📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 15.05.2026
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2026
Avaldamismärge: RT I, 12.05.2026, 19
Metsaseadus1
Vastu võetud 07.06.2006
RT I 2006, 30, 232
jõustumine 01.01.2007, osaliselt 01.07.2007. a.
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
24.01.2007 - RT I 2007, 12, 64 - 20.07.2007
10.12.2008 - RT I 2008, 56, 314 - 01.01.2009
11.12.2008 - RT I 2008, 58, 328 - 01.01.2009
18.12.2008 - RT I 2009, 3, 15 - 01.02.2009
26.11.2009 - RT I 2009, 62, 405 - 01.01.2010
22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
16.12.2010 - RT I, 05.01.2011, 13 - 15.01.2011
28.02.2013 - RT I, 20.03.2013, 1 - 01.04.2013
20.11.2013 - RT I, 11.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.07.2014
19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 2 - 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019
19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014, osaliselt 23.03.2014
05.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 1 - 01.07.2014
20.06.2014 - RT I, 08.07.2014, 3 - 01.08.2014
19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.02.2015 - RT I, 04.03.2015, 1 - 14.03.2015
18.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 4 - 01.10.2015, osaliselt 01.03.2016
18.02.2015 - RT I, 23.03.2015, 4 - 01.07.2015
09.12.2015 - RT I, 30.12.2015, 1 - 18.01.2016
14.06.2017 - RT I, 06.07.2017, 1 - 01.09.2017
16.01.2018 - RT I, 26.01.2018, 5 - 05.02.2018
16.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 3 - 01.01.2019
06.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 1 - 01.07.2018
20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019
17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 2 - 01.01.2021
15.12.2020 - RT I, 30.12.2020, 2 - 01.03.2021
16.12.2020 - RT I, 04.01.2021, 1 - 01.05.2021
11.05.2022 - RT I, 27.05.2022, 1 - 06.06.2022
20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 6 alusel tekstis läbivalt asendatud sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes
06.12.2023 - RT I, 30.12.2023, 1 - 01.07.2024
06.12.2023 - RT I, 05.01.2024, 1 - 01.07.2024
04.12.2024 - RT I, 19.12.2024, 2 - 01.01.2025
24.03.2026 - RT I, 09.04.2026, 1 - 10.04.2026
21.04.2026 - RT I, 12.05.2026, 1 - 15.05.2026, osaliselt 01.01.2033; osaliselt kehtib kuni 31.12.2032
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Seaduse eesmärk
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.
(2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.
§ 3. Mets ja metsamaa
(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
(2) Metsamaa on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.
§ 4. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.
3) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
5) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets.
§ 5. Riigimetsamaa
(1) Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast.
(2) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
2. peatükk METSANDUSE SUUNAMINE
§ 6. Riigi ülesanded metsanduses
(1) Riigi ülesanded metsanduses on:
1) metsanduse suunamine ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine;
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
2) metsa hea seisundi tagamine;
3) metsaressursi arvestuse pidamine;
4) erametsanduse toetamine;
5) riigimetsa valitsemine ja majandamine;
6) riikliku järelevalve korraldamine;
7) metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine.
(2) Riigi ülesannete täitmist metsanduses koordineerib Kliimaministeerium.
(2^1) Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3) Käesolevas seaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande, sealhulgas metsanduse suunamisel vajalike analüüside ja uuringute koostamise ning metsaomanike riiklikest toetustest teavitamise ülesande, võib Kliimaministeerium volitada erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele, kellel on metsanduse valdkonnas toetuste menetlemisel küllaldane kogemus, ja sõlmida temaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(4) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Kliimaministeerium.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasist täitmist Kliimaministeerium.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
§ 7. Metsandust käsitlev valdkonna arengukava
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
(1) Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsandust käsitlev valdkonna arengukava.
(2) Metsandust käsitlevas valdkonna arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.
(3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
(4) Metsandust käsitleva valdkonna arengukava koostamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid. Töögrupis peavad olema esindatud ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad.
[RT I, 26.01.2018, 5 - jõust. 05.02.2018]
(5) Metsandust käsitleva valdkonna arengukava kinnitab Riigikogu.
(6) Mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule metsandust käsitleva valdkonna arengukava täitmise aruande.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
§ 8. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
[Kehtetu - RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
§ 9. Metsaressursi arvestuse riiklik register
(1) Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(1^1) Metsaregistris peab riik arvestust ka taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse §-s 5^1 nimetatud tegevuste üle.
[RT I, 19.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
(2) Metsaregistri põhimääruse, sealhulgas volitatud töötlejad, andmete täpsema koosseisu ja kasutusse andmise korra ning säilitamise tähtaja, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(3) Metsaregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(4) Metsaregistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut, sealhulgas järgmised andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta, kui metsaomanik ei ole neid metsaregistris avalikustanud:
1) metsamaa inventeerimisandmetest kasvava metsa tagavara, kaalutud keskmine raievanus, juurdekasv, rinnaspindala, täius, hektaritagavara, puude arv (välja arvatud järelkasvupuude arv), diameeter ja surnud puidu tagavara ning metsakasvatusvõtete soovitused;
2) raietööde maht.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(5) Metsaomanikul on juurdepääs kõikidele tema omandiga seotud metsaregistri andmetele. Metsaregistri andmeid võib väljastada ka metsaomaniku volitatud isikule volituses määratud ulatuses.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(6) Erandina on õigus saada juurdepääs kõikidele andmetele käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikul erametsanduse toetuste haldamise ülesande täitmiseks.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(7) Erandina on õigus saada juurdepääs käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud metsaregistri andmetele järgmiselt:
1) metsaühistul metsaomaniku nõustamiseks ja metsa majandamise korraldamiseks;
2) teadus- ja arendusasutustel põhitegevuseks ja põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks;
3) metsakorraldusettevõttel inventeerimisandmetele metsa inventeerimiseks.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(8) Metsaregistri andmete regulaarseks kasutamiseks või väljastamiseks sõlmivad käesoleva paragrahvi lõikes 6 ning lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete saaja ja metsaregistri volitatud töötleja lepingu.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(9) Metsaühistutega sõlmib metsaregistri andmete regulaarseks kasutamiseks lepingu käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud isik.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(10) Metsaregistri vastutavale töötlejale esitatakse riigikaitsealase tegevuse korral teavet metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud metsaressursi arvestuse pidamiseks.
[RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026]
§ 9^1. Riiklik metsade inventeerimine statistilise valikmeetodiga
(1) Riiklik metsade inventeerimine statistilise valikmeetodiga (edaspidi SMI) on kogu Eestit kattev valikuuring, mille käigus inventeeritakse igal aastal proovitükke süstemaatilise juhuvaliku alusel moodustatud proovitükkide võrgustikul
(2) SMI põhieesmärk on koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest.
(3) SMI inventeerimisandmed on proovitükkide asukohtade, mõõtmise ja hindamise andmed.
(4) SMI inventeerimisandmed, välja arvatud korduvalt inventeeritavate proovitükkide (edaspidi püsiproovitükid) asukohad, on asutusesiseseks kasutamiseks kuni SMI tulemuste avaldamiseni.
(5) Püsiproovitükkide asukoha andmed on asutusesiseseks kasutamiseks kuni neid kasutatakse SMI alusandmetena.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaega. Juurdepääsupiirang kehtestatakse viieks aastaks. Asutuse juht võib juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.
(7) SMI-d korraldab Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuur avaldab SMI tulemused oma veebilehel.
(8) Keskkonnaagentuur võimaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele juurdepääsu andmekasutuslepingu alusel teadus- ja arendusasutustele metsandusvaldkonnas teadustöö tegemiseks, juhul kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud aluseid.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul sõlmib Keskkonnaagentuur andmete kasutajaga (edaspidi kasutaja) andmekasutuslepingu, milles sätestatakse uurimistöö eesmärk, edastatud andmete uurimistööks kasutamise õigust omavad isikud, andmete töötlemise ja edastamise kord ning kohustus tagada andmete organisatsiooniline, füüsiline ja infotehniline kaitse ning andmete hävitamise tingimused pärast uurimistöö lõppu.
(10) Keskkonnaagentuur keeldub andmekasutuslepingu sõlmimisest kasutajaga, kui:
1) ta ei ole veendunud, et andmeid kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teaduslikel eesmärkidel;
2) ta ei ole veendunud, et andmeid kasutada sooviv isik rakendab andmetele juurdepääsu piiramise nõuete täitmise tagamiseks piisavaid meetmeid;
3) kasutaja on varem rikkunud andmekasutuslepingu tingimusi ning Keskkonnaagentuuri hinnangul ei ole kasutaja rakendanud piisavaid meetmeid lepingu tingimuste rikkumise vältimiseks tulevikus.
(11) Lepingu sõlmimisest keeldumise korral põhjendab Keskkonnaagentuur oma otsust.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud andmeid võib kasutada ainult andmekasutuslepingus sätestatud eesmärgil.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
§ 10. Erametsanduse toetamine
(1) Riik toetab:
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
1) erametsaomanike nõustamist ja koolitamist;
2) konsulentide koolitamist ja konsulentidele kutse omistamist ning konsulentide atesteerimist metsamajandamise valdkonnas;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid;
4) erametsaomanike metsandusalast ühistegevust;
5) meetmeid erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;
6) erametsaomanike metsa inventeerimist;
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
7) elurikkuse ja kliimaeesmärke täitvat metsastamist, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamist, looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamist struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõju leevendamise võtete rakendamist ning tegevusi turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks.
[RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(1^1) Metsastamine käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale elurikkuse ja kliima eesmärke arvestav uue metsa rajamine, et osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine.
[RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(2) Toetust võib saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud toetust võib saada maaomanik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(3) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(4) Erametsaomanik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa.
(5) Metsaühistu käesoleva seaduse tähenduses on mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(5^1) Konsulent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on kutseseaduse alusel ja selles sätestatud korras omistatud konsulendi kutse metsamajanduse valdkonnas. Konsulendina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maamajanduse Infokeskus.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
(6) Toetuse saaja peab olema:
1) maksuvõimeline, tema vara ei tohi olla sekvesteeritud ja tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti;
2) täitnud kõik oma riiklike ja kohalike maksudega seotud kohustused;
3) kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt;
4) kehtiva kustutamishoiatuseta.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(7) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(8) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(9) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Kliimaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi toetuse andja) toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(9^1) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei maksta, kui:
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
1) taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele;
2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve ei võimalda teha taotluse rahuldamise otsust;
3) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid või sama toetusliigi toetuse korral on valeandmete esitamisest möödas vähem kui aasta;
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
4) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
5) taotleja ei võimalda kontrollida enda või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele;
6) taotleja ei ole varem kasutanud käesoleva seaduse alusel antud toetusi sihipäraselt;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
7) taotlejal on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016]
(9^2) Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus:
1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas finantsdokumente, mis omavad tähtsust toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või investeerimisobjektiga ning viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones;
3) puuduste avastamise korral nõuda nende kõrvaldamist määratud tähtajaks.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(9^3) Toetusena saadud raha jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav summa on alla 100 euro.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(10) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(11) Toetuse andmise alused, taotlusele esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(12) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(13) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(14) Taotluse rahuldamise, taotluse rahuldamata jätmise, toetuse maksmise ja tagasimaksmise ning muud toetusega seotud otsused teeb toetuse andja.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(14^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud otsuse peale esitatud vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide seda läbivaatavale asutusele edastamisest arvates.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(15) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(16) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3. peatükk METSA KORRALDAMINE
§ 11. Metsa korraldamine
(1) Metsa korraldatakse eesmärgiga saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(2) Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd):
1) metsa inventeerimine;
2) metsamajanduslike tööde planeerimine;
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) Metsa korraldatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud metsa korraldamise juhendi alusel.
(4) Metsa korraldamise juhendiga sätestatakse:
1) metsa kaardistamise tingimused;
2) metsa inventeerimise eesmärgid ja metoodika;
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
3) metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded;
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
4) metsa raiemahu arvestamise metoodika;
5) metsamajandamiskava koostamisele esitatavad nõuded.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(4^1) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimisandmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud, kehtivad kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta.
[RT I, 05.01.2011, 13 - jõust. 15.01.2011]
(4^2) Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. Eeltoodu ei kehti uuendusraie tegemisel metsakaitseekspertiisi akti alusel ning kinnisasja kohta, kus juriidilisele isikule kuuluval kinnisasjal on metsa pindala väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4^3) Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(5) Riigieelarvest kaetakse metsa korraldamise kulud, mida riik teeb:
1) metsaressursi arvestuse pidamiseks;
2) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
3) toetuste maksmiseks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel.
(6) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
§ 12. Metsakorraldustööde tegija loakohustus
() Isikul või riigitulundusasutusel peab olema tegevusluba metsakorraldustööde tegemiseks (edaspidi tegevusluba).
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 12^1. Tegevusloa kontrolliese
(1) Tegevusluba antakse juriidilisele isikule või riigitulundusasutusele:
1) kellel on piisavalt tehnilisi vahendeid metsakorraldustööde tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud täpsustatud nõuetele;
2) kes teeb metsakorraldustöid metsakorraldajaga;
3) kes suudab täita käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel sätestatud puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavaid nõudeid;
4) kes suudab täita metsamajanduslike tööde kavandamisel käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel sätestatud nõudeid.
(2) Metsakorraldustööde tehniliste vahendite täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 12^2. Metsakorraldaja katsetööd, eksam ja tunnistus
(1) Metsakorraldaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras ning kellel on selle kohta kehtiv metsakorraldaja tunnistus.
(2) Metsakorraldaja katsetööd ja eksami korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi agentuur), kelle direktor moodustab selleks komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.
(3) Metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamise taotlemiseks peab taotleja:
1) omama metsandusalast kõrg- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni;
2) esitama agentuurile avalduse.
(4) Agentuur annab eksami ja katsetöö edukalt sooritanud isikule tema vajalikke tööoskusi ja teadmisi kinnitava tunnistuse või keeldub tunnistust andmast eksami ja katsetöö ebaõnnestunud soorituse tõttu.
(4^1) Tunnistus antakse viieks aastaks.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4^2) Tunnistuse kehtivuse pikendamiseks peab seda omav isik tunnistuse kehtivuse ajal osalema kahel agentuuri korraldatud koolitusel, millest vähemalt ühel harjutatakse takseerimist.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4^3) Tunnistuse kehtivuse pikendamiseks tuleb esitada taotlus agentuurile vähemalt 30 päeva enne selle kehtivusaja lõppemist.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5) Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise ning tulemuste hindamise, samuti metsakorraldaja tunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5^1) Agentuur võib metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui tunnistust omav isik on:
1) rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksul 20 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on esitatud metsaregistrisse kandmiseks;
2) moonutanud vähemalt ühel metsaeraldisel puistu kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala või koosseisu andmeid nii, et see võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 6400 eurot.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5^2) Isik, kelle metsakorraldaja tunnistus on kehtetuks tunnistatud, võib 24 kuud pärast selle kehtetuks tunnistamise kuupäeva esitada taotluse metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamiseks.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(6) Metsakorraldajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaagentuur.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
§ 12^3. Tegevusloa taotluse lahendamine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab agentuur.
(2) Kui agentuur taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 12^4. Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed
() Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab metsakorraldustööde tegevusloa taotleja agentuurile järgmised andmed:
1) taotleja juures metsakorraldustöid tegevate isikute nimekiri, kus on märgitud isiku nimi, isikukood, metsakorraldaja tunnistuse number ja väljastamise aeg, töölepingu sõlmimise või ametisse nimetamise käskkirja kuupäev;
2) metsakorraldustööde tegemiseks kasutatavate ja nõuetele vastavate tehniliste vahendite nimekiri.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused
() Agentuur võib tegevusloa kehtetuks tunnistada muu hulgas, kui loa omaja:
1) on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse kandmiseks;
2) moonutab ühel katastriüksusel puistu kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala või koosseisu andmeid nii, et see võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 6400 eurot;
3) määrab katastriüksusel kasvava metsa tagavara suurema veaga kui 25 protsenti.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 14. Metsa inventeerimine
[Kehtetu – RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
§ 15. Metsamajandamiskava
[Kehtetu – RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
4. peatükk METSA MAJANDAMINE
1. jagu Üldsätted
§ 16. Metsa majandamine
Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.
§ 17. – § 22. [Kehtetud - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
§ 23. Vääriselupaik ja selle kaitse
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(1) Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2) Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas korraldab vääriselupaiga kaitset maa omanik või tema volitatud esindaja, riigimetsas riigimetsa majandaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Nimetatud määrusega võib vääriselupaigas piirata või keelata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgi alusel.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4) Vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Kliimaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks.
[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(5) Isiklik kasutusõigus on riigi õigus kasutada kinnisasja vääriselupaiga kaitseks. Riigil on õigus vääriselupaigas keelata või piirata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgist tulenevalt ja metsaomanik on kohustatud tagama vääriselupaiga säilimise.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(6) Vääriselupaiga kaitseks riigi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisel ja lepingu sõlmimisel on riigi volitatud esindaja erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks asutatud sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab Kliimaministeerium.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(7) Vääriselupaiga omandiõiguse üleminekul lähevad üle kõik vääriselupaiga kaitseks sõlmitud õigused ja kohustused. Vääriselupaiga omandi üleminekul ei ole omandajal õigust lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(8) Vääriselupaiga metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahju ja vääriselupaiga hooldamise kulu hüvitis (edaspidi vääriselupaiga kasutusõiguse tasu) makstakse kinnisasja omanikule riigi kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise perioodil iga-aastaste võrdsete maksetena.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(9) Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu arvutamisel kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud metoodikat.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(10) Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused, menetluse ja lepingu sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
§ 23^1. Keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamine
() Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
2. jagu Metsa uuendamine
§ 24. Metsa uuendamine
(1) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(2) Metsa uuendamise võtted on:
1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks;
2) puuseemnete külvamine;
3) puude istutamine;
4) metsakultuuri hooldamine;
5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
(3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka- või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3.
(6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
(7) Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa.
(8) Metsa uuendamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjal peab pärinema lubatud päritolupiirkonnast. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(9) Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(10) Metsa uuendamise nõuded, sealhulgas metsakasvukohatüüpides, kus uuendamise võtete rakendamine ei ole kohustuslik või kus metsa uuendatakse külvi või istutamise teel, nõuded külvi- ja istutuskohtade minimaalse algtiheduse, maapinna ettevalmistamise ja juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
§ 25. Metsa uuendamise kohustus
(1) Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(2) Metsa uuendamise võtete rakendamine pole kohustuslik, kui:
1) hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb Keskkonnaameti tehtud metsauuendusekspertiisi kohaselt sobiva liigilise koosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus;
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
2) hukkunud metsaosa või raielank kuulub metsakasvukohatüüpi, mille puhul metsa uuendamise võtete rakendamine pole käesoleva seaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt kohustuslik;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) hukkunud metsaosa või raielank asub kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) Metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
(4) Metsauuendusekspertiis tehakse metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks, selle pikendamiseks või kohustusest vabastamiseks metsaomaniku põhjendatud tellimusel või Keskkonnaametile laekunud muu teabe alusel riigi kulul.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(4^1) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(5) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega metsaomaniku taotlusel pikendada, kui looduslike tingimuste omapärast või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste, samuti õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal põhjendatud.
(6) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud metsa uuenemise tähtaega metsaomaniku taotlusel pikendada, kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine viie aasta jooksul võimalik.
(7) Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
(8) Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega ei ole pikendatud, või kui hukkunud metsaosa või raiesmik ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta või loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega ei ole pikendatud, teeb Keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab Keskkonnaamet sunnivahendit. Kui Keskkonnaamet rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(9) Ettekirjutuses peavad olema märgitud:
1) haldusorgani nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse;
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
2) ettekirjutuse tegija ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
3) ettekirjutuse tegemise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;
4) metsaomaniku nimi, kellele ettekirjutus tehakse;
5) ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik alus, millele ettekirjutus tugineb;
6) ettekirjutuse resolutsioon, milles märgitakse vajalikud uuendamise võtted ja nende rakendamise tähtaeg;
7) sunnivahend, mida ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
9) ettekirjutuse tegija allkiri.
(10) Kinnisasja võõrandamise korral läheb hukkunud metsaosa või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule, kusjuures käesolevas paragrahvis sätestatud uuendamistähtaegu arvutatakse kinnisasjal asuva metsaosa hukkumisest või metsa raiest arvates.
§ 26. Metsa uuendamise tagatisraha
[Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
3. jagu Metsa kasvatamine
§ 27. Metsa kasvatamine
(1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldusraiet ning reguleerida metsamulla vee- ja toiterežiimi.
(2) Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hoiu korra sätestab maaparandusseadus.
(3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine mineraalväetistega on keelatud.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
§ 28. Raied
(1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest:
1) puude ja põõsaste langetamist;
2) langetatud tüvede laasimist;
3) tüvede järkamist;
4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu.
(1^1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest ning maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus maaparandussüsteemi rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust.
[RT I, 31.05.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(2) Metsamaterjal on:
1) langetatud puu ja puutüvi;
2) puutüve järkamisel saadud tüveosa;
3) raidmed.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(3) Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud.
(4) Lubatud on järgmised raied:
1) uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage- ja turberaie;
2) hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie;
3) valikraie;
4) trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
5) raadamine;
6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(5) Rinnasdiameeter on puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu keskmiseks rinnasdiameetriks loetakse enamuspuuliigi puude keskmist rinnasdiameetrit.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(6) Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(7) Hooldusraiet tehakse:
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie);
2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie);
3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie).
(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus, mis on saavutanud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud raievanuse, üksikute puude ja väikehäilude raiumisega. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni 20 meetrit. Püsimetsas säilitatakse säilikpuud § 29 lõike 1 punkti 3 järgi.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(8^1) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha valikraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast valikraiet ning valikraiega aasta jooksul raiuda lubatava maksimaalse määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(8^2) Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit.
(10) Raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesterioperaatori kutse 4. tase.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2022]
(11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 14^1 , võib metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest kõrvale kalduda.
[RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026]
§ 29. Lageraie
(1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud:
1) seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv;
2) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas okaspuistu või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(3) Seemne- ja säilikpuudele ning nende säilitamisele esitatavad nõuded ja puistu seemnekandvuse ea hindamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(4) Lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.07.2014]
2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri;
3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust.
(4^1) Puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmise vanuse ja raievanuse arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.07.2014]
(5) Raievanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see on:
1) männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 90–160 aastat;
2) kuuse lageraie korral 60–120 aastat;
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
3) kase ja sanglepa lageraie korral 60–80 aastat;
4) haava lageraie korral 30–50 aastat.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.07.2014]
(5^1) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. Puistu rinnaspindala ja täius määratakse rinnete viisi.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa:
1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud;
2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud.
(7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher.
(8) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(9) Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(9^1) Metsaeraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on metsakasvukohatüübi, puistu koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse ja päritolu poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(10) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(11) Lageraie korral ei tohi:
1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
2) loo ja sambliku kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
2^1) siirdesoo, madalsoo, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu ja raba kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) käesoleva lõike punktides 2 ja 2^1 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui seitse hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui seitse hektarit, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 2^1 toodud piiranguid.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(11^1) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(12) Keskkonnaamet võib metsaomaniku tellimusel tehtud metsakaitseekspertiisi alusel loodusõnnetuse tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamise võimaldamiseks lubada:
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
1) teha lageraiet käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatust nooremates, lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatust väiksema keskmise rinnasdiameetriga ja lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust suurema rinnaspindalaga või täiusega puistutes;
2) raiuda käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatust suurema pindalaga lageraielanke.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
§ 30. Turberaie
(1) Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks.
(2) Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3) Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena korduvate raiejärkudena. Sisseraiutavate häilude arvu ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(4) Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puud langi servast lageraie korras korduvate raiejärkudena mitte rohkem kui puistu kõrguse laiuselt. Lagedaks raiutud riba kõrval raiutakse järelkasvu olemasolu korral üksikpuud või häilud puistu kõrguse laiuselt. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(5) Turberaiet võib teha puistus, mis kuulub metsatüüpi, kus turberaie on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt lubatud ning kus puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisu põhjal kaalutud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud esimese rinde raievanusest või mis on saavutanud § 29 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.07.2014]
(6) Turberaie tegemisel:
1) peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid;
2) võib järgmise raiejärgu teha siis, kui raielangil on metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud mõõtmetega ja koguses;
3) ei tohi raielangi pindala olla suurem kui kümme hektarit, välja arvatud juhul, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
4) ei tohi uut raiet alustada uuenemata turberaielangiga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui lankide kogupindala ei ületa käesoleva lõike punktis 3 sätestatud raielangi maksimaalset suurust;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
5) ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud alammäärast;
6) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
7) säilitatakse säilikpuud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkti 3 järgi.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(7) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus turberaiet, puistu esimese rinde rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast turberaie igat järku, raielangi ühel hektaril enne järgmise raiejärgu tegemist nõutava loodusliku uuenduse puude minimaalse arvu ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse ning turberaieks lubatud metsatüüpide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
§ 31. Hooldusraie
(1) Hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele.
(2) Harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
(4) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
§ 32. Raadamine
(1) Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
(2) Raadamist tehakse:
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
1) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
2) kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiu kohta kehtestatud nõuete täitmiseks ehitusprojekti või elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub;
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
3) [kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
4) muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) [Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel kavandatud raadamise eest tasutakse raadamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
[RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
§ 33. Keskkonnakaitsenõuded raiete tegemisel
Lisaks käesoleva seaduse §-des 28–31 sätestatule kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga täpsustatud nõuded:
1) kasvama jäävate puude, loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa kaitseks;
2) elustiku mitmekesisuse ja pärandkultuuriobjektide kaitseks;
3) metsamaterjali kokkuveoteele ja laoplatsile.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
4. jagu Metsa kasutamine
§ 34. Metsa kasutamise viisid
[Kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
§ 35. Metsakasutusõiguse kitsendused
(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
1) viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides;
2) telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal;
3) [kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
4) sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid.
(2) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas võib vastavalt tähistatud metsamaal metsamarjade, seente ja pähklite ning dekoratiivokste, ravim- ja dekoratiivtaimede ja nende osade varumise ning metsa rekreatiivse kasutamise eest tasu nõuda ainult juhul, kui metsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste, ravim- ja dekoratiivtaimede saagikuse või metsa rekreatiivse väärtuse suurendamiseks teinud kulutusi või on selles metsas saagikuse või metsa rekreatiivse väärtuse suurendamiseks tehtu tõttu vähenenud teistest metsakasutuse viisidest saadav tulu.
(3) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
§ 36. Riigikaitsealane tegevus metsas
(1) Metsa kasutatakse riigikaitseks:
1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel vastavalt kehtivale planeeringule;
2) riigimetsas alalise väljaõppe korraldamiseks;
3) riigimetsas väljaõppe korraldamiseks, kui sellega kaasnevad metsakahjustused;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata juhtudel metsaomaniku või riigimetsa majandaja loal.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel on väljaõppe korraldamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse luba.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) Metsa kasutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel lähtutakse kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale esitatavatest nõuetest.
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
§ 37. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus ning metsamaterjali vedu
(1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima.
(2) Metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima.
(3) Raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid on:
1) omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
2) [kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta;
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
4) raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris;
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
5) isikut tõendav dokument.
(4) [Kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(5) Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peab raiekohas kaasas olema isikut tõendav dokument ning see tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel.
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(6) Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta, milles märgitakse vähemalt:
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) kinnistu ja katastriüksuse number, millel kasvava metsa raieõigus võõrandatakse, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
4) tehtava raie liik;
5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites;
6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad.
7) [kehtetu - RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(7) Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale.
(8) Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt:
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku- või registrikood;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus;
[RT I, 11.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) metsamaterjali asukoht;
4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes;
5) metsamaterjali võõrandaja ja oman …
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.