📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 22.05.2026
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026
Avaldamismärge: RT I, 21.05.2026, 21
Töötuskindlustuse seadus1
Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 59, 359
jõustumine 01.01.2002
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
26.09.2001 - RT I 2001, 82, 488 - 01.01.2002
15.05.2002 - RT I 2002, 44, 284 - 01.07.2002
12.06.2002 - RT I 2002, 57, 357 - 01.08.2002
19.06.2002 - RT I 2002, 61, 375 - 01.08.2002
22.10.2002 - RT I 2002, 89, 511 - 01.11.2002
18.12.2002 - RT I 2002, 111, 663 - 01.01.2003
22.01.2003 - RT I 2003, 17, 95 - 01.01.2004
17.12.2003 - RT I 2003, 88, 591 - 01.01.2004
15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006
28.09.2005 - RT I 2005, 54, 430 - 01.01.2006
12.10.2005 - RT I 2005, 57, 451 - 18.11.2005
10.05.2006 - RT I 2006, 26, 193 - 01.01.2007
14.06.2006 - RT I 2006, 31, 236 - 01.01.2007
24.01.2007 - RT I 2007, 12, 66 - 01.01.2008
15.02.2007 - RT I 2007, 24, 127 - 01.01.2008
24.10.2007 - RT I 2007, 59, 381 - 26.11.2007
22.10.2008 - RT I 2008, 48, 264 - 01.02.2009
03.12.2008 - RT I 2008, 53, 295 - 01.01.2009
04.12.2008 - RT I 2008, 58, 323 - 01.01.2009
10.12.2008 - RT I 2008, 59, 330 - 01.01.2009
17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 - 01.07.2009
28.01.2009 - RT I 2009, 11, 67 - 14.02.2009
28.01.2009 - RT I 2009, 11, 67 - 01.05.2009
18.06.2009 - RT I 2009, 36, 234 - 01.07.2009, osaliselt 01.01.2013 - osaline jõustumine kehtetuks tunnistatud [RT I, 25.05.2012, 24]
07.04.2010 - RT I 2010, 18, 97 - 16.05.2010
22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.10.2010 - RT I, 18.11.2010, 1 - 01.01.2011
08.12.2010 - RT I, 21.12.2010, 2 - 01.01.2011
10.02.2011 - RT I, 03.03.2011, 2 - 01.05.2011
07.12.2011 - RT I, 23.12.2011, 2 - 24.12.2011, osaliselt 1.01.2012 ja 1.02.2012
08.05.2012 - RT I, 25.05.2012, 24 - 04.06.2012
13.06.2012 - RT I, 06.07.2012, 1 - 01.04.2013
10.10.2012 - RT I, 25.10.2012, 1 - 01.12.2012
14.03.2013 - RT I, 26.03.2013, 1 - 01.04.2013, osaliselt 27.03.2013
15.05.2013 - RT I, 01.06.2013, 1 - 01.07.2013
20.06.2013 - RT I, 06.07.2013, 2 - 16.07.2013
12.12.2013 - RT I, 22.12.2013, 4 - 01.01.2014
11.12.2013 - RT I, 23.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020
19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 2 - 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019
27.03.2014 - RT I, 16.04.2014, 5 - 01.05.2014
26.03.2014 - RT I, 16.04.2014, 3 - 01.07.2014
19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
19.11.2014 - RT I, 13.12.2014, 1 - 01.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
25.11.2015 - RT I, 17.12.2015, 1 - 20.12.2015, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
08.02.2017 - RT I, 21.02.2017, 1 - 01.04.2017
11.05.2017 - RT I, 12.05.2017, 8 - 11.05.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
19.06.2017 - RT I, 07.07.2017, 2 - 01.01.2018
18.04.2018 - RT I, 04.05.2018, 1 - 14.05.2018
17.10.2018 - RT I, 26.10.2018, 1 - 01.04.2022
12.12.2018 - RT I, 03.01.2019, 1 - 01.01.2021, osaliselt muudetud [RT I, 19.12.2020,1]
19.12.2018 - RT I, 10.01.2019, 2 - 20.01.2019
13.02.2019 - RT I, 04.03.2019, 1 - 01.07.2020 - jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019
18.02.2020 - RT I, 28.02.2020, 2 - 01.07.2020
15.04.2020 - RT I, 21.04.2020, 1 - 22.04.2020
18.06.2020 - RT I, 08.07.2020, 4 - 01.09.2020, osaliselt 01.08.2020
08.12.2020 - RT I, 19.12.2020, 1 - 01.01.2021, osaliselt 01.01.2024 ja 01.01.2027
27.10.2021 - RT I, 12.11.2021, 2 - 22.11.2021
18.05.2022 - RT I, 04.06.2022, 3 - 14.06.2022
01.06.2022 - RT I, 20.06.2022, 1 - 01.07.2022
21.09.2022 - RT I, 05.10.2022, 1 - 15.10.2022
16.11.2022 - RT I, 02.12.2022, 3 - 12.12.2022, osaliselt 30.06.2023
15.02.2023 - RT I, 07.03.2023, 5 - 01.01.2024
20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023
20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024
14.05.2025 - RT I, 17.05.2025, 9 - 14.05.2025 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see võimaldab määrata väiksema töötuskindlustushüvitise põhjusel, et kindlustatu teenis sama seaduse § 6 lg-s 5 nimetatud puhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.
14.05.2025 - RT I, 03.06.2025, 1 - 13.06.2025, osaliselt 01.01.2026
04.05.2026 - RT I, 21.05.2026, 2 - 22.05.2026
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral, töötuskindlustuse korraldust ning tööturuteenuste ja -toetuste finantseerimises osalemist.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(2) Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), mis täidab käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
(4) Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
§ 2. Töötuskindlustuse mõiste
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 3. Kindlustatu ja kindlustusandja
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 13.06.2025]
(1^1) Töötaja, kes on tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laeva laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitisi.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(2) Käesoleva seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
4) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud või § 7^1 lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud sama seaduse alusel ennetähtaegne või paindlik vanaduspension;
[RT I, 19.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2024]
6) teenuse osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(3) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]
§ 4. Töötuskindlustusmakse ja makse maksja
(1) Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
1) kindlustatu;
2) tööandja.
(2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse § 6 lõike 2 tähenduses;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
3) füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
4) tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]
5) reeder meretöö seaduse tähenduses.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]
§ 5. Hüvitiste liigid
Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
1) töötuskindlustushüvitis;
2) kindlustushüvitis koondamise korral;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
2. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS
§ 5^1. Töötuskindlustushüvitise liigid
() Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 6. Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1) Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
(2) Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;
[RT I, 04.06.2022, 3 - jõust. 14.06.2022]
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
3) poolte kokkuleppel.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(2^1) Kindlustatul ei teki õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(3) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
2) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(5) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 6^1. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele
(1) Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
(2) Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
(3) Kindlustatul ei teki õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel.
(4) Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 8^2 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel;
2) sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisele eelnenud 12 kuu jooksul on kindlustatul kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud;
3) jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise, sealhulgas käesoleva seaduse § 8 lõigete 1^1 –1^4 alusel pikenenud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kestus on alla 180 kalendripäeva.
(5) Jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise kestus kokku ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul 180 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 8^1 lõikes 2 nimetatud perioodi pikenemisel.
(6) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 6^2. Töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamine
(1) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 või § 6^1 lõike 1 punktis 2 nimetatud töötuskindlustusstaaži referentsperioodi jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse töötuskindlustusstaaži referentsperioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötukassa andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.
(2) Töötuskindlustusstaaži referentsperiood (edaspidi referentsperiood) on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36-kuuline periood, mille jooksul peab olema omandatud töötuskindlustushüvitisele õigust andev töötuskindlustusstaaž.
(3) Kindlustatul, kellele maksti käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul baasmääras töötuskindlustushüvitist ning viimase baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne hüvitise perioodi lõppemist, pikendatakse referentsperioodi 18 kuu võrra, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on pärast baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõigetes 3^1 ja 3^2 sätestatud baasmääras töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud töötuskindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud perioode.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud referentsperioodi pikendamine rakendub üksnes juhul, kui pikendamise tulemusena tekib kindlustatul õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 7. Töötuskindlustusstaaž
(1) Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood:
1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 13.06.2025]
2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(2) Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise alusest. Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(2^1) Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(2^2) Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
(2^3) Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik töötas ajutiselt tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
(3) Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(3^1) Käesoleva seaduse § 6^1 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse baasmääras töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, jätkub kindlustusstaaži arvestus.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(3^2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3^1 nimetatud referentsperioodi on pikendatud käesoleva seaduse § 6^2 lõike 1 alusel, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(4) Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötukassa andmekogu andmed, mis:
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 25^1 sätestatud registri andmete alusel;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 17 sätestatud registri andmete alusel.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
§ 8. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1) Kindlustatul on õigus saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist järgmiselt:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat;
2) 210 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat;
3) 300 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on kümme aastat või enam.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
(1^1) Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 0,8 korrutis või
2) võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmine.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
(1^2) Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1^3) Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1^4) Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra kindlustatul, kelle hüvitise saamise perioodi on pikendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud korras ja kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1^5) Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
(1^6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1^1 –1^4 nimetatud keskmine registreeritud töötute arv leitakse vastavasse perioodi jäävate kuude lõpu seisuga registreeritud töötute arvu alusel.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
(2) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(2^1) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(3) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 8^1. Baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood
(1) Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.
(2) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1^3 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 8^2. Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamine
(1) Kui kindlustatule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–1^4 või §-s 8^1 nimetatud perioodi lõppemist, on tal õigus sama liiki töötuskindlustushüvitise kasutamata osale juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3) kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja § 6^1 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue ning § 6 lõikes 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõpetamise alus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõikes 3, 3^1 või 3^2 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud perioode.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva paragrahvi alusel.
(4) Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel arvutatakse hüvitise suurus hüvitise liigi põhjal käesoleva seaduse § 9 või 9^1 kohaselt.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul kokku käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–1^4 sätestatud päevade arvu ja baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul kokku §-s 8^1 sätestatud päevade arvu.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 9. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1) Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasu ega tööturumeetmete seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud ajutise töötamise eest makstud tasu.
[RT I, 17.05.2025, 9 - jõust. 14.05.2025 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see võimaldab määrata väiksema töötuskindlustushüvitise põhjusel, et kindlustatu teenis sama seaduse § 6 lg-s 5 nimetatud puhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.]
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(1^1) Kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist viimati Eestis ja enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, arvutatakse tema ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt talle Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(2) Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1^1 nimetatud tasude summa arvuga 270.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
(4) Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) 60% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.08.2020]
2) 40% 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni.
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.08.2020]
(5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(6) Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 9^1. Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus
(1) Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
(2) Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
§ 10. Töötuskindlustushüvitise taotlemine
(1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed, andmed hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvesse võtmise kohta. Avaldusele lisatakse andmed käesoleva seaduse §-des 6‒6^2 ja 8^2 nimetatud töötuskindlustushüvitise tingimustele vastamise asjaolude kohta, kui andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Töötukassal on vajaduse korral õigus nõuda dokumente nimetatud asjaolude tõendamiseks.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(2) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(3) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
§ 11. Töötuskindlustushüvitise määramine
(1) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(2) Otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
3) töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood ja töötuskindlustushüvitise suurus;
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
3^1) kõrvaltingimus, mille kohaselt pikeneb kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise periood käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1^1 –1^4 nimetatud tingimuste täitumisel;
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
4) töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktile 2;
5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
(3) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus toimetatakse kindlustatule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(5) Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8^2 lõike 1 alusel, arvestatakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(6) Töötuskindlustushüvitise määramisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhtumite korral arvestatakse hüvitist samas lõikes nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud juhul, kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast eelnimetatud tähtaja möödumist. Kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist, arvestatakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 12. Töötuskindlustushüvitise maksmine
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]
(1) Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]
(1^1) Kui töötukassal puuduvad töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi kestel andmed selle kohta, kas kindlustatu vastab käesoleva seaduse §-des 6‒6^2 ja 8^2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, peatatakse hüvitise maksmine alates esimesest kuust, mille kohta hüvitise väljamaksmiseks vajalikud andmed puuduvad. Pärast puuduolevate andmete saamist makstakse hüvitis tagantjärele välja, kui kindlustatu vastas hüvitise saamise tingimustele.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(2) Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8^2 lõike 1 alusel.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
(3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis:
1) kindlustatu pangakontole Eestis maksja kulul või
2) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
3) kindlustatu elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
§ 12^1. Töötuskindlustushüvitise maksmise peatamine ja jätkamine
[Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
§ 13. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine
(1) Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–1^4 või §-s 8^1 nimetatud perioodi lõppemist:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11 alusel;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
2) hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
3) nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
4) teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis tööotsingu perioodi lõppkuupäevast arvates, kui kindlustatu ei naase Eestisse enne tööotsinguteks lubatud perioodi lõppu;
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
5) avalduse esitamise päevast arvates, kui kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse;
6) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel paindliku vanaduspensioni määramise päevast arvates.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(3) Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse teeb töötukassa.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(4) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kindlustatule kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
§ 14. Teatamiskohustus
(1) Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(2) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
2^1. peatükk KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 14^1. Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral
Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
§ 14^2. Kindlustushüvitise suurus koondamise korral
(1) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(1^1) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 1^1 nimetatud isik, kelle töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse kindlustushüvitis koondamise korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötukassa andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid. Töötaja või ametniku puhul, kellele on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu või palka lühemal kui üheksakuulisel perioodil, võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötukassa andmekogu andmete kohaselt on töötajale või ametnikule välja makstud tasusid.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
§ 14^3. Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral
(1) Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates.
(2) Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitanud, on töötukassale eespool nimetatud avalduse esitamise õigus ka töötajal või ametnikul.
(3) Avalduses märgitakse:
1) töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning käesoleva seaduse § 14^4 lõikes 4 nimetatud pangakonto number;
2) tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
3) töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;
4) ametniku teenistusstaaži pikkus.
(4) Töötukassa nõudel esitab tööandja, töötaja või ametnik kindlustushüvitise koondamise korral määramiseks vajalikke andmeid tõendavad dokumendid.
[RT I, 21.02.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
§ 14^4. Kindlustushüvitise määramine ja maksmine koondamise korral
(1) Töötukassa vaatab avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral läbi ja teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 14^3 sätestatud nõuetele vastava avalduse ja dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.
[RT I, 21.02.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või ametnikule viivitamata.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
(3) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(4) Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku:
1) pangakontole Eestis maksja kulul;
2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
3. peatükk HÜVITIS TÖÖLEPINGUTE KOLLEKTIIVSE ÜLESÜTLEMISE KORRAL
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 15. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 16. Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 17. Hüvitise taotlemine töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 18. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
4. peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL
§ 19. Tööandja maksejõuetus
Käesoleva seaduse tähenduses on tööandja maksejõuetu, kui:
1) kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud;
2) kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses;
3) kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 4^1 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 4^1 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
3^1) kohus on teinud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 15 lõike 4^1 alusel usaldusisiku nimetamata jätmise määruse või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 27 lõike 4^1 alusel maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
[RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
4) kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72) tähenduses.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
§ 20. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral
(1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(6) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 1^1 nimetatud isik ja tema töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud hüvitis tööandja maksejõuetuse korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]
§ 21. Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]
(1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab töötukassale avalduse:
1) pankrotihaldur;
2) ajutine pankrotihaldur;
3) teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik;
4) töötaja, kelle esitatud pankrotiavalduse alusel on tööandja maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 12.12.2022]
(1^1) Avalduses märgitakse:
1) töötaja nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning andmed hüvitise maksmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõikele 5;
2) tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
3) töötaja töösuhte alguse kuupäev;
4) töötaja saamata jäänud töö- ja puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitiste ning keskmise töötasu andmed.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
(1^2) Avaldusele lisatakse tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
(2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
2^1) tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri pankrotiseaduse § 15 lõikes 4^1 või § 27 lõikes 4^1 nimetatud kohtumäärusest;
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle vandetõlgi tehtud tõlkega eesti keelde.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]
(3) Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.
(4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 22. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine
(1) Töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
(1^1) Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
(1^2) Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel. Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel, eelkõige kui:
1) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist. Tööandja lähikondsetena käsitatakse pankrotiseaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid;
2) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda, et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks;
3) tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
(2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.
(3) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalduse esitajale kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
(5) Hüvitis makstakse:
1) töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või
2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
3) töötaja elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
5. peatükk TÖÖTUKASSA
§ 23. Töötukassa eesmärk
(1) Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturumeetmete seaduses, töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
(2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid:
1) maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi;
2) korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid;
3) maksab tööturutoetusi;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
3^1) hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
4) maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 5–7 ja 11 alusel;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
5) peab arvestust töötute, tööturuteenuse osutamise, tööturutoetuste maksmise, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
6) analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
7) osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -toetustega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
7^1) kontrollib töötukassa rahastatavate tööturumeetmete kvaliteeti;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
8) teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus- ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades;
8^1) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.04.2016, lk 1–28), tähenduses riikliku koordinatsioonibüroo ülesandeid, on EURESe võrgustiku liige ning korraldab organisatsioonide EURESe võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmist ning nendega koostööd;
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8^1 nimetatud EURESe võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(3) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid õigus saada kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, töötutelt, tööturumeetmete ja hüvitise taotlejatelt, samuti teistelt isikutelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
(4) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus anda haldusakte automatiseeritult isiku vahetu sekkumiseta, kui see on võimalik arvestades haldusakti andmise asjaolusid ja sisu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 24. Töötukassa õiguslik seisund
(1) Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2) Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik.
(4) Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud juhul. Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist.
(4^1) [Kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]
(5) Töötukassat kontrollib Riigikontroll.
(6) Töötukassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]
§ 25. Töötukassa nimi
(1) Töötukassa nimi on «Eesti Töötukassa».
(2) Töötukassal on ainuõigus oma nimele.
§ 26. Töötukassa asukoht ja aadress
(1) Töötukassa asukoht on Tallinn.
(2) Töötukassa aadress on koht, kus asub töötukassa juhatus.
§ 27. Töötukassa juhtimine ja esindamine
(1) Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus.
(2) Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees.
(3) Töötukassat esindab juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas. Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
§ 28. Töötukassa nõukogu
(1) Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu. Nõukogul on kuus liiget.
(2) Nõukogu pädevuses on:
1) nõukogu esimehe valimine;
2) töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
2^1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
2^2) tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitmine;
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
2^3) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi kasutamata vahendite tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekandmise kohta ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]
3) töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
4) töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine;
5) töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine;
6) töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine;
7) [kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
8) juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine;
9) juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
10) juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
11) juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine;
12) juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine;
13) töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine.
(3) Nõukogu töö vorm on koosolek. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.
§ 29. Töötukassa nõukogu liikmed
(1) Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget. Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(2) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon.
(3) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.
(3^1) Valdkonna eest vastutavale ministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(4) Nõukogu liikmele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi, makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
§ 30. Töötukassa juhatus
(1) Töötukassat juhib töötukassa juhatus.
(2) Juhatusel on kuni viis liiget.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
(3) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.
(4) Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.
(5) Juhatus annab aru nõukogule.
(6) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.
§ 31. Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus
(1) Töötukassa nõukogu ja …
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.