Riigikogu kodu- ja töökorra seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.06.2020, 9 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus [RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007] Vastu võetud 11.02.2003 RT I 2003, 24, 148 jõustumine 17.03.2003 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 18.12.2003 - RT I 2003, 90, 601 - 01.01.2004 11.02.2004 - RT I 2004, 12, 77 - 15.03.2004 15.12.2004 - RT I 2004, 89, 607 - 07.01.2005 08.12.2005 - RT I 2005, 68, 524 - 23.12.2005 16.02.2006 - RT I 2006, 12, 80 - 19.03.2006 25.01.2007 - RT I 2007, 16, 77 - 01.01.2008 14.06.2007 - RT I 2007, 44, 316 - 14.07.2007 11.03.2009 - RT I 2009, 19, 117 - 06.04.2009 29.10.2009 - RT I 2009, 54, 361 - 23.11.2009 19.05.2010 - RT I 2010, 28, 144 - 14.06.2010 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 1 - 01.01.2012 15.06.2011 - RT I, 08.07.2011, 8 - 22.07.2011 29.09.2011 - RT I, 01.10.2011, 1 - 02.10.2011 13.06.2012 - RT I, 06.07.2012, 1 - 01.04.2013 30.08.2012 - RT II, 14.09.2012, 1 - 15.09.2012 17.10.2012 - RT I, 01.11.2012, 1 - 11.11.2012 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 2 - 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019 12.03.2014 - RT I, 01.04.2014, 1 - 11.04.2014 23.10.2014 - RT I, 05.11.2014, 2 - 15.11.2014 09.12.2014 - RT I, 22.12.2014, 9 - 01.01.2015 19.02.2015 - RT I, 06.03.2015, 25 - 16.03.2015 11.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 1 - 01.01.2016 13.04.2016 - RT I, 03.05.2016, 2 - 13.05.2016 13.04.2016 - RT I, 06.05.2016, 1 - 01.01.2017 14.06.2016 - RT I, 28.06.2016, 4 - 29.06.2016, osaliselt 01.01.2017 ja 01.07.2017 20.02.2019 - RT I, 07.03.2019, 1 - 17.03.2019 20.05.2020 - RT I, 02.06.2020, 2 - 12.06.2020 1. peatükk RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKUKUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG § 1. Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumine (1) Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub 10 päeva jooksul, arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. (2) Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President. (3) Kui Vabariigi President ei saa Riigikogu esimeseks istungiks kokku kutsuda, kutsub selle kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Riigikogu esimene istung toimub Tallinnas Toompea lossis, kui kokkukutsuja kaalukate põhjuste tõttu ei ole kokkukutsumise teates määranud teisiti. § 2. Esimese istungi avamine ja juhatamine (1) Riigikogu uue koosseisu esimese istungi avab Vabariigi President. (2) Esimest istungit juhatab kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Riigikogu liikmete kohad Riigikogu istungisaalis paiknevad tähestikulises järjekorras. § 3. Ametivande andmine (1) Pärast Riigikogu istungi avamist annavad Riigikogu liikmed ametivande. (2) Ametivande andmise juures viibib Riigikohtu esimees. (3) Riigikogu kohalolijaist vanim liige loeb Riigikogu istungisaali kõnepuldist ametivande ette ning kirjutab vandetekstile alla. Seejärel kirjutavad teised Riigikogu liikmed vandetekstile alla. § 4. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine Riigikogu esimesel istungil valivad Riigikogu liikmed enda hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. § 5. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatamine Pärast Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimist esineb peaminister avaldusega Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest. 2. peatükk RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 1. jagu Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine § 6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise toimumise alused (1) Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil. Edaspidi toimub korraline Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest. (2) Kui Riigikogu esimehe või aseesimeeste volitused lõpevad ennetähtaegselt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 või § 9 lõike 2 punktis 2, 3 või 4 ettenähtud juhul, korraldatakse järgmise Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil Riigikogu esimehe või aseesimeeste erakorraline valimine. § 7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise põhimõtted ja kord (1) Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. (2) Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Esmalt seatakse üles Riigikogu esimehe kandidaadid. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. (3) Hääletamine Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel on salajane. (4) Riigikogu liikmel on nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel üks hääl. (5) Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häältearvu, korraldatakse kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe valimisel on üles seatud ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli. (6) Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. § 8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste algus Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad pärast valimistulemuste teatavakstegemist või pärast protestide lahendamist. 2. jagu Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine § 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemise alused (1) Riigikogu esimehe volitused lõpevad: 1) Riigikogu uue esimehe valimisega või Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega; 2) Riigikogu koosseisu volituste kestel tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega; 3) tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral; 4) tema tagasiastumisega. (2) Riigikogu aseesimehe volitused lõpevad: 1) Riigikogu uute aseesimeeste valimisega või Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega; 2) Riigikogu koosseisu volituste kestel tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega; 3) tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral; 4) tema tagasiastumisega. § 10. Riigikogu esimehe tagasiastumine (1) Riigikogu esimees võib omal soovil tagasi astuda, teatades oma tagasiastumisest ja selle põhjustest Riigikogu istungil. (2) Tagasiastumisest teatanud Riigikogu esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe valimiseni. § 11. Riigikogu aseesimehe tagasiastumine (1) Riigikogu aseesimees astub tagasi: 1) omal soovil; 2) Riigikogu esimehe volituste lõppemise korral käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 ettenähtud juhul; 3) Riigikogu aseesimeestest ühe volituste lõppemise korral käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 või 3 või käesoleva lõike punktis 1 ettenähtud juhul. (2) Kui Riigikogu aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle põhjustest Riigikogu istungil. (3) Tagasiastumise korral jätkavad Riigikogu aseesimehed oma ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe või uute aseesimeeste valimiseni. 3. peatükk RIIGIKOGU JUHATUS § 12. Riigikogu juhatuse koosseis Riigikogu juhatus koosneb Riigikogu esimehest ja aseesimeestest. § 13. Riigikogu juhatuse ülesanded (1) Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. (2) Riigikogu juhatus: 1) korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta; 2) määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning fraktsioonidele kuuluvate kohtade arvu alatises komisjonis, määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta; 2^1) määrab Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide liikmete arvu, lähtudes käesoleva seaduse §-des 19–21 nimetatud otsuses sätestatust, ning kinnitab nimetatud komisjonide koosseisud ja muudatused nendes; [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] 3) registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus; 4) võtab eelnõusid Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone; 4^1) edastab Riigikogule esitatud Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile, määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja; 5) otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra; 6) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks; 6^1) otsustab kaalukate põhjuste olemasolu korral Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise; [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] 6^2) kehtestab Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja korra; [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] 7) valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja; 8) kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra; 9) otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise; 10) kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad; 11) käesoleva seaduse § 132 lõikes 1 ettenähtud juhul määrab peaministrikandidaatide ülesseadmise tähtaja ning ülesseatud peaministrikandidaatide esinemise järjekorra; 12) koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra; 13) määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja; 14) [kehtetu - RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007] 15) otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra, samuti kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 30 ja § 31 lõikes 2 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra; [RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007] 15^1) kehtestab Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra; 15^2) kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse ja korra Riigikogu XI koosseisu liikmete jaoks; [RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007] 16) kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad; 17) nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori; 18) otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused; 19) arutab küsimusi, mille on temale esitanud Riigikogu esimees; 20) kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes; 20^1) kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra; 21) korraldab Riigikogu tööd muul viisil. § 14. Riigikogu esimehe ülesanded (1) Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. (2) Riigikogu esimees: 1) kutsub kokku Riigikogu juhatuse istungid ning juhatab neid; 2) kutsub kokku Riigikogu komisjoni esimese istungi; 3) kutsub kokku Riigikogu täiendavad istungid; 4) kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud; 5) teeb Riigikogule ettepanekuid päevakorra täiendamiseks, määrab ametivannete andmise aja ning lepib Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministritega kokku nende poolt poliitiliste avalduste esitamise aja; 6) kaalukate põhjuste olemasolu korral määrab käesolevas seaduses ettenähtust erineva Riigikogu istungi toimumise koha; 7) kutsub Riigikogu istungitel osalema isikuid, kellel ei ole seda õigust ametikohast tulenevalt; 8) annab loa istungil toimuvast filmi- ja videovõtete ning tele- ja raadioülekannete tegemiseks, samuti istungil toimuva fotografeerimiseks; 9) annab massiteabevahendite kaudu ülevaate Riigikogu kinnisel istungil toimunust ning annab loa kinnise istungi stenogrammiga tutvumiseks; 10) juhatab Riigikogu istungeid ning tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel; 11) saadab seaduseelnõud Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks; 12) otsustab eelnõudele ettenähtust teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramise; 13) kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja Riigikogu otsustele; 14) täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 83 ettenähtud juhtudel; 15) täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid. § 15. Riigikogu aseesimehe ülesanded (1) Riigikogu aseesimees täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks ning muudel juhtudel Riigikogu esimehe kehtestatud korras. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (2) Riigikogu esimehe ülesandeid täitev Riigikogu aseesimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid juhul, kui Riigikogu esimees on haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] § 16. Riigikogu juhatuse töökorraldus (1) Riigikogu juhatuse istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vastavalt vajadusele. Istungi aja ja päevakorra teeb Riigikogu esimees aegsasti teatavaks. (2) Riigikogu juhatuse istungit juhatab Riigikogu esimees. (3) Riigikogu juhatuse istungist võivad osa võtta Riigikogu liikmed ning Riigikogu esimehe poolt kutsutud isikud. (4) Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil. (5) Riigikogu juhatuse otsus jõustub vastuvõtmisega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. [RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007] (6) Riigikogu juhatuse istung protokollitakse. Protokolli märgitakse istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht, istungil osalenute nimed ja ametikohad ning istungi päevakord ja vastuvõetud otsused. Sõnavõtja taotlusel protokollitakse tema seisukohad. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 4. peatükk RIIGIKOGU KOMISJONID 1. jagu Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus § 17. Komisjonide liigid Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. § 18. Alatised komisjonid (1) Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. (2) Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. (3) Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha, muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. [RT II, 14.09.2012, 1 - jõust. 15.09.2012] § 19. Erikomisjon (1) Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. (2) Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema ülesanded, tegevusest aruandmise kord ja koosseisu moodustamise printsiip. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile. § 20. Uurimiskomisjon (1) Riigikogu võib moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (2) Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema ülesanded, volituste kestus ja koosseisu moodustamise printsiip. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (3) Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande. § 21. Probleemkomisjon (1) Riigikogu võib moodustada probleemkomisjoni olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. (2) Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema ülesanded, volituste kestus ja koosseisu moodustamise printsiip. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (3) Probleemkomisjon esitab tegevuse lõpetamisel Riigikogule aruande oma tegevusest. § 22. Komisjoni õigused (1) Riigikogu komisjonil on õigus: 1) nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid; 2) nõuda Vabariigi Valitsuse liikme komisjoni istungil osalemist valitsusliikme võimkonda kuuluvate küsimuste kohta teabe saamiseks; 3) kutsuda komisjoni teavitamiseks ja nõustamiseks komisjoni istungil osalema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid. (2) Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks. § 23. Uurimiskomisjoni töö takistamine (1) Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud väärteo menetleja on kohus. § 23^1. Komisjoni raport (1) Riigikogu komisjon võib koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise. Komisjon määrab samas kindlaks ka raporti projekti komisjonile esitamise tähtaja. (2) Komisjoni liige võib esitada raporti kohta põhjendatud eriarvamuse, mis lisatakse raporti juurde. (3) Komisjon võib raporti esitada käesoleva seaduse §-s 153 ettenähtut järgides Riigikogule arutamiseks. [RT I 2009, 54, 361 - jõust. 23.11.2009] 2. jagu Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine § 24. Riigikogu liikmete kuulumine komisjonidesse (1) Riigikogu liige kuulub ühte käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 2–11 loetletud alatistest komisjonidest ning võib kuuluda Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonidesse. (2) Riigikogu esimees ja aseesimehed ei või kuuluda alatistesse komisjonidesse, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni, ega olla neis asendusliikmeks. [RT I 2004, 12, 77 - jõust. 15.03.2004] § 25. Komisjoni liikmete arv (1) Riigikogu alatise komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Eri-, uurimis- ja probleemkomisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus, lähtudes nimetatud komisjoni moodustamise otsuses sätestatud koosseisu moodustamise printsiibist. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (2) Euroopa Liidu asjade komisjonil on vähemalt 15 liiget, kusjuures komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt üks liige igast käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 2–11 loetletud alatisest komisjonist. [RT I, 03.05.2016, 2 - jõust. 13.05.2016] § 26. Fraktsioonide esindatus komisjonides (1) Riigikogu fraktsioonidele Riigikogu alatistes komisjonides ettenähtud kohtade arv on võrdeline fraktsiooni liikmete arvuga. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (2) Fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas komisjonis määrab Riigikogu juhatus. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (3) Oma liikmed määrab komisjonidesse fraktsioon. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (4) Fraktsiooni esindavat komisjoni liiget võib komisjoni istungil asendada asendusliige, kelle on määranud fraktsioon. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] § 27. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatistes komisjonides Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme määrab Riigikogu alatisse komisjoni Riigikogu juhatus, lähtudes Riigikogu liikme soovist ning töökorralduse huvidest. § 28. Komisjoni koosseisu kinnitamine (1) Fraktsioon teeb otsuse oma liikmete Riigikogu komisjonidesse määramise kohta viie tööpäeva jooksul, arvates fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu määramisest. Fraktsioonil on õigus tehtud otsust muuta. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (2) Komisjoni koosseisu ning muudatused selles kinnitab Riigikogu juhatus. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] § 29. Komisjoni esimese istungi kokkukutsumine ja juhatamine (1) Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosseisu kinnitamisest. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (2) Komisjoni esimest istungit juhatab kuni komisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseni kohalolijaist komisjoni vanim liige. 3. jagu Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees § 30. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine (1) Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil. Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt käesoleva seaduse § 31 punktis 2, 3, 4 või 5 ettenähtud juhul, korraldatakse järgmisel komisjoni istungil komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine. (2) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt. (3) Hääletamine komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on salajane. Komisjoni liikmel on üks hääl. (4) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. (5) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. (6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, heidetakse liisku. § 31. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemise alused Riigikogu komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad: 1) Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega; 2) tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega; 3) tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral; 3^1) tema Riigikogu liikme volituste peatamisega seoses lapsehoolduse või ajutise töövõimetusega; [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] 3^2) tema asumisega teise alatise komisjoni liikmeks; [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] 4) tema tagasiastumisega; 5) tema tagasikutsumisega. § 32. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine (1) Riigikogu komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi: 1) omal soovil; 2) vastavalt komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemise korral käesoleva seaduse § 31 punktis 2, 3 või 5 või käesoleva lõike punktis 1 ettenähtud juhul. (2) Kui komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle põhjustest komisjoni istungil. (3) Tagasiastumise korral jätkavad komisjoni esimees ja aseesimees oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni. § 33. Komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumine (1) Vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust võib algatada komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumise. (2) Tagasikutsumist ei või algatada, kui komisjoni esimees ja aseesimees pärast tagasiastumist jätkavad oma ülesannete täitmist käesoleva seaduse § 32 lõike 3 alusel. (3) Tagasikutsumise ettepaneku võtab komisjon päevakorda ülejärgmisel istungil selle esitamisest arvates, kui komisjoni esimees või aseesimees, kelle suhtes ettepanek esitati, ei nõua kiiremat otsustamist. (4) Komisjoni esimees või aseesimees loetakse tagasikutsutuks, kui ettepaneku poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. (5) Tagasikutsumise võib uuesti algatada varemalt Riigikogu järgmisel korralisel istungjärgul. § 34. Komisjoni esimehe ja aseesimehe ülesanded (1) Riigikogu komisjoni esimees esindab komisjoni ning juhib ja korraldab komisjoni tööd. (2) Komisjoni esimees: 1) esitab komisjonile komisjoni töökava ja istungite päevakordade projektid; 2) juhatab komisjoni istungeid; 3) kutsub kokku komisjoni erakorralised istungid; 4) kutsub Vabariigi Valitsuse liikmeid, valitsusasutuste ametnikke ja muid isikuid osalema komisjoni istungitel. (3) Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe ülesandeid esimehe äraolekul ning muudel juhtudel komisjoni esimehe kehtestatud korras. 4. jagu Riigikogu komisjoni töökorraldus § 35. Komisjoni istungite toimumise aeg (1) Riigikogu komisjonide korralised istungid toimuvad käesoleva seaduse §-s 47 ettenähtud aegadel. (2) Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. § 36. Komisjoni istungite kinnisus ja avalikkus (1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega. (2) Komisjoni esimehe kutsel võivad komisjoni istungil osaleda riigiasutuste esindajad ja teised isikud. (2^1) Komisjon kaasab eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. [RT I, 03.05.2016, 2 - jõust. 13.05.2016] (3) Komisjon võib otsustada kuulutada istungi avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. § 37. Komisjoni otsustusvõimelisus (1) Korralisel istungil on Riigikogu komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. (2) Erakorralisel istungil on Riigikogu komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. § 38. Komisjoni otsuste vastuvõtmise kord (1) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. (2) Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. (3) Riigikogu võib erikomisjoni moodustamise otsuses näha ette mõne küsimuse otsustamise vastuhääleta. [RT I 2003, 90, 601 - jõust. 01.01.2004] § 39. Komisjoni istungi protokoll (1) Riigikogu komisjoni istung protokollitakse. (2) Protokolli märgitakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg, istungi toimumise koht; 2) istungil osalenute nimed ja ametikohad; 3) istungi päevakord ja vastuvõetud otsused; 4) hääletamistulemused. (3) Protokoll peab kokkuvõtlikult kajastama komisjoni istungi käiku ja komisjoni istungil vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Protokoll ei kajasta riigisaladust, salastatud välisteavet ega avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teavet. (4) Sõnavõtja seisukohad refereeritakse ning hääletamistulemused kantakse protokolli nimeliselt. (5) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokoll on avalik alates sellele allakirjutamisest. (6) Protokoll avalikustatakse Riigikogu veebilehel kohe pärast sellele allakirjutamist. [RT I, 03.05.2016, 2 - jõust. 13.05.2016] 5. peatükk FRAKTSIOONID § 40. Fraktsiooni moodustamine (1) Fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. Sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. (2) Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (3) Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimeheks ega aseesimeheks. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. § 41. Fraktsiooni registreerimine (1) Fraktsiooni registreerimise avaldus esitatakse Riigikogu juhatusele viie päeva jooksul pärast Riigikogu esimest istungit. (2) Fraktsiooni registreerimise avalduses märgitakse fraktsiooni nimi, selle moodustanud Riigikogu liikmete nimed ning fraktsiooni esimehe ja aseesimeeste nimed. Avaldusele kirjutavad alla kõik fraktsiooni moodustanud Riigikogu liikmed. (3) Fraktsiooni nimeks on selle kandidaatide nimekirja esitanud erakonna nimi koos sõnaga «fraktsioon». (4) Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. § 42. Muudatused fraktsiooni koosseisus (1) Uue liikme vastuvõtmise otsustab fraktsioon. Fraktsiooni otsuse koos Riigikogu liikme avaldusega esitab fraktsiooni esimees Riigikogu juhatusele viivitamata. (2) Riigikogu liige võib fraktsioonist lahkuda oma avalduse alusel, mille ta esitab Riigikogu juhatusele. (3) Fraktsioon võib Riigikogu liikme fraktsioonist välja arvata. Fraktsiooni otsuse esitab fraktsiooni esimees Riigikogu juhatusele viivitamata. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus registreerib Riigikogu juhatus. 6. peatükk MUUD ÜHENDUSED § 43. Riigikogu liikmete ja fraktsioonide muud ühendused (1) Riigikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi. (2) Ühenduse esimees esitab Riigikogu juhatusele teatise, milles peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ning sellesse kuuluvate Riigikogu liikmete või fraktsioonide nimed. 7. peatükk RIIGIKOGU VÄLISDELEGATSIOONID § 44. Riigikogu välisdelegatsioon (1) Riigikogu võib välissuhtluse korraldamiseks moodustada oma liikmetest välisdelegatsioone. (2) Välisdelegatsioon moodustatakse Riigikogu otsusega Riigikogu koosseisu volituste ajaks. Riigikogu otsusega määratakse delegatsiooni liikmed ning vajaduse korral asendusliikmed. (3) Välisdelegatsioon esitab väliskomisjonile vähemalt korra aastas aruande oma tegevusest. 8. peatükk RIIGIKOGU TÖÖAEG 1. jagu Riigikogu tööaeg Riigikogu korralise istungjärgu ajal § 45. Korralised istungjärgud (1) Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. (2) Korraliste istungjärkude nummerdamist alustatakse Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. § 46. Täiskogu töönädal ja töötsükkel (1) Nädal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid, on Riigikogu täiskogu töönädal. (2) Kolm üksteisele järgnevat täiskogu töönädalat moodustavad Riigikogu täiskogu töötsükli. (3) Täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, komisjonide ja fraktsioonide poolt antud ülesannete ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks. (4) Riigikogu koosseisu viimane korraline istung toimub mitte hiljem kui valimispäevale eelneva teise nädala neljapäeval. Valimispäevast kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni Riigikogu korralisi istungeid ei toimu. Kui Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 131 sätestatud juhtudel Riigikogu volitused pikenevad, toimuvad sellel ajal ka korralised istungid. § 47. Riigikogu töö ajagraafik (1) Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00–24.00 – Riigikogu istung, mis algab täiskogu töönädala päevakorra kinnitamisega. Pärast päevakorra ammendumist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 24.00-ni; [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] 2) teisipäev: kell 9.00–10.00 – fraktsioonide töö kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni; 3) kolmapäev: kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö kell 12.00–14.00 – infotund kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni; [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] 4) neljapäev: kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö; 5) reede: kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Riigikogu liikmed töötavad valijatega, täidavad Riigikogu, fraktsioonide ja komisjonide poolt antud ülesandeid või muid Riigikogu liikme kohustusi. (2) Komisjoni esimehe ettepanekul võib komisjoni korralisi istungeid määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajast erinevale ajale, kui komisjoni esimees kooskõlastab istungite toimumise aja komisjoni liikmetega hiljemalt töönädala esimesel komisjoni istungil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni istungite aeg ei tohi kattuda teiste komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tööajaga. (4) Komisjoni esimehe ettepanekul võib komisjoni korralisi istungeid määrata ka korraliste istungjärkude vahelisele ajale, kui komisjoni esimees kooskõlastab istungite toimumise aja komisjoni liikmetega hiljemalt korralise istungjärgu viimasel komisjoni istungil. Komisjon teavitab sellest Riigikogu juhatust. [RT I 2004, 12, 77 - jõust. 15.03.2004] (5) [Kehtetu - RT I 2009, 54, 361 - jõust. 23.11.2009] § 48. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine Riigikogu töö ajagraafikut võib Riigikogu muuta kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsusega, välja arvatud käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 ettenähtud juhul. § 49. Riigikogu täiendav istung (1) Riigikogu täiendav istung võib toimuda väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud töö ajagraafikut. (2) Täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. (3) Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. 2. jagu Riigikogu erakorraline istungjärk § 50. Erakorralise istungjärgu toimumise aeg Riigikogu erakorraline istungjärk võib toimuda väljaspool Riigikogu korraliste istungjärkude aega. § 51. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine (1) Riigikogu erakorralise istungjärgu kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga. (2) Erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu. § 52. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestab Riigikogu juhatuse ettepanekul poolthäälteenamusega. 9. peatükk PÄEVAKORD § 53. Päevakorra ettevalmistamine (1) Päevakord sisaldab Riigikogu täiskogus arutamisele tulevate küsimuste loetelu ning nende arutamise kuupäeva ja järjekorda. (2) Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus Riigikogu komisjonide ettepanekute ning arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete alusel. Kui küsimuse päevakorda võtmine tuleneb käesolevast seadusest, võtab küsimuse päevakorda Riigikogu juhatus oma algatusel. Riigikogu komisjonid esitavad ettepanekud järgmise töönädala päevakorra kohta töönädala neljapäeva kella 15.00-ks. (3) Täiskogu eelmisel töönädalal arutamata jäänud küsimused võetakse uue töönädala päevakorda esimestena. (4) Riigikogu täiendava istungi päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. (5) Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorra valmistab ette istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegija. § 54. Päevakorra teatavakstegemine (1) Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks. (2) Riigikogu täiendava istungi ja erakorralise istungjärgu päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks koos täiendava istungi või erakorralise istungjärgu kokkukutsumisega. (3) Pärast päevakorra teatavakstegemist võib seda täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud juhtudel. (4) Pärast päevakorra teatavakstegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu päevakorrast väljaarvamise taotlusele olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad. Kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab väljaarvamise taotlusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] § 55. Päevakorra kinnitamine (1) Päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil või täiendava istungi alguses. Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakord kinnitamisele ei kuulu. (2) Enne päevakorra kinnitamist võib Riigikogu teha päevakorras muudatusi, arvestades käesoleva seaduse § 54 lõigetes 3 ja 4 ettenähtut. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (3) Riigikogu ei või päevakorrast välja arvata küsimusi, mida Riigikogu peab arutama vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele või käesolevale seadusele. § 56. Päevakorra täiendamine (1) Riigikogu täiskogu töönädala või täiendava istungi päevakorda võib täiendada pärast selle kinnitamist üksnes järgmiste küsimustega: 1) peaministrikandidaadile volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks, mis võetakse arutamisele 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi määramisest Vabariigi Presidendi poolt, või pärast peaministrikandidaatide ülesseadmise tähtaja möödumist; 2) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine, mis võetakse arutamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua kiiremat otsustamist; 3) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ning Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks saadetud seadus, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 4) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 5) erakorralise seisukorra väljakuulutamine, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 6) sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamine ja kaitsevalmiduse kõrgendamisega seotud otsus, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 7) õiguskantsleri ettepanek seaduse või Riigikogu otsuse vastavusse viimiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse või seadusega, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 8) ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmine, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 9) Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministrite poliitilised avaldused, mis esitatakse Riigikogu esimehe ja avalduse esitaja poolt kokkulepitud ajal; 10) Riigikogu külaliste poliitilised avaldused, mis esitatakse Riigikogu juhatuse määratud ajal; 11) ametivanne, mis antakse Riigikogu esimehe määratud ajal; 12) otsuse eelnõu, mis on seotud välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega või riigieelarve seaduses nimetatud finantskriisi ennetamise või lahendamisega ning mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 13) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2) Päevakorda täiendatakse Riigikogu esimehe ettepanekul. 10. peatükk RIIGIKOGU ISTUNG 1. jagu Üldised eeskirjad § 57. Istungi toimumise koht (1) Riigikogu istungid toimuvad Tallinnas Toompea lossi istungisaalis, kui Riigikogu esimees kaalukate põhjuste olemasolu korral ei määra teist istungi toimumise kohta. [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] (2) Riigikogu juhatuse otsusel võib käesoleva seaduse §-s 89^1 sätestatud Riigikogu kaugosalusega istungi läbi viia elektrooniliste vahendite abil käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohas või füüsilise toimumise kohata. [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] § 58. Istungist osavõtjad (1) Riigikogu istungisaali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär, Riigikogu täiskogu istungiga seotud teenistujad ning isikud, kelle on istungil osalema kutsunud Riigikogu esimees. (2) Riigikogu liikmetel on istungisaalis alalised kohad. Istungisaalis on ette nähtud kohad ka Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete jaoks. § 59. Istungi avalikkus (1) Riigikogu istung on avalik. (2) Istungeid võib jälgida istungisaali rõdult. (3) Riigikogu esimehe loal võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida. § 60. Kinnine istung (1) Riigikogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutada istungi kinniseks. (2) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorraküsimuse kohta eraldi. (3) Kinnisel istungil toimunust annab üldsusele ülevaate Riigikogu esimees massiteabevahendite kaudu. § 61. Istungi stenografeerimine, protokollimine ja transleerimine (1) Riigikogu istung stenografeeritakse ja protokollitakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. (2) Istungi stenogramm on avalik. Kinnise istungi stenogrammiga võivad tutvuda käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 loetletud isikud. Teised isikud võivad kinnise istungi stenogrammiga tutvuda Riigikogu esimehe loal. (3) Riigikogu avalik istung transleeritakse Riigikogu ruumidesse. § 62. Dokumentide kättesaadavaks tegemise aeg () Päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid tehakse Riigikogu liikmetele kättesaadavaks hiljemalt küsimuse arutamise istungipäevale eelneva teise tööpäeva kella 17.00-ks, kui Eesti Vabariigi põhiseadusest või käesolevast seadusest ei tulene teisiti või kui Riigikogu juhatus ei otsusta teisiti. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] 2. jagu Riigikogu istungi läbiviimise kord § 63. Istungi juhataja (1) Riigikogu istungit juhatab Riigikogu esimees või aseesimees. (2) Kui Riigikogu esimehel ega aseesimeestel ei ole võimalik istungit juhatada, juhatab seda Riigikogu kohalolijaist vanim liige. § 64. Istungi avamine ja lõpetamine (1) Riigikogu istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. (2) Istungit ei lõpetata enne poolelioleva toimingu (ettekanne, sõnavõtt, küsimuse esitamine või sellele vastamine, muudatusettepaneku hääletamine, lõpphääletus või muu toiming) lõppemist. (3) Käesoleva seaduse §-s 134 ettenähtud juhul ei lõpetata istungit enne päevakorraküsimuses otsuse tegemist. § 65. Vaheaeg Istungi juhataja võib välja kuulutada kuni 30-minutise vaheaja. § 66. Korra tagamine istungil Istungi juhataja tagab Riigikogu istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel. § 67. Ettekanne Kui päevakorraküsimuses tehakse ettekanne, peetakse see istungisaali kõnetoolist ning selle kestus on kuni 20 minutit, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Istungi juhataja võib kokkuleppel ettekandjaga ettekandeks antavat aega pikendada. § 68. Suulised küsimused (1) Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel võivad Riigikogu liikmed esitada suulisi küsimusi. (2) Kui Riigikogu liige soovib küsimust esitada, peab ta ennast registreerima. Loa küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. (3) Küsimuse esitamiseks on aega üks minut. § 69. Sõnavõtt (1) Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel võivad Riigikogu liikmed esineda sõnavõttudega. (2) Kui Riigikogu liige soovib esineda sõnavõtuga, peab ta ennast registreerima. Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. (3) Sõnavõtt peetakse istungisaali kõnetoolist (kõne) või oma kohalt. (4) Kui istungi juhataja soovib esineda sõnavõtuga, peab ta selleks ajaks istungi juhatamise üle andma ning esinema kõnetoolist. (5) Kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti, on kõneks aega viis minutit, sõnavõtuks kohalt kaks minutit. Sõnavõtja taotlusel võib istungi juhataja anda kõneks täiendavalt kolm minutit. [RT I 2009, 54, 361 - jõust. 23.11.2009] § 70. Vastusõnavõtt (1) Kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. (2) Päevakorraküsimuse arutelu käigus võib istungi juhataja anda Riigikogu liikmele loa ainult üheks vastusõnavõtuks. (3) Vastusõnavõtuks on aega kaks minutit. § 71. Vabariigi Valitsuse liikme ja õiguskantsleri sõnaõigus (1) Vabariigi Valitsuse liikmel ja õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga. (2) Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja, arvestades võimaluse korral Vabariigi Valitsuse liikme või õiguskantsleri soovi. § 72. Istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel (1) Kui ettekanne, sõnavõtt või küsimus kestab ettenähtust kauem, nõuab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse lõpetamist. Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega. (1^1) Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse. Kui istungi juhataja märkus jäetakse tähelepanuta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega. [RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007] (2) Istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel. § 73. Päevakorraküsimuse arutamise võimatus (1) Istungi juhataja ei ava päevakorraküsimuse arutamist, kui päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele õigeaegselt kättesaadavaks tehtud või kui päevakorraküsimuse arutamisel ei viibi ettekandja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul lükkub arutelu järgmisse töönädalasse. § 74. Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta (1) Kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti. (2) Kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. (3) Soovist esitada protest või küsimus annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega. Loa protesti või küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja päevakorraväliselt. (4) Istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. § 75. Teadaannete edastamine Teadaandeid Riigikogu liikmetele, Riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele edastab istungi juhataja. Teadaande tekst esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. 3. jagu Hääletamine Riigikogu istungil 1. jaotis Üldised eeskirjad § 76. Riigikogu otsustusvõimelisus Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. § 77. Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll (1) Riigikogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks Riigikogu liikmete kohaloleku kontrolliga. (2) Riigikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse Riigikogu istungi alguses. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (3) Riigikogu täiendava istungi ning erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab. § 78. Nõutav häälteenamus Riigikogu teeb otsustusi poolthäälteenamusega, kui Eesti Vabariigi põhiseaduses või käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 79. Avalik ja salajane hääletamine (1) Hääletamine Riigikogu istungil on avalik. (2) Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimine; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine; 4) riigikontrolöri ametisse nimetamine; 5) õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine; 6) Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine. 7) [kehtetu - RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011] § 80. Hääletamise isiklikkus Riigikogu liige hääletab isiklikult. § 81. Hääletamise viisid (1) Hääletamiseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. (2) Vabariigi Presidendi ning Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistel hääletatakse hääletamissedelitega. (3) Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse käe tõstmisega, või kui käesolev seadus näeb ette salajase hääletamise, hääletamissedelitega. (4) Kui Riigikogu kaugosalusega istungil ei ole võimalik hääletada elektroonilise hääletussüsteemiga ega käe tõstmisega, võib hääletada muul istungi juhataja heakskiidetud viisil. [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] § 82. Vabariigi Valimiskomisjoni ja hääletamiskomisjoni pädevus hääletamise korraldamisel (1) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ettenähtud juhtudel korraldab hääletamist, selgitab valimistulemused ning lahendab protestid Vabariigi Valimiskomisjon. (2) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud juhtudel korraldab hääletamist, selgitab hääletamistulemused ning lahendab protestid hääletamiskomisjon, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] 2. jaotis Hääletamine elektroonilise hääletussüsteemi abil § 83. Hääletamise kord (1) Kaks minutit enne hääletamist annab istungi juhataja sellest Riigikogu liikmetele märku Riigikogu ruumidesse edastatava signaaliga. [RT I, 07.03.2019, 1 - jõust. 17.03.2019] (2) Enne hääletamist võib alatise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni 10-minutist vaheaega. (3) Vahetult enne hääletamist sõnastab istungi juhataja selgelt hääletamisele pandava küsimuse ning veendub, et see on kõigile Riigikogu liikmetele üheselt arusaadav. (4) Otsust panna küsimus hääletamisele kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga. (5) Enne hääletamistulemuste selgumist ei või keegi istungisaalis valjusti mõtteid avaldada. § 84. Hääletamise katkestamine (1) Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui Riigikogu liikmel ei ole hääletamispuldi tehnilise rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise, kinnitades oma otsust haamrilöögiga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistusest annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega. § 85. Hääletamistulemuste teatavakstegemine (1) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga. (2) Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. 3. jaotis Hääletamine hääletamissedelitega § 86. Hääletamise ettevalmistamine (1) Hääletamissedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja vajaduse korral välja vaheaja. (2) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras või lahtrid vastusevariantidega «poolt», «vastu» ja «erapooletu». (3) Kui hääletamissedelid on ette valmistatud, kuulutab istungi juhataja vaheaja lõppenuks. (4) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Seejärel tutvustab istungi juhataja Riigikogu liikmetele hääletamise korda. (5) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. § 87. Hääletamise kord (1) Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon annab hääletamissedeli Riigikogu liikmele nimekirja alusel. Riigikogu liige peab esitama isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. (2) Riigikogu liige täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, või selle vastusevariandiga, mida ta toetab. Kui hääletamissedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistab Riigikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri «poolt» või «vastu». (3) Pärast hääletamissedeli täitmist laseb Riigikogu liige hääletamissedeli hääletamiskasti. (4) Kui Riigikogu liige rikub hääletamissedeli enne selle hääletamiskasti laskmist, on tal õigus saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel. Rikutud sedeli peab Riigikogu liige Vabariigi Valimiskomisjonile või hääletamiskomisjonile tagastama. (5) Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja 30 minuti möödumisel hääletamise algusest. § 88. Hääletamistulemuste selgitamine ja teatavakstegemine (1) Hääled loetakse avalikult pärast hääletamise lõppemist. (2) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui üks lahter või millel ei ole märgistatud ühtegi lahtrit, loetakse kehtetuks. (3) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon protokolli. (4) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. § 89. Hääletamistulemuste vaidlustamine (1) Riigikogu liige võib esitada Vabariigi Valimiskomisjonile või hääletamiskomisjonile protesti hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kohta. (2) Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse viivitamata pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamistulemuste kohta esitatakse viivitamata pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. (3) Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon lahendab protesti viivitamata. 4. jagu Riigikogu kaugosalusega istung [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] § 89^1. Kaugosalusega istungi läbiviimine (1) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu juhatus otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise. (2) Kaugosalusega istung on Riigikogu istung, millel saab osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. (3) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas istungit jälgida, teha istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, protesti esitamine, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest. (4) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja käesoleva seaduse istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista Riigikogu liikmel tema õiguste teostamist. (5) Kui esinevad takistused, mis ei võimalda kaugosalusega istungi läbiviimist, katkestab istungi juhataja istungi kuni takistuste kõrvaldamiseni. (6) Kui Riigikogu liikme kaugosalusega istungist osavõtt on takistatud Riigikogu Kantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende Riigikogu liikmetega, kes saavad istungil osaleda. (7) Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. [RT I, 02.06.2020, 2 - jõust. 12.06.2020] 11. peatükk SEADUSEELNÕUDE JA RIIGIKOGU OTSUSTE EELNÕUDE MENETLEMISE KORD 1. jagu Seaduse algatamine. Riigikogu otsuse eelnõu esitamine § 90. Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus (1) Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. (2) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi President koos vastava seadlusega. (3) Riigikogule Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktides 11 ja 17, § 128 lõikes 1 ning § 129 lõikes 1 ettenähtud juhtudel ettepaneku tegemise õigust omav organ esitab ettepaneku Riigikogu otsuse eelnõuna. § 91. Eelnõu üleandmine (1) Eelnõu antakse istungisaali kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu üleandja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega. (2) Kui Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda esitatakse seaduseelnõu, mida ei ole Riigikogu menetluses, antakse see eelnõu Riigikogu esimehele üle koos erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepanekuga. (3) Kui Vabariigi Valitsus taotleb Riigikogu juhatuselt Riigikogu täiendava istungi pidamist niisuguse eelnõu arutamiseks, mida ei ole Riigikogu menetluses, esitatakse see eelnõu Riigikogu juhatusele koos taotlusega. [RT II, 14.09.2012, 1 - jõust. 15.09.2012] § 92. Eelnõule esitatavad nõuded (1) Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. (2) Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja. (3) Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist. (4) Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse tekstiga. Kui välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeles, esitatakse ka lepingu tõlge eesti keelde. § 93. Eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustamine (1) Eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus kolme tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest. (2) Kui Riigikogu juhatus otsustab eelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta ühtlasi eelnõule juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast. (3) Kui Riigikogu juhatus leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva seaduse §-s 92 ettenähtud nõuetele, tagastab ta eelnõu algatajale või esitajale juhtivkomisjoni määramata. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud otsused tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks. § 94. Vabariigi Valitsuse arvamus eelnõu kohta (1) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud seaduseelnõu saadab Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast seaduseelnõu menetlusse võtmist Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks. Riigikogu esimees võib Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks saata ka teisi eelnõusid. (2) Vabariigi Valitsus esitab juhtivkomisjonile oma arvamuse kirjalikult viie nädala jooksul eelnõu saamisest arvates. (3) Vabariigi Valitsus võib arvamuse esitamisest loobuda. § 95. Eelnõu tagasivõtmine ja sellest taganemine (1) Eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. (2) Eelnõu tagasivõtmise avalduse esitab algataja või esitaja Riigikogu esimehele kirjalikult. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad. Kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest. (3) Mitme algataja või esitajaga eelnõu korral on algatajal või esitajal õigus eelnõust taganeda tingimusel, et eelnõule jääb vähemalt üks algataja või esitaja, Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul vähemalt 21 Riigikogu liiget. Taganemise tulemusel ei lange eelnõu Riigikogu menetlusest välja. Eelnõust taganemise avalduse esitab eelnõust taganeja Riigikogu esimehele kirjalikult. (4) Eelnõu, mille vastuvõtmise on Vabariigi Valitsus sidunud usaldusküsimusega, tagasi võtta ei saa. § 96. Riigikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine Riigikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. 2. jagu Eelnõu esimene lugemine § 97. Eelnõu esimese lugemise võtmine päevakorda (1) Eelnõu võetakse esimeseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. (2) Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. § 98. Eelnõu arutamise kord esimesel lugemisel (1) Eelnõu algataja või esitaja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. (2) Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. (3) Esimene lugemine algab eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja ettekandega. Seejärel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. (4) Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. (5) Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (6) Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski …