Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.01.2025, 26 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus1 Vastu võetud 23.02.2011 RT I, 25.03.2011, 1 jõustumine 01.07.2014 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 23.11.2011 - RT I, 12.12.2011, 2 - 01.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 06.06.2012 - RT I, 28.06.2012, 1 - 08.07.2012, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 2 - 09.07.2012, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 4 - 01.01.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 14.06.2012 - RT I, 04.07.2012, 4 - 15.07.2012 15.05.2013 - RT I, 01.06.2013, 1 - 01.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 22.05.2013 - RT I, 11.06.2013, 1 - 01.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 22.05.2013 - RT I, 11.06.2013, 2 - 21.06.2013, osaliselt 01.09.2013 ja 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 12.06.2013 - RT I, 02.07.2013, 1 - 01.09.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 19.06.2013 - RT I, 10.07.2013, 1 - 15.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 20.06.2013 - RT I, 11.07.2013, 1 - 01.09.2013, osaliselt 01.01.2014 ja 01.09.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 05.12.2013 - RT I, 22.12.2013, 1 - 01.01.2014 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014 05.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 1 - 01.07.2014 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 4 - 29.03.2015 08.02.2017 - RT I, 03.03.2017, 1 - 01.07.2017 31.05.2017 - RT I, 16.06.2017, 1 - 01.07.2017 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 1 - 06.07.2017 26.10.2017 - RT I, 17.11.2017, 3 - 23.02.2018 - jõustumisaeg muudetud: jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), rakendamiskuupäeval [RT I, 30.12.2017, 3] – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/411, 14. märts 2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 seoses liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäevaga (ELT L 76, 19.03.2018, lk 28–29) – 01.10.2018 13.12.2017 - RT I, 30.12.2017, 3 - 03.01.2018 06.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 1 - 01.07.2018 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 24.03.2021 - RT I, 06.04.2021, 1 - 01.05.2021 05.06.2024 - RT I, 21.06.2024, 3 - 01.07.2024 12.06.2024 - RT I, 04.07.2024, 2 - 14.07.2024 11.12.2024 - RT I, 02.01.2025, 3 - 01.09.2025 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse ülesanne () Käesoleva seaduse ülesanne on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust. § 2. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevat seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) notari ametitegevusele; 2) kohtutäituri ametitegevusele. (3) Käesolevat seadust, välja arvatud §-d 9 ja 10, § 11 lõiked 5 ja 6, §-d 12 ja 13, § 22 lõiked 5 ja 6, § 31 ning 6. peatüki 2. jagu, ei kohaldata majandustegevusele, mille sisuks on: 1) advokaadi kutsetegevus; 2) pankrotihalduri kutsetegevus; 3) patendivoliniku kutsetegevus; 4) vandetõlgi kutsetegevus; 5) audiitori kutsetegevus. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevusaladele: 1) krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 tähenduses finantsteenuste osutamine; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] 1^1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses krediidi andmine ja krediidi vahendamine; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] 2) kindlustustegevuse seaduse tähenduses kindlustustegevus ja kindlustuse turustamine; [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018] 3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses makseasutusena ja e-raha asutusena tegutsemine; 4) investeerimisfondide seaduse tähenduses fondivalitsejana tegutsemine; 5) väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisühinguna, aruandlusteenuse osutajana, investeerimisagendina ja reguleeritud turu korraldajana tegutsemine; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 6) väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses kontohaldurina tegutsemine; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 6^1) krüptovaraturu seaduse tähenduses krüptovarateenuse osutajana ja varapõhise tokeni emitendina tegutsemine; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 6^2) krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses krediidiinkassona tegutsemine; [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024] 7) strateegilise kauba seaduse tähenduses strateegilise kauba kontrolli süsteemile. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (5) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevustele: 1) käibemaksuseaduse tähenduses maksulao pidaja tegevus; 2) maksukorralduse seaduse tähenduses mitteresidendi maksuesindaja tegevus; 3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses aktsiisilao pidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja tegevus; 4) tollialaste õigusaktide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses ajutise ladustamise koha ja tollilao pidaja, vabatsooni valdaja ning tolliagentuuri tegevus. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (7) Käesolevas seaduses ettenähtud riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 3. Majandustegevus (1) Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. (2) Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. § 4. Majandustegevuse vabadus ja selle piiramine (1) Igaühel on õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust. (2) Tegevusalal majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel sätestatakse seadusega olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Majandustegevuse vabadust piiratakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud majandustegevuse nõuetega, sealhulgas käesolevas seaduses sätestatud teatamiskohustusega avalikust huvist tuleneval põhjusel. (3) Majandustegevuse vabadus on Eesti ettevõtjal ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi teine lepinguriik) ettevõtjal. Kui rahvusvaheline leping või seadus ei sätesta teisiti, on majandustegevuse vabadus samaväärselt Eesti ja teise lepinguriigi ettevõtjaga ka kolmanda riigi ettevõtjal. (4) Ettevõtjal ei ole majandustegevuse vabadust tegevusalal, mille suhtes kehtib talle kohtuotsusega kohaldatud, seadusest tulenev või käesoleva seaduse alusel kohaldatud asjaomane majandustegevuse keeld. (5) Majandustegevuse vabadust ei ole riigil, kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesannet täitval muul isikul nimetatud ülesande täitmise ulatuses. § 5. Ettevõtja, temaga seotud isik ja teenuseosutaja (1) Ettevõtja on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik. (2) Ettevõtjaga seotud isik on ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kes omab valitsevat mõju ettevõtja juhtimise üle. (3) Elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja). [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (4) Teenuseosutaja käesoleva seaduse § 6 lõike 7, § 10 lõike 2, § 12, § 14 lõike 3 punkti 2, § 22 lõigete 1, 5 ja 6, § 31 ja 6. peatüki 2. jao tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) (edaspidi teenuste direktiiv) artikli 4 punktis 2 nimetatud ettevõtja, kes alustab teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamist või osutab sellist teenust. § 6. Majandustegevuse nõuded (1) Seadusest tulenevalt võib kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (edaspidi majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse nõuded võivad tuleneda ka ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist. (2) Majandustegevuse põhinõuded on nõuded, mis kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised nõuded. (3) Isikulised on majandustegevuse nõuded, mis kehtestatakse füüsilisele isikule, näiteks nõuded isikuomadustele oskuste, hariduse, kvalifikatsiooni, asjatundlikkuse või terviseseisundi kohta (edaspidi isikulised majandustegevuse nõuded). (4) Informatsioonilised on majandustegevuse nõuded, mis kohustavad ettevõtjat esitama teda või tema tegevust puudutavat informatsiooni (edaspidi informatsioonilised majandustegevuse nõuded). (5) Esemelised on majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded). (6) Isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks ettevõtja poolt piisab, kui nõudele vastab ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik. Olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel võib seadusega ette näha juhud, kui: 1) isikulisele majandustegevuse nõudele peab vastama füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilisest isikust ettevõtja juhatuse liige või kõik juhatuse liikmed; 2) leping, mille alusel ettevõtja heaks tegutseb isikulisele majandustegevuse nõudele vastav isik, peab vastama teatud sisu- või vorminõuetele. (7) Teenuseosutajale ja isikule, kes ostab või soovib osta teenuseosutaja poolt pakutavaid teenuseid (edaspidi klient), ei või kehtestada nõudeid, mis on vastuolus teenuste direktiiviga. (8) Teenuste direktiivi kohaselt teavitamisele kuuluvat teenuse osutamise nõuet sisaldava õigusakti eelnõust teavitamise korra ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (9) Euroopa Komisjoni tuleb ettevalmistatavast õigusaktist teavitada juhul, kui sellega kehtestatakse teenuse osutamisele alljärgnevaid nõudeid: 1) kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust või teenuseosutajate vahelisest minimaalsest geograafilisest vahemaast tulenevate piirmäärade kujul; 2) teenuseosutaja kohustus valida teatud õiguslik vorm; 3) äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded; 4) nõuded, millega juurdepääs teenuse osutamisele on teenuse olemuse tõttu reserveeritud teatud teenuseosutajatele, välja arvatud nõuded, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) hõlmatud sätteid või mis on sätestatud muus Euroopa Liidu õigusaktis; 5) keeld omada sama riigi territooriumil rohkem kui ühte asutamis- või tegevuskohta; 6) töötajate minimaalset arvu sätestavad nõuded; 7) kehtestatud miinimum- või maksimumhinnad, mida teenuseosutaja peab järgima; 8) teenuseosutaja kohustus osutada koos enda osutatud teenusega ka teisi teenuseid. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 7. Majandushaldusasutus () Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil: 1) tegevusloa taotluse lahendamine; 2) majandustegevuse peatamine või keelamine; 3) tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; 4) ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine. § 8. Register (1) Register käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse register ning seaduses sätestatud juhul muu samalaadne register. (2) Majandustegevuse register on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. (3) Registripidaja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse registri vastutav töötleja ning seaduses sätestatud juhul muu andmekogu vastutav töötleja. (4) Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I, 06.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021] (5) Registri volitatud töötleja on majandushaldusasutus, kes kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab kehtetuks. § 9. Teate ja taotluse esitamine ühtse kontaktpunkti kaudu (1) Ettevõtjal on õigus esitada majandushaldusasutusele kõiki käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu. (2) Teadete ja taotluste esitamine Eesti teabevärava või notari kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, majandushaldusasutuse pädevust ega ettevõtja õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse registripidajale või majandushaldusasutusele. (3) Kui ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teate või taotluse notari kaudu, edastab notar teate või taotluse majandushaldusasutusele Eesti teabevärava kaudu hiljemalt selle esitamisele järgneval tööpäeval. (4) Majandushaldusasutus edastab ettevõtjale dokumendid või muu teabe notari kaudu, kui ettevõtja on käesolevas seaduses sätestatud majandushaldusasutusele adresseeritud teate või taotluse esitamisel notari kaudu avaldanud sellekohast soovi. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste vormid. (6) Kui ettevõtja esitab käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud teate muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu, tasub ta teates sisalduvate andmete registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 10. Õigus saada majandustegevusega seotud teavet (1) Eesti teabevärava kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine teave: 1) teatamiskohustused ja loakohustused tegevusalade kaupa koos viidetega õigusnormidele, mis sätestavad teatamis- või loakohustused, ning muud majandustegevuse põhinõuded, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded; 2) tegevusalade kaupa majandushaldusasutuste kontaktandmed, samuti nende haldusorganite või isikute kontaktandmed, kes ei ole majandushaldusasutused, ent kellelt on ettevõtjal võimalik saada praktilist abi, sealhulgas Euroopa Liidu tarbijate nõustamiskeskuste võrgustiku kontaktpunktide kontaktandmed; 3) ettevõtja ja tema majandustegevusega seotud andmekogude kasutamise võimalused ja tingimused; 4) viited üldkasutatavatele õiguskaitsevahenditele ettevõtja ja majandushaldusasutuse või ettevõtja ja tema klientide vahelisi vaidlusi puudutavates küsimustes. (2) Ettevõtjal ja tema kliendil on õigus esitada selgitustaotlus majandushaldusasutusele otse või Eesti teabevärava kaudu selle kohta, kuidas ettevõtja poolt nimetatud tegevusalal kehtivaid teatamiskohustusi ja loakohustusi ning muid majandustegevuse nõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid üldiselt tõlgendatakse või kohaldatakse, ning saada vajaduse korral nõuandeid ja lihtsaid käitumisjuhiseid, kuidas teatamiskohustusi ja loakohustusi ning majandustegevuse põhinõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid täita. Kui nimetatud selgitustaotluse esitab teenuseosutaja teises lepinguriigis kehtivate nõuete kohta, võtab majandushaldusasutus selgituste andmiseks vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti abil ühendust asjaomase pädeva asutusega. (3) Ettevõtjal on õigus pöörduda õigusalaste selgituste saamiseks notari poole, kes kokkuleppe korral nõustab ettevõtjat kokkulepitud tasu eest. Kokkuleppe puudumise korral on notar kohustatud selgitustaotluse esitama viie tööpäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest arvates Eesti teabevärava kaudu vastamiseks majandushaldusasutusele, kes vastab selgitustaotlusele hiljemalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul, edastades vastuse ettevõtjale otse. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (4) Majandushaldusasutus edastab temale tema pädevusest tulenevalt teada oleva, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Eesti teabevärava haldajale ja vastutab nimetatud teabe ajakohastamise eest. § 11. Elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamine (1) Eesti teabevärava haldaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid: 1) tagab ettevõtjale võimaluse esitada Eesti teabevärava kaudu käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ning selgitustaotlusi; 2) teeb registriandmed Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks; 3) teeb isikule kättesaadavaks käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud teabe. (2) Registripidaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid: 1) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud majandustegevuse üldandmeid ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmeid registrisse; 2) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda vajaduse korral registrisse haldusakti põhjenduse; 3) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda registrisse haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest. (3) Majandushaldusasutus täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid: 1) kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab need kehtetuks; 2) kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusaktiga jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, kannab registrisse sellise haldusakti põhjenduse; 3) kannab registrisse andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest; 4) kui ta on seaduses sätestatud juhul muu registri vastutav töötleja, siis teeb registri ja registriandmed Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikul viisil. (4) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud teabe esitamise, andmete Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks tegemise ning registriandmete Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemise korra võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega. (5) Ettevõtja esitab elektroonilises vormis teated ja taotlused digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab ettevõtjat tuvastada. (6) Kui ettevõtja märgib käesoleva seaduse alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt elektrooniliselt kätte. Elektronposti aadressi märkimata jätmine ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete või taotluste esitamist. § 12. Dokumendi originaaleksemplaris küsimise keeld () Majandushaldusasutus ei või nõuda ettevõtjalt Eesti Vabariigi poolt ega teenuseosutajalt teise lepinguriigi poolt väljastatud dokumendi esitamist originaaleksemplaris, kinnitatud ärakirja või kinnitatud tõlke vormis, välja arvatud, kui see on vajalik olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. § 13. Andmete topeltküsimise keeld (1) Majandushaldusasutus ei või ettevõtjalt nõuda ning ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja ettevõtja kontaktandmed. (2) Topeltküsimise keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada teise lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui ettevõtja kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud. Topeltküsimise keeld ei kehti kolmanda riigi registri andmete suhtes. 2. peatükk Majandustegevuse alustamine 1. jagu Teatamiskohustusega majandustegevuse alustamine § 14. Teatamiskohustus (1) Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). (2) Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates. (3) Teatamiskohustust ei ole: 1) ettevõtjal, kelle suhtes kehtib samal tegevusalal loakohustus; 2) teises lepinguriigis asutatud teenuseosutajal, kes soovib alustada Eestis Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 83, 30.03.2010, lk 47–199) artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artikliks 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal. (4) Asutamisel oleval juriidilisest isikust ettevõtjal tekib teatamiskohustus, kui ettevõtja omandab õigusvõime. § 15. Majandustegevusteates esitatavad andmed (1) Majandustegevusteade sisaldab järgmisi ettevõtja majandustegevust puudutavaid üldiseid andmeid (edaspidi majandustegevuse üldandmed): 1) juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress); 3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist; 4) tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood; 5) asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb majandustegevusteate esitamise kuupäevast; 6) majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui majandustegevus on kavandatud teatud tähtajaks; 7) teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus); 8) muud seaduses sätestatud andmed. (2) Isikulise majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid: 1) nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress); 3) erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta; 4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg. (3) Tegevuskoha suhtes kehtiva majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid: 1) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress, või tegevuskohaks oleva liiklusvahendi identifitseerimise tunnus või piiritletud territooriumil tegutsemise korral tegevuspiirkond või tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave; 2) tegevuskoha kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress), juhul kui need erinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kontaktandmetest. (4) Toote, teenuse, süsteemi või protseduuri tehnilisele kirjeldusele vastavust tõendava sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi olemasolu nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi järgmisi majandustegevuse üldandmeid: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) kehtivuse algus- ja lõppkuupäev; 3) andja; 4) ulatus. (5) Vastutuskindlustuse või muu samalaadse tagatise nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid: 1) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise summa, rahaühik ja kehtivuse piirkond; 2) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise kehtivuse algus- ja lõppkuupäev; 3) kindlustusandja või muu tagatise andja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed, asjaomase registri nimi. 2. jagu Loakohustusega majandustegevuse alustamine § 16. Loakohustus (1) Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). (2) Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused. (3) Tegevusluba ei ole muu hulgas: 1) haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks; 2) keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (4) Ettevõtja võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisest või tegevusloal märgitud ajast, kui viimane on hilisem. § 17. Tegevusloa regulatsiooniese ning selle põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused (1) Tegevusloa regulatsioonieseme moodustavad põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused. (2) Tegevusloa põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. (3) Tegevusloa kõrvaltingimus on mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja. Kõrvaltingimusteks käesoleva seaduse tähenduses ei ole majandustegevuse nõuded ega kohustus majandustegevuse nõudeid täita. (4) Tegevusloale lisatakse selle andmisel või selle kehtimise ajal kõrvaltingimusi üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses. (5) Kõrvaltingimused hakkavad kehtima samaaegselt tegevusloaga või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on hilisem. (6) Kõrvaltingimuste kehtivus lõpeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumisega või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on varasem. § 18. Tegevusloa kontrolliese (1) Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks. (2) Kui taotletava tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv majandustegevuse nõue kuulub ka ettevõtjale varem muul tegevusalal Eesti majandushaldusasutuse antud kehtiva tegevusloa kontrolliesemesse, tõendab varem antud tegevusluba ka nimetatud nõude täitmist. (3) Kui tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude täitmist tõendab mõne muu menetluse raames majandushaldusasutuse antud kehtiv haldusakt, siis tõendab see haldusakt nimetatud nõude täitmist ka taotletava tegevusloa jaoks. § 19. Tegevusloa taotlus (1) Tegevusloa saamiseks esitab ettevõtja taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine. (2) Tegevusloa taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed: 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 7 nimetatud andmed; 2) käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete olemasolu korral; 3) kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piirataks võrreldes seaduses ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg; 4) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks käesoleva seaduse alusel kohustatud; 5) kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoha aadress; 6) muud seaduses sätestatud andmed. (3) Ettevõtja võib tegevusloa taotluses jätta esitamata andmed, mis sisalduvad varem tema poolt samaks tegevuseks esitatud tegevusloa taotluses, kui ta kinnitab varem esitatud andmete õigsust. (4) Asutamisel olev juriidilisest isikust ettevõtja esitab tegevusloa taotluses registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse, või vähemalt neist ühe notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirja. Asutamisel olevale ettevõtjale antav tegevusluba hakkab kehtima kõige varem tema poolt õigusvõime omandamisel. (5) Majandushaldusasutus esitab taotluse esitajale hiljemalt taotluse esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval esmase vastuse, mis sisaldab järgmist teavet: [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] 1) taotluse menetluse alustamise päev; 2) taotluse lahendamise tähtaeg; 3) tegevusloa kehtivusaeg või maksimaalne kehtivusaeg, kui see on seadusega sätestatud; 4) viited tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele ning ettevõtja poolt majandushaldusasutuse tegevuse vaidlustamiseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid sisaldavatele õigusnormidele; 5) teave tegevusloa vaikimisi andmise kohta, välja arvatud juhul, kui see on seadusega välistatud. (6) Taotlust lahendaval majandushaldusasutusel on õigus nõuda ettevõtjalt täiendavaid andmeid, kui seda on vaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise kontrollimiseks. Majandushaldusasutus põhjendab täiendavate andmete vajalikkust ja määrab nende esitamiseks mõistliku tähtaja. (7) Ettevõtja tasub tegevusloa taotluse esitamisel selle lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (8) Majandushaldusasutus annab ettevõtjale tegevusloa kohe, kui on tuvastatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine. § 20. Tegevusloa taotluse lahendamine (1) Majandushaldusasutus lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata. (2) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et ei ole täidetud tegevusloa kontrollieseme isikulised või esemelised nõuded või ei saa tegevusluba anda põhjusel, et käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud, võib majandushaldusasutus taotluse lahendamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui 30 päevaks, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. (3) Majandushaldusasutus võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates põhjendama. (4) Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega. § 21. Tegevusloa regulatsioonieseme territoriaalne ja isikuline ulatus (1) Tegevusluba kehtib kogu Eesti territooriumil, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on piiratud tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või kohas. Väljaspool Eesti territooriumi on tegevusloa regulatsioonieseme ulatus määratud rahvusvahelise lepinguga. (2) Tegevusluba kehtib ka ettevõtja tütarettevõtja suhtes. § 22. Lepinguriigi ja kolmanda riigi tegevusluba (1) Majandushaldusasutus vabastab Eestis loakohustusega majandustegevust alustada sooviva teise lepinguriigi teenuseosutaja ning seaduses sätestatud juhul teise lepinguriigi ettevõtja, sealhulgas tema tütarettevõtja, Eestis loakohustusest, kui nimetatud teenuseosutajale või ettevõtjale on teises lepinguriigis antud asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba (edaspidi lepinguriigi tegevusluba), mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eesti tegevusloale ja mille kehtivust ei ole piiratud väljaspool Eestit asuva territooriumi või tegevuskohaga. (2) Loakohustusest vabastamiseks tuleb teise lepinguriigi ettevõtjal esitada majandushaldusasutusele taotlus (edaspidi loakohustusest vabastamise taotlus), mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood; 2) ettevõtja asukoha aadress; 3) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, postiaadress ja elektronposti aadress); 4) tegevusloa andnud asutuse nimi ja loa andmise kuupäev. (3) Loakohustusest vabastamise taotluse lahendamisel kontrollib majandushaldusasutus üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse olemasolu. Majandushaldusasutus lahendab loakohustusest vabastamise taotluse ning vastab teise lepinguriigi ettevõtjale käesolevas seaduses tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Majandushaldusasutus võib loakohustusest vabastamisest keelduda, kui vabastamise aluse olemasolu kontroll ei ole ettenähtud tähtaja jooksul mõistliku pingutusega võimalik. (4) Kui loakohustusest vabastamise taotluse esitab teise lepinguriigi teenuse osutaja, tuvastab majandushaldusasutus loakohustuse puudumise või olemasolu vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase lepinguriigi koostööpunkti abil. Muude teise lepinguriigi ettevõtjate puhul võib majandushaldusasutus nõuda ettevõtjalt loakohustusest vabastamise tõendamiseks vajalikke andmeid § 19 lõike 6 kohaselt. (5) Loakohustust ei ole teenuseosutajal, kes soovib alustada Eesti Vabariigis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artiklis 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal. (6) Majandushaldusasutus võib tunnistada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks või nõuda lõikes 5 nimetatud isikult tegevusloa taotlemist juhul, kui teise lepinguriigi ettevõtja teostab majandustegevust või teenuse osutaja osutab teenust täielikult või valdavas osas Eestis, kasutades seejuures Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 49 ja 56 sätestatud õigust eesmärgiga jätta täitmata Eestis kehtestatud loakohustus, eelkõige juhul, kui on ilmne, et ettevõtja ei ole teises lepinguriigis alustanud majandustegevust tegevusalal, mille suhtes loakohustusest vabastamist taotletakse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel vabastatud teenuseosutajalt võib tegevusloa taotlemist nõuda üksnes juhul, kui see on õigustatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvastiku tervise või keskkonna kaitsega ning see on kooskõlas teenuste direktiivi artikli 16 lõikega 1. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025] (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kolmanda riigi ettevõtja suhtes, kui see on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga. (8) Ettevõtja tasub loakohustusest vabastamise taotluse lahendamise eest riigilõivu määras, mis moodustab pool tegevusloa taotluse lahendamise riigilõivu määrast. Tasumisele kuuluv riigilõivusumma ümardatakse sendi täpsusega. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 23. Tegevuslubade arvu piiramine (1) Seaduses sätestatud juhul võib majandushaldusasutus piirata ettevõtjate arvu, kellele ta tegevusloa väljastab, kui seda õigustab: 1) tehniliste või looduslike ressursside piiratus; 2) olulisest avalikust huvist tulenev põhjus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiratud arvuga tegevuslubade andmiseks viib majandushaldusasutus läbi valikumenetluse, kus tagatakse majandushaldusasutuse erapooletus, taotlejate võrdsed võimalused ja valikumenetluse läbipaistvus, eelkõige piisav teave valikumenetluse alustamise, selle kestuse ja lõpetamise kohta. Selleks teeb majandushaldusasutus avalikult teatavaks vähemalt käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud teabe. (3) Majandushaldusasutus teeb tegevuslubade arvu piiramise põhjuse äralangemise esimesel võimalusel avalikult teatavaks. (4) Majandushaldusasutus ei või piiratud arvuga tegevuslubade andmisel eelistada teiste ettevõtjate ees ettevõtjat või temaga seotud isikut üksnes põhjusel, et ettevõtja on varem samal tegevusalal tegutsenud. § 24. Tegevusloa tähtaeg (1) Majandushaldusasutus annab tegevusloa tähtajatult, välja arvatud juhul, kui kehtivusaja piirang on olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel ette nähtud seadusega või seda taotleb ettevõtja ise. (2) Kui tegevuslubade arv on tehniliste või looduslike ressursside piiratuse tõttu või olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel piiratud, antakse tegevusluba seaduses sätestatud tähtajaga, mis ei piira konkurentsi rohkem, kui on vajalik selleks, et võimaldada teenuse osutajal korvata investeeringuga seotud vajalikud kulud ja teenida investeeritud kapitalilt põhjendatud tulu. Tähtaeg ei või olla automaatselt pikendatav ilma majandustegevuse nõudeid kontrollimata ja teiste ettevõtjate tegevusloa taotlusi arvestamata ega anda muid eeliseid teiste taotlejate ees ettevõtjale, kelle tegevusloa tähtaeg on lõppemas või just lõppenud, ega nimetatud ettevõtjaga seotud isikule. § 25. Tegevusloa andmisest keeldumine (1) Majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest järgmistel juhtudel: 1) ettevõtja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tulenev majandustegevuse keeld; 2) ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele; 3) käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud või ei ole tema esitatud kava majandushaldusasutuse hinnangul piisav selleks, et rikkumisi vältida; 4) ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel. (2) Kui majandushaldusasutus piirab tegevuslubade arvu ning annab tegevusloa valikumenetluse alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmistel juhtudel: 1) valikumenetluses osalenud ettevõtja ei osutunud valituks; 2) uue tegevusloa andmiseks ei ole valikumenetluse läbiviimine võimalik põhjusel, et ettevõtjate arvu piiramise põhjus välistab täiendavate tegevuslubade andmise. (3) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest üksnes tegevusalal, mille suhtes esinevad käesolevas paragrahvis sätestatud keeldumise alused. § 26. Loamenetluste ühendamine (1) Kui ettevõtja esitab samal ajal taotluse mitmel tegevusalal tegevusloa saamiseks ning esitatud tegevusloa taotluste lahendamisel on pädev sama majandushaldusasutus, otsustab majandushaldusasutus ettevõtja nõusolekul, et ettevõtjale antav tegevusluba sisaldab selles märgitud ulatuses kõiki majandustegevuse alustamiseks nõutud tegevuslube, ühendades selleks ettevõtja taotletavate tegevuslubade kontrolliesemed ja tegevusloa taotluste menetlused. Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks kehtivad erinevad tähtajad, kohaldub ühendatud tegevusloa andmisele neist kõige pikem tähtaeg. (2) Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks on ette nähtud erinevad riigilõivu määrad, kohaldub neist kõige suurem määr. § 27. Esialgne tegevusluba (1) Tegevusloa taotluse lahendamisel võib majandushaldusasutus lubada ettevõtjal enne tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete lõplikku kontrollimist majandustegevust alustada (edaspidi esialgne tegevusluba), kui on täidetud järgmised tingimused: 1) esialgse tegevusloa vastu on avalik huvi või ettevõtja õigustatud huvi, mis kaalub üles tegevusloa esialgsest andmisest avalikule korrale tekkida võiva ohu; 2) esialgse hinnangu kohaselt on põhjust eeldada, et puuduvad käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alused. (2) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, võib majandushaldusasutus esialgse tegevusloa anda majandustegevuse alustamiseks tegevusalal, mille suhtes on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused. (3) Ettevõtja kannab esialgse tegevusloa alusel tegutsemisest tulenevaid riske, sealhulgas riski, et tegevusloa andmisest keeldutakse, ning ta on põhjendatud vajaduse korral kohustatud majandushaldusasutuse ettekirjutusel taastama esialgse tegevusloa andmisele eelnenud olukorra. (4) Esialgne tegevusluba muutub kehtetuks tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega. § 28. Tegevusloa eelotsus ja nõuete täitmise leping (1) Ettevõtja õigustatud huvi olemasolu korral tuvastab majandushaldusasutus ettevõtja taotlusel üksikute tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise eelhaldusaktiga (edaspidi eelotsus). (2) Majandushaldusasutus sõlmib ettevõtja taotlusel temaga eelotsuse asemel halduslepingu, milles lepitakse lisaks majandustegevuse nõuete täitmisele muu hulgas vajaduse korral kokku tingimused, mida loetakse kontrollieseme nõude täitmiseks või millisel viisil on nõude täitmine lubatav (edaspidi nõuete täitmise leping). (3) Majandushaldusasutus tuvastab majandustegevuse nõude täitmise või teatud viisil täitmise lubatavuse eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga enne nende tegelikku täitmist, kui ettevõtja esitab selleks taotluses asjaomase kava. (4) Majandushaldusasutus teeb eelotsuse, sõlmib nõuete täitmise lepingu või keeldub sellest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning eelnevalt esitatud tegevusloa taotluse korral mõistliku aja jooksul enne selle lahendamist. (5) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist piirdub majandushaldusasutus tegevusloa taotluse lahendamisel majandustegevuse nõuete kontrolliga, mille täitmine ei ole tegevusloa eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud, ega kaldu tegevusloa taotluse edasisel lahendamisel eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale. Majandushaldusasutus kontrollib tegevusloa taotluse lahendamisel eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud majandustegevuse nõuet uuesti ning võib kalduda eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale, kui majandustegevuse nõude täitmine tuvastati käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kava alusel ning ettevõtja ei ole seda kava järginud. (6) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist tekib ettevõtjal õigus tegevusloa saamiseks kohe, kui on tuvastatud kõikide tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmine, sealhulgas nende täitmine eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga lubatud viisil. (7) Tegevusloa eelotsuse või halduslepingu kehtivuse tähtaeg on kaks aastat alates eelotsuse andmisest või nõuete täitmise lepingu sõlmimisest, kui eelotsuses või nõuete täitmise lepingus ei ole märgitud teistsugust tähtaega. 3. peatükk Majandustegevuse teostamine 1. jagu Ettevõtja kohustused majandustegevuse teostamisel § 29. Ettevõtja hoolsuskohustus () Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). § 30. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus (1) Loakohustusega tegevusala puhul teatab ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist (edaspidi majandustegevuse muutmise kavatsuse teade). Majandustegevuse muutmise kavatsuse teade esitatakse ka juhul, kui ettevõtja asutab tütarettevõtja, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames. (2) Ettevõtjast sõltumata aset leidnud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (edaspidi majandustegevuse muutumise teade). (3) Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed. (4) Kui teatest nähtub, et muudatused toovad kaasa mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele või tegevusloa kõrvaltingimusele, vajaduse kontrollida majandustegevuse nõudeid, muuta tegevusluba või taotleda uut tegevusluba, teavitab majandushaldusasutus sellest viivitamata ettevõtjat. Tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajaduse ilmnemisel käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teateid tegevusloa muutmise taotlusena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on esitanud teates märke, et ta seda ei soovi. (5) Selliste majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed (edaspidi majandustegevuse üldandmete muutumise teade). (6) Ettevõtja esitab koos majandusaasta aruandega kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (7) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab koos tuludeklaratsiooniga kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (8) Ettevõtja, kes ei ole kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud kinnitust koos majandusaasta aruandega või tuludeklaratsiooniga, esitab igal aastal 30. juuniks ühtse kontaktpunkti kaudu kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 31. Teenuseosutaja kohustused (1) Teenuseosutaja ei või diskrimineerida klienti tema kodakondsuse või elu- või asukoha tõttu, eelkõige ei tohi olla diskrimineerivad teenuseosutaja poolt avalikustatud kaupade või teenuste müügitingimused, välja arvatud juhul, kui erisused on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega. (2) Teenuseosutaja teeb selgelt ja üheselt mõistetavalt ning aegsasti enne kliendiga lepingu sõlmimist, või kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, siis enne teenuse osutamist, kättesaadavaks järgmise teabe: 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isiku- või registrikood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood; 2) teise lepinguriigi ettevõtjast teenuseosutaja puhul sünniaeg, riik, asukoha aadress ja postiaadress, kui see erineb asukoha aadressist; 3) teenuseosutaja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress); 4) loakohustusega tegevusala puhul tegevusloa andnud majandushaldusasutuse andmed; 5) käibemaksukohustuslase puhul maksukohustuslasena registreerimise number; 6) reguleeritud kutseala puhul iga erialaliit või sellesarnane asutus või isik, millesse teenuseosutaja kuulub, kutsenimetus ja liikmesriik, kus kõnealune nimetus on antud; 7) teenuse hind, kui hinna määrab ette kindlaks teenuseosutaja; 8) teenuse peamised omadused; 9) vastutuskindlustuse või muu tagatise olemasolu nõude korral vastutuskindlustuse või muu tagatise suurus, rahaühik ja kehtivuse piirkond, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustusandja või muu tagatise andja nimi ja kontaktandmed; 10) ettevõtja kasutatavad üldtingimused ja -sätted sellise müügijärgse garantii kohta, mida ei ole ette nähtud seadusega, ning lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja kohtualluvust puudutavate lepingusätete olemasolu ja kasutamise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave tuleb teenuseosutajal teha hõlpsasti kättesaadavaks kas lepingu sõlmimise kohas, mis tahes teabekandjal või teenuseosutaja antud veebilehe aadressil. (4) Teenuseosutaja esitab kliendi taotlusel: 1) teenuse hinna, kui teenuseosutaja ei ole teenuseliigi hinda ette kindlaks määranud, või juhul, kui täpset hinda ei saa teatada, hinna arvutamise metoodika, et klient saaks hinda kontrollida, või piisavalt üksikasjaliku hinnaprognoosi koos arvutusmetoodikaga; 2) reguleeritud kutsealade puhul viite asutamiskoha liikmesriigis kohaldatavale kutse-eeskirjale ja sellega tutvumise võimalusele; 3) teabe oma tegevusalade ja koostööpartnerite kohta, mis on asjaomase teenusega otseselt seotud, ning huvide konflikti vältimiseks võetud meetmete kohta; 4) mis tahes tegevusjuhendid, mida teenuseosutaja peab järgima, ning veebilehe aadressi, kus selliste tegevusjuhenditega saab elektroonilisel teel tutvuda, täpsustades, millises keeles on nimetatud teave kättesaadav; 5) teabe vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikkuse kohta, täpsustades, kuidas on võimalik saada üksikasjalikku teavet kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ja selle kasutamise tingimuste kohta. 2. jagu Tegevusloa muutmine § 32. Tegevusloa muutmise alused (1) Tegevusloa muutmine on tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine. (2) Majandushaldusasutus võib tegevusluba muuta järgmistel alustel: 1) ettevõtja taotlus; 2) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ning mis kaalub üles ettevõtja huvi senistel tingimustel tegevust jätkata ja mida on võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega. § 33. Tegevusloa muutmise menetlus (1) Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras. (2) Kui tegevusloa muutmise algatab majandushaldusasutus, edastab ta tegevusloa omajale muutmise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab muutmist ning millele lisab selgituse kavandatava muutmise sisu kohta. Tegevusluba omaval ettevõtjal on õigus esitada kavandatava muutmise kohta seisukoht 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Majandushaldusasutus otsustab muutmise või muutmata jätmise tegevusloa andmiseks sätestatud korras 30 päeva jooksul ettevõtja seisukoha saamisest arvates, ning kui ettevõtja seisukohta ei esita, siis 30 päeva jooksul seisukoha esitamise tähtaja möödumisest arvates. (3) Majandushaldusasutus võib muuta tegevusluba ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaegu järgimata, teavitades sellest viivitamata ettevõtjat, kui tegevusloa muutmisega viivitamine suurendab käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju või ohu realiseerumise tõenäosust. Tegevusluba muudetakse alates muutmise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast. 4. peatükk Majandustegevuse lõppemine ja jätkamine 1. jagu Majandustegevuse lõppemine § 34. Majandustegevusest loobumine (1) Ettevõtja teatab majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja (edaspidi majandustegevusest loobumise teade). (2) Majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (edaspidi majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). (3) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates. (4) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates. (5) Majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. (6) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 8 sätestatud kohustust ning kelle kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud kuus kuud. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 35. Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine (1) Üldhuviteenuse osutaja, kes soovib vähemalt osaliselt või ajutiselt loobuda üldhuviteenuse osutamisest, sealhulgas loobuda üldhuviteenuse osutamisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu, teatab majandushaldusasutusele sellest vähemalt kolm kuud ette (edaspidi üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade). (2) Üldhuviteenuse osutamisest loobumisel tagab majandushaldusasutus üldhuviteenuse osutaja klientidele teenuse toimepidevuse. Kui üldhuviteenuse osutaja loobumise ajaks mujalt teenuse saamine on võimatu või ebamõistlikult kulukas, võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks (edaspidi jätkamise ettekirjutus). (3) Jätkamise ettekirjutusega võib üldhuviteenuse osutajat kohustada jätkama üldhuviteenuse osutamist pärast kavandatud loobumise tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Ettekirjutusega määratud jätkamise kohustuse tähtaeg võib olla kuni üheksa kuud, arvates ettevõtja poolt üldhuviteenuse osutamise loobumise kavatsusest teatamisest või sellise kavatsuse muul viisil majandushaldusasutusele teatavaks saamisest. (4) Üldhuviteenuse osutamiseks kasutatava kinnisasja võib avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, kui see on vajalik üldhuviteenuse toimepidevuse tagamiseks. Avalikes huvides omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt. Menetluse läbiviimisel ei pea järgima nimetatud seaduses sätestatud tähtaegu ja üldhuviteenuse osutajale ei maksta lisaks tasule täiendavaid hüvitisi. Kinnisasja omandamise menetluse jooksul võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale menetluse jätkamise ettekirjutuse kuni menetluse lõpuni. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (5) Üldhuviteenuse osutajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi kohaselt tehtud jätkamise ettekirjutuse täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui tema poolt üldhuviteenuse osutamisest loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutamisest loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ettevõtja on kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] (6) Asjaomaseks majandushaldusasutuseks käesoleva paragrahvi tähenduses on loakohustusega tegevusalal majandushaldusasutus, kes on pädev tegevusloa andmiseks, muul tegevusalal aga majandushaldusasutus, kes on pädev määrama ettevõtja tegevuspiirkonna või lõpetama ettevõtjaga üldhuviteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu. § 36. Majandustegevuse keelamine (1) Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (edaspidi majandustegevuse keeld). (2) Majandustegevuse keelu korral kaotab isik õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sellel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises. (3) Loakohustusega tegevusalal võib keelamise aluseks olla üksnes tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate kohustuste rikkumine. (4) Majandustegevuse võib keelata üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Keelamise ulatus märgitakse keelamise otsuses. (5) Majandustegevuse võib keelata majandushaldusasutus, kelle ülesanne on teostada järelevalvet nende majandustegevuse nõuete täitmise üle, mille rikkumine on keelamise aluseks. Kui selline pädevus on nii riigi majandushaldusasutusel kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse majandushaldusasutusel, otsustab keelamise riigi majandushaldusasutus. Kui selline pädevus on mitmel riigi majandushaldusasutusel, on keelamise õigus igaühel neist ning keelamismenetluse algatanud majandushaldusasutus kaasab teise pädeva asutuse arvamuse andmiseks. (6) Majandustegevuse keeld kehtib üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Keelu kehtivuse ajal võib isik, kelle majandustegevus on keelatud, igal ajal taotleda keelu kehtetuks tunnistamist. Majandustegevuse keelu kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse keeldu kohaldanud majandushaldusasutusele koos ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kavaga, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ettevõtja kavatseb tagada edaspidi nende majandustegevuse nõuete täitmise, mille rikkumine oli keelu kohaldamise aluseks. Majandushaldusasutus lahendab taotluse 30 päeva jooksul selle saamisest arvates ning tunnistab keelu kehtetuks juhul, kui hindab esitatud hoolsuskohustuse täitmise kava piisavaks majandustegevuse nõuete edaspidise täitmise tagamiseks. (7) Kui majandustegevuse keeldu kohaldatakse tegevusalal, mil …