Hasartmänguseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 30.12.2025, 9 Hasartmänguseadus Vastu võetud 15.10.2008 RT I 2008, 47, 261 jõustumine 01.01.2009, osaliselt jõustumise aeg vastavalt §-le 111. Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 26.11.2009 - RT I 2009, 61, 401 - 26.12.2009, osaliselt 01.01.2010 ja 01.01.2011 26.11.2009 - RT I 2009, 62, 405 - 01.01.2010 27.01.2010 - RT I 2010, 9, 41 - 08.03.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24-26). 17.06.2010 - RT I 2010, 44, 262 - 01.09.2010 21.10.2010 - RT I, 08.11.2010, 3 - 18.11.2010 09.12.2010 - RT I, 17.12.2010, 22 - 27.12.2010 16.12.2010 - RT I, 06.01.2011, 1 - 16.01.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 2 - 01.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 23.02.2011 - RT I, 25.03.2011, 1 - 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 08.12.2011 - RT I, 22.12.2011, 3 - 23.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 08.12.2011 - RT I, 29.12.2011, 1 - 01.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 04.04.2012 - RT I, 25.04.2012, 1 - 01.06.2012 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 2 - 09.07.2012, osaliselt 01.01.2013 05.12.2013 - RT I, 22.12.2013, 1 - 01.01.2014 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014 Seaduses asendatud läbivalt sõna „järelevalveametnik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes. 05.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 1 - 01.07.2014 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 01.01.2015 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 11.02.2015 - RT I, 04.03.2015, 3 - 01.06.2015, osaliselt 01.01.2016 24.11.2016 - RT I, 06.12.2016, 7 - 16.12.2016 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 1 - 06.07.2017 26.10.2017 - RT I, 17.11.2017, 2 - 27.11.2017 21.11.2018 - RT I, 12.12.2018, 3 - 01.01.2019 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 1 - 01.01.2021, osaliselt muudetud [RT I, 21.11.2020, 1] 12.11.2020 - RT I, 21.11.2020, 1 - 01.01.2021 11.12.2024 - RT I, 09.01.2025, 1 - 01.09.2025 15.10.2025 - RT I, 11.11.2025, 1 - 21.11.2025 03.12.2025 - RT I, 30.12.2025, 2 - 01.01.2026 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesmärk ja reguleerimisala (1) Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks, vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. (2) Käesoleva seadusega reguleeritakse hasartmängude korraldamist, riiklikku järelevalvet hasartmängude korraldamise üle Eesti territooriumil ja Eesti laevaregistrisse kantud laeval ning vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Dokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 54 sätestatut. [RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015] § 2. Hasartmäng (1) Hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. (2) Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma, hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus või krüptovara. Panuseks ei peeta tasu kommunikatsioonivahendite kasutamise eest, kui see ei laeku hasartmängukorraldajale ega ületa sellise kommunikatsioonivahendi kasutamise eest tavaliselt tasutavat summat. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Võit on käesoleva seaduse tähenduses hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. (4) Võidufond on hasartmängu tulemusel mängijatele antavate võimalike võitude rahaliste väärtuste summa. Kui võidufondi kuulub asi või varaline õigus, lähtutakse võidufondi arvutamisel asja või varalise õiguse harilikust väärtusest. (5) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: 1) osavusmäng, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus; 2) spordivõistlus; 3) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ning mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3^1) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3^2) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 6000 eurot ning mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord kolme kuu jooksul; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 4) kaubanduslik loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 10 000 eurot. (5^1) Ühe hasartmängukorraldaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 3^2 nimetatud loteriide samaaegne korraldamine ei ole lubatud. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3, 3^2 ja 4 nimetatud loteriidele ei kohaldata võlaõigusseaduse § 4 lõike 2 punktis 1 sätestatut. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (6^1) Hasartmänguna ei käsitata tehingute tegemist tuletisinstrumentidega kauplemiskoha väliselt või kauplemiskoha vahendusel väärtpaberituru seaduse tähenduses. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (7) Lubatud on korraldada üksnes käesoleva seaduse nõuetele vastavaid hasartmänge. (8) Hasartmängu korraldamine on keelatud, kui mängu tulemuse selgitamise eelduseks on kindlaksmääratud osalejate või panuste arvu saavutamine ja eelduse mittetäitumisel ei ole tagatud panuse täies ulatuses tagastamine mängijale. § 3. Hasartmängude liigid Hasartmängude liigid on: 1) õnnemängud – mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel; 2) loteriid – mängud, mille tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond moodustab kuni 80 protsenti loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel; 3) totod – mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast, õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator); 4) osavusmängud – mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil. § 4. Hasartmängude alaliigid (1) Õnnemängude liigid on: 1) mängulaual ja mänguautomaadil korraldatavad mängud – mängud, mille tulemuste väljaselgitamiseks kasutatakse hasartmängude korraldamiseks valmistatud või selleks kohandatud elektroonilist, mehaanilist või elektromehaanilist seadet või mängu läbiviija abi; 2) täiendavad õnnemängud – mängud, mis mängureeglites sätestatud tingimuste täitumisel annavad mänguautomaadil, mängulaual või kaughasartmänguna pakutaval õnnemängul mängijale võimaluse võita ühendatud mänguautomaatide või mängulaudade panuste arvelt kogutud või eelnevalt kindlaksmääratud muu võidu. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Loteriide liigid on: 1) klassikalised loteriid – loteriid, mille tulemuse selgitab loterii korraldaja pärast loteriis osalemise võimaluse pakkumise lõpetamist; 2) kiirloteriid – loteriid, mille tulemus on loteriipiletite vahel juhuslikult määratud enne loteriipiletite omandamist mängija poolt ning see saab mängijale teatavaks pärast loteriipileti omandamist mänguvälja avamisel. § 5. Kaughasartmäng (1) Kaughasartmäng on hasartmäng, mida korraldatakse järgmiselt: 1) hasartmängus osalemise õiguse üle otsustatakse, hasartmängu mängitakse ja mängu tulemus selgitatakse väljaspool hasartmängu mängukohta elektroonilise seadme vahendusel, sealhulgas Internetis, või 2) hasartmängus osalemiseks võetakse vastu panuseid ja makstakse välja võite elektroonilise seadme vahendusel. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (1^1) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse kantud, rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu, mille korraldamisel kasutatakse elektroonilist sidevahendit üksnes panuse vastuvõtmiseks, mängu tulemustest teavitamiseks või väljamakse tegemiseks mängija arvele. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (3) Kaughasartmängu mängimisel peab panus laekuma Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi poolt tegevusloa saanud krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või krüptovarateenuse osutaja vahendusel. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 6. Kaubanduslik loterii Kaubanduslik loterii on kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii. § 7. Õnnemänguturniir (1) Õnnemänguturniir on võistlus, milles osalejad võistlevad omavahel õnnemängus. Õnnemänguturniir võib toimuda: 1) turniirina; 2) ringmänguna. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on osalustasude summa turniiris osalejate poolt hasartmängukorraldajale makstud tasude summa, millest moodustub turniiri võidufond ja korraldaja teenustasu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on osalustasude summa mängijate poolt ringmängus tehtud panuste arvelt hasartmängukorraldajale laekuvate tasude summa. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] 2. peatükk HASARTMÄNGUKORRALDAJA 1. jagu Üldnõuded hasartmängukorraldajale § 8. Hasartmängukorraldaja ja hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmine (1) Hasartmängukorraldaja on isik, kes tegeleb hasartmängu korraldamisega. (2) Hasartmängukorraldaja võib hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasi anda teisele isikule üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. Maksu- ja Tolliamet otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata loteriipiletite müügi edasiandmisele, kui loterii ei ole korraldatud kaughasartmänguna. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (3) Hasartmängukorraldaja vastutus hasartmängu korraldamise eest ei ole üleantav. (4) Hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmine ei tohi takistada hasartmängukorraldaja sisemist kontrolli ega Maksu- ja Tolliameti võimalust jälgida käesoleva seadusega hasartmängude korraldamisele kehtestatud nõuete täitmist. (5) Oluliseks hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuseks peetakse sellist toimingut, mille ärajätmine või mille teostamisel tehtud viga ohustaks oluliselt hasartmängukorraldaja jätkuvat vastavust käesoleva seaduse nõuetele, tema finantstulemusi või tema poolt hasartmängude korraldamist. Olulist hasartmängude korraldamisele suunatud tegevust ei või edasi anda, välja arvatud juhul, kui: 1) hasartmängukorraldaja kohustused mängijate ees ei muutu; 2) tingimused, millele vastavuse tõttu hasartmängukorraldajale hasartmängu korraldamise tegevusluba või korraldusluba anti, ei muutu ega kao. (6) Isikut, kellele hasartmängude korraldamisele suunatud tegevus on käesolevas paragrahvis kehtestatud korras edasi antud, ei peeta hasartmängukorraldajaks. (7) Hasartmängukorraldajal on õigus vahendada Eestis tegevus- või korraldusluba mitteomava välismaise hasartmängukorraldaja korraldatavast hasartmängust saadud võite ja panuseid, samuti makseid välismaise hasartmängukorraldaja kontole sellises hasartmängus panuse tegemiseks. Sel juhul peetakse käesoleva seaduse tähenduses hasartmängukorraldajaks võitude, panuste või välismaise hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete vahendajat ja isikuks, kellele hasartmängu korraldamisele suunatud tegevus on üle antud, peetakse välismaist hasartmängukorraldajat. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] § 9. Hasartmängukorraldajale esitatavad nõuded (1) Õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamise õigus on usaldusväärsel juriidilisel isikul, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele ning kellel on hasartmängu korraldamise tegevusluba ja hasartmängu korraldamise korraldusluba. Loterii korraldamise õigus on käesoleva seaduse nõuetele vastaval usaldusväärsel isikul, kellele on väljastatud loterii korraldamise korraldusluba. (2) Hasartmängude korraldamine peab olema hasartmängukorraldaja ainus tegevusala. Hasartmängukorraldaja võib tegeleda ainult hasartmängu korraldamise, toitlustamise ning vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega ning hasartmängukorraldajaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele hasartmängu korraldamisele vahetult suunatud tugiteenuste, sealhulgas raamatupidamise ja infotehnoloogia alal teenuste osutamisega. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Hasartmängukorraldaja olulise osalusega aktsionäride või osanike, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 9 nimetatud tegelike kasusaajate (edaspidi tegelik kasusaaja) ega juhtorgani liikmete hulka ei tohi kuuluda isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017] 1) isikul on karistatus kuriteo eest; 2) isik on olnud sellise juriidilise isiku juhtorgani liige, mis on korraldanud hasartmängu ilma tegevus- või korraldusloata või mille tegevusluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2–4 või 7 toodud alustel; 3) pankrotimenetluses tehtud kohtulahendist nähtub, et isik on raske juhtimisvea tõttu põhjustanud äriühingu maksejõuetuse. (4) Õnnemängu võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot. (5) Loteriid võib korraldada aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab käesoleva seaduse §-des 44–46 sätestatud korras mittetulundusühingute ja sihtasutuste loteriisid. (6) Osavusmängu võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 25 000 eurot. (7) Totot võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 130 000 eurot. Totot, kus sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on hobuste võiduajamise tulemus, võib korraldada ka Vabariigi Valitsuse määratud mittetulundusühing, mille tegevus põhikirja järgi on üksnes hobusekasvatus või hobumajandus ja mille raamatupidamise aastaaruandes esitatud bilansis kajastatud netovara moodustab vähemalt 2/5 varade mahust. Totot, mille tulemus sõltub loterii või õnnemängu tulemusest, ei või korraldada. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 10. Täiendava reservkapitali moodustamine ja kasutamine (1) Hasartmängukorraldaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 7 nimetatud mittetulundusühing, moodustab täiendava reservkapitali iga-aastastest puhaskasumi või muudest eraldistest, mida võib seaduse või põhikirja alusel kanda reservkapitali. (2) Täiendava reservkapitali suurus ei või olla väiksem kui 1/3 aktsia- või osakapitalist. (3) Igal majandusaastal tuleb täiendavasse reservkapitali kanda vähemalt 1/7 puhaskasumist. Kui täiendav reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse selle suurendamine. (4) Täiendavat reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumit ei ole võimalik katta hasartmängukorraldaja vabast omakapitalist eelmiste perioodide jaotamata kasumi, tulemi või põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt. Täiendavat reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada ka aktsia- või osakapitali suurendamiseks. (5) Väljamaksete tegemine täiendavast reservkapitalist asutajatele, aktsionäridele või osanikele on keelatud. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata hasartmängukorraldajale, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud bilansis kajastatud omakapital moodustab vähemalt poole varade mahust. § 10^1. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll (1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete audiitorkontroll on kohustuslik. (2) Hasartmängukorraldaja, kes ei ole Eestis äriregistrisse kantud äriühing, võib nimetada audiitorettevõtjaks isiku, kellele on audiitorettevõtja tegevusloa väljastanud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud asutus. (3) Audiitorettevõtja peab kontrollima omavahendite ja reservkapitali kohta kehtestatud nõuete täitmist hasartmängukorraldaja poolt eelmise majandusaasta aruande esitamise seisuga ning tema finantsseisundit, majandustulemusi ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmete õiguspärasust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekti üksikasjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Hasartmängukorraldaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti või Rahapesu Andmebüroo nõudmisel esitama vandeaudiitori viimase allkirjastatud aruande viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Aruanne peab vastama selles käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liikmesriigis, kelle väljastatud tegevusluba on aruande allkirjastanud audiitorettevõtjal, aruandele esitatavatele nõuetele. (6) Maksu- ja Tolliametil on õigus kohustada hasartmängukorraldajat nimetama audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest või 3) Maksu- ja Tolliameti hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 11. Oluline osalus hasartmängukorraldajas (1) Oluline osalus hasartmängukorraldajas on otsene või kaudne osalus hasartmängu korraldava äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. Osalus on kaudne, kui: 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga väärtpaberituru seaduse § 10 mõistes (edaspidi kontrollitav äriühing); 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga; 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. (2) Iga isik esitab enne olulise osaluse omandamist hasartmängukorraldajas või oma osaluse suurendamist üle 20, 30 või 50 protsendi piiri hasartmängukorraldaja aktsia- või osakapitalis, seda väljendavates kõigis õigustes või kõigist häältest äriühingus Maksu- ja Tolliametile omandatava osa suuruse ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) olulise osaluse omandaja nimi või nimetus, elu- või asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul põhikirja olemasolul ka selle ärakiri; 2) äriühingust olulise osaluse omandaja puhul andmed juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ning nende isikute usaldusväärsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid, mida isik peab oluliseks esitada; 3) konsolideerimisgruppi kuuluva olulise osaluse omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik (edaspidi olulise osaluse omandaja) on Maksu- ja Tolliameti nõudel kohustatud esitama ka järgmised andmed ja dokumendid: 1) kolme viimase majandusaasta aruanded; 2) füüsilisest isikust olulise osaluse omandaja kolme viimase aasta varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sealhulgas täielik loetelu talle kuuluvate kinnisasjade, ehitiste ja väärtpaberite kohta ning tema viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide kinnitatud ärakirjad; 3) konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded koos kasumi jaotamise ettepanekute ning vandeaudiitori aruannetega. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] (4) Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, võib Maksu- ja Tolliamet nõuda auditeeritud vahearuande esitamist käimasoleva majandusaasta esimese poolaasta kohta. § 12. Olulise osaluse omandamisest või suurenemisest teavitamine (1) Kui isik omandab hasartmängukorraldajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi piiri hasartmängukorraldaja aktsia- või osakapitalis või häälte arvust või kui hasartmängukorraldaja muutub isiku kontrollitavaks äriühinguks mõne sündmuse tõttu või tehingu tulemusel, mille puhul ei ole enne hasartmängukorraldajas olulise osaluse omandamist, osaluse suurenemist üle nimetatud piiri või isiku kontrollitavaks äriühinguks muutumist võimalik Maksu- ja Tolliametit käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud korras teavitada, on isik kohustatud pärast hasartmängukorraldaja üle kontrolli saamisest, olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Maksu- ja Tolliametit. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2–4 nimetatud andmed ja dokumendid. Esitama ei pea andmeid ja dokumente, mis on Maksu- ja Tolliametile kättesaadavad äriregistri elektroonilise teabesüsteemi, kinnistusregistri elektroonilise teabesüsteemi, väärtpaberite keskdepositooriumi peetava registri või maksukohustuslaste registri kaudu. Maksu- ja Tolliamet ei või selliste andmete või dokumentide esitamist nõuda. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] § 13. Olulise osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused (1) Maksu- ja Tolliametil on õigus määrata olulise osaluse omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda üle käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud piirmäärade suurendada või muuta hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Olulise osaluse omandaja on kohustatud teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Maksu- ja Tolliametit. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda üle käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud piirmäärade suurendada või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Maksu- ja Tolliamet ei ole 60 tööpäeva möödumisel olulise osaluse omandaja poolt esitatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud algse teate saamisest oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist keelanud. (3) Maksu- ja Tolliamet võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise üle käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud piirmäärade või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) olulise osaluse omandajal puudub laitmatu ärialane maine või ta ei vasta käesoleva seaduse nõuetele; 2) olulise osaluse omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile esitanud käesoleva seadusega ette nähtud või Maksu- ja Tolliameti poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 4) olulise osaluse omandamise või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tulemusel ei vastaks hasartmängukorraldaja enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 5) olulise osaluse omandaja ei ole, vaatamata Maksu- ja Tolliameti sellekohasele nõudmisele, esitanud olulise osaluse omandamiseks kasutatavate rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente; 6) hasartmängukorraldaja muutuks välisriigi hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks, kelle suhtes ei kehti käesolevas seaduses sätestatutega vähemalt võrdväärsed nõuded või kelle üle ei teostata riiklikku järelevalvet või kelle asukohariigi järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Maksu- ja Tolliametiga koostöö tegemiseks. (4) Maksu- ja Tolliamet võib pärast olulise osaluse omandamist või selle suurendamist või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui: 1) olulise osaluse omandaja on esitanud eksitavaid või ebaõigeid andmeid või dokumente; 2) olulise osaluse omandaja aktsionäri või osaniku või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt hasartmängukorraldaja kindlat ja usaldusväärset juhtimist või 3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud. (5) Maksu- ja Tolliametil on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata olulise osaluse omandajal või isikul, kes hasartmängukorraldajas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks hasartmängukorraldaja on, hasartmängukorraldajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Maksu- ja Tolliamet teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka hasartmängukorraldajale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguse teostamist. § 14. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei ole isikul õigust teostada osalusega kaasnevat hääleõigust ning tema osalust või sellega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Maksu- ja Tolliameti jõustunud ettekirjutusega; 2) tehingust ei ole Maksu- ja Tolliametit käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2–4 sätestatud korras teavitatud või 3) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 või enne lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist. (2) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest kahe kuu jooksul esitatud Maksu- ja Tolliameti, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks. (3) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on keelatud teostada hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks saamisega kaasnevaid õigusi. Kui teostati tehingust, millega hasartmängukorraldaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus õiguste teostamise hetkest kahe kuu jooksul esitatud Maksu- ja Tolliameti, aktsionäri, osaniku või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks. § 15. Osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse hasartmängukorraldajas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud määra või loobub kontrollist hasartmängukorraldaja üle, peab ta oma kavatsusest Maksu- ja Tolliametit viivitamata teavitama, näidates teates ära omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ja dokumendid isiku kohta, kellele aktsiaid võõrandatakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli hasartmängukorraldaja üle või olulise osaluse hasartmängukorraldajas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud piirmäära. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Maksu- ja Tolliametit. (3) Hasartmängukorraldaja on käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Maksu- ja Tolliametit. 2. jagu Hasartmängude korraldamise tegevusluba § 16. Tegevusluba (1) Hasartmängude korraldamise tegevusluba (edaspidi tegevusluba) annab isikule õiguse taotleda korraldusluba hasartmängu korraldamiseks. Tegevusluba on tähtajatu ja see ei ole üleantav. (2) Tegevusluba antakse eraldi: 1) õnnemängu korraldamiseks; 2) toto korraldamiseks; 3) osavusmängu korraldamiseks. (3) Tegevusloa andmise, sellest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise otsustab Maksu- ja Tolliamet. (4) [Kehtetu - RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] § 17. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus, millele kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3^1 sätestatut. Tegevusloa taotluses tuleb märkida muu hulgas ka korraldatava hasartmängu liik, tegevusloa taotluse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda, et taotlusele lisataks: 1) tegevusloa taotleja põhikirja või asutamislepingu ärakiri; 2) andmed äriühingute kohta, milles tegevusloa taotleja või tema juhatuse või nõukogu liikme osalus on suurem kui 25 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning tegevusloa taotleja ja iga juhatuse või nõukogu liikme osaluse suurust. (4) Maksu- ja Tolliametile ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente, mis on kättesaadavad äriregistri elektroonilise teabesüsteemi, kinnistusregistri elektroonilise teabesüsteemi, väärtpaberite keskdepositooriumi peetava registri või maksukohustuslaste registri kaudu. Maksu- ja Tolliamet ei või selliste andmete või dokumentide esitamist nõuda. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 18. Tegevusloa taotleja kontrollimine ning otsuse tegemine tegevusloa andmise kohta (1) Enne tegevusloa andmise otsustamist kontrollitakse tegevusloa taotleja vastavust hasartmängukorraldajale esitatavatele nõuetele ja eelneva kolme aasta maksukäitumist ning kogutakse vajaduse korral täiendavaid tegevusloa taotlejat iseloomustavaid andmeid, et veenduda tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses ning tegevusloa taotleja usaldusväärsuses ja heas maines. (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada tegevusloa taotlemisel esitatud andmete või tegevusloa taotleja kontrollimiseks tegevusloa taotlejalt ja riiklikest andmekogudest teavet. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) taotleja planeeritava tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset, sealhulgas aktsia- või osakapitali sissemakseks kasutatud summade päritolu selgust; 2) taotleja juhtorgani liikmete töökogemust, ärisidemeid, haridust, usaldusväärsust ja mainet; 3) maksukorralduse seaduse mõistes maksuvõla olemasolu taotlejal, taotlejas olulist osalust omaval isikul või taotleja juhtorgani liikmel, maksude maksmise tähtaegadest kinnipidamist ning taotleja tahtlikku maksude maksmisest kõrvalehoidumist. (3^1) Maksu- ja Tolliamet kooskõlastab tegevusloa andmise taotluse Rahapesu Andmebürooga, kes otsustab kooskõlastamise 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3^2) Rahapesu Andmebüroo jätab taotluse kooskõlastamata, kui taotlus ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 17 lõigetes 2 ja 5–9 ning § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3^1 sätestatud nõuetele. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4) Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta nelja kuu jooksul kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates. (5) [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (6) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] § 19. Tegevusloa andmisest keeldumine (1) Tegevusloa andmisest võib keelduda, kui: 1) tegevusloa taotleja, selles olulist osalust omav isik, taotleja juhtorgani liige või tegelik kasusaaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele; [RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015] 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid või puudulikke andmeid; 3) tasumata on riigilõiv; 4) tegevusloa taotleja keeldub Maksu- ja Tolliametile põhjendamatult andmast käesolevas seaduses nõutud täiendavat või olulist teavet; 5) tegevusloa taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1–3 nimetatud andmeid või dokumente. (2) Tegevusloa andmisest keeldutakse, kui: 1) tegevusloa taotleja kontrollimisel on Maksu- ja Tolliametile teatavaks saanud andmed, millest nähtub, et tegevusloa taotleja ei ole usaldusväärne isik; 2) tegevusloa taotlejale või tegevusloa taotlejas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba, mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud alusel või tegevusloa omaja on varem väljastatud tegevusloa kehtivuse ajal korduvalt eksinud käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuete vastu; 3) Rahapesu Andmebüroo ei kooskõlasta taotlust. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 20. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused (1) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) [kehtetu - RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] 2) tegevusloa taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2^1) hasartmängukorraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 2^2) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud tahtlikult toimepandud olulise ulatusega majandusalase, ametialase või varavastase süüteo eest ja karistatus ei ole kustunud; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 2^3) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on hasartmängukorraldaja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 2^4) hasartmängukorraldaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3) tegevusloa omaja on korduvalt ja olulisel määral rikkunud talle käesoleva seadusega pandud kohustusi; 4) tegevusloa omaja on korraldanud hasartmängu ilma hasartmängu korraldamise korraldusloata; 5) tegevusloa omaja ei täida käesoleva seaduse §-s 9 või 10 sätestatud nõudeid; 6) isikul, kellele on antud tegevusluba õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamiseks, ei ole üle ühe aasta olnud ühtegi kehtivat õnnemängu, toto või osavusmängu korraldusluba või ta ei ole sama ajavahemiku vältel mõjuva põhjuseta tegelenud õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamisega; 7) tegevusloa omaja ei ole tähtajaks täitnud korrakaitseorgani ettekirjutust ning kohus ei ole ettekirjutust kehtetuks tunnistanud; 8) tegevusloa omaja on toime pannud tahtliku maksuõigusrikkumise; 9) kõik hasartmängukorraldajale väljastatud korraldusload on tunnistatud kehtetuks. (2) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) seda taotleb tegevusloa omaja; 2) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja karistatus ei ole kustunud; [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3) tegevusluba omav hasartmängukorraldaja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käesoleva seaduse § 21^1 lõike 2 alusel tegevusluba omavale isikule arvestatakse rikkumise korral ka ühinenud ühingute eelnevat tegevust. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (3) Tegevusloa kehtetus toob kaasa kõigi sellele hasartmängukorraldajale sama hasartmängu liigi korraldamiseks antud korralduslubade kehtetuse. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] § 21. Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta (1) [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Maksu- ja Tolliamet teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest Rahapesu Andmebüroole. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Isik, kelle tegevusluba on kehtetu, on kohustatud sulgema kõik sama hasartmängu liigi mängukohad ja lõpetama sama hasartmängu liigi kättesaadavaks tegemise kolme päeva jooksul tegevusloa kehtetuks muutumise päevast arvates. Varem võidetud, kuid seni väljaandmata võitude väljaandmine toimub vastavalt mängureeglitele. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] § 21^1. Tegevusloa kehtetuks muutumine (1) Tegevusluba muutub kehtetuks: 1) tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisel; 2) uue äriühingu äriregistrisse kandmisel, kui hasartmängukorraldaja ühineb teise äriühinguga ja sellega kaasneb uue äriühingu asutamine; 3) ühendataval äriühingul ühinemise kande äriregistrisse kandmisel; 4) hasartmängukorraldaja pankroti väljakuulutamise või selle raugemise korral; 5) hasartmängukorraldaja lõpetamisel muul alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) igal ühineval ühingul on hasartmängude korraldamise tegevusluba; 2) ühinemislepingus nimetatakse hasartmängu liigi kohta üks kehtima jääv tegevusluba ja taotletakse teiste tegevuslubade kehtetuks tunnistamist 30 päeva jooksul ühinemise kande äriregistrisse tegemisest arvates; 3) uus äriühing vastab nõuetele, mis on käesolevas seaduses ette nähtud kehtima jääva tegevusloa saamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ei kohaldata, kui nii ühendaval kui ka ühendataval äriühingul on hasartmängude korraldamise tegevusluba ja need load on antud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 erinevate punktide alusel. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] 3. jagu Hasartmängu korraldusluba § 22. Korraldusluba (1) Hasartmängu korraldusluba (edaspidi korraldusluba) antakse eraldi: 1) korraldusloa andmise otsuses märgitaval aadressil või laeval mängukoha avamiseks ühe õnnemängu liigi korraldamiseks; 2) toto korraldamiseks või korraldusloa andmise otsuses märgitaval aadressil või laeval toto mängukoha avamiseks; 3) korraldusloa andmise otsuses märgitaval aadressil või laeval mängukoha avamiseks osavusmängu korraldamiseks; 4) hasartmängu liigi või alaliigi kaughasartmänguna korraldamiseks; 5) loterii, välja arvatud kaubandusliku loterii, korraldamiseks. (2) Korraldusluba, välja arvatud loterii ja käesoleva seaduse § 9 lõikes 7 nimetatud mittetulundusühingule toto korraldamiseks antav korraldusluba, antakse üksnes tegevusloa omajale. Korraldusluba ei ole üleantav. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud korraldusluba antakse üksnes hasartmängukorraldajale, kelle elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem on nõuetekohaselt ühendatud Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga. [RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015] (3) Korraldusluba antakse kuni 20 aastaks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoha avamisel, kui mängukoht ei asu Eesti laevaregistrisse kantud laeval, antakse korraldusluba ajaks, mis on märgitud mängukoha asukohajärgse valla- või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul mängukoha avamiseks. (4) Korraldusloa andmise või sellest keeldumise otsustab Maksu- ja Tolliamet kahe kuu jooksul kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul korraldusloa taotluse saamisest arvates. § 23. Korraldusloa taotlemine (1) Korraldusloa saamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada taotlus, milles on märgitud: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed; 3) hasartmängu liigi või alaliigi nimetus; 4) mängukoha aadress või laeva nimi ja registrinumber mängukohas korraldatava õnnemängu, osavusmängu või toto puhul; 5) hasartmängukorraldaja kontaktisiku nimi ja ametikoht; 6) taotluse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri; 7) taotletav korraldusloa kehtivusaeg; 8) riigilõivu tasumise kuupäev. (2) Korraldusloa taotlusele tuleb lisada: 1) õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoha avamiseks taotluses näidatud aadressil valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek mängukoha avamiseks ning mängukoha plaan ja kirjeldus; 2) teave hasartmängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari kohta; 3) mängureeglid; 4) ülevaade mängukohas ja mängu korraldamisel rakendatavatest turvameetmetest; 5) teave selle kohta, kuidas tagatakse mängus osalevate isikute andmete kaitse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele; 6) loterii või toto panuse vastuvõtmisel või võitude väljamaksmisel sidevahendi kaudu telefoninumbrid, Interneti-aadressid ja muud kontaktandmed, mis võimaldavad panuse tegemist ja vastuvõtmist, ning andmed arvelduskontode kohta, mida kasutatakse maksete vahendamiseks korraldaja ja mängijate vahel. (3) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusloa andmiseks olulist tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks viia läbi ekspertiisi. Korraldusloa saamise taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi tegemise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra. Tähtaja pikendamisest teavitab Maksu- ja Tolliamet taotlejat kirjalikult. Kui ekspertarvamuse kohaselt ei vastanud korraldusloa andmiseks olulist tähtsust omavad asjaolud käesoleva seaduse nõuetele, peab tellitud ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud hüvitama korraldusloa taotleja. § 24. Korraldusloa taotlemine kiirloterii korraldamiseks (1) Kiirloterii korraldusluba antakse kuni viieks aastaks. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (2) Korraldusloa taotlemisel kiirloterii korraldamiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut järgmiste erisustega: 1) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud taotluses märgitakse korraldusloa kehtivuse ajana kiirloterii korraldamise algus- ja lõpukuupäev; 2) käesoleva seaduse § 23 lõikest 2 kohaldatakse punkte 3 ja 5; 3) taotlusele lisatakse kiirloterii pileti kavand koos loteriipiletite turvaelementide täpse kirjeldusega. § 25. Korraldusloa taotlemine täiendava õnnemängu korraldamiseks [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 26. Korraldusloa taotlemine kaughasartmängu korraldamiseks [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (1) Kaughasartmängu korraldusluba antakse kuni viieks aastaks. Korraldusloa taotlemisel kaughasartmängu korraldamiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut järgmiste erisustega: [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] 1) käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 4 nimetatu asemel tuleb korraldusloa taotluses märkida kaughasartmängu korraldamisel kasutatavat tarkvara sisaldava serveri asukoha aadress; [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] 2) käesoleva seaduse § 23 lõikest 2 kohaldatakse punkte 2–5. (2) Korraldusloa taotlusele tuleb lisada: 1) andmed kaughasartmängu korraldamisel kasutatava tarkvara kohta; [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] 2) sõltumatu eksperthinnang kaughasartmängu korraldamisel kasutatava tarkvara vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele; 3) telefoninumbrid, Interneti-aadressid ja muud kontaktandmed, mis võimaldavad hasartmängus osaleda; 4) andmed arvelduskontode kohta, mida kasutatakse maksete vahendamiseks korraldaja ning mängijate vahel. 5) tõendid serveri asukohariigi hasartmängujärelevalve teostaja ja rahapesu tõkestamisega tegeleva asutuse õigusliku aluse ja võimaluste kohta teha koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebürooga, kui server ei asu Eestis ega arvutikuritegevusvastase konventsiooniga ühinenud riigis ning Maksu- ja Tolliametil ja Rahapesu Andmebürool puudub koostöökokkulepe serveri asukohariigi pädevate asutustega hasartmängude järelevalvega seotud informatsiooni vahetamise kohta. [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] § 27. Mängukoha avamise nõusolek (1) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta on asukohajärgne valla- või linnavalitsus andnud kirjaliku nõusoleku enne korraldusloa taotlemist. Valla- või linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või andmata jätmise kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Osavusmängu mängukoha avamise nõusolek antakse kuni 20 aastaks, õnnemängu või toto mängukoha avamise nõusolek antakse 5 kuni 20 aastaks. Valla- või linnavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku taotluses märgitust lühemaks ajaks. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Valla- või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku taotlemisel peab mängukoha avamise nõusolekut taotlev isik (edaspidi nõusoleku taotleja) esitama: 1) taotluse, millest nähtub taotluse täitnud isiku ametikoht, nimi ja allkiri, taotleja tegevusloa andmise otsuse number ja kuupäev ning taotletav korraldusloa kehtivusaeg; 2) teabe kavandatava mängukoha asukoha ja lahtiolekuaegade kohta; 3) mängukohaks planeeritava hoone või selle osa kohta dokumendi, mis näitab, et nõusoleku taotleja võib hoonet või selle osa kasutada õiguslikul alusel; 4) väljaspool hasartmängu mängukohta avalikustatavad joonised, pildid ja muu teabe. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Valla- või linnavalitsuse nõudel on nõusoleku taotleja kohustatud andma ühe nädala jooksul täiendavat teavet korraldada soovitavate hasartmängude, nende korraldamise tingimuste ning kasutatava mänguinventari kohta. (4) Valla- või linnavalitsus keeldub nõusoleku andmisest, kui taotletav mängukoht asuks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud kinnisasjal, lõikes 3 nimetatud piirkonnas või lõike 4 punkti 3 alusel määratletud piirkonnas. Valla- või linnavalitsus võib nõusoleku andmisest keelduda, kui hasartmängukorraldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust. (5) Kui valla- või linnavalitsus on nõusoleku andmisest keeldunud, ei saa nõusoleku taotleja ega muu isik esitada taotlust samal aadressil mängukoha avamiseks enne 12 kuu möödumist taotluse esitamisest, kui selle aja jooksul ei ole määratletud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirkonda. [RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015] (6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata mängukohtadele, mis asuvad Eesti laevaregistrisse kantud laeval. § 28. Otsuse tegemine korraldusloa andmise kohta (1) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada korraldusloa taotlemisel esitatud andmete kontrollimiseks korraldusloa taotlejalt ja riiklikest andmekogudest teavet. [RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015] (2) Korraldusloa andmise otsuses märgitakse järgmised andmed: 1) korraldusloa andmise otsuse number ja kuupäev; 2) korraldusloa kehtivusaeg; 3) hasartmängukorraldaja nimi, registrikood ja aadress; 4) hasartmängu liik või alaliik ning kas hasartmängu korraldatakse kaughasartmänguna; 5) [kehtetu - RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 6) korraldusloa andmise alus. (3) Toto, õnnemängu või osavusmängu mängukoha avamiseks antava korraldusloa andmise otsuses märgitakse lisaks mängukoha aadress ning otsuse tegemise ajal kehtivad ajalised piirangud hasartmängu korraldamise osas. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3^1) Kaughasartmängu korraldamiseks antava korraldusloa andmise otsuses märgitakse lisaks Interneti-aadressid, millelt võimaldatakse hasartmängus osaleda. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] § 29. Korraldusloa andmisest keeldumine (1) Korraldusloa andmisest keeldutakse, kui korraldusloa taotleja on jätnud 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti vastavasisulise teate esitamisest arvates kõrvaldamata vähemalt ühe järgmistest puudustest: 1) korraldusloa taotlejal ei ole käesoleva seaduse nõuetele vastavat kehtivat tegevusluba; 2) taotleja ei ole tasunud riigilõivu; 3) mängukoht või mänguinventar ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) mängureeglid rikuvad ilmselgelt mängijate õigusi või ei vasta käesoleva seaduse nõuetele; 5) korraldusluba taotlev isik keeldub Maksu- ja Tolliametile põhjendamatult andmast käesoleva seaduse alusel nõutud täiendavat või olulist teavet; 6) korraldusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid või puudulikke andmeid; 7) puudub valla- või linnavalitsuse nõusolek õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoha avamiseks. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (2) Korraldusloa andmisest võib keelduda, kui korraldusluba taotletakse kaughasartmängu korraldamiseks ja kaughasartmängu korraldamisel kasutatavat tarkvara sisaldav server asub väljaspool Eestit, arvutikuritegevusvastase konventsiooniga ühinenud riike ja riike, mille pädevad asutused on sõlminud Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebürooga koostöökokkuleppe hasartmängude järelevalvega seotud informatsiooni vahetamise kohta. [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] § 30. Korraldusloa kehtetuks tunnistamise alused (1) Korraldusloa võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) hasartmängukorraldaja esitab talle antud korraldusloa kehtetuks tunnistamise taotluse; 2) ilmneb käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1, 3 või 6 nimetatud asjaolu; [RT I, 04.03.2015, 3 - jõust. 01.06.2015] 3) hasartmängukorraldaja ei ole järjest üle ühe aasta mõjuva põhjuseta tegelenud korraldusloa andmise otsuses märgitud kohas hasartmängude korraldamisega või korraldusloa andmise otsuses märgitud hasartmängu korraldamisega; 4) hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtajaks korrakaitseorgani ettekirjutust ning kohus ei ole ettekirjutust kehtetuks tunnistanud; 5) hasartmängukorraldaja on hasartmängu või mängukoha reklaami suhtes kehtestatud regulatsiooni korduvalt rikkunud; 6) hasartmängukorraldaja on pannud toime käesoleva seaduse §-des 74, 75 või 82–86 nimetatud väärteo; 7) hasartmängukorraldaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud kohustusi või on rikkunud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid. (2) Korraldusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] § 31. Otsus korraldusloa kehtetuks tunnistamise kohta (1) Korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hasartmängukorraldaja nimi, registrikood, korraldusloa andmise otsuse number ja kuupäev; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) korraldusloa kehtetuks tunnistamist tinginud asjaolud koos viitega käesoleva seaduse § 30 sellele lõikele ja punktile, mille alusel korraldusluba kehtetuks tunnistatakse. (2) Maksu- ja Tolliamet teatab korraldusloa kehtetuks tunnistamisest Politsei- ja Piirivalveametile ning Rahapesu Andmebüroole. [RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021, osaliselt muudetud [RT I, 21.11.2020, 1]] § 32. Korraldusloa kehtivuse lõppemine (1) Korraldusloa kehtivuse lõppemisel on hasartmängukorraldaja kohustatud sulgema mängukoha või lõpetama hasartmängu kättesaadavaks tegemise korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsusel näidatud ajaks või korraldusloa kehtivuse lõppemise ajaks. (2) Kui kiirloterii korraldaja ei ole kõiki loteriipileteid korraldusloa kehtivuse lõppemiseks realiseerinud, tuleb järelejäänud loteriipiletid käibelt kõrvaldada ja hävitada 60 kalendripäeva jooksul korraldusloa kehtivuse lõppemisest arvates, kui Maksu- ja Tolliamet ei ole nõudnud nende üleandmist. Pärast kiirloterii korraldusloa kehtivuse lõppemist saadud võitude väljaandmine toimub vastavalt mängureeglitele. 3. peatükk HASARTMÄNGUDE KORRALDAMINE 1. jagu Üldnõuded hasartmängude korraldamisele § 33. Hasartmängukorraldaja üldised kohustused hasartmängu korraldamisel (1) Hasartmängu korraldamisel on hasartmängukorraldaja kohustatud: 1) tagama mängukohas avaliku korra ja mängijate turvalisuse; 2) tagama, et ei mängiks ja mängukohas ei viibiks isik, kellel käesoleva seaduse § 34 alusel puudub õigus mängust osa võtta või mängukohas viibida; 3) tagama, et kuriteo eest karistatud isiku tööülesandeks ei ole hasartmängude läbiviimine, otsuse tegemine hasartmängus osalemise õiguse kohta või hasartmängu üle kontrolli teostamine; 4) tagama, et alla 21-aastase isiku tööülesandeks ei ole õnnemängu, loterii või toto läbiviimine, otsuse tegemine õnnemängus, loteriis või totos osalemise õiguse kohta või õnnemängu, loterii või toto üle kontrolli teostamine; 5) tagama, et mängijale esitatakse selge hoiatus hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ning viidatakse nende organisatsioonide kontaktandmetele, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele; 6) tagama piisavad meetmed isikute väljaselgitamiseks, kes kasutavad abivahendeid, mis võimaldavad endale või teistele hasartmängus eelise loomist või mängu tulemuse selgitamise juhuslikkuse takistamist ja välistama nende osalemise hasartmängus. 7) tagama, et õnnemängu korraldamisel kasutatav mänguautomaat ei annaks korraga välja sularaha rohkem kui 2000 euro väärtuses. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata loteriikorraldajale. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2 tulenevat kohaldatakse loteriikorraldajale üksnes kohustuse osas mitte lubada mängida isikul, kellel käesoleva seaduse § 34 alusel puudub õigus mängust osa võtta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut ei kohaldata totokorraldajale, kui isiku tööülesandeks on üksnes toto panuste vastuvõtmine või kuni 640 euro väärtuses võitude väljamaksmine. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada: 1) loetelu organisatsioonidest, kellele viitamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt on kohustuslik; 2) täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud hoiatuse esitamise viisile, sisule ja kujundusele. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] § 33^1. Täiendava õnnemängu korraldamine (1) Täiendava õnnemängu korraldamiseks esitab hasartmängukorraldaja Maksu- ja Tolliametile kooskõlastamiseks juhatuse otsusega kinnitatud mängureeglid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise. (2) Täiendava õnnemängu mängureeglitele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava õnnemängu teatises esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed; 3) mängukoht, kus täiendavat õnnemängu korraldatakse; 4) teave täiendava õnnemängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari kohta. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 34. Piirangud hasartmängus osalemisele (1) Hasartmängu mängija peab olema füüsiline isik. Hasartmängukorraldaja ei tohi sõlmida mängijaga krediidilepingut panuse tegemise võimaldamiseks ega võimaldada mängijal mängukohas krediidilepingu sõlmimist teise isikuga. (2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega kaughasartmänguna korraldatavat osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Totot ja loteriid ei tohi mängida alla 18-aastased isikud. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (5) Õnnemängu mängukohta on keelatud kaasa võtta või õnnemängu mängimisel kasutada abivahendeid, mis võimaldavad endale või teistele hasartmängus eelise loomist või mängu tulemuse selgitamise juhuslikkuse takistamist. (6) Totos panuse tegemine on keelatud isikul, kes mõjutab või võib mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi või sündmuse tulemust. § 35. Mängureeglid (1) Hasartmängu korraldatakse hasartmängu korraldava isiku juhatuse otsusega kinnitatud mängureeglite kohaselt, mis peavad sisaldama: 1) hasartmängukorraldaja ärinime ja olemasolu korral registrikoodi; 2) mängu kirjeldust, sealhulgas osalemise tingimusi ja korda; 3) võidu saamise tõenäosust, selle arvulise väljendamise võimatuse korral võitja ja võidu suuruse määratlemise reegleid; 4) võitude väljaandmise kohta, korda ja lõpptähtaega; 5) mängijate esitatavate pretensioonide lahendamise korda ja tähtaega. (2) Hasartmängu mängureeglite muutmine tuleb kirjalikult kooskõlastada Maksu- ja Tolliametiga. Maksu- ja Tolliamet annab kooskõlastuse 15 tööpäeva jooksul mängureeglite muudatuste saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet ei kooskõlasta mängureeglite muudatusi käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude esinemisel. [RT I, 30.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3) Mängureeglid peavad olema mängukohas nähtaval või need tuleb esitada viivitamata mängija nõudmisel. (4) Mängureeglitega võib mängijate kaitseks kehtestada mõistlikud, ühetaolised ja mittediskrimineerivad piirangud. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (5) Hasartmängukorraldaja ei vastuta tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest või teenuse osutamise piiramisest tuleneva kahju eest, kui tehingu tegemata jätmine, mittetähtaegne tegemine või teenuse osutamise piiramine oli põhjustatud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestatud piirangust. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] § 36. Mänguinventar (1) Mänguinventar on iga seade, vahend, riist- või tarkvara, mida hasartmängukorraldaja kasutab hasartmängu korraldamiseks. (2) Mänguautomaat on hasartmängu tulemuse väljaselgitamiseks või hasartmängu korraldamiseks valmistatud elektrooniline, mehaaniline või elektromehaaniline mänguinventar. (3) Mängulaud on mänguinventar, mis hasartmängu korraldamiseks valmistatud lauana võimaldab mängutulemuste määramist mehaaniliselt või hasartmängukorraldaja töötajaks oleva krupjee või diileri vahendusel. (4) Tark- ja riistvara, mida kasutatakse õnnemängu korraldamisel mänguautomaadil või kaughasartmänguna, peavad tagama, et keskmine mängu tulemusena mängijatele tehtud väljamaksete summa on suurem kui 80 protsenti kõikide panuste summast. (5) Enne hasartmängu korraldamise alustamist õnnemängudeks või osavusmängudeks kasutataval mänguautomaadil, tuleb Maksu- ja Tolliametile edastada nimetatud mänguautomaadi ja selle tarkvara andmed, võimaldamaks mänguautomaadi ja tarkvara identifitseerimist ning seaduse nõuetele vastavuse kontrolli. Nõutavate andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 25.04.2012, 1 - jõust. 01.06.2012] (6) Kui üks õ …