võõrandamise jõustumisest arvates teatama sellest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida vara omandaja, hind ja lisatingimused. Väärtpaberite avalikul müügil mitmele ostjale teatatakse nende isikute nimed, kes omandasid müüdud väärtpaberitest 10 või enam protsenti.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata reguleeritud turule kauplemisele võetud väärtpaberite avalikul müügil.
- jagu Võõrandamise erisused riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule §
- Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule Ministeeriumi ja Riigikantselei valitsemisel olevat riigivara võib üle anda mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule järgmistel juhtudel: 1) aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali, milles riik osaleb või soovib osalust omandada, äriühingu asutamisel või aktsia- või osakapitali suurendamisel; 2) riigi asutatava sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse; 3) riigi asutatud sihtasutuse omandisse; 4) mittetulundusühingule liikmemaksu tasumisel. §
- Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise ettepanek
(1)Kui riigivara üleandmisel on nõutav Vabariigi Valitsuse nõusolek, esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja või valitsemise või asutaja- või liikmeõiguste taotleja riigivara üleandmise ettepaneku Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõuna, millele lisatakse
§-s 53 sätestatud seletuskiri ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt järgmised dokumendid, kui need dokumendid ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad: [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 1) põhikirja ning asutamislepingu või asutamisotsuse projektid; 2) muud asutamisega seotud lepingud, sealhulgas aktsionäride leping, kui need on sõlmitud, või nende projektid; 3) üleantava riigivara loetelu koos andmetega selle vara bilansilise jääkväärtuse ja soetusmaksumuse kohta; 4) hinnang üleantava riigivara hariliku väärtuse kohta; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 5) teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne; 6) audiitori arvamus selle kohta, kas mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab hindamisaruandes toodule, kusjuures arvamus ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 7) väljavõte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud, kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 8) sihtasutuse või mittetulundusühingu põhikiri; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 9) äriühingu põhikiri ja aktsia- või osakapitali suurendamise otsuse eelnõu. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(2)Riigivara üleandmise ettepanekule lisatakse järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid: 1) asutatava äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu puhul punktides 1–7 nimetatud dokumendid; 2) riigi asutatud sihtasutuse puhul või mittetulundusühingu riigipoolse liikmemaksu tasumisel punktides 3, 4, 7 ja 8 nimetatud dokumendid; 3) äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel punktides 2–4, 6, 7 ja 9 nimetatud dokumendid. § 53. Seletuskiri eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise kohta
(1)Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) riigi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemise või selle riigi poolt asutamise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele; 2) ministeeriumi seisukoht, kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused, millega eraõiguslik isik, kellele vara üle antakse, tegeleb või tegelema hakkab; 3) äriühingu äriplaan koos finantsplaaniga, mis hõlmavad vähemalt järgmist nelja aastat; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 4) sihtasutusele ja mittetulundusühingule seatavate eesmärkide saavutamise tegevuskava koos vähemalt järgmise nelja aasta finantsplaaniga; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 5) äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel aktsia- või osakapitali suurendamise põhjus ning sellekohased finants- ja tasuvusarvutused; 6) kui taotletakse volitusi riigi osalusega äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel uute aktsiate omandamise või osa suurendamise eesõigusest loobumiseks või eesõiguse kasutamiseks võimalikust väiksemas mahus, siis selle põhjendus ning finants- ja tasuvusarvutused; 7) selgitus, kuidas aitab riigivara riigi asutatud sihtasutusele ja mittetulundusühingule üleandmine kaasa isikutele seatud eesmärkide täitmisele, sealhulgas tulu- ja kuluanalüüs; 8) kui riigivara üleandmisega kaasnevad tehingud muu riigivaraga, siis informatsioon selliste tehingute objekti ja lepingutingimuste kohta.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud finantsplaani ei tule esitada, kui riigivara antakse ühe kalendriaasta jooksul mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule üle mitmel korral ja konkreetse üleantava riigivara väärtus ei ületa 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, sihtkapitalist või mittetulundusühingu varast ning finantsplaan on kord juba sellel kalendriaastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud seletuskirjas esitatud. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 54. Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise vormistamine
(1)Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise lepingule kirjutab alla üleantavat riigivara valitsev minister või riigisekretär.
(2)Minister võib volitada lepingule alla kirjutama kantsleri või asekantsleri. [RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014]
- jagu Riigivara kõlbmatuks tunnistamine §
- Riigivara kõlbmatuks tunnistamise tingimused
(1)Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui: 1) vara on riigivara valitsejale mittevajalik või riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 2) vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.
(2)Riigivara valitseja kehtestab riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra.
(3)Riigivara hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem võib tunnistada kõlbmatuks üksnes riigivara valitseja nõusolekul. Kõlbmatuks tunnistatava vara hariliku väärtuse hindamise viisi otsustab riigivara valitseja. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Kõlbmatuks tunnistamise otsus peab sisaldama kõlbmatuks tunnistatava riigivaraga seotud olulisi tingimusi ja vara hävitamise korral hävitamise tingimusi. § 56. Riigivara mahakandmine ja hävitamine
(1)Kõlbmatuks tunnistatud riigivara kantakse bilansist maha ja vajaduse korral hävitatakse, ehitis lammutatakse.
(2)Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.
- peatükk MENETLUS RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMISEL JA VÕÕRANDAMISEL
- jagu Menetluse läbiviimine §
- Menetluse alused
(1)Käesolevas peatükis sätestatakse riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise põhitingimused. Riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise üksikasjaliku korra kehtestab riigivara valitseja.
(2)Käesolevat peatükki ei kohaldata
- peatüki
- jaos sätestatud riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmise ja
- peatüki
- jaos sätestatud eraõiguslikule juriidilisele isikule vara üleandmise korral. [RT I, 22.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021] §
- Enampakkumise väljakuulutamine
(1)Lähtudes riigivara kasutamiseks andmise või müügi otsusest ning kasutamiseks andmise või müügi korraldaja (edaspidi käesolevas peatükis korraldaja) määratud avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt kaks nädalat enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist.
(2)Teates esitatakse olulised andmed võõrandatava või kasutamiseks antava vara kohta, sealhulgas andmed lepingu projekti ja enampakkumise tingimuste kättesaadavuse kohta.
(3)Tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist, ning koht, kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse, peavad tagama riigile parima pakkumistulemuse.
(4)Avaliku enampakkumise või valikpakkumise teateid ja kuulutusi võib levitada lisaks ka muul viisil.
§ 66
lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhul avaldatakse avaliku enampakkumise teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning õigustatud isikule edastatakse teade lihtkirjalikult tema kohta rahvastiku- või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha aadressil. §
- Tutvumine varaga Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga ning pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega. §
- Alghind
(1)Riigivara kasutamiseks andmisel või riigivara võõrandamisel avalikul enampakkumisel määrab võõrandamise või kasutamiseks andmise otsustaja (edaspidi käesolevas peatükis otsustaja) alghinna. Alghinna määramisel juhindutakse
§-des 18^1 ja 46 sätestatust. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Teistkordsel avalikul enampakkumisel võib otsustaja määrata alghinna, mis on riigivara esimese enampakkumise alghinnast kuni 20 protsenti madalam.
(3)Alghinda ei pea määrama valikpakkumisel ega kolmandal või enamal avalikul enampakkumisel. § 61. Osavõtutasu
(1)Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise alghinnast.
(2)Osavõtutasu suuruse määramisel lähtub otsustaja avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seotud hinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust.
(3)Kui alghinda ei määrata ja otsustaja ei otsusta teisiti, siis lähtutakse osavõtutasu määramisel kasutamiseks andmise korral turupõhisest kasutustasust ja vara võõrandamise korral vara harilikust väärtusest. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(4)Osavõtutasu makstakse korraldaja määratud ajaks ja kohas. § 62. Tagatised
(1)Menetluse või lepingu täitmise tagatiseks võib olla: 1) hüpoteek või vallaspant, eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti; 2) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 3) tagatisraha; 4) notari deposiit; 5) eluruumi võõrandamisel eluruumi omandaja ja panga vahel sõlmitud laenuleping.
(2)Otsustaja määrab kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmisel või müümisel avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel tagatise.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tagatise suuruseks võib otsustaja määrata kuni 10 protsenti avaliku enampakkumise või valikpakkumise alghinnast. Riigivara kasutamiseks andmisel võib määrata tagatisraha suuruseks ühe kuni kolme kuu kasutustasu summa.
(4)Kui alghinda ei määrata ja otsustaja ei otsusta teisiti, siis lähtutakse tagatise suuruse määramisel kasutamiseks andmise korral turupõhisest kasutustasust ja vara võõrandamise korral vara harilikust väärtusest. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 63. Riigivara omandaja kulud
(1)Riigivara valitseja sätestab kasutuslepingus ja võõrandamislepingus tingimuse, mille alusel riigivara kasutamiseks andmisega ja võõrandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub kasutamisõiguse või vara omandaja, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2)Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise menetluse kulud katab kasutamisõiguse või riigivara omandaja. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 64. Riigivara võõrandamise kulud
(1)Kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib katta müügist laekunud raha arvel.
(2)Võõrandatava kinnisasjaga või hoonestusõigusega seotud võlad võib valdkonna eest vastutava ministri loal katta müügist laekunud raha arvel.
(3)Vallasasja võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning võõrandatava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta müügist laekunud raha arvel.
(4)Riigi omandis oleva eluruumi üürnikule võõrandamisel on riigivara valitsejal õigus müügist laekunud vahendite arvel hüvitada üürnikule tema põhjendatult tehtud ja dokumenteeritud parendused. § 65. Riigivara kasutamiseks andmise kulud
(1)Kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel.
(2)Kasutamiseks antud kinnisasja või hoonestusõigusega seotud võlad võib riigivara valitseja katta valdkonna eest vastutava ministri loal kasutamise eest laekunud raha arvel.
(3)Vallasasja kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning kasutamiseks antava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel.
(4)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
- jagu Avalik enampakkumine §
- Avaliku enampakkumise mõiste ja erijuhtumid
(1)Avalik enampakkumine on riigivara kasutamiseks andmise või müügi viis, kus leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega, sealhulgas lõplikena määratud lisatingimustega, ja pakub kõige kõrgemat hinda. (1^1) Kui enampakkumisel on pakkumise teinud mitu isikut ühiselt, saavad need isikud riigivara omandamise või kasutamise õigust realiseerida üksnes ühiselt. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (1^2) Enampakkumisel osaleja on pakkumisega seotud kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2)Riigivara antakse kasutamiseks või müüakse avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel.
(3)Suuline enampakkumine toimub ettenähtud ajal ja kohas, kus osalejad saavad end registreerida kooskõlas enampakkumise tingimustega enampakkumisest osavõtjatena, makstes eelnevalt osavõtutasu ja vajaduse korral tagatisraha, ning teevad pakkumisi kohapeal.
(4)Kirjalikul enampakkumisel esitavad osalejad ettenähtud ajaks enampakkumise tingimuste kohaselt kirjaliku pakkumise kinnises ümbrikus. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(5)Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad müügi läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad.
(6)Maatulundusmaa sihtotstarbega vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui õigustatud isiku kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, peab võõrandatava kinnisasjaga vahetult piirnema vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldav katastriüksus. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)Põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel või kasutamiseks andmisel on võõrandatavat või kasutamiseks antavat maad enne enampakkumist viimasena põllumajandusliku kasutuslepingu alusel kasutanud või maareformi seaduse § 34^1 alusel kasutusõigust omanud isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus kinnisasi omandada või kasutusse saada enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kes kasutas võõrandatavat või kasutamiseks antavat kinnisasja suuremas ulatuses. Kui nimetatud kinnisasja suhtes soovivad oma õigust samal ajal kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja käesolevas lõikes nimetatud isik, eelistatakse viimast. Käesolevas lõikes nimetatud õigust ei ole isikul, kellega sõlmitud kasutusleping lõpetati selle kasutajapoolse rikkumise tõttu. [RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020] (7^1) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata isikule, kes kasutas maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maad maareformi seaduse § 34^1 lõikes 6^2 sätestatud alusel. [RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]
(8)Kui kinnisasi jääb käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud õigustatud isikust tulenevatel põhjustel müüja poolt määratud tähtajaks võõrandamata, on enampakkumise võitjal õigus omandada kinnisasi müüja määratud tähtaja jooksul.
(9)[Kehtetu - RT I, 05.04.2013, 2 - jõust. 15.04.2013] § 67. Avaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemine
(1)Suulise enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja registreerimisnumbri ja pakkumissumma teeb enampakkumise läbiviija teatavaks enampakkumise ruumis pärast võitja selgumist.
(2)Kirjaliku enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja nime ja tema pakkumise või enampakkumise tulemused teeb korraldaja kirjalikult teatavaks kõigile pakkumise esitanud isikutele viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist.
(3)Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb enampakkumise läbiviija kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist. § 68. Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine
(1)Otsustaja otsustab avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks tunnistamise tõttu 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates.
(2)Riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui: 1) enampakkumisel osalejana ei registreeritud ühtegi isikut või ükski registreeritud osavõtja ei ilmunud suulisele enampakkumisele; 2) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist; 3) enampakkumisel osalejad ei täitnud enampakkumise läbiviija korraldusi või rikkusid enampakkumise protseduurireegleid; 4) enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust; 5) enampakkumisel, kus alghinda ei määratud, võitis pakkumine, mis on riigi jaoks majanduslikult vastuvõetamatu.
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule jätab otsustaja avaliku enampakkumise tulemused kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikkus enampakkumise korraldaja või läbiviija enampakkumise protseduurireegleid; 2) enampakkumisel rikuti õigusaktidega sätestatud korda enampakkumise tulemust mõjutanud ulatuses; 3) kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 4) vähemalt ühel suulisel või elektroonilisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta ja nimetatud isiku või isikute osavõtt mõjutas oluliselt enampakkumise tulemust.
(4)Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel märgitakse selle põhjus.
(5)Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma. Kui tagatisrahaks oli määratud vähemalt viis protsenti pakkumise alghinnast, siis tuuakse otsuses välja ka paremuselt teise pakkumise teinud isiku nimi ja pakkumissumma.
(6)
§ 66
lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes lõigetes nimetatud õigustatud isikute kasuks. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(7)
§ 66
lõikes 8 sätestatud juhul on otsustajal õigus tunnistada õigustatud isiku kasuks langetatud tulemuste kinnitamise otsus kehtetuks ja kinnitada tulemused enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isiku kasuks.
(8)Otsus tuleb viivitamata kätte toimetada isikutele, kelle õigusi ja kohustusi see puudutab. Otsuse resolutiivosa avaldatakse enampakkumise korraldaja avalikul veebilehel. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 69. Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise järgne otsus [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(1)Otsustaja otsustab ühe kuu jooksul avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates, kas korraldada uus enampakkumine, lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest enampakkumisest.
(2)
§ 30
lõikes 3 nimetatud juhul on otsustajal õigus avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel otsustada vallasasja võõrandamine otsustuskorras, kui võõrandamise hind võib kujuneda alla 30 000 euro. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 70. Toimingud tagatistega
(1)Riigivara omandamiseks või kasutamiseks õigustatud isiku makstud tagatisraha võetakse arvesse ostuhinna või kasutustasu osalise tasumisena. Kehtiv garantiikiri tagastatakse käesolevas lõikes nimetatud isikule pärast ostuhinna või kasutustasu tasumist, kuid mitte enne asjaõiguslepingu sõlmimist.
(2)Korraldaja tagastab teistele enampakkumisel osalejatele tagatisraha 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole selgunud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, tagastatakse käesolevas lõikes nimetatud isikutele tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Kehtiv garantiikiri tagastatakse teistele enampakkumisel osalejatele samade tähtaegade jooksul.
(3)Kui enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või need tunnistatakse kehtetuks otsustajast või korraldajast olenevatel põhjustel, tagastab korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule tagatisraha ja kehtiva garantiikirja viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates.
(4)Avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, tagatisraha ei tagastata ja garantii realiseeritakse.
(5)Kui avaliku enampakkumise tulemused tunnistatakse kehtetuks enampakkumise tulemusel riigivara omandamiseks või kasutamiseks õigustatud isikust oleneval põhjusel, tagatisraha ei tagastata ja garantiikiri realiseeritakse.
(6)Tähtaegselt tagastamata tagatisraha summalt võib õigustatud isik nõuda viivist 0,1 protsenti päevas. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 71. Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumine
(1)Otsustaja määrab riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib otsustaja nimetatud tähtaega pikendada.
(2)Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumisel võib otsustaja tunnistada avaliku enampakkumise tulemused kehtetuks. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Kui avaliku enampakkumise võitja ei ole tähtaegselt lepingut sõlminud või lepingu täitmise tagatist esitanud, võib sõlmida lepingu paremuselt teise pakkumise teinud isikuga, kui tagatisrahaks oli määratud vähemalt viis protsenti pakkumise alghinnast. Korraldaja määrab lepingu sõlmimise tähtaja, mis võib olla kuni üks kuu.
(4)[Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
- jagu Valikpakkumine §
- Valikpakkumise korraldamise õigus
(1)Valikpakkumist kasutatakse, kui riigivara kasutamiseks andmisel või müügil on lisaks hinnale oluline lisatingimuste täitmine.
(2)Väärtpabereid võib valikpakkumise korras müüa üksnes riigi äriühingu aktsiate või osa ning äriühingu põhikirja kohaselt vabalt võõrandatavate aktsiate või osa müügil.
(3)Leping sõlmitakse isikuga, kelle valikpakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka lisatingimuste täitmist. Lisatingimuste ja hinna üle võib pidada pakkujatega läbirääkimisi.
(4)Lisatingimus peab olema objektiivselt hinnatav.
(5)Valikpakkumise menetlusele kohaldatakse käesolevas seaduse §-des 68–71 sätestatut. § 73. Valikpakkumise lisatingimused
(1)Riigivara müügi või kasutamiseks andmise lisatingimuseks võib olla: 1) investeeringute tegemine, sealhulgas aktsia- või osakapitali suurendamise teel; 2) sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 3) tööhõive säilitamine; 4) uute töökohtade loomine; 5) nõutud tingimustele vastava tehnilise ja finantsplaani esitamine ja rakendamine; 6) keskkonnakaitse nõuete täitmine; 7) muu lisatingimus, mille täitmist peab otsustaja oluliseks.
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võivad riigivara kasutamiseks andmise lisatingimused olla: 1) kasutaja kohustus kasutamiseks antud vara suhtes; 2) kasutaja kohustus teha kasutamiseks andjale tööd või osutada teenust, kui nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab kasutajalt erilisi oskusi või on erilise iseloomuga.
(3)Riigivara kasutamiseks andmisel võib valikpakkumises osalejatele anda õiguse teha ettepanekuid töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, kui pakkumine sisaldab täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 4. jagu Väärtpaberite avalik müük § 74. Väärtpaberite avalik müük
(1)Väärtpaberite avaliku müügi viisid on: 1) avalik pakkumine eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga (edaspidi avalik pakkumine); 2) väärtpaberite müük reguleeritud väärtpaberiturul.
(2)Avalikku müüki võib kohaldada üksnes selliste väärtpaberite müügil, mis emissiooni tingimuste kohaselt on vabalt võõrandatavad.
(3)Reguleeritud väärtpaberiturul toimunud müügiks loetakse ka reguleeritud väärtpaberituru kauplemissüsteemis reguleeritud väärtpaberiturul noteeritud väärtpaberitega tehtud turuvälist tehingut.
(4)Avaliku müügi ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) korraldab miinimumhinna väljaselgitamise tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral; 2) korraldab müügihinna kindlaksmääramise eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga avaliku pakkumise korral; 3) korraldab prospekti ettevalmistamise ja selle registreerimise; 4) sõlmib vajaduse korral avaliku müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks lepingu kolmanda isikuga.
(5)Vabariigi Valitsuse nõusolekul on müügi korraldajal õigus väärtpaberite avalik müük edasi lükata või peatada, kui tingimused reguleeritud väärtpaberiturul, kuhu väärtpaberid on kauplemisele võetud või kavatsetakse võtta, on muutunud oluliselt ebasoodsamaks müügi otsustamise ajal kehtinud tingimustega võrreldes ning müügi läbiviimine tekitaks riigile suuremat kahju kui müügi edasilükkamine või peatamine.
(6)Müügi korraldaja otsustab oma käskkirjaga avaliku pakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise 15 tööpäeva jooksul pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest.
(7)Müügi korraldaja jätab avaliku pakkumise tulemused kinnitamata, kui müümisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda või kaldutud kõrvale müügitingimustest.
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tagastatakse pakkujatele nende poolt väärtpaberite ostmiseks ülekantud summad 20 tööpäeva jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. Kui müügi korraldaja ei tagasta nimetatud summat tähtaegselt, maksab ta sellelt summalt pakkujale viivist 0,1 protsenti päevas.
(9)Müügi korraldaja esitab Vabariigi Valitsusele teadmiseks aruande müügi tulemuste ja müügiga seotud kulutuste kohta 30 päeva jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamisest arvates.
- jagu Erisused kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 74^
- Ettevõtluskeskkonna arendamiseks kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise alused [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 74^
- Nõuded ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja taotlevale ettevõtjale [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 74^
- Ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemine [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 74^
- Ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise otsustamine [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 74^
- Ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise lepingu ja võõrandamislepingu tingimused [Kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
- peatükk RIIGI ERAÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES OSALEMINE
- jagu Aktsionäri ja osaniku õiguste teostamine §
- Aktsiate ja osa omandamine ning nõuded põhikirjale
(1)Riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti osaluse omandamisel äriühingus, milles riik ei osale, ei või riigi osalus olla väiksem kui 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata: 1) aktsiate või osa omandamisel kinkimise või pärimise teel; 2) kui osalus omandatakse riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil; [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 3) osaluse omandamisel, mis kaasneb vahetustehinguga; 4) kui osaluse omandamine on ette nähtud seaduse või Riigikogu otsusega; 5) kui osalus välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus omandatakse seetõttu, et Eesti välisesindus saaks õiguse kasutada ruume. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3)Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus, peab osaluse valitseja oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on märgitud selle tegevusvaldkond ja eesmärk. (3^1) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu osaluse valitseja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on märgitud järgmised erisused: 1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis; [RT I, 27.05.2026, 1 - jõust. 10.06.2026] 2) äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (3^2) Käesoleva paragrahvi lõiget 3^1 kohaldatakse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjale, kui see kuulub riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] (3^3) Käesoleva paragrahvi lõike 3^1 punkti 2 kohaldatakse riigi otsustusõigusega äriühingutele, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse. [RT I, 27.05.2026, 1 - jõust. 10.06.2026]
(4)Põhjendatud juhtudel peab osaluse valitseja riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti osaluse omandamisel äriühingus, milles riik ei osalenud, hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on sätestatud järgmised erisused: 1) äriseadustiku § 170 lõikes 2 ja § 297 lõikes 1 nimetatust suurema esindatuse nõue; 2) äriseadustiku § 174 lõigetes 1 ja 2 ning § 299 lõikes 1 nimetatust suurema häälteenamuse nõue.
(5)Äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamise vajaduse korral tuleb osaluse valitsejal kaaluda eelisaktsiate väljalaskmise taotlemise otstarbekust.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse järgimisel peab riigi osaluse suurust arvestades samal ajal vältima mitteproportsionaalsete õiguste kaasnemist. § 76. Vabariigi Valitsuse pädevus
(1)Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib minister kui asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada sellise riigi osalusega äriühingu asutamise ja osaleda sellises äriühingus, milles riik omandab vähemalt 10 protsendi suuruse osaluse või osaluse nimiväärtuses koos ülekursiga vähemalt 1 000 000 eurot. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(2)Riigi osalusega äriühingu asutamise või äriühingus osaluse omandamise otsuses tuleb muu hulgas
§ 10lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk äriühingus.
(3)Kui riik on omandanud osaluse äriühingus Vabariigi Valitsuse volituse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu osaluse valitseja üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel teha otsuseid või hääletada üldkoosolekul järgmistes küsimustes: [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 1) äriühingu lõpetamine; 2) äriühingu ühinemine samasse konsolideerimisgruppi mittekuuluva äriühinguga või jagunemine; 3) äriühingu ümberkujundamine; 4) äriühingu poolt vahetusvõlakirjade emiteerimine, aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine; 5) äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel uute aktsiate või osade omandamine või osa nimiväärtuse suurendamine, sealhulgas fondiemissiooni teel, aktsiate märkimise ja osade omandamise või osa nimiväärtuse suurendamise eesõigusest loobumine või eesõiguse kasutamine võimalikust väiksemas mahus, välja arvatud äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamine
§ 37lõikes 4 sätestatud juhtudel; [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust.
01.07.2016] 6) äriühingu põhikirja muutmine, kui sellega kaasneb osalusega seotud õiguste muutumine; 7) äriühingu aktsionäride või osanike vahelise lepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine.
(4)Vabariigi Valitsus võib osaluse valitseja taotlusel anda talle juhiseid ja suuniseid ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata küsimustes.
(5)Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud otsused osaluse valitseja või osaluse valitsemist taotleva ministeeriumi ministri ettepanekul. Küsimuse arutelu võib algatada ka teine Vabariigi Valitsuse liige.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuste tegemiseks esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja Vabariigi Valitsusele järgmised dokumendid, kui need ei ole kohtute registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad: 1) äriühingu põhikiri või selle projekt ja asutamislepingu või -otsuse projekt; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 2) teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning lõike 3 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud otsuste tegemiseks esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja Vabariigi Valitsusele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule järgmised andmed: [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 1) äriühingus osalemise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele; 2) selle ministeeriumi seisukoht, kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused, millega äriühing, kellele vara üle antakse, tegeleb või tegelema hakkab; 3) asutatava äriühingu äriplaan või äriühingu nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaan, mis sisaldab kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga; [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] 4) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul aktsia- või osakapitali suurendamise põhjus ning sellekohased finants- ja tasuvusarvutused. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud äriühingu aktsiakapitali suurendamise ja suurendamisel uute aktsiate omandamise nõudeid ei kohaldata
§ 37lõike 4 punktis 2^1 nimetatud juhul.
Sel juhul on aktsiakapitali suurendamisel uute aktsiate valitsejaks Rahandusministeerium. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 77. Dividend
(1)Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus, kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. Kui nimetatud äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või nende noteerimiseks on esitatud avaldus, kinnitab Vabariigi Valitsus selle äriühingu dividendisumma või -määra ja dividendisumma aktsia kohta, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma, pärast äriühingu lõppenud majandusaasta aruande avalikustamist, arvestades äriühingu üldkoosoleku kinnitatud dividendipoliitikat. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(2)Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgmise nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 15. juuliks. [RT I, 28.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
(3)Osaluse valitseja võib erakorraliste asjaolude ilmnemisel esitada valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud taotluse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisummat või -määra. Nimetatud taotluse võib teha ka valdkonna eest vastutav minister.
(4)Dividendimäär või -summa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata äriühingus tuleb osaluse valitsejal kooskõlastada Rahandusministeeriumiga viivitamata pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku kokkukutsumise teate saamist. 2. jagu Asutaja- ja liikmeõiguste teostamine sihtasutuses ja mittetulundusühingus § 78. Vabariigi Valitsuse pädevus
(1)Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada: 1) riigi sihtasutuse või riigi osalusega sihtasutuse asutamise; 2) riigi asutatud sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise; 3) riigi sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise.
(2)Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib liikmeõiguste teostaja hääletada mittetulundusühingu: 1) asutamisel või selle lõpetamisel; 2) liikmeks astumisel või liikmeks olemise lõpetamisel; 3) ühinemisel või jagunemisel.
(3)Riigi osalusega sihtasutuse asutamise või mittetulundusühingu asutamise või selle liikmeks astumise otsuses tuleb muu hulgas
§ 10lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk sihtasutuses või mittetulundusühingus.
(4)Asutaja- või liikmeõiguste teostaja ettepanekul võib Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata küsimustes.
(5)Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud otsused asutaja- või liikmeõiguste teostaja või selliste õiguste taotleja ettepanekul. Küsimuse arutelu võib algatada ka teine Vabariigi Valitsuse liige.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata
§ 6lõigetes 1 ja 2 nimetatud mittetulundusühingutes osalemisel.
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste tegemiseks esitab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja Vabariigi Valitsusele järgmised dokumendid, juhul kui need ei ole kohtute registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad: 1) sihtasutuse põhikiri või selle projekt, asutamisleping ja asutamisotsus või nende projektid; 2) muud asutamisega seotud lepingud või nende projektid; 3) teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne. [RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud otsuste tegemiseks esitab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja ja mittetulundusühingu liikmeõiguste teostaja Vabariigi Valitsusele järgmised andmed: 1) sihtasutuses või mittetulundusühingus osalemise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele; 2) selle ministeeriumi seisukoht, kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused, millega sihtasutus või mittetulundusühing, kellele vara üle antakse, tegeleb või tegelema hakkab; 3) sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamisel selle kavandatav strateegia või sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu pädeva organi kinni