Rahvastikuregistri seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 02.12.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 21.11.2025, 7 Rahvastikuregistri seadus Vastu võetud 25.10.2017 RT I, 17.11.2017, 1 jõustumine 01.01.2019, osaliselt 01.01.2020 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 13.06.2018 - RT I, 09.07.2018, 1 - 01.01.2021 06.12.2018 - RT I, 22.12.2018, 3 - 01.01.2019 16.01.2019 - RT I, 01.02.2019, 1 - 16.02.2019 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 03.12.2019 - RT I, 18.12.2019, 3 - 28.12.2019 21.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 9 - 01.02.2020 22.11.2021 - RT I, 10.12.2021, 1 - 01.09.2022 23.02.2022 - RT I, 12.03.2022, 1 - 22.03.2022, osaliselt 01.01.2023 19.07.2022 - RT I, 04.08.2022, 4 - 14.08.2022 25.01.2023 - RT I, 10.02.2023, 2 - 20.02.2023 22.02.2023 - RT I, 04.03.2023, 1 - 14.03.2023 - jõustub samal ajal Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega [RT II, 04.03.2023, 1] 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024, osaliselt 01.10.2023 12.06.2024 - RT I, 29.06.2024, 3 - 01.01.2025 09.10.2024 - RT I, 18.10.2024, 1 - 01.01.2025, osaliselt 28.10.2024 10.11.2025 - RT I, 21.11.2025, 2 - 02.12.2025 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala () Käesolev seadus sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri pidamise, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise, isikukoodi andmise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu tagamise ning nende tegevuste üle järelevalve teostamise korra. § 2. Käesoleva seaduse ja teiste seaduste kohaldamine (1) Rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidest, korrast ja tingimustest ning kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja avaliku teabe seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2^1) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda menetluse läbiviimisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (3) Perekonnaseisuandmete ja nimeõiguslike muudatuste rahvastikuregistrisse kandmisele kohaldatakse käesolevat seadust, kui perekonnaseisutoimingute seadusest või nimeseadusest ei tulene teisiti. (4) Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 3. Rahvastikuregistri pidamine (1) Rahvastikuregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. (2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium. (3) Rahvastikuregistri volitatud töötlejaks määratakse riigiasutus või riigi omandis olev eraõiguslik juriidiline isik käesolevas seaduses sätestatud korras. (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega rahvastikuregistri turvaklassi. (5) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega rahvastikuregistri pidamiseks ja andmete töötlemiseks täpsemad nõuded ja tingimused. § 4. Rahvastikuregistri pidamise eesmärk () Rahvastikuregistri pidamise eesmärk on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel usaldusväärse teabe kogumine ja isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning muudele füüsilistele ja juriidilistele isikutele neile seadusega või seaduse alusel pandud avalik-õigusliku ülesande (edaspidi avalik ülesanne) täitmiseks; 2) Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks; 3) õigustatud huvi korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamiseks; 4) välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkulepete täitmiseks. § 5. Rahvastikuregistri andmesubjekt () Rahvastikuregistri andmesubjektiks (edaspidi rahvastikuregistri subjekt) on: 1) Eesti kodanik; 2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi koos Euroopa Liidu kodanik); [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 3) Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane; 4) isik, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 130 alusel; 5) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitanud Euroopa Liidu kodaniku pereliige; 6) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavast välismaalasest põlvnev alla üheaastane laps kuni üheaastaseks saamiseni või kui elamisloa, elamisõiguse või Eesti kodakondsuse saamise taotlus on esitatud enne lapse üheaastaseks saamist, taotluse menetluse lõppemiseni; 7) Eesti kodakondsuse kaotanud või ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi saanud isik kuue kuu jooksul Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisest arvates. § 5^1. Alaealise haldusmenetlusteovõime laiendamine () Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha järgmisi käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid: 1) esitada § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud ütluspõhiseid andmeid; 2) saada § 45 kohaselt enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid ja teavet andmete töötlemise kohta; 3) kehtestada § 57 lõike 1 kohaselt oma rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu piirangu; 4) esitada § 99 kohaselt rahvastikuregistrisse kandmiseks kontaktandmed ja lisa-aadressi. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] § 6. Rahvastikuregistri andmete õiguslik tähendus (1) Rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. (2) Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele ning käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 10 nimetatud andmetele, kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud nende andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud perekonnaseisudokumentide andmeid. § 7. Rahvastikuregistri dokumendihaldus () Käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses ja nimeseaduses ettenähtud haldusmenetluse käigus saadud või loodud dokumenti, mis on registreeritud rahvastikuregistris, ei pea haldusorgan registreerima asutuse dokumendiregistris. § 8. Rahvastikuregistri andmete säilitamine (1) Rahvastikuregistrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele juurdepääsu andmed, mida säilitatakse viis aastat. (2) Rahvastikuregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiiviseaduses sätestatud korras. 2. peatükk Rahvastikuregistri vastutav ja volitatud töötleja § 9. Rahvastikuregistri vastutava töötleja õigused ja kohustused (1) Vastutav töötleja peab tagama rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise vastavuses seadustega ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega. (2) Vastutav töötleja: 1) korraldab rahvastikuregistri pidamiseks vajalike arendustööde tegemist; 2) korraldab ja koordineerib rahvastikuregistri pidamist; 3) korraldab rahvastikuregistri andmete õigsuse kontrollimist; 4) korraldab rahvastikuregistri andmete kaitset; 5) kehtestab rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib rahvastikuregistri volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamise lepingu; 6) otsustab rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu andmise; 7) teostab järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise üle; 8) lahendab volitatud töötleja ja teiste andmetöötlejate vahelisi rahvastikuregistri pidamisega ning rahvastikuregistri andmete töötlemisega seotud vaidlusi; 9) lahendab rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemisega seotud vaideid; 10) korraldab rahvastikuregistriga seotud rahvusvahelist koostööd ja sõlmib välissuhtlemisseaduse alusel rahvastikuregistriga seotud kokkuleppeid; 11) annab soovituslikke juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks; 12) täidab teisi ülesandeid, mis on käesoleva seaduse või muude seadustega antud tema pädevusse. (3) Vastutaval töötlejal on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks: 1) andmeandjatelt nende poolt rahvastikuregistrisse edastatavaid andmeid ja dokumente; 2) teistesse andmekogudesse kantud rahvastikuregistri subjekti andmeid. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud õigustele ja kohustustele laienevad vastutavale töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ja avaliku teabe seaduses ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (5) Valdkonna eest vastutav minister määrab vajaduse korral käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutava töötleja üksikute kohustuste täitmiseks vastutava ametniku. § 10. Rahvastikuregistri volitatud töötleja määramine (1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rahvastikuregistri volitatud töötlejaks (edaspidi volitatud töötleja) käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastava riigiasutuse või riigi omandis oleva eraõigusliku juriidilise isiku. Riigi omandis olev eraõiguslik juriidiline isik määratakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras. (2) Volitatud töötleja määramisel kuulab Vabariigi Valitsus ära riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse. (3) Volitatud töötleja peab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud lepingu sõlmimiseks või korra kehtestamiseks ning volitatud töötleja ülesannete täitmise perioodil: 1) omama või tal peab olema võimalus kasutada rahvastikuregistri pidamiseks vajalikku infotehnoloogilist riistvara; 2) tagama organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega rahvastikuregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse registri turvaklassi nõuete kohaselt; 3) omama andmekogu pidamise kogemust; 4) olema võimeline viima läbi rahvastikuregistri andmete töötlemiseks vajalikku väljaõpet; 5) omama rahvastikuregistri andmete kaitse korraldamiseks vajalikke teadmisi ja võimalusi; 6) omama võimalust kasutada töötajaid, kes tunnevad kõrgtasemel infotehnoloogiat ning isikuandmete kaitse ja andmekogu pidamist reguleerivaid õigusakte. (4) Vastutav töötleja kontrollib enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamist koos riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga volitatud töötleja kandidaadi vastavust nõuetele. (5) Vastutav töötleja võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi enne käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud lepingu sõlmimist või korra kehtestamist, teatades täpsustatud tingimustest volitatud töötleja kandidaadile üks kuu enne tema nõuetele vastavuse kontrollimist. § 11. Rahvastikuregistri volitatud töötleja õigused ja kohustused (1) Volitatud töötleja on kohustatud pidama rahvastikuregistrit vastavuses seadustega ja seaduste alusel kehtestatud õigusaktidega, rahvastikuregistri pidamise korra või rahvastikuregistri pidamise lepinguga ning vastutava töötleja pädevuse piires antud korraldustega. (2) Volitatud töötleja: 1) töötleb rahvastikuregistri andmeid õigusaktides, rahvastikuregistri pidamise korras või vastutava töötlejaga sõlmitud rahvastikuregistri pidamise lepingus ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras; 2) tagab rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse ja säilimise; 3) annab vastutavale töötlejale aru tehtud töödest rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus kehtestatud korras ja tähtaegadel; 4) annab juhiseid ja selgitusi andmeandjatele ja andmesaajatele andmete töötlemise ning andmete üleandmise tehnilistes küsimustes; 5) esitab andmeandjatele järelepärimisi; 6) tagab rahvastikuregistri andmete kaitsega seotud teabe saladuses hoidmise ka pärast volitatud töötleja volituste lõppemist; 7) korraldab vastutava töötleja ülesandel rahvastikuregistri andmetöötlejatele vajalikku väljaõpet; 8) teatab vastutavale töötlejale andmeandjate poolt andmete tähtaja jooksul esitamata jätmisest või mittenõuetekohasest esitamisest; 9) tagab käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise; 10) otsustab rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu andmise käesolevas seaduses sätestatud juhtudel; 11) täidab teisi ülesandeid, mis on käesoleva seadusega antud tema pädevusse. (3) Kui volitatud töötleja leiab, et vastutava töötleja korraldus on vastuolus seadusega, jätab ta selle täitmata ja teatab sellest viivitamata kirjalikult vastutavale töötlejale, riigi infosüsteemide arendamist koordineerivale asutusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kui vastutav töötleja kordab oma korraldust kirjalikult, on volitatud töötleja kohustatud selle täitma, teavitades sellest riigi infosüsteemide arendamist koordineerivat asutust ja Andmekaitse Inspektsiooni. (4) Volitatud töötlejal on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt kirjalikke korraldusi. (5) Volitatud töötlejale laienevad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud õigustele ja kohustustele avaliku teabe seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 3. peatükk Rahvastikuregistri pidamine § 12. Rahvastikuregistri pidamise korra kehtestamine ja lepingu sõlmimine (1) Rahvastikuregistri pidamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigiasutusest volitatud töötleja puhul rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamiseks halduslepingu (edaspidi leping). (2) Leping kooskõlastatakse enne sõlmimist riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga. (3) Leping sõlmitakse viieks aastaks. Lepingu tähtaeg pikeneb iga kord järgmiseks viieks aastaks, kui vastutav töötleja või riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja ei teata kirjalikult lepingu lõpetamisest vähemalt üks aasta enne lepingu lõppemise tähtaja saabumist. (4) Kui vastutav töötleja või riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja on teatanud lepingu lõpetamisest, määratakse uus volitatud töötleja ning uus leping sõlmitakse vähemalt kuus kuud enne kehtiva lepingu tähtaja lõppemist, lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamist. § 13. Rahvastikuregistri pidamise kord ja lepingutingimused (1) Rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus sätestatakse: 1) rahvastikuregistri pidamise nõuded; 2) andmete töötlemise kord ja nõuded; 3) andmete kaitse kord ja nõuded; 4) rahvastikuregistri pidamise ja arendustööde rahastamise kord ja tähtajad; 5) volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri pidamisel tehtud tööde kohta aruannete esitamise kord ja tähtajad; 6) arendustööde tegemise kord; 7) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja muud abinõud rahvastikuregistri pidamise järjepidevuse tagamiseks. (2) Lepingus võib täiendavalt sätestada: 1) piirangud volitatud töötleja poolt selliste kohustuste võtmisel, mis võivad kahjustada käesolevas seaduses ja lepingus ettenähtud volitatud töötleja kohustuste täitmist; 2) vastutava töötleja algatatud lepingu lõpetamisest tulenevate volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamisega seotud kulude katmise tingimused, ulatuse ja korra. (3) Lepingus võib lepingupoolte kokkuleppel sätestada lisatingimused. Lepingutingimusi võib muuta poolte kokkuleppel või õigusaktide muutumise tõttu ühepoolselt. Ühepoolselt lepingu muutmisest peab teist lepingupoolt teavitama vähemalt kuus kuud ette. (4) Lepinguga ei või laiendada ega kitsendada vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale seadusega pandud õigusi ja kohustusi rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel. § 14. Lepingu lõpetamise alused (1) Lepingu lõpetamise aluseks vastutava töötleja algatusel on: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, avaliku teabe seaduse või käesoleva seaduse korduv rikkumine või ühekordne rikkumine, kui volitatud töötleja eiras andmete kaitse nõuet või põhjustas andmete sattumise isikute kätte, kellel ei ole õigust neid andmeid omada, või võimaldas andmete ristkasutust, mis ei ole ette nähtud seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis; [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 2) volitatud töötleja töötajate toimepandud arvuti- või andmetöötlusalased õigusrikkumised; 3) volitatud töötleja õigusaktides sätestatud kohustuste või lepingutingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine pärast vastutava töötleja ettekirjutust; 4) volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri vältimatuks toimimiseks vajalike arendustööde tegemata jätmine või üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamine; 5) andmete kaitse või andmete töötlemise kvaliteedi parandamise eesmärgil vastutava töötleja tehtud lepingu muutmise ettepanekuga mittenõustumine; 6) volitatud töötleja võetud rahalised kohustused, mis seavad ohtu rahvastikuregistri pidamise; 7) riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse või Andmekaitse Inspektsiooni põhjendatud ettepanek lõpetada leping volitatud töötleja poolt andmete kaitse nõude täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, kui sellega ohustatakse rahvastikuregistri andmete aktuaalsust või võimaldatakse andmete sattumine isikute kätte, kellel ei ole õigust andmeid omada; 8) riigieelarve vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul volitatud töötlejaga uue eelarveaasta rahvastikuregistri pidamise kulude katmises kokkuleppele mittejõudmine; 9) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu muutmisega mittenõustumine; 10) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks. (2) Lepingu lõpetamise aluseks volitatud töötleja poolt on: 1) lepingus ettenähtud mahuga võrreldes andmete töötlemise mahu ulatuslik suurenemine, millega ei kaasne lisarahastust; 2) vastutava töötleja poolt rahvastikuregistri vältimatuks toimimiseks vajalike arendustööde tegemise ja vastuvõtmise korraldamata jätmine või vastuvõtmise tähtaegadest mittekinnipidamine; 3) lepinguga ettenähtud rahastamise lõpetamine või rahastamise tähtaegadest korduv mittekinnipidamine; 4) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu muutmisega mittenõustumine; 5) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks. (3) Lepingu võib lõpetada enne tähtaega ja ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6–9 ning lõike 2 punktides 2–4 ettenähtud alustel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6–9 sätestatud alustel lepingu lõpetamise korral volitatud töötlejale lepingujärgseid kulutusi ei hüvitata. § 15. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamisest teatamine () Lepingu lõpetamisest teatab lepingu lõpetamise algataja kirjalikult teisele lepingupoolele hiljemalt üks aasta enne lepingu tähtaja lõppemist, ennetähtaegsest lõpetamisest hiljemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamist, viidates käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või 2 sätestatud alusele. § 16. Rahvastikuregistri pidamise lepingu lõpetamise vormistamine (1) Lepingu lõpetamine vormistatakse aktiga, milles sätestatakse: 1) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja tähtajad; 2) lepingupoolte lepingu lõpetamise järgsed õigused ja kohustused. (2) Aktile kirjutavad alla vastutava ja volitatud töötleja ning riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni volitatud esindajad. § 17. Rahvastikuregistri rahastamine () Rahvastikuregistri pidamist rahastatakse riigieelarvest ja rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt käesolevas seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu teenuste osutamise eest saadud tasudest. § 18. Rahvastikuregistri pidamise auditeerimine () Vastutaval töötlejal on õigus nõuda volitatud töötlejalt iga-aastast finantsauditi läbiviimist rahvastikuregistri pidamise kohta. § 19. Rahvastikuregistri kasutamise peatamine (1) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib rahvastikuregistri, selle toimimise või rahvastikuregistri andmete turvalisusele tekkinud ohu tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega rahvastikuregistri kasutamise osaliselt või täielikult peatada. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (2) Vastutav töötleja on kohustatud võtma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kasutusele abinõud rahvastikuregistri andmete säilitamiseks ja kaitsmiseks või hävitamiseks. (3) [Kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] 4. peatükk Rahvastikuregistri andmete koosseis § 20. Rahvastikuregistrisse kantavad andmed (1) Rahvastikuregistrisse kantavate andmete liigid on: 1) isikuandmed; 2) isikuandmetega seotud dokumentide andmed; 3) valijate arvestuse andmed; 4) menetlusandmed; 5) rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed; 6) rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud andmed, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, on aktuaalsed (edaspidi aktuaalsed andmed). (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega rahvastikuregistri täpse andmekoosseisu. § 21. Isikuandmed (1) Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on: 1) isikunimi nimeseaduse tähenduses; 2) sugu; 3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht; 4) isikukood; 5) kodakondsuse andmed; 6) elukoha andmed; 7) lisa-aadressid; 8) kontaktandmed; 9) viibimiskoha aadress; 10) andmed perekonnaseisu kohta; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023] 11) hooldusõiguse andmed; 12) eestkoste andmed; 13) teovõime piiramise andmed; 14) surmaandmed, sealhulgas surmaaeg ja -koht; 15) isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023] 16) kõrgeim omandatud haridustase; 17) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud andmete esitamine on isikule kohustuslik nende rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 16 alusel. (3) Alla 15-aastase isiku kontaktandmeid rahvastikuregistrisse ei kanta. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (4) Alla 11-aastase lapse kõrgeim omandatud haridustase kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (5) Ütluspõhiseid andmeid alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kohta esitama ei pea. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] § 22. Isikuandmetega seotud dokumentide andmed (1) Rahvastikuregistrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide kohta, mis võivad olla käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks: 1) isikut tõendav dokument; 2) perekonnaseisudokument; 2^1) kooseluleping; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023] 3) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 6–9, 16 ja 17 nimetatud andmete muutmise dokument; 4) kohtulahend; 5) Eesti kodakondsust muutev dokument; 6) riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokument; 7) isikukoodi andmist tõendav dokument; 8) isiku teade oma andmete kohta; 9) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta; 10) muu eespool nimetamata dokument. [RT I, 10.12.2021, 1 - jõust. 01.09.2022] (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumendid võib olla väljastanud ka välisriigi asutus, kui sellist dokumenti Eestis tunnustatakse. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti dokumendid on koostatud alates 1926. aasta 1. juulist. § 23. Valijate arvestuse andmed () Valijate arvestuse andmed on andmed, mis kantakse rahvastikuregistrisse valijate nimekirjade moodustamiseks. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 24. Menetlusandmed () Menetlusandmed on perekonnaseisutoimingute seaduses, nimeseaduses ja käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute andmed ning menetluste käigus kasutatud või koostatud dokumentide andmed, sealhulgas skaneeritud dokumendid. § 25. Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed () Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed on: 1) andmed rahvastikuregistrisse andmete andmise kohta; 2) andmed rahvastikuregistrisse kande tegemise aluseks oleva dokumendi kohta; 3) andmetele juurdepääsu andmed; 4) andmetele juurdepääsu piirangute andmed; 5) tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid; 6) menetluse läbiviimist abistavad loendid ja skaneeritud dokumendid. § 26. Rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed (1) Rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka kantakse: 1) aktuaalsuse kaotanud isikuandmed ja menetlusandmed; 2) kehtetute dokumentide andmed; 3) toimunud valimiste valijate arvestuse andmed; 4) tähtajalised andmed tähtaja möödumisel; 5) rahvastikuregistri subjekti staatust mitteomava isiku Eesti elukoha andmed; 6) rahvastikuregistri loomisel kasutatud andmed (rahvastiku arvestuse andmebaasis, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikus registris ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikus registris arvel olnud isiku andmed), kui need ei ole seotud rahvastikuregistri subjektiga; 7) ebaõiged andmed ja dokumendid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed on mitteaktuaalsed koos nende andmetega seotud rahvastikuregistri pidamist abistavate andmetega. (3) Mitteaktuaalsete andmete hulka kandmise aluse õigusvastasuse, kehtetuse, tühisuse või vea korral taastatakse andmete aktuaalsus. 5. peatükk Rahvastikuregistrisse andmete andmine § 27. Andmete rahvastikuregistrisse andmise alus ja viisid (1) Andmed antakse rahvastikuregistrisse isiku avalduse, andmeandja esitatud dokumentide või muul seaduses sätestatud alusel, kandes need digitaalselt rahvastikuregistrisse. (2) Erandina võib andmeandja kokkuleppel vastutava töötlejaga anda andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks volitatud töötlejale või vastutava töötleja määratud asutusele üle digitaalselt või paberil. (3) Andmete rahvastikuregistrisse andmise tingimused ja kord lepitakse kokku käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemist puudutavas haldusaktis. § 28. Rahvastikuregistrisse antavad andmed () Andmeandjad on kohustatud andma rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 22 loetletud dokumentide väljaandmise, jõustumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise andmed ning välisriigis väljaantud dokumendi kasutamisel avaliku ülesande täitmisel töödeldavad andmed, mis tekitavad, muudavad või täpsustavad rahvastikuregistri andmeid. § 29. Andmeandjad (1) Rahvastikuregistri andmeandjateks on asutused ja isikud, kes annavad välja või koostavad käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 loetletud dokumente, annavad rahvastikuregistrisse andmeid nendelt dokumentidelt või kelle tegevuse tulemusel muutuvad käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud isikuandmed. (2) Kui välisriigis välja antud dokumendi andmed kuuluvad rahvastikuregistrisse andmisele ja seda dokumenti kasutatakse avaliku ülesande täitmisel, on dokumendile kantud ja rahvastikuregistrisse andmisele kuuluvate andmete puhul andmeandjaks dokumenti avaliku ülesande täitmisel kasutav isik või asutus. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu. § 30. Andmete andmise tähtaeg (1) Andmeandja annab andmed rahvastikuregistrisse kohe pärast andmete loomist, muutmist, jõustumist või dokumendi väljaandmist. (2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud juhtudel edastab andmeandja andmed esimesel võimalusel pärast andmete loomist, muutmist, jõustumist või dokumendi väljaandmist. (3) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud välisriigis väljaantud dokument edastatakse volitatud töötlejale kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamisest arvates. (4) [Kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (5) Põhjendatud vajaduse korral võib andmeandja kokkuleppel vastutava töötlejaga anda andmed ka muul tähtajal. § 31. Andmeandja õigused ja kohustused (1) Andmeandjal on õigus: 1) nõuda volitatud töötlejalt andmete andmiseks tehnilisi juhiseid; 2) pöörduda vastutava töötleja poole andmete andmisel volitatud töötlejaga tekkinud vaidluste lahendamiseks. (2) Andmeandja on kohustatud: 1) tagama rahvastikuregistrisse antavate andmete vastavuse käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud dokumendile kantud andmetele; 2) teavitama viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat antud andmetes avastatud veast ning andma õiged andmed; 3) vastama vastutava või volitatud töötleja järelepärimisele rahvastikuregistrisse andmete andmise kohta kolme tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates; 4) teatama viivitamata volitatud töötlejale andmete andmisel tekkinud takistustest; 5) järgima isikuandmete kaitse nõudeid. § 32. Andmete õigsuse tagamine (1) Andmeandja peab tagama rahvastikuregistrisse kandmiseks antavate andmete vastavuse andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud dokumentidele. (2) Andmeandja peab rahvastikuregistrisse edastatud andmetes vigade avastamisel kandma viivitamata õiged andmed rahvastikuregistrisse või selle võimaluse puudumisel teavitama vigadest volitatud töötlejat. (3) Volitatud töötleja on kohustatud tegema andmeandjale andmete õigsuse kohta järelepärimise, kui: 1) isik on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse; 2) samade andmete kohta on esitatud mitu andmekuju; 3) esitatud andmed ei ole teiste andmetega loogiliselt seotud; 4) andmed on ilmselgelt ebaõiged. § 33. Andmete kontrollimine ja ebaõigete andmete parandamine [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (1) Volitatud töötleja kontrollib rahvastikuregistri andmete õigsust ja parandab ebaõiged andmed: 1) käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhul; 2) juhul, kui volitatud töötlejat on teavitatud ebaõigetest andmetest või ta on avastanud andmete ebaõigsuse muul viisil. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Kui rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku kohta puuduvad mõned käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmetest, võtab volitatud töötleja kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks ning esitab järelepärimise vastavale andmeandjale. (3) Volitatud töötleja võib vastutava töötleja loal andmete parandamisest keelduda. 6. peatükk Rahvastikuregistri subjekti staatus § 34. Isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmine () Isik võetakse rahvastikuregistris subjektina arvele, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud rahvastikuregistri subjektiks saamise nõuetele ja tema kohta on rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmed. § 35. Andmed isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmiseks (1) Rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmiseks peavad isiku kohta olema rahvastikuregistrisse kantud vähemalt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed. Mõjuval põhjusel võivad § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud andmed jääda rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel esitamata. (2) Eesti elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalase kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud andmed. (3) Euroopa Liidu kodaniku kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 ja § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (4) Alaealise rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel peab rahvastikuregistrisse kandma tema sünnidokumendi andmed. Alaealise sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta, kui lapse esindaja tõendab, et dokumenti ei ole võimalik saada või selle saamine on ebamõistlikult keeruline. § 36. Rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamiseks isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse () Kui isiku andmed rahvastikuregistrist puuduvad, kantakse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamisel rahvastikuregistrisse isiku kohta vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) vastsündinu kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed, punktis 15 nimetatud isiku ema andmed ja perekonnaseisutoimingute seaduse § 21^1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmed; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 2) Euroopa Liidu kodaniku kohta Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse saamisel ning Eesti elamisluba või elamisõigust taotleva välismaalase kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] § 37. Rahvastikuregistri subjekti staatust mittesaava isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse () Rahvastikuregistri subjekti staatust mittesaava isiku andmed kantakse rahvastikuregistrisse: 1) enne rahvastikuregistri loomist koostatud Eesti perekonnasündmuse dokumendi andmete rahvastikuregistrisse kandmisel; 2) Eesti perekonnasündmuse registreerimisel; 3) isikut tõendava dokumendi väljaandmisel; 4) isikukoodi andmisel isiku riigi andmekogusse kandmise eesmärgil; 5) käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud ettevalmistava staatusega isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise aluse äralangemisel. § 38. Rahvastikuregistri subjekti staatuse lõppemine (1) Rahvastikuregistri subjekti staatus lõpeb: 1) rahvastikuregistri subjekti surma korral; 2) Eesti kodakondsuse kaotamisel; 3) rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemisel, tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel; 4) Euroopa Liidu kodanikul elamisõiguse lõppemisel; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 5) ekslikult rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise tuvastamisel; 6) kui rahvastikuregistri subjekt on vähemalt 100 aastat vana ja rahvastikuregistrisse ei ole kantud tema kehtiva isikut tõendava dokumendi andmeid; 7) kui Eesti kodanik saab 21 aastat vanaks ning tema andmed on rahvastikuregistrisse kantud, ta on rahvastikuregistri subjektiks saanud välisriigi sünnidokumendi alusel ja vähemalt ühel tema vanemal oli tema sünni ajal Eesti kodakondsus, talle ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskohta; 8) kui Eesti kodanikule, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse valijate nimekirja alusel, ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti. (2) Rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus järgmiselt: 1) välismaalasel välismaalaste seaduse § 43 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku elamisluba; 2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 10 lõikes 2^3 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist või alalist elamisõigust. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (3) Eesti kodakondsuse kaotamise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus kuus kuud pärast kodakondsuse kaotamist. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 7. peatükk Isikukood § 39. Isikukood (1) Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud number, mis võimaldab isiku üheselt kindlaks määrata. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (1^1) Eeldatakse, et isikukood vastab nõuetele, kui selle moodustamisel on järgitud Eesti standardit EVS 585. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse. § 40. Isikukoodi moodustamine (1) Isikukood moodustatakse rahvastikuregistrisse üleantud andmete alusel rahvastikuregistri tarkvara abil. (2) Isikukood moodustatakse isikule: 1) kes võetakse käesoleva seaduse §-s 34 sätestatu kohaselt arvele rahvastikuregistri subjektina; 2) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamiseks; 3) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 37 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse, kuid kes ei saa rahvastikuregistri subjekti staatust. (3) Moodustatud isikukoodi annavad isiku andmete esmakordsel rahvastikuregistrisse kandmisel järgmised andmeandjad: 1) tervishoiuteenuse osutaja vastsündinule; 2) perekonnaseisuasutus Eesti perekonnasündmuse registreerimisel või andmehõivekande tegemisel; 3) Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, elamisloa või elamisõiguse taotluse või muu seaduses sätestatud menetluse käigus; 4) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või konsulaarametniku allkirjaga kinnitatud taotluse alusel volitatud töötleja isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel; 5) kohaliku omavalitsuse üksus Euroopa Liidu kodaniku elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 6) muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik oma ülesande täitmisel isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] (4) Volitatud töötleja peab välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule, mitme isikukoodi moodustamise samale isikule ja juba kasutuses olnud isikukoodi moodustamise teisele isikule. (5) Kui isikukood antakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 4 kohaselt, peab isik esitama isikukoodi saamiseks isiklikult kohale ilmudes kirjaliku taotluse. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega isikukoodide moodustamise ja andmise korra. (7) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 4 ja 5 kohaselt isikukoodi andmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] § 41. Isikukoodi taotluses esitatavad andmed (1) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul endale või oma alaealisele lapsele või eestkostetavale isikukoodi taotlemisel märgitakse taotluses isikukoodi saaja kohta järgmised andmed: [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 1) isikunimi; 2) sugu; 3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht; 4) olemasolu korral välisriigi isikukood; 5) kodakondsuse andmed; 6) elukoha andmed; 7) kontaktandmed; 8) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta; 9) isikukoodi taotlemise põhjus; 10) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed. (2) Kui isikukoodi taotleja ei taotle isikukoodi endale, märgib ta enda kohta lisaks järgmised andmed: 1) isikunimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) kontaktandmed; 4) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta. § 42. Isikukoodi moodustamisest keeldumine () Isikukoodi andja keeldub käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel isiku taotluse alusel isikukoodi moodustamisest, kui: 1) isikukoodi taotlusel esitatud andmed on puudulikud; 2) isikukoodi taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3) isikule on isikukood juba moodustatud; 4) Euroopa Liidu kodaniku puhul keeldutakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alustel. § 43. Isikukoodi vahetamine () Isikule moodustatakse uus isikukood ja eelmine isikukood kantakse mitteaktuaalsete andmete hulka, kui: 1) isiku rahvastikuregistrisse kantud soo või sünniaja andmed parandatakse või muudetakse; 2) isik lapsendatakse – vanema või eestkostja taotluse alusel; 3) lapsendamisel muudetud sünniaeg taastatakse isiku avalduse alusel. 8. peatükk Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele 1. jagu Juurdepääsu alused § 44. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus (1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus on käesolevas peatükis sätestatud korras: 1) täisealisel isikul tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks; 3) füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral; 4) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppes või tagatakse vastutava töötleja otsuse alusel õigustatud huvi korral. 5) [kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata, kui juurdepääs antakse avaliku teabe seaduse §-s 3^1 sätestatud korras: 1) käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kujul andmetele; 2) surnu nimele, soole, sünni- või surmaajale või isikukoodile. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] § 45. Isiku õigus saada enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid ja teavet andmete töötlemise kohta (1) Täisealisel isikul on õigus pääseda juurde kõigile enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmetele, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 punktides 5 ja 6 nimetatud andmetele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Isikul on õigus saada volitatud töötlejalt teavet: 1) enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete või nende puudumise kohta; 2) andmete töötlemise eesmärgi ja õiguslike aluste kohta; 3) andmetele juurdepääsu õigust omavate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning muude füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juurdepääsuõigust võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (4) Vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 46. Füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist väljastatavad andmed (1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral õigus pääseda juurde järgmistele rahvastikuregistri andmetele: 1) käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõike 1 punktis 1 sätestatud andmed; 2) isiku surma tõttu rahvastikuregistri subjekti staatuse kaotanud isiku andmed. (2) Õigustatud huviga on tegemist eelkõige juhtudel, kui andmete väljastamist taotletakse: 1) taotleja või muu isiku elu, tervise ning õiguste ja vabaduste kaitseks; 2) taotlejaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks; 3) teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud tingimustest. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 47. Juurdepääs andmetele, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada (1) Rahvastikuregistrist on lubatud väljastada andmeid, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada: 1) etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid väljastamata; 2) statistiliste koonditena; 3) avalikult kättesaadava andmestikuna. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnustena võib aluseks võtta isiku soo, vanuse, elukoha andmed, emakeele, haridustaseme, perekonnaseisu. Käesolevas lõikes nimetamata tunnuste alusel elukoha andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustab vastutav töötleja igal üksikjuhul eraldi, lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest ja eesmärkidest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kujul andmete väljastamisel peab esinema andmetele juurdepääsuks käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 2. jagu Juurdepääsu andmise kord § 48. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääs (1) Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimaldatakse vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja saaja tehnilistele võimalustele järgmisel viisil: 1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu; 2) rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu; 3) turvalise veebikeskkonna kaudu; 4) andmete edastamisega turvalise andmesidevõrgu kaudu; 5) krüpteeritult digitaalsel teabekandjal, elektronkirja teel, posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal. [RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023] (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud viise kasutatakse järgmiste andmete väljastamiseks: 1) mitteautomatiseeritult väljastatud üksikkirje; 2) etteantud tingimuste alusel koostatud valim; 3) juurdepääsu taotleja andmete võrdlemisel rahvastikuregistri andmetega koostatud erinevuste protokoll; 4) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotleja andmekogus olevates andmetes kokkulepitud perioodi jooksul toimunud muudatused. (3) Käesoleva seaduse tähenduses on püsijuurdepääsuga andmetöötlejaks käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatud rahvastikuregistri andmetöötleja, kellel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud viisil. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada andmetele juurdepääsu andmise täpse korra. § 49. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotlemine () Juurdepääsu saamiseks esitab taotleja rahvastikuregistri osaks olevas rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis taotluse, milles märgib: [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] 1) juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku nime ning andmete saamiseks volitatud isiku ees- ja perekonnanime; 2) füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanime ning isikukoodi; 3) andmete kasutamise põhjendatud eesmärgi, viisi ja aja; 4) taotletavate andmete koosseisu; 5) käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud juurdepääsuviisi ning vajaduse korral taotletavate andmete hulga; 6) kinnituse selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul ja viisil. § 50. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu otsustamine (1) Juurdepääsu võimaldamine otsustatakse haldusaktiga, milles sätestatakse käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest olenevalt järgmised tingimused: [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] 1) saadud andmete kasutamise eesmärk, kaasa arvatud andmete teise andmekogusse kandmise ja kolmandatele isikutele edastamise õigus; 2) töödeldavate andmete koosseis; 3) andmete töötlemise tähtajad; 4) andmete töötlemise kord, meetodid ja viisid; 5) tehnilise toe andmise kord; 6) õigused ja kohustused andmete töötlemisel; 7) töödeldavate andmete kaitse üldised tehnilised ja organisatsioonilised abinõud ning nende rakendamise kord; 8) andmete väljastamise eest tasumine käesoleva peatüki 4. jaos sätestatu kohaselt; 9) juurdepääsu lõpetamise tingimused. (2) Juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele otsustab vastutav töötleja, kui käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis ei ole sätestatud teisiti. (2^1) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikule antakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääs käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 või 5 alusel isikukoodi andmiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse läbiviidava käesoleva seaduse 9.–14. peatükis nimetatud haldusmenetluse käigus rahvastikuregistri andmete muutmiseks. Juurdepääs antakse pärast seda, kui vastutav töötleja on kontrollinud, et ametnikul on menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskusi ja teadmisi kontrollimata. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt tehakse teatavaks rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis. (4) Kui rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis on juurdepääsu taotlemine õigustatud huvi korral füüsilisest isikust taotlejale ülemäära raske, võib taotluse esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil volitatud töötlejale või püsijuurdepääsuga andmetöötlejale, kelle andmete väljastamise kohustus on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis. § 51. Andmetele juurdepääsu otsustamine õigustatud huvi korral (1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul, kui tegemist ei ole välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppest tuleneva andmetele juurdepääsuga, peab hindama andmetele juurdepääsu taotleja õigustatud huvi. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmesaajaks on füüsiline või juriidiline isik, kellele tagatakse juurdepääs ühes aastas kuni 100 isiku kohta käivatele andmetele, otsustab tema andmetele juurdepääsu volitatud töötleja või käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul püsijuurdepääsuga andmetöötleja. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (3) Andmetele juurdepääs on lubatud ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule. (4) Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. (5) Andmete väljastamisest keeldutakse, välja arvatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppe täitmisel, kui: 1) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud taotlejal puudub õigustatud huvi; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] 2) andmetele juurdepääsu võimaldamisega võib tekitada kahju isikule, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse, või 3) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele reklaami eesmärgil; [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] 4) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele uuringute eesmärgil ja õigustatud huvi aluseks ei ole teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] § 52. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamine (1) Andmetele juurdepääsu tagab vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud viisidele volitatud töötleja. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (2) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu vaid neile rahvastikuregistri andmetele, millele juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist või millele juurdepääsu tagamise õigus on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (3) Volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu üksnes neile andmetele, mille saamise õigus taotlejal on. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] (4) Enne rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu saamist kinnitab andmesaaja, et saadud andmeid kasutatakse vaid käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis kindlaksmääratud tingimuste kohaselt. § 53. Isikule tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele juurdepääsu võimaldamine (1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab: 1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu; 2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus; 3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus, lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] (1^1) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] (1^2) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ka muul moel kui ainult veebikeskkonna kaudu. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] (1^3) Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa ja juurdepääsu tagamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagatakse hiljemalt viiendal tööpäeval avalduse saamisest arvates käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 3 või 5 nimetatud viisil. (3) [Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023] (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel väljastatakse isikule mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav rahvastikuregistri väljavõte. [RT I, 01.02.2019, 1 - jõust. 16.02.2019] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastab isikule perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3^2 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti välisesindus. [RT I, 29.06.2024, 3 - jõust. 01.01.2025] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 01.02.2019, 1 - jõust. 16.02.2019] § 54. Rahvastikuregistrist andmete väljastamine (1) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta, väljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] (2) Kui käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmeid väljastatakse isikliku üleandmisega, on andmete väljastaja kohustatud enne andmete väljastamist tuvastama taotleja isikusamasuse, juriidilise isiku puhul ka tema tegutsemise seaduslikkuse, sealhulgas õigusliku aluse, ja andmete saamiseks volitatud isikule antud volituse. (3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikliku üleandmisega digitaalsel teabekandjal andmete väljastamisel üle 100 isiku kohta peavad olema andmed alati krüpteeritud. (4) Kui esineb käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise alus, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida taotleja soovil enne keelduva otsuse tegemist isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmed väljastada, või edastada isikule taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] § 55. Andmete töötlemise õiguse andmine töötleja töötajale () Püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötajale annab andmete töötlemise õiguse rahvastikuregistri volitatud töötleja või püsijuurdepääsuga andmetöötleja käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatu kohaselt. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022] § 56. Andmesaaja kohustused (1) Andmesaaja on kohustatud kasutama andmeid üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 sätestatud ning talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satu andmete töötlemise õigust mitteomavate isikute kätte. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (2) Andmesaaja on kohustatud teatama volitatud töötlejale viivitamata avastatud ebaõigetest andmetest. (3) Volitatud töötleja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kohustatud andma andmesaajale esimesel võimalusel teavet andmete kontrollimise tulemuste või andmete parandamise kohta. (4) Andmesaajatel on keelatud väljastada rahvastikuregistrist saadud andmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud õigusaktiga või see on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis. (5) Kui rahvastikuregistri andmeid kasutatakse teaduslikul eesmärgil, peab andmesaaja andmete kasutamise eesmärgi täitmise järel andma andmetele rahvastikuregistri subjekti ühest tuvastamist mittevõimaldava kuju ning rahvastikuregistri subjekti ühest tuvastamist võimaldavad andmed arhiveerima või hävitama. 3. jagu Juurdepääsu piiramine § 57. Rahvastikuregistri aktuaalsetele andmetele juurdepääsu piirangute kehtestamine (1) Isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsu piirang uuringute või reklaami eesmärgil andmete töötlemiseks, esitades avalduse volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu. Avalduses võib isik määrata andmetele juurdepääsu piiramise tähtaja ja selle, millistele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 6 ja 9 nimetatud andmetele juurdepääsu piiramist ta soovib. (2) Uurimisasutus või prokuratuur võib kehtestada rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetele ja isikule väljaantud dokumentide andmetele juurdepääsu piirangu kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks kuni kolmeks kuuks. Tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra. (3) Andmeid, millele isik või pädev uurimisasutus või prokuratuur on kehtestanud juurdepääsu piirangu, on õigus väljastada käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul või avalike ülesannete täitmiseks. Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel juurdepääsupiirangut. (4) Volitatud töötleja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kandma juurdepääsupiirangu andmed rahvastikuregistrisse ning piirama rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. (5) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamisel on volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja kohustatud teavitama andmesaajat väljastatavate andmete kohta kehtivatest juurdepääsupiirangutest. § 58. Aktuaalsetele andmetele juurdepääsu piirangud (1) Käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskoha andmetele on juurdepääs pärast viibimiskoha andmete kehtivuse lõppemist piiratud. [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. vangla kohta 01.01.2020] (2) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele tagatakse juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta algusest arvates. (3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud huvi korral. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025] § 59. Ebaõigetele andmetele juurdepääsu piirangud (1) Volitatud töötleja on kohustatud piirama juurdepääsu käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhtudel rahvastikuregistrisse kantud ebaõigetele mitteaktuaalsetele andmetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piiratud andmetele on õigus juurde pääseda: 1) volitatud töötlejal ja andmeandjal enda antud andmete kontrollimise, parandamise või täiendamise eesmärgil; 2) rahvastikuregistri andmetöötlejal, kellel on juurdepääs käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 säte …