Kaubamärgiseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 06.01.2023, 28 Kaubamärgiseadus1 Vastu võetud 22.05.2002 RT I 2002, 49, 308 jõustumine 01.05.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 21.11.2002 - RT I 2002, 99, 582 - 19.12.2002 16.12.2003 - RT I 2003, 82, 555 - 01.01.2004 17.12.2003 - RT I 2003, 88, 594 - 08.01.2004 10.03.2004 - RT I 2004, 20, 141 - 01.05.2004 09.03.2005 - RT I 2005, 18, 104 - 08.04.2005 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006 06.12.2006 - RT I 2006, 61, 456 - 01.01.2007 17.12.2008 - RT I 2009, 4, 24 - 01.03.2009 07.12.2011 - RT I, 28.12.2011, 1 - 01.01.2012 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist ministrite ametinimetused. 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 4 - 29.03.2019, osaliselt 01.04.2019 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 5 - 01.04.2019 13.04.2022 - RT I, 05.05.2022, 1 - 01.03.2024 14.12.2022 - RT I, 06.01.2023, 2 - 16.01.2023 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.06.2017, lk 1–99) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärk) seonduvaid õigusi ja kohustusi. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (2) Valdkonna eest vastutav minister annab käesoleva seaduse kohaldamiseks määruse küsimustes, milles otsustamise õigus on liikmesriigil vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või mille andmise õigus tuleneb käesolevast seadusest (edaspidi kaubamärgimäärus). [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] § 2. Isikute võrdsus Käesolevas seaduses ja muudes kaubamärgikaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt Eesti ja välisriigi isikule, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid isiku suhtes, kellel ei ole Eestis elukohta, asukohta ega tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet. § 3. Kaubamärk Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. 2. peatükk KAUBAMÄRGI ÕIGUSKAITSE § 4. Kaubamärgi õiguskaitse sisu (1) Kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. (2) Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi register) kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (3) Eestis märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli (RT II 1998, 36, 68) (edaspidi Madridi protokoll) alusel kehtiva rahvusvahelise registreeringu suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo (edaspidi Büroo) rahvusvahelisse registrisse kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 5. Kaitstavad kaubamärgid (1) Õiguskaitse saab: 1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk); 2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk); 3) kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel. (2) Õiguskaitse on ainult sellel üldtuntud kaubamärgil, registreeritud kaubamärgil või Madridi protokolli alusel Eestis kehtival kaubamärgil, mille õiguskaitse ei ole välistatud käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatu alusel. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 6. Kaitstava kaubamärgi kujutatavus (1) Kaubamärgina kaitstavat tähist peab olema võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks kaubamärgi õiguskaitse selge ja täpse ulatuse. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 7. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine (1) Kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. (2) Patendiamet tunnistab kaubamärgi üldtuntust ainult seoses selle või muu kaubamärgi registreerimise menetlusega. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon loeb kaubamärgi üldtuntuks ainult seoses Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse või kaubamärgi kaitstavusalase vaidlustusavalduse või kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse lahendamisega. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi: 1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. (4) Üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. (5) Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusjõudu hilisemates vaidlustes. § 8. Õiguskaitse registreeringu alusel (1) Registreerimiseks esitatud kaubamärgi kohta tehakse registris registreering käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras, arvestades tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) sätestatut. (2) Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse (edaspidi taotlus) esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt arvutatud õiguskaitse kehtivusaja lõppemise kuupäevaks ei ole kaubamärgi registreeringut tehtud, pikeneb kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaeg kuni registreeringu tegemiseni 10 aasta kaupa. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 9. Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud (1) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 3 või 6 sätestatule; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 2) millel puudub eristusvõime; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 3) mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) mis koosneb üksnes kujust või muust omadusest, mis tuleneb kauba enda olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 6) mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes; 7) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 8) mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6ter alusel, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; 9) mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, millele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6ter sätestatu ei laiene, kuid mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, ja puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; 9^1) mis sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 10) mille registreerimist taotlev isik (edaspidi taotleja) on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt; 11) mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduses sätestatu järgi, või mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 11^1) mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste või garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetuste kaitse; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 11^2) mis koosneb varasemast sordinimest või mille peamistes elementides sisaldub varasem sordinimi, mis on registreeritud vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele, Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ning millega nähakse ette sordikaitse, ja mis on seotud sama taimeliigi või lähisugulasliigi sortidega; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 12) mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi. (2) Taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi ja üldtuntud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 sätestatut. (3) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 10. Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud (1) Õiguskaitset ei saa kaubamärk: 1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks; 2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga; 3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas varasemal kaubamärgil on õiguskaitse identsete, samaliigiliste või teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, juhul kui varasem Eesti kaubamärk on tuntud Eestis või varasem Euroopa Liidu kaubamärk on tuntud Euroopa Liidus ja kui hilisema kaubamärgi põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 4) mis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega või äriregistris broneeritud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada; [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.03.2024] 5) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 6) mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 7) mis on identne või äravahetamiseni sarnane teises riigis kaitstud varasema kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 8) mille registreerimist taotleb enda nimele asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta tema agent või esindaja, kelle tegevus ei ole põhjendatud; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 9) mille kasutamist saab keelata isik, kes on geograafilise tähise kaitse seaduse või päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagava Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigustatud kasutama varasemast registreeritud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest tulenevaid õigusi. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid ei arvestata, kui on olemas varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 11. Varasem kaubamärk ja muu varasem õigus (1) Varasem kaubamärk on: 1) kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem; 2) registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem; 3) registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse; 4) Madridi protokolli alusel Eestis kehtiv kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem; 5) Madridi protokolli alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui sellele ei keelduta Eestis õiguskaitset andmast; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreeritud Euroopa Liidu kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem; [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (1^1) Registreeritud päritolunimetus, geograafiline tähis või sordinimi on varasem õigus, kui taotlus päritolunimetuse, geograafilise tähise või sordi registreerimiseks on esitatud enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Muu varasema õiguse määramisel arvestatakse vastava õiguse Eestis omandamise kuupäeva. (2^1) Kaubamärgi kontrollimisel käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 4 suhtes arvestatakse ettevõtja tegevusaladena neid lõppenud aruandeaasta tegevusalasid ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalasid, mis olid äriregistrile teatatud või majandusaasta aruandes näidatud enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Kui õigused kaubamärgile või muud õigused on tekkinud ühel ja samal kuupäeval, ei teki neil üksteise suhtes eelist. § 12. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus (1) Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on: 1) üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas; 2) registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] (2) Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse: 1) üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas; 2) registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga. (3) Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi Nizza klassifikatsioon) järgi. (4) Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel. (5) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (6) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 13. Esindaja kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemisel [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] (1) Kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (2) Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku kaubamärgialaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] (3) Kui kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (5) Taotleja või kaubamärgiomaniku isiklikku osavõttu kaubamärgialase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 13^1. Patendiameti teadete edastamine (1) Patendiamet edastab kaubamärgialase toiminguga seonduvad teated taotleja, kaubamärgiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, esindaja puudumise korral isikule endale. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja, kaubamärgiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud taotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või kaubamärgiomaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti. (3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele. (4) Taotleja, kaubamärgiomaniku või muu isiku puhul, kes on taotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut edastada talle kaubamärgialase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] 3. peatükk KAUBAMÄRGIÕIGUSED § 14. Ainuõigus (1) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: 1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud; 2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga; 3) registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel on keelatud muu hulgas järgmised toimingud: 1) kauba või pakendi tähistamine tähisega; 2) tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil; 3) tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine; 4) tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu; 5) tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile; 6) tähise kasutamine ärinimena või selle osana; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 7) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus reklaamiseadusega. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2^1) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel äritegevuse käigus kaupade toomine Eestisse ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui kaubad või nende pakendid pärinevad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriike ja on ilma kaubamärgiomaniku loata tähistatud tähisega, mis on nende kaupade suhtes kaitstud kaubamärgiga identne või sellest olemuslikult eristamatu. Kaubamärgiomaniku vastav õigus lõpeb, kui deklarant või kauba valdaja tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 15–34), kohaselt algatatud menetluses kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2^2) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul õigus keelata agendil või esindajal kaubamärgi kasutamine. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Kaubamärgi kasutamine Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas: 1) kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis; 2) kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid; 3) Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist; 4) teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist. (4) Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes. (5) Kui esineb oht, et pakendeid, silte, märgistusi, turva- või autentimiselemente või turva- või autentimisseadmeid või mis tahes muid vahendeid, millele tähis on kantud, võidakse kasutada kaupade või teenuste puhul viisil, mis rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust, on kaubamärgiomanikul õigus keelata äritegevuse käigus: 1) kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakenditele, siltidele, märgistustele, turva- või autentimiselementidele või turva- või autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele; 2) pakendite, siltide, märgistuste, turva- või autentimiselementide või turva- või autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele tähis on kantud, pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine nimetatud eesmärgil, importimine ja eksportimine. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 15. Hoiatustähis Kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või -märget. § 16. Ainuõiguse piirangud (1) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides: 1) füüsiliste isikute nimesid ja aadresse; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 2) tähiseid, millel puudub eristusvõime või mis näitavad kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 3) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 4) kaubamärki kaubamärgiomaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eeskätt lisaseadme või varuosa puhul. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 5) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2^1) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema registreeritud kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles tal puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse § 52 lõikele 4 või 6 või hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi puhul selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõikele 1, 3 või 4, artikli 61 lõikele 1 või 2 või artikli 64 lõikele 2 või 3. Varasema registreeritud kaubamärgi kasutamata jätmisel põhinev vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.] (2^2) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles hagi esitamise ajal esineb alus kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 või 4 järgi. Nimetatud vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ja selle põhjendatust eeldatakse. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.] (2^3) Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanikul on õigustatud huvi olla kauba edasise ärieesmärgil kasutamise vastu, eriti juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] § 17. Kaubamärgi kasutamise kohustus (1) Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. (2) Kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt loetakse ka: 1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet sellisel kujul, millisena see on registreeritud, sõltumata sellest, kas kaubamärk on ka kasutatud kujul kaubamärgiomaniku nimele registreeritud; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamine; 3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal. (3) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 2^2 , § 41 lõikes 2^1 , § 52 lõikes 4 ning § 53 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata, kui varasema kaubamärgi registreeringu tegemisest on möödunud vähem kui viis aastat. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (4) Madridi protokolli alusel registreeritud Eestis õiguskaitse saanud kaubamärgi puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 osutatud ajavahemikku alates kuupäevast, kui Eestis õiguskaitse andmise otsust ei saa enam vaidlustada. Kui kaubamärk on vaidlustatud või kui on teatatud vaidlustamisest absoluutsetel või suhtelistel alustel, arvutatakse nimetatud ajavahemikku alates kuupäevast, kui vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus või otsus keeldumise absoluutsete või suhteliste aluste kohta muutus lõplikuks või kui vaidlustamisest loobuti. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 18. Kaubamärgi võõrandamine ja üleminek (1) Kaubamärki võib võõrandada kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes. (2) Kaubamärk läheb üle kaubamärgiomaniku õigusjärglasele. Riik ja kohalik omavalitsus ei saa kaubamärki pärida. (3) Registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval. § 19. Kaubamärgist loobumine (1) Kaubamärgiomanik võib kaubamärgist loobuda kõigi või osa kaupade ja teenuste suhtes. (2) Registreeritud kaubamärgist loobumine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval. (3) Kaubamärgist ei saa loobuda, kui see on koormatud pandiga või arvatud pankrotivara hulka või selle suhtes kehtib litsents või käsutamise keelumärge. § 20. Registreeringu jagamine Kaubamärgiomanik võib registreeringu jagada kaheks või enamaks registreeringuks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Registreeringu jagamine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval. § 21. Litsents (1) Litsentsisaaja võib kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal. (2) Kaubamärgi võõrandamine ega hiljem antud litsents ei mõjuta varem antud litsentsi kehtivust. (3) Litsentsilepingu poole nõudel tehakse litsentsi kohta registrisse kanne. (4) Litsents lõpeb registreeringu kehtivusaja lõppemisel. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 22. Keelumärge Hagi tagamiseks võib hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke registrisse. § 23. Sundtäitmine ja pankrot (1) Kaubamärk võib ettevõttest lahus olla sundtäitmise objekt. (2) Registreeritud kaubamärgi arvamisel pankrotivara hulka tehakse pankrotihalduri või kohtu nõudel sellekohane märge registrisse. § 24. Kaubamärgi pantimine (1) Registreeritud kaubamärki võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud (edaspidi pandipidaja), on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kaubamärgi arvel. (2) Pant tekib selle kohta registrisse kande tegemisega kaubamärgiomaniku ja pandipidaja notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkuleppe alusel. (3) Pant läheb üle pandipidaja õigusjärglasele. Pandi üleandmise ja selle ülemineku kohta tehakse registrisse kanne. § 25. Pandiga tagatud nõude rahuldamine (1) Pandipidaja võib nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist pärast nõude sissenõutavaks muutumist. (2) Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus rahuldada nõue koormatud kaubamärgi sundenampakkumise teel. (3) Kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab koormatud kaubamärgi pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu. § 26. Pandi lõppemine Pant lõpeb pandiga tagatud nõude lõppemisel või kui pandipidaja pandist loobub. § 27. Taotlusest tulenevad õigused Käesoleva seaduse §-des 18–26 sätestatut kohaldatakse taotlusele ja taotlusest tulenevatele õigustele, arvestades taotluse õiguslikust staatusest tulenevaid erisusi. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 4. peatükk KAUBAMÄRGI REGISTREERIMINE § 28. Taotlus (1) Taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta. (2) Taotluses peab sisalduma: 1) kaubamärgi registreerimise avaldus; 2) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad; [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] 3) prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti. 4) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise taotlusele kohaldatakse täiendavalt käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatut. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 29. Prioriteet (1) Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks. (2) Kui sama kaubamärgi registreerimiseks Patendiametile esitatud taotluses märgitud kaubad või teenused sisalduvad esmases taotluses ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast esmase taotluse esitamise kuupäeva, võib prioriteedi määrata: 1) esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis; 2) esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esmase taotluse esitanud isikule. (3) Näituseprioriteet on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud riigi territooriumil toimunud 1928. aastal Pariisis sõlmitud rahvusvaheliste näituste konventsiooni tähenduses rahvusvahelisel või ametlikult rahvusvaheliseks tunnistatud näitusel kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid avalikult välja pannud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. (4) Kui taotluses märgitud kaup või teenus oli sama kaubamärgiga tähistatult välja pandud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitusel ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast väljapaneku kuupäeva, võib prioriteedi määrata näitusel väljapaneku kuupäeva järgi. (5) Kaubamärgile võib prioriteedi määrata mitme esmase taotluse järgi. Mitme varem esitatud esmase taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast. § 30. Kaubamärgi registreerimise avaldus (1) Kaubamärgi registreerimise avalduses peab sisalduma: 1) kaubamärgi registreerimise sooviavaldus; 2) taotleja nimi, elukoha või asukoha aadress, samuti e-posti aadress, kui taotleja soovib saada Patendiametilt teateid elektrooniliselt; [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] 3) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja; 4) välisriigi isiku Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat; [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] 5) kaubamärgi reproduktsioon; 6) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega; 7) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteeti; 8) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] 9) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] 9^1) märge kaubamärgi liigi kohta; [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] 9^2) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk; [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] 10) taotleja või tema esindaja allkiri. (2) Kaubamärgi registreerimise avaldusele võib märkida taotleja telefoninumbri, füüsilisest isikust taotleja puhul isikukoodi ja juriidilisest isikust taotleja puhul registrikoodi. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 31. Kaubamärgi reproduktsioon (1) Kaubamärgi reproduktsioon peab andma kaubamärgist täieliku ja täpse ettekujutuse. (1^1) Kaubamärgi liigid ja nõuded nende kujutamisele kehtestatakse kaubamärgimäärusega. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 31^1. Kaupade ja teenuste loetelu (1) Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi õiguskaitset taotletakse, peavad olema esitatud piisavalt selgelt ja täpselt, et pädevad asutused ja üldsus saaksid kaupade ja teenuste loetelu alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse. (2) Nõuded kaupade ja teenuste loetelule kehtestatakse kaubamärgimäärusega. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 32. Volikiri Volikirjas peab sisalduma: 1) esindatava nimi, elukoha või asukoha aadress; 2) esindaja nimi; 3) volituse ulatus; 4) [kehtetu - RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] 5) volituse kehtivusaeg, kui see on tähtajaline; 6) esindatava allkiri; 7) volikirja väljaandmise kuupäev. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] § 33. Prioriteeti tõendavad dokumendid (1) Konventsiooniprioriteeti tõendab esmase taotluse vastu võtnud asutuse poolt taotlejale väljaantud tõend esmase taotluse andmetega. (2) Näituseprioriteeti tõendab näituse korraldaja antud dokument kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste väljapaneku kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud näitusel. (3) Patendiamet võib aktsepteerida prioriteeti tõendava dokumendina ka dokumenti, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud, või dokumendi asemel viidet avalikule andmebaasile, kust kõik prioriteedinõude aluseks olevad andmed on Patendiametile usaldusväärselt kättesaadavad. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 34. Taotluse esitamine (1) Taotlus esitatakse Patendiametile. (1^1) Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (2) Riigilõiv taotluse läbivaatamise eest tasutakse ning prioriteedinõue ja taotlejate ühisele esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane taotlus või kui Patendiamet aktsepteerib käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud juhul prioriteeti tõendava dokumendi asemel viidet avalikus andmebaasis sisalduvatele andmetele. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (4) Taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 35. Taotluse esitamise kuupäev Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal Patendiametisse on esitatud vähemalt järgmised andmed: 1) kaubamärgi registreerimise eestikeelne sooviavaldus; [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] 2) kaubamärgi reproduktsioon, mis vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 3) eestikeelne loetelu kaupadest ja teenustest, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida; [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] 4) taotleja nimi ja andmed, mis võimaldavad Patendiametil suhelda taotleja või tema esindajaga. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] § 36. Taotluse esitamise kuupäeva määramine ja menetlusse võtmine (1) Kui taotlus vastab Patendiametisse saabumisel käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele, määratakse selle esitamise kuupäevaks taotluse Patendiametisse saabumise kuupäev. (2) Mõne käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud taotluse andme puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] (3) Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda käesoleva seaduse § 35 punktis 4 nimetatud andmeid. Sellisel juhul võib taotleja oma algatusel esitada kõik puuduvad, §-s 35 loetletud andmed kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametile saabumise kuupäevast arvates. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] (4) Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 3 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul taotluse kõik puuduvad andmed, määratakse taotluse esitamise kuupäevaks päev, millal Patendiametile on esitatud kõik §-s 35 nimetatud taotluse andmed. (5) Taotlus, millele käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 kohaselt on määratud esitamise kuupäev, võetakse menetlusse. Patendiamet teatab taotlejale taotluse esitamise kuupäeva ja taotluse numbri. (6) Taotlusele ei määrata esitamise kuupäeva, kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul taotluse puuduvad andmed Patendiametile esitamata. Patendiamet teatab taotlejale, et taotlust ei loeta esitatuks. Taotlejal on õigus saada tasutud riigilõiv tagasi. § 37. Taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimine (1) Kui taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimise käigus selgub, et taotluses puudub mõni käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud dokument, taotluse andmed või dokumendid ei vasta §-des 30–33 kehtestatud nõuetele või § 31 lõike 1^1 , § 31^1 lõike 2 või § 34 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Kui taotleja oma vastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele puudusi ei kõrvalda, tehakse taotluse osalise või täieliku tagasilükkamise otsus. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele, ei tasu käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud summas riigilõivu või ei esita ettenähtud tähtaja jooksul volikirja, loetakse taotlus osaliselt või täielikult tagasivõetuks. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3^1) Kui riigilõiv on osaliselt tasutud, ent pole selge, milliste kaupade või teenuste klasside eest on tasutud summa mõeldud, arvestab Patendiamet klasse taotluses nimetamise järjekorras. Taotlus loetakse tagasivõetuks nende klasside puhul, mille eest riigilõivu ei ole täies ulatuses tasutud. Patendiamet teatab taotlejale, milliste klasside osas menetlust jätkatakse. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3^2) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka juhul, kui Patendiamet nõuab taotlejalt seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhul taotlusega seoses täiendavate andmete esitamist. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (4) Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul prioriteedinõuet või nõutavaid prioriteeti tõendavaid dokumente ei esitata tähtpäevaks või prioriteedinõue ei vasta §-s 29 sätestatule või esitatud dokumendid ei tõenda prioriteeti, jätab Patendiamet prioriteedinõude arvestamata. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 38. Kaubamärgi ekspertiis (1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu suhtes. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (1^1) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Kui ekspertiisi tulemusena ilmneb kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab vähemalt kahekuulise tähtaja selle asjaolu kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Kui taotleja ei vasta määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus osaliselt või täielikult tagasivõetuks. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 39. Kaubamärgi registreerimise otsus ja kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus (1) Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on sellised ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ilmnenud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid taotleja ei ole kõrvaldanud. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse osade kaupade ja teenuste suhtes, kui õiguskaitset välistav asjaolu ei kehti kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida. (4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 40. Kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamine (1) Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes «Eesti Kaubamärgileht» (edaspidi Patendiameti ametlik väljaanne). (2) Patendiameti ametliku väljaande struktuur ja väljaandmise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 41. Kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamine (1) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 2 ja § 62^1 lõikes 4 nimetatud Patendiameti otsuste peale võib taotleja esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Asjast huvitatud isik võib apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2^1) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus vaidlustada taotleja õigust kaubamärgile ulatuses, milles ta ei ole varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.] (3) Vaidlustusavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja teeb kaubamärgi registreerimise kohta uue otsuse. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (5) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (6) Kaebuse, vaidlustusavalduse või hagi osalise või täieliku rahuldamise korral jätkab Patendiamet taotluse menetlust, lähtudes jõustunud apellatsioonikomisjoni otsusest või kohtulahendist. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 41^1. Kolmandate isikute märkused (1) Iga isik võib esitada Patendiametile kirjaliku märkuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolule või kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi puhul sellele, et § 62^1  lõikes 1 sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud. (2) Märkuse võib esitada kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates. (3) Patendiamet vaatab märkuse läbi ühe kuu jooksul. (4) Kui Patendiamet leiab, et märkus on põhjendatud, teeb Patendiamet kaubamärgi registreerimise otsuse tühistamise otsuse ja taastab kaubamärgi ekspertiisi. Patendiamet teatab nimetatud otsusest ja ekspertiisi taastamisest taotlejale ning märkuse esitanud isikule. (5) Kui Patendiamet leiab, et märkus ei ole põhjendatud, teatab ta sellest märkuse esitanud isikule. Patendiamet ei pea oma seisukohta põhjendama. (6) Märkuse esitanud isik ei ole kaubamärgi registreerimise menetluse menetlusosaline. (7) Kui Patendiamet teeb pärast kaubamärgi ekspertiisi taastamist kaubamärgi registreerimise otsuse, ei alga selle otsuse kohta teate avaldamisest uus vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg. Patendiameti esimese otsuse kohta esitatud vaidlustusavalduse menetlus peatatakse kuni Patendiameti uue otsuse tegemiseni ja seda käsitatakse uue otsuse kohta esitatud vaidlustusavaldusena. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 42. Tähtaegade pikendamine (1) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaega ei saa pikendada. (2) Patendiamet pikendab käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 ja § 38 lõikes 2 nimetatud tähtaega taotleja avalduse alusel vähemalt kahe kuu kaupa, kuid kokku mitte üle 13 kuu. Avaldus tähtaja pikendamiseks peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud enne toimingu jaoks määratud tähtaja lõppemist. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 43. Menetluse peatamine (1) Kui kaubamärgi registreerimise otsus sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest, peatab Patendiamet hilisema kaubamärgi registreerimise menetluse varasema kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumiseni, teavitades sellest taotlejat. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Patendiamet võib taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada menetluse kokku kuni 24 kuuks. [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] (3) Peatatud menetlust jätkatakse menetluse peatamise aluse kadumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tähtaja lõppemisel. § 44. Taotluse jagamine ja piiramine (1) Taotleja võib taotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Taotlust võib jagada kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni, samuti nende otsuste kohta esitatud kaebuste või neist otsustest tulenevate vaidlustusavalduste menetluse lõpuni. Taotluse jagamiseks tuleb esitada avaldus ja tasuda riigilõiv. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (2) Jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse taotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi. (3) Taotleja võib piirata taotluses sisalduvat kaupade ja teenuste loetelu. Piiramine jõustub avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval. § 45. Taotluse parandamine ja täiendamine Taotleja võib kuni registreeringu või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni teha taotlusesse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda taotluse esitamise kuupäeval selles esitatud kaubamärgi reproduktsiooni ega laienda kaupade ega teenuste loetelu. § 46. Registreeringu tegemise tingimus Registreering tehakse, kui: 1) selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kaubamärgi registreerimise otsust ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile vaidlustatud ega esitatud Patendiametile käesoleva seaduse § 41^1 lõikes 1 nimetatud märkust või 2) kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile jäävad vaidlustamisele või märkuse esitamisele vaatamata jõusse. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 47. Taotluse tagasivõtmine, menetluse lõpetamine ja taastamine (1) Taotleja võib taotluse kuni registreeringu tegemiseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Taotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval. (2) Kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tagasi võetud või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 ja § 38 lõikes 2 nimetatud juhtudel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loetud, lõpetatakse vastavas osas taotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale. Menetluse lõpetamise korral taotluse dokumente ega riigilõivu ei tagastata. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) Taotleja võib nõuda menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud menetluse, lugedes taotluse osaliselt või täielikult tagasivõetuks käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (4) Patendiamet taastab menetluse, kui taotleja esitab kirjaliku avalduse, tasub menetluse taastamiseks ettenähtud riigilõivu ja sooritab toimingud, mille sooritamata jätmise tõttu taotlus käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loeti. Patendiamet teatab taotlejale menetluse taastamisest. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (5) Menetluse taastamise avaldus tuleb esitada, riigilõiv tasuda ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingud sooritada kahe kuu jooksul menetluse lõpetamisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatut kohaldatakse ka prioriteedi ennistamisel. § 48. Registreering (1) Registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel. (2) Registreeringu andmed on: 1) registreeringu number; 2) registreeringu tegemise kuupäev; 3) kaubamärgi reproduktsioon; 3^1) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 4) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega; 5) värvide loetelu, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 6) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 6^1) märge kaubamärgi liigi kohta; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 6^2) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 7) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 8) kaubamärgiomaniku nimi ja tema elu- või asukoha aadress; 9) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi korral sellekohane märge; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 10) kaubamärgiomaniku esindaja nimi, kui kaubamärgiomanikul on esindaja; [RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009] 11) välisriigi isiku Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat; [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] 12) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev; 13) taotluse number; 14) taotluse esitamise kuupäev; 15) prioriteediandmed, kui on rahuldatud prioriteedinõue. § 49. Registreeringu andmete avaldamine Registreeringu andmed, registreeringu andmete muudatused või parandused avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. § 49^1. Kaubamärgitunnistus (1) Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse. (1^1) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise kaubamärgitunnistuse ärakiri paberkandjal. Ärakiri antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (2) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) Kaubamärgi võõrandamisel osa kaupade või teenuste suhtes, samuti registreeringu jagamisel antakse uue registreeringu omanikule kaubamärgitunnistus 20 tööpäeva jooksul uue registreeringu andmete registrisse kandmisest arvates. (4) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda kaubamärgitunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (5) Kaubamärgitunnistusel esitatavate andmete loetelu, selle väljaandmise kord ja vajaduse korral vorminõuded kehtestatakse kaubamärgimäärusega. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 50. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine (1) Kaubamärgiomanik võib ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist nõuda kehtivusaja pikendamist. Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (1^1) Patendiamet teatab kaubamärgiomanikule kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemisest vähemalt kuus kuud enne kehtivusaja lõppemist. Patendiamet ei vastuta teatamiskohustuse rikkumise eest. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (2) Kaubamärgiomanik võib nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist. Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks ning täiendav riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamiseks. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (2^1) Patendiamet ennistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaja kaubamärgiomaniku nõudel kuue kuu jooksul pärast avalduse esitamise tähtaja möödumist, kui avalduse esitamiselt nõutav riigilõiv on tasutud tähtaegselt. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (3) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivusaja lõppemise kuupäeva. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] (4) Kui kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist nõutakse vaid seoses osaga kaupadest või teenustest, mille suhtes kaubamärk on registreeritud, pikendatakse kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega ainult nende kaupade või teenuste suhtes. [RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019] § 50^1. Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrisse kandmise taotlemine (1) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks on taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus. (2) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks tasutakse riigilõiv. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (3) Kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] (4) Registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek. (5) Kaubamärgi võõrandamisel ainult osa kaupade ja teenuste suhtes lisatakse avaldusele võõrandatavate kaupade või teenuste loetelu ja kaubamärgi registreeringu andmetesse allesjäävate kaupade ja teenuste loetelu. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 50^2. Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel (1) Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus. (2) Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta kaubamärki ega selle õiguskaitse ulatust, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud juhul. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] (3) Kui avalduse kaubamärgialase toimingu tegemiseks esitab kaubamärgiomaniku nimel mõni teine esindusõigusega isik kui registrisse kantud esindaja, siis märgitakse avalduse esitanud isik esindajana registrisse senise esindaja asemel, välja arvatud juhul, kui avalduses on märgitud sõnaselgelt teisiti või kui uus esindaja ja registrisse kantud esindaja tegutsevad sama äriühingu kaudu. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 50^3. Kaubamärgist loobumise registrisse kandmise taotlemine Kaubamärgist loobumise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] § 50^4. Registreeringu jagamise registrisse kandmise taotlemine (1) Registreeringu jagamise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus. (2) Registreeringu jagamise kande tegemiseks tasutakse riigilõiv. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019] § 50^5. Litsentsi registrisse kandmise taotlemine [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] (1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus. [RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004] (2) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea …