📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2026
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026
Avaldamismärge: RT I, 19.12.2025, 3
Riigieelarve seadus1
Vastu võetud 19.02.2014
RT I, 13.03.2014, 2
jõustumine 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2017
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 2 - 23.03.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2017
19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014
19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 1 - 01.01.2016
10.12.2015 - RT I, 30.12.2015, 4 - 01.01.2016
07.06.2016 - RT I, 21.06.2016, 1 - 01.07.2016, osaliselt 01.01.2017
14.06.2017 - RT I, 01.07.2017, 1 - 01.09.2017
19.06.2017 - RT I, 07.07.2017, 4 - 17.07.2017, osaliselt 01.01.2018, 01.01.2019, 01.05.2019 ja 01.01.2020
15.04.2020 - RT I, 21.04.2020, 1 - 22.04.2020, osaliselt 01.05.2020
14.04.2021 - RT I, 17.04.2021, 1 - 18.04.2021
24.11.2021 - RT I, 07.12.2021, 1 - 15.12.2021
24.11.2021 - RT I, 07.12.2021, 2 - 01.01.2022
16.02.2022 - RT I, 10.03.2022, 1 - 21.03.2022
16.11.2022 - RT I, 30.11.2022, 1 - 10.12.2022
07.12.2023 - RT I, 22.12.2023, 2 - 01.01.2024, osaliselt 29.12.2025, jõustumine osaliselt muudetud [RT I, 19.12.2025, 1]
15.05.2024 - RT I, 28.05.2024, 1 - 07.06.2024
20.11.2024 - RT I, 28.11.2024, 1 - 29.11.2024
11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes
03.12.2025 - RT I, 19.12.2025, 1 - 29.12.2025, osaliselt 01.03.2026 ja 01.01.2027
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja riigieelarve vahendite kasutamise tingimused ja korra. Samuti sätestatakse riigieelarve koostamise alused, mille kohaselt lähtutakse riigieelarve koostamisel riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest ja strateegilistest arengudokumentidest.
(2) Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks sätestatakse käesoleva seadusega tingimused valitsussektori keskvalitsuse allsektori üksuste kohustuste võtmisele ja vahendite planeerimisele.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
§ 2. Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor
(1) Valitsussektorisse kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa punktis 2.112 nimetatud üksused.
(2) Valitsussektor jaguneb keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse (edaspidi keskvalitsus) kuuluvad üksused on:
1) valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus (edaspidi riigiasutused);
2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing (edaspidi keskvalitsuse juriidilised isikud).
(3) Valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet.
§ 3. Ministeeriumi valitsemisala
(1) Ministeeriumi valitsemisalana käsitatakse käesolevas seaduses ministeeriumi koos oma valitsemisala riigiasutustega.
(2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õigusakti, mille kehtestamise õigus või kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril, kehtestab põhiseadusliku institutsiooni juht tema institutsioonile omase aktiga, arvestades põhiseaduslikule institutsioonile ette nähtud erisusi ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Riigikantseleile ja Riigikantselei haldusalale kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut.
§ 4. Eelarvenõukogu
(1) Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse § 4^2 kohaselt moodustatud nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandusprognoose ja riigi rahandusprognoose ning jälgib käesoleva seaduse 2. peatükis toodud eelarvereeglite täitmist käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.
(2) Kui Vabariigi Valitsus ei arvesta eelarvenõukogu arvamusega, vormistatakse selle kohta Vabariigi Valitsuse otsus esimesel võimalusel, aga hiljemalt kahe kuu möödumisel arvates arvamuse esitamisest. Otsuse põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Riigi makromajandusprognoosi (edaspidi makromajandusprognoos) ja riigi rahandusprognoosi (edaspidi rahandusprognoos) kohta antud hinnangu arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium. Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(4) Eelarvenõukogu avalikustab oma arvamused eelarvenõukogu veebilehel. Eelarvenõukogul on õigus avaldada oma hinnangute ja arvamuste koostamise aluseks olevad metoodikad ja andmed ning esitleda neid arvamusi Riigikogu rahanduskomisjonile selle taotlusel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(5) Eelarvenõukogu tegevust hindab Eesti Panga nõukogu nimetatud sõltumatu väline hindaja vähemalt kord nelja aasta jooksul või Riigikogu rahanduskomisjoni taotlusel. Hinnang esitatakse Eesti Panga nõukogule, seda tutvustatakse rahandusministrile ja Riigikogu rahanduskomisjonile ning see avalikustatakse eelarvenõukogu kodulehel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 4^1. Andmete esitamine
() Rahandusministeeriumil on õigus saada ministeeriumidelt ja teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt vajalikke andmeid riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia), riigieelarve eelnõu, rahandusprognooside ning riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (edaspidi eelarve- ja struktuurikava) ja selle iga-aastase eduaruande koostamiseks ning riigieelarve kasutamise ja täitmise jälgimiseks.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
2. peatükk Riigi eelarveraamistik
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 5. Eelarvepositsioon, netokulud ja eelarvepoliitiline eesmärk
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(1) Valitsussektori eelarvepositsioon on valitsussektori kogutulude ja kogukulude vahe.
(2) Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.
(2^1) Valitsussektori netokulude määratlemisel ja arvutamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) sätestatust.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk määratakse käesolevas seaduses sätestatu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 alusel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(4) Euroopa Liidu eelarveraamistik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 121, 126 ja 136 ja selle lepingu lisaprotokollil nr 12 ning nende alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2024/1263 ning nõukogu määrusel (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11), põhinev Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimise süsteem ja põhimõtted ning nimetatud lepingu alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 5^1. Eelarvepoliitika piirmäärad
(1) Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse nii, et valitsussektori eelarvepositsioon ja võlakoormus on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi arvestades kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolliga nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetega, ning nii, et valitsussektori iga-aastane netokulude kasv on kooskõlas käesoleva seaduse § 20^1 alusel koostatud kehtiva eelarve- ja struktuurikavaga.
(2) Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse nii, et valitsussektori struktuurne puudujääk ei ületa 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades ühelgi aastal, arvestades käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi.
(3) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda kuni ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 6. Eelarvepositsiooni reeglid keskvalitsuse juriidilisele isikule
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(1) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(1^1) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(1^2) [Kehtetu - RT I, 22.12.2023, 2 - jõust. 29.12.2025 - jõustumine muudetud [RT I, 19.12.2025, 1]]
(1^3) [Kehtetu - RT I, 22.12.2023, 2 - jõust. 01.01.2024]
(2) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis.
(3) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku kavandatav põhitegevuse tulem võib olla puudujäägis kuni 30 protsendi ulatuses eelarveaasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulemi puudujääk kaetakse varem põhitegevuse tulemi ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku suhtes, kui tema kavandatava põhitegevuse tulemi puudujääk on seotud tegevuskavas või äriplaanis ettenähtud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamisega.
(5) Keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulude ning põhitegevuse kulude arvestusmetoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013.
§ 7. Korrigeerimismehhanism
(1) Kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon §-s 5^1 sätestatud piirmäärasid, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele kuu aja jooksul prognoosi avaldamisest arvates riigi rahanduse olukorra analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) Kui valitsussektori eelarvepositsiooni puudujääk ületab käesoleva seaduse §-s 5^1 sätestatud piirmäärasid rohkem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) või kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi põhjal on vajalik valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, peab Vabariigi Valitsus esimesel võimalusel, aga hiljemalt riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel rakendama meetmeid, et viia valitsussektori eelarvepositsioon vastavusse §-s 5^1 sätestatud piirmääradega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmeid tuleb rakendada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon paraneks vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujäägi erinevuse ilmnemise aastal.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetest ei piisa Euroopa Liidu eelarveraamistiku nõuete täitmiseks, rakendab Vabariigi Valitsus eelarvepositsiooni parandavaid lisameetmeid mahus, mis viib riigieelarve ja eelarvestrateegia nende nõuetega vastavusse.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 8. Kompenseerimismehhanism
[Kehtetu - RT I, 22.12.2023, 2 - jõust. 01.01.2024]
§ 9. Vabastusklausel
(1) Kui kehtib Euroopa Liidu üldine või riigipõhine vabastusklausel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 kohaselt, võib käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2 ja 2^1 sätestatud meetmete rakendamist edasi lükata, juhindudes Euroopa Liidu Nõukogu asjakohase otsuse tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatust. Vabastusklauslit võib rakendada üksnes tingimusel, et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) Euroopa Liidu üldise vabastusklausli rakendamiseks tuleb analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eestis vabastusklausli rakendamise aastal või sellele järgneval aastal. Vabastusklauslit tohib rakendada üksnes juhul, kui majandussurutis esineb ka Eestis ja see on tõsine.
(3) Majandussurutis loetakse olemasolevaks ja tõsiseks, kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud makromajandusprognoosi kohaselt on reaalse SKP aastakasv negatiivne või reaalne SKP on rohkem kui kolm protsenti madalam potentsiaalsest reaalsest SKP-st. Analüüsi ja ettepaneku vabastusklausli kohaldamiseks koos riigi rahanduse jätkusuutlikkuse analüüsiga keskpikas perspektiivis esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele.
(4) Riigipõhise vabastusklausli või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetest. Kui riigipõhist vabastusklauslit taotletakse majandussurutise tõttu, tuleb enne analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eestis vabastusklausli taotlemise aastal või sellele järgneval aastal. Kui riigipõhist vabastusklauslit taotletakse või pikendatakse mõnel muul põhjusel, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele põhjendused riigipõhise vabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 10. Keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormuse reegel
(1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (edaspidi netovõlakoormus) võib moodustada kuni 40 protsenti samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu käesoleva seaduse § 12 alusel esitatud finantsplaaniga hõlmatud perioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40 protsendi suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
(2) Keskvalitsuse juriidilise isiku võlakohustuste ja likviidsete varade arvutusmetoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 11. Erandid eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitest
(1) Riigieelarvega võib põhjendatud juhtudel kehtestada lisapiiranguid käesoleva seaduse §-des 6 ja 10 toodud keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulemile või netovõlakoormusele. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud keskvalitsuse juriidilise isiku kohustus sellistest piirangutest kinni pidada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapiirangute kehtestamine on lubatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe protsendi SKP-st;
2) riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori võlakoormuse tõusu üle 50 protsendi SKP-st;
3) Vabariigi Valitsus on kohustatud rakendama käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid.
§ 12. Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan
(1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidiline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 15. juuliks. Kui pärast andmete esitamist tehtud Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused mõjutavad finantsplaani andmeid, tuleb keskvalitsuse juriidilise isiku nõukogul kinnitada uus finantsplaan ja eelarve ning esitada finantsplaan asutajaõigusi teostava või osalust valitseva ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile hiljemalt kuu aja möödumisel arvates selle kinnitamisest.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) Nõuded finantsplaani sisule ja finantsplaani esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 13. Keskvalitsuse juriidiliselt isikult lisaandmete saamine
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril ja asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on õigus käesolevas peatükis sätestatud eelarvereeglite täitmise hindamiseks saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.
(2) Asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on riigieelarvest toetuse saamise taotluse hindamiseks ning toetuse kasutamise kontrollimiseks õigus saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.
(3) Valdkonna eest vastutav minister saab andmeid asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel.
§ 14. Eelarvereeglite täitmise jälgimine
(1) Eelarvenõukogu annab arvamuse:
1) eelarvestrateegias esitatud valitsussektori eelarvepoliitiliste eesmärkide kohta enne eelarvestrateegia kinnitamist;
2) eelarve- ja struktuurikava eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu vastavuse kohta netokulude trajektoorile ja võimalike kõrvalekallete põhjuste kohta rahandusministri taotlusel enne eduaruande esitamist Euroopa Komisjonile;
3) riigi eelarvepoliitilise eesmärgi täitmise kohta möödunud eelarveaastal hiljemalt 30 päeva enne eelarvestrateegia kinnitamist;
4) eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvu vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetele enne kava kinnitamist.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) Arvamus koostatakse, lähtudes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolli nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetest, samuti eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 14^1. Riigi eelarveraamistiku toimimise hindamine
() Eelarvenõukogu hindab käesolevas peatükis kirjeldatud riigi eelarveraamistiku toimimist vähemalt kord iga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni ettepaneku korral.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
3. peatükk Riigieelarve lähtealused
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
1. jagu Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos
§ 15. Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos
(1) Makromajandusprognoosi eesmärk on kirjeldada riigi majanduskeskkonda koos tõenäolise arenguga ja teavitada sellest avalikkust.
(2) Makromajandusprognoos on aluseks rahandusprognoosile, millega kirjeldatakse valitsussektori tulusid, kulusid ja investeeringuid koos tõenäoliste muutustega. Rahandusprognoos on eelarve- ja struktuurikava ja selle eduaruande, eelarvestrateegia ning riigieelarve eelnõu aluseks.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 16. Makromajandusprognoosile ja rahandusprognoosile esitatavad nõuded
(1) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos koostatakse igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta, tuginedes viimastele teadaolevatele andmete aegridadele. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud avaldamisajaks olla vanemad kui kaks kuud.
(2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamisel kasutatavates alternatiivsetes eeldustes juhindutakse sellest, kuivõrd paikapidavad on olnud eelmised prognoosid, ning arvestatakse asjaomaste riskistsenaariumidega. Makromajandusprognoosis esitatakse lisaks põhistsenaariumile vähemalt üks riskistsenaarium ning hinnatakse selle võimalikku mõju riigieelarve laekumisele ja tasakaalule. Rahandusprognoos koostatakse kõige tõenäolisema või sellest ettevaatlikuma makromajandusprognoosi stsenaariumi põhjal.
(3) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos peavad sisaldama tundlikkusanalüüsi, mille raames uuritakse, kuidas kujunevad peamised eelarvemuutujad erinevate majanduskasvu ja intressimäärade prognooside korral.
(4) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi seletuskirjas võrreldakse prognoosi kõige ajakohasemate Euroopa Komisjoni ja teiste sõltumatute institutsioonide prognoosidega ning kirjeldatakse ja põhjendatakse olulisi erinevusi.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 17. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine
(1) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostab Rahandusministeerium käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.
(2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad ametnikud või töötajad on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud.
§ 18. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi hindamine ning avalikustamine
(1) Eelarvenõukogu annab arvamuse makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi kohta kahe nädala jooksul nende avaldamisest arvates. Eelarvenõukogu arvamuse arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium avalikult kahe nädala jooksul eelarvenõukogu arvamuse avaldamisest arvates.
(2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast prognoosi koostamist.
§ 18^1. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi järelhindamine
(1) Eelarvenõukogu hindab regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi tõepärasust, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Eelarvenõukogu avalikustab hinnangu ning Rahandusministeerium võtab tulemused arvesse tulevaste makromajandusprognooside ja rahandusprognooside koostamisel.
(2) Rahandusministeerium esitab vajaduse korral ülevaate meetmetest, mis on vajalikud süsteemsete kõrvalekallete makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist likvideerimiseks.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
2. jagu Strateegilised arengudokumendid
§ 19. Strateegilised arengudokumendid
(1) Strateegilised arengudokumendid on riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(1^1) Riigi pikaajaline arengustrateegia on arengudokument, milles määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon, üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad muudatused nende elluviimiseks vähemalt 15 aastaks.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(2) Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.
(3) Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.
(4) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(5) Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Mõõdikud peavad olema otseselt seotud programmi eesmärkidega ja olema perioodiliselt mõõdetavad, et hinnata riigieelarve vahendite kasutamise efektiivsust ning tulemuslikkust.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(6) Strateegilised arengudokumendid peavad olema omavahel kooskõlas.
(7) Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente.
§ 20. Strateegiliste arengudokumentide koostamine, elluviimine ja muutmine
(1) Riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialused võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(2) Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.
(3) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(4) Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi, kinnitavad ministrid kogu programmi või jaotatakse programm osadeks, mille ministrid kinnitavad.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(5) Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
2^1. jagu Eelarvelise järelevalve dokumendid
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 20^1. Eelarve- ja struktuurikava
(1) Käesoleva seaduse §-dele 5 ja 5^1 vastavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse Vabariigi Valitsuselt Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile esitatavas eelarve- ja struktuurikavas. Kava avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.
(2) Eelarve- ja struktuurikava koostatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõudeid ning käesoleva seaduse §-s 5^1 sätestatud eelarvepoliitika piirmäärasid.
(3) Kui eelarve- ja struktuurikava viimane kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu korraliste valimiste aastaga, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid kinnitamiseks hiljemalt neli kuud enne järgmise eelarveaasta algust ning Vabariigi Valitsus kinnitab selle kava hiljemalt kaks kuud enne järgmise eelarveaasta algust.
(4) Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile. Hinnanguga arvestamata jätmist peab Rahandusministeerium põhjendama. Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 20^2. Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne
() Eelarve- ja struktuurikava täitmist kirjeldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetele igal aastal koostatavas eduaruandes. Eduaruanne avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 20^3. Fiskaalriskide raport
() Rahandusministeerium koostab riigi eelarveraamistiku osana regulaarselt fiskaalriskide raporti, et hinnata riske, mis võivad ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kaasavat ja kestlikku kasvu keskpikas ja pikaajalises perspektiivis. Riskide hindamisel võetakse võimaluse korral arvesse hinnanguid kliimamuutustega kaasneda võivate makrofiskaalriskide ja nendega seotud jaotuslike mõjude kohta, samuti hinnatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski ja kaudsete kohustustega kaasnevaid riske.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
3. jagu Stabiilsusprogramm
[Kehtetu - RT I, 28.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
§ 21. Eelarvestrateegia sisu
[Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 22. Eelarvestrateegia koostamine
[Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 23. Stabiilsusprogramm
[Kehtetu - RT I, 28.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
§ 23^1. Stabiilsusprogrammi sisu
[Kehtetu - RT I, 28.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
§ 24. Eelarvestrateegia kinnitamine
[kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 25. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustamine
[Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
4. peatükk Eelarvestrateegia ja riigieelarve
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
1. jagu Eelarvestrateegia ja riigieelarve sisu
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 25^1. Eelarvestrateegia sisu
(1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (edaspidi rahastamiskava). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi eelarvestrateegia periood).
(2) Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos.
(3) Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
1) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
2) valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite prognoosi, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta;
3) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas valitsussektori eelarvepositsiooni ja prognoositavat võlakoormuse suurust;
4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste, sealhulgas reformide ja investeeringute abil saavutatakse riigi eelarvepoliitilised eesmärgid;
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
5) hinnangut kavandatavate poliitikamuudatuste mõju kohta valitsemissektori rahandusele keskpikas perspektiivis ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele;
6) valitsussektori allsektorite või sinna kuuluvate üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsteavet koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
7) eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale;
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
8) võrdlust eelmise ja uuendatud eelarvestrateegia vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga muutunud;
9) kavandatavaid investeeringuid;
10) valitsussektori likviidsete varade ja võlakoormuse prognoosi, sealhulgas riigi varade, kohustuste ja netovara muutuste prognoosi (eelarveline bilanss);
11) riigi rahavoogude prognoosi;
12) põhiseaduslike institutsioonide taotletud vahendeid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus, mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud;
[RT I, 28.05.2024, 1 - jõust. 07.06.2024]
13) kavandatavaid välistoetuseid.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud kirjeldus esitatakse valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite kaupa ning selles võrreldakse poliitikamuudatuste mõju sama lõike punktis 1 nimetatud prognoosidega, milles on eeldatud, et poliitikat ei muudeta. Eraldi tuuakse välja sellised poliitikamuudatused, mis mõjutavad riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(4) Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020]
§ 26. Riigieelarve sisu
(1) Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja ministeeriumide valitsemisalade vahel.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(3) Administratiivne liigendus näitab, millised ministeeriumide valitsemisalad riigieelarve vahendeid koguvad, toetusena saavad, vahendavad või kasutavad. Administratiivses liigenduses võib tema kasutatavate vahendite osas märkida ka Vabariigi Valitsuse.
(4) Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, lähtudes järgnevast:
1) tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena;
2) kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud;
3) investeeringud on materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid;
4) finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.
(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(5^1) Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala kulud administratiivselt riigiasutuste või nende gruppide kaupa. Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal tööjõu- ja majandamiskuludeks, sotsiaaltoetusteks, muudeks toetusteks ning muudeks kuludeks, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(5^2) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(6) Põhiseadusliku institutsiooni eelarve liigendamise käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(7) Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem liigendatakse riigieelarves investeeringuobjektide kaupa.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(8) Riigisaladusega seotud valdkondade eelarve liigendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 5, 5^1 ja 7 kohaselt ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 27. Eelarveaasta
(1) Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta.
(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
§ 28. Riigieelarve ülesehitus
(1) Riigieelarves esitatakse:
1) riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve;
2) [kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
3) riigieelarve vahendite liigendus.
(2) Riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega.
(3) Riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.
§ 29. Eelarveklassifikaator
(1) Eelarveklassifikaator koosneb vahendite detailsest liigendusest ning eelarvestamisel, finantsjuhtimises ja strateegilises planeerimises kasutatavatest arvestuspõhimõtetest ja mõistetest.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(2) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(3) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(4) Eelarveklassifikaatori kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 30. Riigieelarve kohustuslik liigendus
[Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 31. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine
(1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves vähemalt eelarveklassifikaatori kohaselt kehtestatud kohustuslikus planeerimisdetailsuses ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud vahendid majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 32. Piirmääraga ja piirmäärata vahendid ning edasiantav maks
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(2) Piirmäärata vahendid on:
1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid);
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (edaspidi arvestuslikud vahendid);
3) tulu;
4) mitterahalised tulud ja kulud.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi edasiantav maks), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele.
(4) Riigieelarve seadusega määratakse piirmääraga vahendite kasutamisele limiit.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 33. Riigieelarve vahendite ülekandmine
[Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
2. jagu Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 33^1. Eelarvestrateegia koostamine
(1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(3) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(4) Taotluse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitab ministeerium, kelle pädevusvaldkonnaga on selle avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt seotud, eelarvestrateegia ja eelarve koostamiseks esitatavate andmete hulgas.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(5) Eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]
§ 34. Riigieelarve eelnõu koostamise alused
() Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja viimase rahandusprognoosi alusel.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
§ 34^1. Eelarvestrateegia ja riigieelarve kinnitamine
(1) Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
[RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(2) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(3) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(4) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
§ 34^2. Tõhustamiskava
(1) Avalike vahendite tulemuslikuks ja tõhusaks kasutuseks ning riigi toimimise paindlikkuse suurendamiseks võib Vabariigi Valitsus riigieelarve vahendite planeerimisel koostada tõhustamiskava.
(2) Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks.
(3) Tõhustamiskava koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 35. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt
(1) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(2) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(3) Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.
[RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(4) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 36. Eelarveläbirääkimised
[Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
§ 37. Riigieelarve eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses
(1) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(2) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(3) Maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.
§ 37^1. Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise erisused
[Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
§ 38. Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule
(1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
(2) Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes Riigikogu menetluses tehtud muudatusi.
(2^1) Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus, mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud.
[RT I, 28.05.2024, 1 - jõust. 07.06.2024]
(3) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
(4) [Kehtetu - RT I, 07.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
3. jagu Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus
§ 39. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus
() Riigieelarve eelnõu menetletakse Riigikogus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
§ 40. Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekud
(1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise või kulu, investeeringu või finantseerimistehingu suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, milles on märgitud vajalikud katteallikad.
(2) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist.
§ 41. Riigieelarve vastuvõtmine
() Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.
§ 42. Kulude tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud
(1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib ministeeriumi valitsemisala kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud aasta igal kuul kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta riigieelarve vastavast kulust, investeeringust või finantseerimistehingust tingimusel, et kulu, investeering või finantseerimistehing:
1) on ka alanud aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud ja
2) ei ületata üht kaheteistkümnendikku alanud aasta eelarve eelnõus ette nähtud vastava kulu, investeeringu või finantseerimistehingu summast.
(2) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, kohaldatakse kuni riigieelarve vastuvõtmiseni eelmise aasta riigieelarvega seaduse alusel kehtestatud määrasid ja piirmäärasid.
(3) Kui sõjaseisukorra ajal ei ole Riigikogu eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni. Sellisel juhul ei tohi enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kokku ületada üht kaheteistkümnendikku eelmise aasta riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahust.
4. jagu Riigieelarve muutmine ja lisaeelarve
§ 43. Riigieelarve muutmine
(1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.
(2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.
(3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.
§ 44. Lisaeelarve
(1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutes võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu lisaeelarve eelnõu.
(2) Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.
(3) Lisaeelarve eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras, arvestades § 38 lõikes 2^1 sätestatud nõudeid.
[RT I, 28.05.2024, 1 - jõust. 07.06.2024]
§ 45. Riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused
(1) Pärast kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse Riigikogu poolt heakskiitmist või mobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamist ning kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulude mahust. Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal nähakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga ette seaduses sätestatud toetus- või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 ja § 44 lõikes 1 nimetatud ajalisi piiranguid ei kohaldata, kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on:
1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või kesksetele vastaspooltele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
2) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamine;
3) kaitsevalmiduse kõrgendamine, kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamine;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
4) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud Riigikogu otsus.
(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
5. jagu Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega
§ 46. Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega
(1) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetust:
1) tasandusfondist;
2) toetusfondist;
3) juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes:
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
3) kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted;
4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud informatsiooni eelarvestrateegias ja riigieelarve eelnõus kajastamise metoodika;
5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarvepositsiooni parandamise meetmed.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
6) [kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustes saavutatud kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis. Küsimused, milles kokkulepet ei saavutata, otsustab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel.
(4) Läbirääkimistel sõlmitud kokkulepete ja poolte lahkarvamuste protokoll lisatakse eelarvestrateegiale või riigieelarve eelnõu seletuskirjale.
(5) Eelarvestrateegias esitatakse informatsioon kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavate maksude ning tasandusfondist ja toetusfondist määratavate toetuste eeldatavate suuruste kohta.
(6) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus kehtestab pärast kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannetega seotud õigusakti, mille alusel vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud jooksval eelarveaastal, hüvitab riik õigusakti kehtestamisega kaasnevad lisakulud eelarvele samas ulatuses või vähendab kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi proportsionaalselt. Hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud vähem kui 1000 euro ulatuses.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 01.03.2026]
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õigusakti kehtestamisega kaasnevaid lisakulusid ei hüvitata, kui Vabariigi Valitsuse õigusakt on kehtestatud kahe või enama kohaliku omavalitsuse üksuse kokkuleppe alusel või kui kulusid ei hüvitata üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 01.03.2026]
§ 47. Tasandusfond
(1) Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarvega või muu seadusega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.
(3) Tasandusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
§ 48. Toetusfond
(1) Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega.
(2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega ka toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega sätestatud.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(6) Toetusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
§ 49. Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksed
(1) Käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas sätestatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetuste väljamaksmise ja toetuste avansiliste maksete tegemise tingimused ja kord.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele kuni selle jaotuse kehtestamiseni igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 50. Juhtumipõhine toetus
(1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele sihtotstarbelist juhtumipõhist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2^1) Minister võib kehtestada määrusega juhtumipõhise tegevuskulutoetuse andmise tingimused ja korra, milles sätestatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ning jaotamise põhimõtted.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(3) Minister võib kehtestada määrusega juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja korra, milles sätestatakse vähemalt:
1) toetuse andmise eesmärk;
2) toetatavad tegevused;
3) toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted;
4) taotluse esitamise korral selle hindamise põhimõtted;
5) toetuse väljamaksete tegemise kord.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel:
1) toetatava investeeringuga panustatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava valdkondliku eesmärgi täitmisse;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad sisaldama vähemalt seaduses määratud perioodi;
3) omafinantseeringusse panustamise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut, arvestades finantsdistsipliini meetmeid seaduses määratud tingimustel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(5) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 51. Riikliku ülesande kulude katmine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne) kulude katmise aluseks on keskmine arvutatud kulu või tegelik kulu.
(2) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel, määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses.
(3) Minister võib kehtestada määrusega:
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted;
2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra.
(4) Hüvitise määrad riikliku ülesande kulude katmiseks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(5) Riikliku ülesande kulude katmiseks antavad vahendid tuleb kavandada riigieelarves.
(6) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas tuleb esitada informatsioon iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2017]
§ 52. Toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste kasutamine
() Kui toetuse andja ei ole ette näinud toetusfondi või juhtumipõhise toetuse kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigile, võib kohaliku omavalitsuse üksus neid kasutada järgmistel eelarveaastatel samal otstarbel.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
5. peatükk Riigieelarve tulude laekumine, vahendite kasutamine ja kohustuste võtmine
1. jagu Riigieelarve vahendite kasutamine
§ 53. Riigieelarve vahendite kasutamise eeldused
(1) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud ja kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(3) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(4) [Kehtetu - RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 01.01.2020]
(5) Tuludest sõltuvaid vahendeid on õigus kasutada pärast tulu tekkimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul.
[RT I, 07.07.2017, 4 - jõust. 17.07.2017]
(6) Tehtud kulude hüvitamiseks laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus kasutada otstarbel, mis oli vahenditel, mida hüvitatavate kulude tegemiseks kasutati.
(7) [Kehtetu - RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 53^1. Riigisisese projektipõhise toetuse andmine
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(1^1) Riigisisest projektipõhist toetust antakse kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
(2) Minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese projektipõhise toetuse andmise tingimuste elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse või riigi osalusel asutatud sihtasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 53^2. Riigisisese tegevustoetuse andmine
(1) Ministril on õigus anda valitsemisala vahendite arvelt riigisisest tegevustoetust seaduses sätestatud juhul või käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tegevusteks, mis sisalduvad valdkonna arengudokumentides. Põhiseaduslik institutsioon võib anda riigisisest tegevustoetust, kui see on seotud tema ülesannete ja tegevussuundadega.
(2) Riigisisese tegevustoetuse saajaks võib olla keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigisisest tegevustoetust antakse saajale, lähtudes tema arengudokumentides määratud eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest.
(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarvest riigisisese tegevustoetuse jaotamise põhimõtted ja korra samal tegevusalal tegutsevatele keskvalitsuse juriidilistele isikutele, kui nimetatud põhimõtted ja kord ei tulene muust õigusaktist ja juhul, kui samal tegevusalal tegutsevaid keskvalitsuse juriidilisi isikuid on rohkem kui üks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata nende liikmemaksude maksmisele, mida põhiseaduslik institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab riigisisestes ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest.
[RT I, 19.12.2025, 1 - jõust. 29.12.2025]
§ 53^3. Riigisisese sotsiaaltoetuse andmine
(1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt võib füüsilisele isikule anda käesoleva seaduse alusel riigisisest sotsiaaltoetust, mille andmine ei ole ette nähtud muu seaduse või õigusaktiga, kui see seostub valdkonna arengudokumentides sisalduva valitsemisala …
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.