← Eesti

Raamatupidamise seadus

Lühidalt

See seadus loob õiguslikud alused ja kehtestab põhinõuded raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuvalt.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 20.07.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 10.07.2025, 3 Raamatupidamise seadus1 Vastu võetud 20.11.2002 RT I 2002, 102, 600 jõustunud käesoleva seaduse §-le 62. Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.12.2003 - RT I 2003, 88, 588 - 01.01.2004 08.12.2004 - RT I 2004, 90, 616 - 01.01.2005 27.11.2005 - RT I 2005, 61, 478 - 01.12.2005 06.12.2006 - RT I 2006, 61, 456 - 01.01.2007 24.10.2007 - RT I 2007, 58, 380 - 19.11.2007 04.06.2008 - RT I 2008, 27, 177 - 10.07.2008 04.06.2008 - RT I 2008, 27, 177 - 01.01.2009 11.03.2009 - RT I 2009, 19, 116 - 06.04.2009, osaliselt 01.07.2009 29.10.2009 - RT I 2009, 54, 363 - 01.01.2010 27.01.2010 - RT I 2010, 9, 41 - 08.03.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 28.10.2010 - RT I, 12.11.2010, 1 - 15.11.2010 02.05.2012 - RT I, 25.05.2012, 8 - 04.06.2012 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 2 - 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 3 - 01.01.2018, osaliselt 23.03.2016 ja 01.01.2016 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 10.12.2015 - RT I, 30.12.2015, 4 - 01.01.2016, osaliselt 01.01.2017; seaduse tekstis asendatud sõna „majandustulemus” sõnaga „finantstulemus” vastavas käändes. 15.12.2016 - RT I, 27.12.2016, 1 - 01.01.2017 20.04.2017 - RT I, 09.05.2017, 1 - 01.07.2017, osaliselt 01.01.2018 20.02.2019 - RT I, 15.03.2019, 3 - 01.07.2019 05.05.2021 - RT I, 13.05.2021, 1 - 01.06.2021 10.11.2021 - RT I, 23.11.2021, 1 - 31.12.2021 13.04.2022 - RT I, 05.05.2022, 1 - 01.02.2023 18.09.2024 - RT I, 10.10.2024, 1 - 01.07.2025 17.12.2024 - RT I, 07.01.2025, 1 - 17.01.2025 19.06.2025 - RT I, 10.07.2025, 2 - 20.07.2025 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. § 2. Raamatupidamiskohustuslane (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. (5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005] (6) Kui raamatupidamiskohustuslane lakkab täitmast käesoleva seaduse § 3 punktides 14–20 nimetatud kriteeriume, lõpeb tema majandusaasta aruande koostamist käsitlevate käesoleva seaduse erisätete kohaldamine üksnes juhul, kui ta ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel aruandekuupäeval. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kelle peamiseks tuluallikaks on kaupade ja teenuste müük, võib käesoleva seaduse § 3 punktides 14–17 sätestatud kriteeriumidele vastavuse hindamisel lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 3. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) vara – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 2) kohustis – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 3) omakapital – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 4) tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 5) kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 6) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti finantsaruandluse standard – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täpsustab käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend); [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] 8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad raamatupidamist, ja üldtunnustatud finantsaruandluse standardid; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] 9) üldtunnustatud finantsaruandluse standardid – Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl International Financial Reporting Standards), väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS for SMEs – ingl International Financial Reporting Standard for Small and Medium-sized Entities), Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Rahvusvahelise Avaliku Sektori Arvestusstandardi Nõukogu (International Public Sector Accounting Standards Board (IPSASB)) kinnitatud rahvusvahelised avaliku sektori finantsarvestuse standardid (IPSAS – ingl International Public Sector Accounting Standards) ja muud analoogsed standardid; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 9^1) Euroopa kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid (ESRS – ingl European Sustainability Reporting Standards), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76) artikli 29b lõike 1 alusel; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 9^2) Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid VKE jaoks (ESRS for SME – ingl European Sustainability Reporting Standards for small and medium-sized undertakings), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 alusel; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 9^3) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid – Rahvusvaheliste Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB – ingl International Sustainability Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised kestlikkusaruandluse standardid (IFRS S – ingl IFRS Sustainability Disclosure Standards), Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI – ingl Global Reporting Initiative) kinnitatud kestlikkusaruandluse standardid ja muud analoogsed kestlikkusaruandluse standardid, arvestades Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusakti nõudeid; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 10) [kehtetu - RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] 11) tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); 12) kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); 13) majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum; [RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010] 14) mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 15) väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 16) keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 17) suurettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 18) väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta aruandekuupäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 15 nimetatud tingimusi; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 19) keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike konsolideerimisgrupp ja kelle aruandeaasta aruandekuupäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 16 nimetatud tingimusi; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 20) suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike ega keskmise suurusega konsolideerimisgrupp. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE § 4. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. [RT I 2005, 61, 478 - jõust. 01.12.2005] § 5. Tekke- ja kassapõhine arvestus (1) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. (2) Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. (3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi (edaspidi kirjend) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 7. Algdokument (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. (3) Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. (4) Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamisregistrites tuleb alg- või koonddokumendile lisada viide kirjendile. (5) Algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi. (6) Masintöödeldavus käesoleva seaduse tähenduses on andmevoo tunnus, mis tekib, kui andmevoo loomisel on kasutatud ühtlustatud andmekirjeldust, nii et selleks loodud infotehnoloogilised rakendused suudavad üheselt tuvastada andmevoo sisemise struktuuri ja üksikud faktiväited. (7) Algdokumentide põhjal koostatud koonddokumendile kohaldatakse algdokumendile kehtestatud nõudeid. (8) Kui raamatupidamisregistrit ei peeta masintöödeldavalt, on reguleerimiskande algdokumendiks raamatupidamisõiend. (9) Algdokumenti on lubatud üle viia teise vormingusse või teisele teabekandjale, kui üleviimise käigus ei muudeta majandustehingut puudutavaid algdokumendi andmeid ning tagatakse algdokumendi vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Sellisel juhul võib raamatupidamiskohustuslane säilitada üksnes muudetud vorminguga või teisel teabekandjal algdokumenti. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 7^1. Masintöödeldava algdokumendi vorming ja esitamise tingimused (1) Masintöödeldava algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse kokku tehingupartnerite vahel, kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti. Tehingupartneri puudumisel määrab masintöödeldava algdokumendi vormingu kindlaks raamatupidamiskohustuslane. (2) Masintöödeldava algdokumendi käitlemisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus, riigi julgeolek ning ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kes soovib, et talle esitatakse üksnes masintöödeldavaid arveid (edaspidi e-arve), või e-arvete käitlemise teenuse osutamiseks temaga asjakohase lepingu sõlminud isik edastab selle kohta info äriregistrile. Äriregister märgib raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve käitleja tunnuse või muu e-arve vastuvõtu kanali andmetega. [RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] (4) [Kehtetu - RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] (5) [Kehtetu - RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] (6) [Kehtetu - RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase standardi kasutamises. [RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 nimetatud nõudeid ei pea kohaldama, kui: 1) masintöödeldav algdokument esitatakse julgeolekuasutusele; 2) masintöödeldav algdokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet; 3) masintöödeldava algdokumendi andmetele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus; 4) masintöödeldava algdokumendi vormingu ja esitamise kohta on seaduse või selle alusel antud määrusega ette nähtud käesolevas seaduses sätestatust erinev kord. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud juhtudel lepitakse algdokumendi vorming ja esitamise tingimused kokku tehingupartnerite vahel. (10) [Kehtetu - RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] (11) [Kehtetu - RT I, 10.10.2024, 1 - jõust. 01.07.2025] § 8. Raamatupidamise kontoplaan (1) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. (2) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõudeid. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] § 9. Raamatupidamisregistrid (1) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. (3) Raamatupidamisregistrit peetakse masintöödeldavalt. Raamatupidamisregister võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole raamatupidamisregistri masintöödeldavalt pidamise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 10. Parandused registrites [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] () Kirjendi parandamine või kustutamine on lubatud üksnes juhul, kui kirjend tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga. Paranduse sisu või kustutamise põhjus ning paranduse või kustutamise aeg peavad käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul olema tuvastatavad. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 11. Raamatupidamise sise-eeskiri (1) Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustiste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõudeid. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] § 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. (3) Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud dokumente ja andmeid säilitatakse masintöödeldavalt. Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus ja tõendusväärtus peavad olema tagatud kogu säilitustähtaja jooksul. Dokumente ja andmeid võib säilitada muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole dokumentide ja andmete masintöödeldavalt säilitamise võimalust ning selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi. [RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 3. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE § 13. Majandusaasta (1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. (2) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (3) Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. (4) Riigi, samuti riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. § 14. Majandusaasta aruande koostamine (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. [RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010] (1^1) Mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] (2) Majandusaasta aruande koostamine hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) majandusaasta aruande heakskiitmine. [RT I, 25.05.2012, 8 - jõust. 04.06.2012] (2^1) Majandusaasta aruande esitamine hõlmab järgmisi tegevusi: 1) audiitorkontroll; 2) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 3) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. [RT I, 25.05.2012, 8 - jõust. 04.06.2012] (3) Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] § 14^1. Majandusaasta aruande taksonoomia (1) Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavad aruandevormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, määrates kindlaks ka taksonoomia standardi, elemendid ja taksonoomia haldaja. [RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) [Kehtetu - RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Raamatupidamiskohustuslane lähtub majandusaasta aruande ja lõpparuande ning nendega koos esitatavate dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud taksonoomiast. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (4) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis raamatupidamiskohustuslane on seaduses sätestatud korras esitanud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega. (5) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik võib raamatupidamiskohustuslaselt nõuda taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, kui: 1) andmeid nõutakse enne, kui raamatupidamiskohustuslane on andmed registrile esitanud ja kui registrile majandusaasta aruande esitamiseks sätestatud tähtaega ei ole võimalik ära oodata; 2) andmeid nõutakse registrile esitatud andmetega võrreldes erineva perioodi kohta ja kui registrile esitatud andmetest ei ole võimalik soovitud andmeid mõistlikult tuletada; 3) nõutavate andmete mõisted ei ole taksonoomia elementide mõistetega identsed ja kui taksonoomia elementide andmetega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. (5^1) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik võib andmete esitamisega kaasneva halduskoormuse vähendamise eesmärgil võimaldada raamatupidamiskohustuslasel esitada majandusaasta aruandes ning sellega koos esitatavates dokumentides avaliku sektori andmebaasides ristkasutatavaid andmeid. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse, Eestis registreeritud avalik-õigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandele, filiaali aruandele ning välismaa äriühingu aruandele, mille esitab filiaali juhataja registrile avaldamiseks. [RT I, 23.11.2021, 1 - jõust. 31.12.2021, § 14¹ lõike 6 muudatus, mis jõustub 2021. aasta 31. detsembril, kohalduvad pärast muudatuste jõustumist algavale majandusaastale.] (7) Käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei pea lähtuma raamatupidamiskohustuslane, kes korraldab oma raamatupidamist käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel või kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse tähenduses finantsteenuste osutamine või kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande. [RT I, 25.05.2012, 8 - jõust. 04.06.2012] § 15. Raamatupidamise aastaaruanne (1) Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. [RT I 2009, 19, 116 - jõust. 06.04.2009] (2^1) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (edaspidi lühendatud raamatupidamise aastaaruanne). [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] (2^2) Mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (2^3) Väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (3) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (4) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest. (5) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes). [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 16. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustisi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustistest ning majandustehingutest; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb käesolevast seadusest või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab finantsinformatsiooni asjakohasust ja tõepärast esitust; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustiste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. § 17. Rakendatav finantsaruandluse standard [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] (1) Finantsarvestuse korraldamine ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega ja ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist: 1) Eesti finantsaruandluse standard; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheline finantsaruandluse standard (edaspidi otsekohalduv standard). (2) Äriühing, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturule, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja peavad finantsaruandluses lähtuma otsekohalduvast standardist. (3) Eesti Panga finantsaruandluses kasutatavad põhimõtted määrab Eesti Panga president kooskõlas Euroopa Keskpanga aruandlusjuhenditega. Valdkondades, mida need ei reguleeri, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. (4) Riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik ja eelnimetatud raamatupidamiskohustuslasega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv raamatupidamiskohustuslane, kelle eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi taotlemine, peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. (5) Raamatupidamiskohustuslane, kelle eesmärgiks on majandustegevuse kaudu kasumi taotlemine ja kelle üle riigiraamatupidamiskohustuslasel, kohaliku omavalitsuse üksusel või muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, peab finantsaruandluses lähtuma ühest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud aruannete vormidest ja nende esitamise korrast. (6) Valdkondades, mida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud standardid ei reguleeri, on raamatupidamiskohustuslasel lubatud finantsaruannete koostamisel lähtuda üldtunnustatud finantsaruandluse standarditest ulatuses, milles need pole vastuolus Eestis kehtivate õigusaktidega. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] § 18. Bilanss ja kasumiaruanne (1) Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (2) Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). (3) Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab kasutama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemidest. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] Raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub käesoleva seaduse § 14^1  lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest, võib esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjeid kasvavas likviidsuse järjekorras. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (3^1) [Kehtetu - RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (3^2) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes võivad mikro- ja väikeettevõtja esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete alaliigendused bilansi asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (3^3) Suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes lähtub käesoleva seaduse § 14^1 lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest, peab esitama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (3^4) Käesoleva seaduse § 14^1 lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemist ja lisas 2 esitatud ühest kasumiaruande skeemist, võib: 1) esitada bilansikirjete alaliigendusi bilansi asemel lisades; 2) avaldada ebaolulisi bilansi ja kasumiaruande kirjeid summeeritult, lähtudes olulisuse printsiibist; 3) täpsustada bilansi ja kasumiaruande kirjete nimetusi; 4) lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi või kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (4) Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades esitatutest erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Nimetatud skeemi valikul tuleb muu hulgas lähtuda käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud raamatupidamise aastaaruande eesmärgist ning vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide nõuetest. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] § 19. Rahavoogude aruanne (1) Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). (2) Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. (3) Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (4) Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. § 20. Omakapitali muutuste aruanne (1) Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (2) Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. (3) Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. [RT I 2005, 61, 478 - jõust. 01.12.2005] § 21. Raamatupidamise aastaaruande lisad (1) Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu ja olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna); 5) töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse § 25^1  lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa; 6) ülevaate aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt raamatupidamiskohustuslasele mitteturutingimustel eraldatud vahenditest, sealhulgas saadud riigiabist, ja nende kasutamisest; 7) sihtasutusest raamatupidamiskohustuslase soodustatud isikute nimekirja või viite allikale, kui see teave on avalikust allikast kättesaadav; 8) mittetulundusühingust raamatupidamiskohustuslase liikmete arvu füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa; 9) muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise aastaaruande lisas ülevaate aruandeaastal arvestatud audiitorettevõtja kliendilepingu tasude suurusest, jaotatuna: 1) auditi tasudeks; 2) ülevaatuse teenuse tasudeks; 3) muude kindlustandvate teenuste tasudeks; 4) seonduvate teenuste tasudeks; 5) muu äritegevuse, sealhulgas maksunõustamisteenuse tasudeks. (3) Väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt: 1) teabe selle kohta, et tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega ja et see on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] 2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted; 3) õiglases väärtuses kajastatavate bilansikirjete hindamise olulised eeldused ning nende kirjete saldode muutuste analüüsi; 4) bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma; 5) tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks); 6) kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse; 7) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused; 8) erandliku tulu ja kulu kirje, mis on harvaesinevas suuruses või laadis, summa ja olemuse; 9) nende pikaajaliste kohustiste summa, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat; 10) materiaalse ja immateriaalse põhivara muutuste kirjelduse rühmade kaupa (soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ning jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud, müüdud ja üle kantud põhivara; perioodi kulum ja muud muutused); 11) olulised sündmused pärast aruandekuupäeva; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 12) oluliste bilansis kajastamata tehingute olemuse ja ärilise eesmärgi kirjelduse; 13) keskmise töötajate arvu; 14) selle konsolideerimisgrupi, kuhu väikeettevõtja kuulub, konsolideeritud finantsaruandeid koostava konsolideeriva üksuse nime ja registrijärgse asukoha. (4) Mikroettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 6, 7 ja 13 ning § 24 lõikes 10 nimetatud teabe. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (5) Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardile. (6) Kui tegevjuhtkond jõuab järeldusele, et Eesti finantsaruandluse standardi järgimisest ei piisa raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamiseks, tuleb raamatupidamise aastaaruande lisas anda informatsiooni, mis on vajalik asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni saamiseks. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] (7) Kui Eesti finantsaruandluse standardi mõne sätte järgimine takistab raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamist, on sellest sättest lubatud kõrvale kalduda, selgitades raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavaid arvestuspõhimõtteid kirjeldavas lisas kõrvalekaldumise põhjuseid. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017] (8) [Kehtetu - RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 22. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus (1) Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus. (2) Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande lisas. Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas, tuleb see asjaolu koos põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas. § 23. [Kehtetu - RT I 2009, 19, 116 - jõust. 01.07.2009] § 24. Tegevusaruanne (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. (2) Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, on kohustatud esitama tegevusaruande eraldi alajaotisena kestlikkusaruande, mis annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevatest keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest ja ühingujuhtimisest ning raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest ja seisundist. Kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslasele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande esitaja koostab kestlikkusaruande Euroopa kestlikkusaruandluse standardi alusel. VKE võib kestlikkusaruande koostada ka Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardi alusel. (4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud raamatupidamiskohustuslane, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus koostab ja avaldab konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastust ei kohaldata suurettevõtjale, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avalikustab oma tegevusaruandes: 1) teabe selle kohta, et ta on vabastatud kestlikkusaruande koostamise kohustusest; 2) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha; 3) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi. (6) Kestlikkusaruandes võib jätta avaldamata teabe raamatupidamiskohustuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta juhul, kui avaldamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, seisundist ja tema tegevuse mõjust ning kui avaldamine kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt oluliselt raamatupidamiskohustuslase äriseisundit. (7) Kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, antakse tegevusaruandes muu hulgas ülevaade raamatupidamiskohustuslase: 1) peamistest tegevusvaldkondadest ning toote- ja teenusegruppidest; 2) juhtimis- ja organisatsiooni struktuurist, sealhulgas välisriigis registreeritud filiaalidest; 3) aruandeaasta jooksul tehtud ja lähitulevikus planeeritavatest olulisematest investeeringutest; 4) olulisematest uurimis- ja arendustegevuse projektidest ning nendega seotud väljaminekutest aruandeaastal ja järgmistel aastatel; 5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, kui see ei sisaldu lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seaduste järgi tuleb auditeerida, tegevusaruandes oma: 1) tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele; 2) äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatule, kui see ei sisaldu lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldavad suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, oma tegevusaruandes: 1) peamisi immateriaalseid ressursse, nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile; 2) tegev- ja kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika eesmärke, rakendamist ja tulemusi. (10) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital aruandekuupäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruandes omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi. (11) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata: 1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis; 2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 24^1. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele näidatakse aktsiaseltsi või osaühingu, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad aktsiad või osad on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, tegevusaruandes ära: [RT I 2009, 19, 116 - jõust. 06.04.2009] 1) aktsia- või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia- või osakapitalis; 2) kõik põhikirjakohased väärtpaberite võõrandamise piirangud, sealhulgas väärtpaberiomandi piirangud või vajadus saada nõusolek äriühingult või teistelt väärtpaberiomanikelt; 3) kõik äriühingule teada olevad äriühingu ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud väärtpaberite võõrandamise piirangud; 4) oluline osalus vastavalt väärtpaberituru seaduse §-s 9 sätestatule; 5) spetsiifilisi kontrolliõigusi andvate väärtpaberite omanikud ja nende õiguste kirjeldus; 6) kontrollisüsteem töötajate osalusskeemi korral, kui töötajad ei teosta oma kontrolliõigusi otse; 7) kõik hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ja eelisaktsia hääleõiguse olemasolu, sealhulgas hääleõiguse piiramine teatud protsentuaalse osaluse või häälte arvuga, hääleõiguse kasutamisele seatavad tähtajad või süsteemid, mille korral väärtpaberitega seotud rahalised õigused ja väärtpaberite omamine on koostöös äriühinguga teineteisest lahutatud; 8) äriühingu juhatuse liikmete valimise, määramise, tagasiastumise ja tagasikutsumise sätted ja reeglistik, mis on kehtestatud õigusaktidega; 9) äriühingu põhikirja muutmise sätted ja reeglistik, mis on kehtestatud õigusaktidega; 10) äriühingu juhatuse liikmete volitused, sealhulgas volitused aktsiaid emiteerimida ja tagasi osta; 11) äriühingu ja selle juhatuse või töötajate vahelised kokkulepped, milles sätestatakse hüvitised seoses väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatud ülevõtmisega; 12) kõik olulised kokkulepped, milles äriühing on osapooleks ja mis jõustuvad, muutuvad või lõpevad, kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatule saavutab äriühingu üle valitseva mõju teine isik, ja selliste kokkulepete mõju, välja arvatud juhul, kui nende olemuse tõttu tekiks nende avaldamisest äriühingule tõsine kahju. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 24^2. Ühingujuhtimise aruanne (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele lisab raamatupidamiskohustuslane, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande. (2) Ühingujuhtimise aruanne peab olema koostatud viisil, mis võimaldab asjatundlikul ja huvitatud isikul saada raamatupidamiskohustuslase tegevuse kohta asjakohast informatsiooni ühingus rakendatavate juhtimispõhimõtete kohta. (3) Ühingujuhtimise aruanne peab sisaldama: 1) viidet hea ühingujuhtimise tavale, mida raamatupidamiskohustuslane rakendab; 1^1) ülevaadet selle kohta, kuidas raamatupidamiskohustuslane on hea ühingujuhtimise tava rakendanud; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 2) põhjalikku ja argumenteeritud selgitust selle kohta, miks raamatupidamiskohustuslane ei järgi hea ühingujuhtimise tava; 3) juhtimis- ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseisu ja töö korraldatuse kirjeldust; 4) käesoleva seaduse § 24^1 punktides 4, 5 ja 7–10 nimetatud andmeid; 5) sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldust seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessiga. [RT I 2009, 19, 116 - jõust. 06.04.2009] (4) Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] § 25. Majandusaasta aruande vorminõue ja heakskiitmine [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (1) Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 2 ja 4 nimetatud kestlikkusaruande koostaja peab märgistama oma tegevusaruande, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), täpsustatud elektroonilise aruandlusvorminguga. (2) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande ja muude asjakohaste dokumentidega kinnitatakse, allkirjastatakse ja esitatakse äriregistrile äriseadustikus ning selle alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud korras. Majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile kinnitavad tegevjuhtkonna liikmed majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva seaduse §-des 17 ja 24 nimetatud asjakohaste aruandlusstandarditega ning et see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta ja annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni. (3) Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande allkirjastab viivitamata pärast selle heakskiitmist vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. (4) Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea sellele lisama e-allkirja. Erandit ei kohaldata auditeeritava majandusaasta aruande puhul. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 26. Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel (1) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel või raamatupidamise kohustuse tekkimisel koostab raamatupidamiskohustuslane algbilansi, kus kajastub tema vara, kohustiste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuse tekkimist. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (2) Raamatupidamiskohustuslase esimeses asutamisjärgses raamatupidamise aastaaruandes esitatakse bilansis võrreldavate arvnäitajatena algbilansi saldod. Kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes võrreldavaid arvnäitajaid ei esitata. Rahavoogude aruandes esitatakse raha ja raha ekvivalentide algsaldona algbilansis kajastatud raha ja raha ekvivalentide summa. (3) Raamatupidamiskohustuslase likvideerimismenetluse lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõpparuande. [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] 4. peatükk KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE § 27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused (1) Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest: 1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses; 2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. (2) Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev mõju. (3) Konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega moodustavad konsolideerimisgrupi. (4) Konsolideerimine on konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. § 28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne (1) Raamatupidamiskohustuslane, kes on aruandeaastal või sellele eelnenud majandusaastal olnud konsolideeriv üksus, koostab lõppenud majandusaasta kohta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena, mis koosneb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. [RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010] (2) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande ja selle osade suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 3. peatükis, välja arvatud mikroettevõtja ja väikeettevõtja kohta, sätestatut. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (3) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 478 - jõust. 01.12.2005] § 29. Erandid (1) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad, millest pole maha arvatud omavahelisi tehinguid, ei ole suuremad kui käesoleva seaduse § 3 punktis 18 sätestatud väikese konsolideerimisgrupi bilansimahu ja netokäibe näitajad, millele on lisatud 20%. (2) Konsolideerimisgrupi majandusaa …

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.