Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 23.12.2022, 30 Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus1 [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] Vastu võetud 12.01.2005 RT I 2005, 6, 21 jõustumine 11.02.2005 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 14.02.2007 - RT I 2007, 22, 112 - 23.03.2007 21.11.2007 - RT I 2007, 65, 405 - 15.12.2007 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 - 01.07.2009 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 16.06.2011 - RT I, 04.07.2011, 1 - 14.07.2011 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 01.01.2015 15.02.2017 - RT I, 01.03.2017, 2 - 11.03.2017, osaliselt 10.10.2017 12.04.2017 - RT I, 28.04.2017, 1 - 08.05.2017 09.12.2020 - RT I, 29.12.2020, 2 - 08.01.2021 07.12.2022 - RT I, 23.12.2022, 2 - 01.02.2023 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab õiguslikud alused: 1) Euroopa töönõukogu asutamiseks või informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi tasandil; 2) töötajate kaasamiseks Euroopa äriühingu (Societas Europaea, edaspidi SE) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, edaspidi SCE) tegevusse; [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 3) töötajate informeerimiseks, nendega konsulteerimiseks ja nende äriühingu juhtimises osalemiseks äriühingu piirülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral. [RT I, 23.12.2022, 2 - jõust. 01.02.2023] § 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on edendada töötajate kaasamist, milleks on: 1) töötajate informeerimine ja konsulteerimine üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi tegevusest või 2) töötajate informeerimine, konsulteerimine ja osalemine SE ning SCE tegevuses; [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 3) töötajate informeerimine, nendega konsulteerimine ja nende äriühingu juhtimises osalemine äriühingu piiriülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral. [RT I, 23.12.2022, 2 - jõust. 01.02.2023] § 3. Põhimõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1) informeerimine tähendab töötajate esindajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist viisil, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet ettevõtja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjudest töötajatele ning vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks; [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] 2) konsulteerimine tähendab töötajate esindajate ja ettevõtja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil ja viisil, mis võimaldab töötajate esindajatel esitada mõistliku aja jooksul arvamusi konsulteerimise teemaks olevate kavandatavate meetmete kohta, mida ettevõtja võib otsustamisprotsessis arvesse võtta, ning saada ettevõtjalt põhjendatud vastuseid esitatud arvamustele; [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] 3) liikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga liitunud riik. 2. peatükk TÖÖTAJATE KAASAMINE ÜLEÜHENDUSELISE ETTEVÕTJA VÕI ÜLEÜHENDUSELISE ETTEVÕTJATE GRUPI TASANDIL 1. jagu Üldsätted § 4. Käesoleva peatüki kohaldamine (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmistel juhtudel: 1) üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatus asub Eestis, 2) üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatus ei asu liikmesriigis, kuid vajaduse korral selleks määratud liikmesriikide keskjuhatuse esindaja asub Eestis, või 3) üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja keskjuhatus ei asu liikmesriigis ja keskjuhatuse esindajat liikmesriikides määratud ei ole, kuid mille liikmesriikide võrdluses suurima töötajate arvuga ettevõte või suurima töötajate arvuga kontrollitav ettevõtja asub Eestis. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (2) [Kehtetu - RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 10.10.2017] (3) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kohaldatakse töötajate arvu kindlaksmääramisel Eestis käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut ning läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu Eesti töötajaid esindavate liikmete valimisel käesoleva seaduse §-des 17 ja 25 sätestatut. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 4^1. Informeerimise ja konsulteerimise sisseseadmine () Töötajate kaasamise edendamiseks üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi tasandil asutatakse Euroopa töönõukogu või seatakse sisse muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus. Informeerimis- ja konsulteerimismenetlus tuleb kehtestada ning rakendada viisil, mis tagab informeerimis- ja konsulteerimismenetluse ning üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi otsustusprotsessi tõhususe. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 5. Ettevõtja Käesolevas seaduses ettevõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka muudele juriidilistele isikutele, välja arvatud riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 6. Ettevõte [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 7. Üleühenduseline ettevõtja Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat, kellest vähemalt kahes liikmesriigis on kummaski vähemalt 150 töötajat. § 8. Üleühenduseline ettevõtjate grupp Üleühenduseline ettevõtjate grupp on ettevõtjate grupp, millel on: 1) liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat; 2) vähemalt kaks gruppi kuuluvat ettevõtjat eri liikmesriikides; 3) vähemalt üks gruppi kuuluv vähemalt 150 töötajaga ettevõtja ühes liikmesriigis ja vähemalt üks gruppi kuuluv vähemalt 150 töötajaga ettevõtja teises liikmesriigis. § 9. Töötajate arvu kindlaksmääramine Eestis Eestis asuva üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuuluva ettevõtja ja üleühenduselise ettevõtja ettevõtete töötajate arvu kindlaksmääramisel võetakse aluseks nende töötajate keskmine arv, kes on ettevõtjaga töösuhtes olnud viimase kahe aasta jooksul, arvates läbirääkimiste alustamisest Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks. § 10. Kontrolliv ettevõtja (1) Kontrolliv ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtjate gruppi kuuluv ettevõtja, kes omab ühe või enama ettevõtjate gruppi kuuluva ettevõtja (kontrollitav ettevõtja) üle valitsevat mõju omandi või rahalise osaluse omamise kaudu, lepingu või põhikirja alusel või muul viisil, millega otseselt või kaudselt võib teist ettevõtjat mõjutada. (2) Kui pole tõendatud vastupidist, eeldatakse ühe ettevõtja valitsevat mõju teise ettevõtja üle, kui ettevõtja otseselt või kaudselt: 1) omab enamikku selle ettevõtja märgitud kapitalist, 2) kontrollib selle ettevõtja emiteeritud kapitaliga seotud häälteenamust või 3) saab nimetada või tagasi kutsuda enamiku selle ettevõtja juhtorgani liikmetest. (3) Valitseva mõju teostamiseks ei loeta ülesannete täitmist likvideerimismenetluses, maksevõla sissenõudmisel või muudel sellesarnastel juhtudel. (4) Kui mitu ettevõtjate gruppi kuuluvat ettevõtjat vastavad üheaegselt ühele või enamale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusele, loetakse kontrollivaks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimusele. Kui ükski ettevõtjate gruppi kuuluv ettevõtja ei vasta lõike 2 punktis 3 nimetatud tingimusele, loetakse kontrollivaks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimusele, kui ei suudeta tõendada, et teine ettevõtja omab valitsevat mõju. (5) Olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta ettevõtjat kontrollivaks teise ettevõtja suhtes, kus ettevõtjal on osalus, kui esimesena nimetatud ettevõtja on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) artikli 3 lõike 5 punktis a või c sätestatud äriühing. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (6) Kontrolliva ettevõtja kindlaksmääramisel kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille kohaselt see ettevõtja tegutseb. Kui ettevõtja ei tegutse liikmesriigi õiguse kohaselt, kohaldatakse kontrolliva ettevõtja kindlaksmääramisel selle liikmesriigi õigust, kus asub selle ettevõtja esindaja või viimase puudumisel ettevõtjate gruppi kuuluva suurima töötajate arvuga ettevõtja juhtorgan. (7) Kontrolliv ettevõtja ja tema kontrollitavad ettevõtjad moodustavad ettevõtjate grupi. § 11. Keskjuhatus ja juhtkond (1) Keskjuhatus on üleühenduselise ettevõtja juhtorgan või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliva ettevõtja juhtorgan. (2) Juhtkond on üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrollitava ettevõtja juhtorgan või üleühenduselise ettevõtja ettevõtte juhtimise eest vastutav isik või vastutavad isikud vastavalt ettevõtja otsusele, põhikirjale või ühingulepingule. § 12. Keskjuhatuse kohustus (1) Keskjuhatus on kohustatud tagama vajalikud tingimused ja meetmed üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks. (2) Kui üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuulub üks või rohkem üleühenduselist ettevõtjat või üleühenduselist ettevõtjate gruppi, asutatakse Euroopa töönõukogu ainult grupi tasandil, välja arvatud, kui informeerimise ja konsulteerimise kokkuleppega ei ole määratud teisiti. (3) Kui keskjuhatus ei asu liikmesriigis, määrab keskjuhatus vajaduse korral oma esindaja Eestis, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi. Sellise esindaja puudumisel täidab kohustusi selle liikmesriigi üleühenduselise ettevõtja ettevõtte või üleühenduselise ettevõtjate grupi sellise kontrollitava ettevõtja juhtkond, kus töötab liikmesriikide võrdluses kõige rohkem töötajaid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud esindaja või esindajad või nende puudumisel juhtkond täidavad käesolevast seadusest tulenevaid keskjuhatuse ülesandeid. § 13. Euroopa töönõukogu Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mis on moodustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kokkuleppele või vastavalt käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotise sätetele eesmärgiga informeerida ja konsulteerida üleühenduselise ettevõtja ja üleühenduselise ettevõtjate grupi töötajaid. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 13^1. Euroopa töönõukogu pädevus või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse ulatus (1) Euroopa töönõukogu pädevus informeerimisel ja konsulteerimisel või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus piirdub riigiüleste küsimustega. (2) Riigiülesed küsimused puudutavad üleühenduselist ettevõtjat või ettevõtjate gruppi tervikuna või vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat ettevõtet või ettevõtjate gruppi kuuluvat ettevõtjat. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 14. Keskjuhatuse ja Euroopa töönõukogu koostöö Keskjuhatus ja Euroopa töönõukogu teevad koostööd vastastikuse usalduse alusel, lähtudes nii töötajate kui ettevõtjate huvidest. Sama põhimõtet kohaldatakse ka keskjuhatuse ja töötajate esindajate koostööle informeerimis- ja konsulteerimismenetluse raames. 2. jagu Euroopa töönõukogu asutamine ning töötajate informeerimise ja konsulteerimise menetluse sisseseadmine 1. jaotis Läbirääkimised töötajate informeerimise ja konsulteerimise üle § 15. Läbirääkimiste alustamine (1) Keskjuhatus alustab läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjalikul taotlusel. Mitme samaaegse taotluse korral liidetakse esitatud taotlustel märgitud töötajad või töötajate allkirjad. (2) Töötajatel või nende esindajatel on õigus läbirääkimiste alustamise taotlemise otsustamiseks saada keskjuhatuselt teavet eelkõige töötajate arvu ja nende jaotuse kohta liikmesriikides ettevõtjate ja ettevõtete vahel, samuti saada teavet ettevõtja või ettevõtjate grupi struktuuri kohta. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on töötajatel või nende esindajatel, samuti ettevõtjate gruppi kuuluvatel ettevõtjatel õigus saada ettevõtetelt, ettevõtjatelt ja ettevõtjate gruppi kuuluvatelt ettevõtjatelt teavet, mis on vajalik üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuulumise kontrollimiseks ja keskjuhatuse ülesannete täitja väljaselgitamiseks. Teave hõlmab eelkõige käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavet. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (4) Kui taotlus esitatakse Eestis asuvale üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrollitava ettevõtja või üleühenduselise ettevõtja ettevõtte juhtkonnale, edastab viimane selle viivitamata keskjuhatusele ja teavitab taotluse edastamisest taotluse esitanud töötajaid või nende esindajaid. § 16. Läbirääkimiste erikomisjoni koosseis (1) Läbirääkimiste erikomisjon on organ, mis moodustatakse eesmärgiga pidada keskjuhatusega läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmiseks. (2) [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (3) Läbirääkimiste erikomisjonis on vähemalt üks töötajate esindaja igast liikmesriigist, kus asub üleühenduseline ettevõtja, tema ettevõte või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliv ettevõtja või kontrollitav ettevõtja. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule jaotatakse töötajate esindajate kohad läbirääkimiste erikomisjonis proportsionaalselt üleühenduselise ettevõtja või üleühenduseliste ettevõtjate grupi töötajate arvuga igas liikmesriigis, eraldades igale liikmesriigile täiendavalt ühe koha sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10%. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (5) Läbirääkimiste erikomisjon ja keskjuhatus võivad kokku leppida, et komisjonis on õigus osaleda ka teiste riikide töötajate esindajatel, määrates nende arvu ning komisjoni töös osalemise staatuse. § 17. Läbirääkimiste erikomisjoni Eesti töötajaid esindavate liikmete valimine (1) Eestis asuva käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ettevõtja või ettevõtte töötajaid esindava läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmed valib töötajate üldkoosolek. Läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmete valimise korra kinnitab töötajate üldkoosolek. Valimise kord peab tagama kõikidele töötajatele võimaluse osaleda valimistel. (2) Kui Eestis asub mitu käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ettevõtjat või ettevõtet, valib läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmed töötajate esindajatest moodustatud ühisesindus. Ühisesindusse kuulub igast asjaomasest ettevõtjast või ettevõttest kolm töötajate esindajat, kes on valitud töötajate endi hulgast vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbirääkimiste erikomisjoni liikme või liikmete valimise korrale. (3) Ühisesinduse kutsub kokku suurima töötajate arvuga ettevõtja või ettevõtte vanuselt vanim töötajate esindaja. Ühisesinduse liikme häälte arv määratakse proportsionaalselt tema poolt esindatava ettevõtja või ettevõtte töötajate arvuga. Ühe ettevõtja või ettevõtte töötajate esindajatel on igaühel sama häälte arv. § 18. Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetest teavitamine (1) Läbirääkimiste erikomisjon annab keskjuhatusele ja asjaomastele Euroopa töötajate ning tööandjate ühingutele viivitamata teada läbirääkimiste alustamisest ja oma liikmetest, näidates nende nimed ja kontaktandmed, samuti ettevõtja või ettevõtte, kelle töötajaid liige esindab. Asjaomaste Euroopa töötajate ja tööandjate ühingute nimekirja avaldab Euroopa Komisjon. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (2) Keskjuhatus edastab saadud teabe üleühenduselise ettevõtja ettevõtete või ettevõtjate gruppi kuuluvate ettevõtjate juhtkondadele. § 19. Kokkuleppe sõlmimine läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse vahel (1) Läbirääkimiste erikomisjon peab keskjuhatusega koostöö ja vastastikuse usalduse alusel läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kirjalikule kokkuleppele, millega määratakse kindlaks Euroopa töönõukogu asutamine või muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus. (2) Keskjuhatus varustab läbirääkimiste erikomisjoni õigeaegselt teabe ja dokumentidega, mida komisjon vajab oma ülesannete täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks korraldab keskjuhatus viivitamata pärast läbirääkimiste erikomisjoni koosseisu selgumist nimetatud komisjoniga asutamiskoosoleku, millest teavitatakse ka juhtkondi. (4) Läbirääkimiste erikomisjon võib vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et läbirääkimisi ei alustata või lõpetatakse juba alustatud läbirääkimised. Otsus peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kokkuleppe sõlmimise menetluse. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva jao 3. jaotises sätestatut. Läbirääkimiste mittealustamise või lõpetamise otsus vormistatakse kirjalikult koos hääletustulemustega. Otsusele kirjutab alla läbirääkimiste erikomisjoni volitatud liige. Otsuse ärakiri saadetakse keskjuhatusele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse vastuvõtmise järel ei või uut taotlust läbirääkimiste alustamiseks esitada varem kui kahe aasta möödumisel, välja arvatud, kui pooled ei kehtesta lühemat perioodi. § 20. Läbirääkimiste erikomisjoni töökorraldus ja kulud (1) Läbirääkimiste erikomisjon ja keskjuhatus võivad kokkuleppel kehtestada läbirääkimiste reglemendi. Kui reglementi ei kehtestata, võivad läbirääkimiste erikomisjon ja keskjuhatus asutamiskoosoleku alguses kindlaks määrata, kuidas korraldatakse edaspidised läbirääkimised. (2) Läbirääkimiste erikomisjon võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 nimetatud juhul. (3) Läbirääkimiste erikomisjon võib valida oma liikmete hulgast esimehe. (4) Läbirääkimiste erikomisjon võib ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks läbirääkimistele omal valikul kaasata abistavaid eksperte, kes osalevad läbirääkimistel nõuandjatena. Ekspertideks võivad muu hulgas olla ühenduse tasandi ametiühingute esindajad. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (5) Läbirääkimiste erikomisjonil on õigus enne ja pärast kohtumist keskjuhatusega korraldada oma liikmete koosolek, kus keskjuhatuse esindajad ei osale, ning kutsuda sinna omal valikul osalejaid ja kasutada selleks vajalikke kommunikatsioonivahendeid. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (6) Keskjuhatus hüvitab läbirääkimiste erikomisjoni moodustamise ja tööga, sealhulgas keskjuhatusega peetavate läbirääkimistega, kaasnevad mõistlikud kulud, mis võimaldavad läbirääkimiste erikomisjonil oma ülesandeid asjakohaselt ja takistamatult täita. Läbirääkimiste erikomisjoni algatusel eksperdi kaasamise korral hüvitab keskjuhatus vähemalt ühe eksperdi kutsumisega kaasnevad kulud. 2. jaotis Riikidevaheline informeerimise ja konsulteerimise kokkulepe § 21. Euroopa töönõukogu kokkulepe (1) Läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse kokkulepe Euroopa töönõukogu asutamise kohta peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused: 1) kokkuleppega hõlmatud üleühenduselisse ettevõtjate gruppi kuuluvad ettevõtjad või üleühenduselise ettevõtja ettevõtted; 2) Euroopa töönõukogu koosseis, liikmete arv, ametiaeg ja kohtade jaotus, mis arvestab võimaluse korral töötajate proportsionaalset esindatust nende tegevusvaldkonna, kategooriate ja soo alusel; 3) Euroopa töönõukogu ülesanded, selle informeerimis- ja konsulteerimiskord; 4) Euroopa töönõukogu informeerimis- ja konsulteerimiskorra kooskõlastamine Eesti töötajate esindusorganitega, arvestades nende pädevust ja tegevusvaldkondi, samuti, et informeerimine ja konsulteerimine peab toimuma asjakohasel tasandil ning hõlmama riigiüleseid küsimusi; 5) Euroopa töönõukogu koosolekute pidamise koht, sagedus ja kestus; 6) vajaduse korral Euroopa töönõukogu juhtkomisjoni koosseis, liikmete nimetamise kord, ülesanded ja töökord; 7) Euroopa töönõukogule eraldatud rahalised ja materiaalsed vahendid; 8) kokkuleppe jõustumise kuupäev, kokkuleppe kestus, kokkuleppe muutmise ja lõppemise kord ning uute läbirääkimiste alustamise kord ja tingimused, sealhulgas juhul, kui toimuvad struktuurimuudatused. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kooskõlastamine ei tohi kitsendada riigisiseseid sätteid töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kooskõlastamise puudumisel informeeritakse Euroopa töönõukogu ja Eesti töötajate esindusorganeid ning konsulteeritakse nendega, kui kavandatakse otsuseid, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või lepingulisi suhteid. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 22. Informeerimis- ja konsulteerimismenetluse kokkulepe Läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse kokkulepe kehtestada Euroopa töönõukogu asutamise asemel muu informeerimis- ja konsulteerimismenetlus peab olema kirjalikus vormis ja selles peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused: 1) millisel viisil on töötajate esindajatel õigus saada keskjuhatuselt teavet töötajate huve oluliselt mõjutavate riikidevahelise iseloomuga küsimuste kohta ning pidada nende küsimuste üle konsultatsioone; 2) millisel viisil toimuvad töötajate esindajate kohtumised keskjuhatusega, et pidada keskjuhatuse edastatud teabe põhjal ühiseid konsultatsioone. § 22^1. Uute läbirääkimiste alustamise kohustus (1) Kui üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi struktuuri oluliselt muudetakse ja kui kokkuleppes puuduvad sätted uute läbirääkimiste alustamise kohta või kui kahe või enama kokkuleppe sätted on vastuolulised, alustab keskjuhatus läbirääkimisi vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 1. (2) Lisaks käesoleva seaduse § 16 lõike 4 kohaselt määratud liikmetele kuulub läbirääkimiste erikomisjoni kolm liiget tegutsevast Euroopa töönõukogust või igast tegutsevast Euroopa töönõukogust. (3) Läbirääkimiste ajal jätkab tegutsev Euroopa töönõukogu oma tegevust kooskõlas Euroopa töönõukogu ja keskjuhatuse vahel sõlmitavate kokkulepetega. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 22^2. Kohalike töötajate esindajate informeerimine () Arvestades käesoleva seaduse §-s 38 sätestatut, informeerib Euroopa töönõukogu või vajaduse korral informeerivad juhtkomisjoni liikmed üleühenduseliste ettevõtjate ettevõtete või ettevõtjate gruppi kuuluvate ettevõtjate töötajate esindajaid, nende puudumisel töötajaid, informeerimise ja konsulteerimise sisust ja tulemustest. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] 3. jaotis Seadusjärgne Euroopa töönõukogu ning informeerimine ja konsulteerimine 1. alljaotis Euroopa töönõukogu § 23. Seadusjärgse Euroopa töönõukogu asutamine Euroopa töönõukogu asutatakse käesoleva jaotise kohaselt, kui: 1) keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon teevad vastava otsuse; 2) keskjuhatus keeldub läbirääkimiste alustamisest kuue kuu jooksul käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamisest arvates või 3) kolme aasta möödumisel taotluse esitamisest ei ole käesoleva seaduse §-s 21 või 22 nimetatud kokkulepet sõlmitud ja läbirääkimiste erikomisjon ei ole vastu võtnud § 19 lõikes 4 nimetatud otsust. § 24. Euroopa töönõukogu koosseis (1) Euroopa töönõukogu koosseisu kuuluvad üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajad, kes valitakse või nimetatakse igas liikmesriigis vastavalt selleks ettenähtud korrale. (2) [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (3) Euroopa töönõukogus on vähemalt üks esindaja igast liikmesriigist, kus asub üleühenduseline ettevõtja, tema ettevõte või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliv ettevõtja või kontrollitav ettevõtja. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule jaotatakse töötajate esindajate kohad Euroopa töönõukogus proportsionaalselt üleühenduselise ettevõtja või üleühenduseliste ettevõtjate grupi töötajate arvuga igas liikmesriigis, eraldades igale liikmesriigile täiendavalt ühe koha sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10%. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 25. Euroopa töönõukogu Eesti töötajaid esindavate liikmete valimine Euroopa töönõukogu Eesti töötajaid esindavate liikmete valimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut. § 26. Euroopa töönõukogu liikmete volituste aeg ja uute liikmete nimetamine (1) Euroopa töönõukogu liikmete volituste aeg on neli aastat, välja arvatud, kui volitused lõppevad ennetähtaegselt liikme enda algatusel või mõnel muul põhjusel (võimetus oma kohustusi täita, kohustuste täitmisest keeldumine, pikaajaline haigus, käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumine vms). (2) Iga kahe aasta tagant Euroopa töönõukogu asutamisest arvates kontrollib keskjuhatus, kas töötajate arv liikmesriikides on oluliselt muutunud ja kas on vajalik teha muudatusi Euroopa töönõukogu koosseisus, et see vastaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud Euroopa töönõukogu koosseisule. Keskjuhatus informeerib Euroopa töönõukogu saadud tulemustest. (3) Kui Euroopa töönõukogu koosseisu on vaja muuta, kutsub Euroopa töönõukogu pädevaid organeid valima või nimetama uusi liikmeid nendest liikmesriikidest, kus eelneva perioodiga võrreldes on vajalik töötajate esindajate arvu muutmine. Uute liikmete nimetamine lõpetab eelmiste liikmete volitused. § 27. Kokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimiste alustamine (1) Neli aastat pärast Euroopa töönõukogu asutamist selgitab Euroopa töönõukogu, kas alustada keskjuhatusega läbirääkimisi käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või jätkata käesoleva jaotise sätete kohaldamist. (2) Kui Euroopa töönõukogu otsustab alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, on tal samad õigused ja kohustused nagu läbirääkimiste erikomisjonil. § 28. Euroopa töönõukogu koosseisust teavitamine (1) Euroopa töönõukogu või läbirääkimiste erikomisjon annab keskjuhatusele viivitamata teada töönõukogu liikmetest, näidates nende nimed ja kontaktandmed, samuti ettevõtja või ettevõtte, mida liige esindab. (2) Keskjuhatus edastab saadud teabe üleühenduselise ettevõtja ettevõtete või ettevõtjate gruppi kuuluvate ettevõtjate juhtkondadele. § 29. Euroopa töönõukogu asutamiskoosolek Keskjuhatus korraldab kohe pärast Euroopa töönõukogu koosseisu selgumist asutamiskoosoleku, kus Euroopa töönõukogu võtab vastu oma töökorra ning valib liikmete hulgast esimehe ja vajaduse korral tema asendaja. § 30. Juhtkomisjon (1) Euroopa töönõukogu valib oma liikmete hulgast kuni viieliikmelise juhtkomisjoni, kes juhib Euroopa töönõukogu igapäevast tegevust. Juhtkomisjoni tegevuseks peavad olema loodud vajalikud tingimused. (2) Juhtkomisjoni kuuluvad Euroopa töönõukogu esimees, samuti kuni neli valitud liiget, kes esindavad ettevõtjaid või ettevõtteid eri liikmesriikidest. (3) Juhtkomisjon võtab vastu töökorra. (4) Kui juhtkomisjoni ei moodustata, juhib Euroopa töönõukogu igapäevast tegevust Euroopa töönõukogu esimees või töönõukogu määratud muu liige. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 31. Euroopa töönõukogu koosolekud (1) Euroopa töönõukogul on õigus keskjuhatuselt saadud informatsioonile tuginedes pidada koosolekuid. (2) Euroopa töönõukogu võib kaasata abistavaid eksperte. (3) Euroopa töönõukogu võtab otsused vastu lihthäälteenamusega. (4) Enne keskjuhatusega kohtumist on Euroopa töönõukogu liikmetel, mille koosseisu on vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 3 vajaduse korral laiendatud, õigus omavahel kohtuda keskjuhatuse ja juhtkonna esindajate juuresolekuta. (5) Euroopa töönõukogu koosolekud on kinnised. (6) Juhtkomisjoni olemasolu korral laienevad käesolevas paragrahvis nimetatud õigused ka juhtkomisjonile. § 32. Euroopa töönõukogu tegevuse kulude hüvitamine Keskjuhatus hüvitab Euroopa töönõukogu ja juhtkomisjoni tegevusega seotud mõistlikud kulud, mis võimaldavad töönõukogul ja juhtkomisjonil oma ülesandeid asjakohaselt ja takistamatult täita. Keskjuhatus hüvitab eelkõige järgmised kulud: 1) koosolekute korraldamisega seotud kulud; 2) tõlketeenuste osutamisega seotud kulud; 3) liikmete sõidu- ja majutuskulud; 4) vähemalt ühe eksperdi kutsumisega kaasnevad kulud. 2. alljaotis Informeerimine ja konsulteerimine § 33. Euroopa töönõukogu pädevus informeerimisel ja konsulteerimisel (1) Euroopa töönõukogul on õigus informeerida ja konsulteerida, arvestades käesoleva seaduse §-s 13^1 sätestatut. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (2) Kui keskjuhatus ei asu liikmesriigis, piirdub Euroopa töönõukogu pädevus küsimustega, mis puudutavad kõiki liikmesriikides asuvaid ettevõtteid või ettevõtjate gruppi kuuluvaid ettevõtjaid või vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat üleühenduselist ettevõtet või ettevõtjate gruppi kuuluvat ettevõtjat. § 34. Iga-aastane informeerimine ja konsulteerimine (1) Euroopa töönõukogul on õigus kohtuda keskjuhatusega vähemalt üks kord aastas, et saada keskjuhatuselt teavet ja konsulteerida keskjuhatusega viimase esitatud aruande põhjal üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi arengu ja tulevikuväljavaadete kohta. (2) Koosolekul käsitletakse tegevuse arengu ja tulevikuväljavaadete raames eelkõige järgmisi küsimusi: 1) ettevõtja struktuur, majanduslik ja finantsolukord; 2) äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikud arengud; 3) tööhõive olukord ja selle võimalikud arengud; 4) investeeringud; 5) olulised muudatused töökorralduses; 6) uute tööviiside või tootmisprotsesside sisseviimine; 7) tootmise üleviimine; 8) ettevõtjate või nende osade ühinemised, sulgemised või tootmise vähendamised; 9) kollektiivsed koondamised. § 35. Informeerimine ja konsulteerimine erakorraliste asjaolude ilmnemisel (1) Juhtkomisjonil on õigus saada õigeaegselt informatsiooni töötajate huve olulisel määral mõjutavate asjaolude või otsuste kohta, eelkõige ettevõtjate või ettevõtete ümberpaigutamise ja sulgemise või kollektiivsete koondamiste kohta. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (2) Juhtkomisjonil on õigus taotleda kohtumist keskjuhatuse või juhtkonnaga või üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi juhtimistasandi iseseisvat otsustamisõigust omava muu isiku või isikutega ning saada informatsiooni ja konsultatsiooni. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (3) Euroopa töönõukogu liikmed, kelle on valinud üleühenduseliste ettevõtjate või ettevõtete töötajad, keda kõnealused asjaolud või otsused otseselt mõjutavad, võivad koos juhtkomisjoniga koosolekutest osa võtta. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] (4) Kohtumine informeerimise ja konsulteerimise eesmärgil toimub keskjuhatuse või juhtkonna või üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi muu asjakohase isiku või isikute koostatud kirjaliku aruande alusel kohe pärast aruande valmimist. Juhtkomisjonil on õigus esitada koosoleku lõpus või mõistliku aja jooksul koosoleku lõppemisest arvates arvamus aruande kohta. (5) Juhtkomisjoni puudumisel teostab käesolevas paragrahvis sätestatud õigusi Euroopa töönõukogu. § 36. Kohalike töötajate esindajate informeerimine () Kohalike töötajate esindajaid informeeritakse käesoleva alljaotise sätete kohase informeerimise ja konsulteerimise sisust ja tulemustest vastavalt käesoleva seaduse §-s 22^2 sätestatule. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 36^1. Euroopa töönõukogu informeerimise ja töönõukoguga konsulteerimise kooskõlastamine Eesti töötajate esindusorganitega () Euroopa töönõukogu informeerimise ja töönõukoguga konsulteerimise kord kooskõlastatakse Eesti töötajate esindusorganitega, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] 3. jagu Erisätted § 37. Riikidevahelise informeerimise ja konsulteerimise takistamise keeld (1) Keelatud on piirata Euroopa töönõukogu ja läbirääkimiste erikomisjoni õigusi, sealhulgas takistada ja mõjutada nende moodustamist ning tegevust, samuti informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisseseadmist ja teostamist. (2) Keelatud on mõjutada ja takistada Euroopa töönõukogu liikmete, läbirääkimiste erikomisjoni liikmete ning informeerimis- ja konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate tegevust nende õiguste piiramise või eeliste lubamise kaudu. § 38. Konfidentsiaalne teave (1) Euroopa töönõukogu liikmetel on keelatud avaldada kolmandatele isikutele või muul viisil käesoleva seaduse vastaselt kasutada neile Euroopa töönõukogu liikme ülesannete täitmisel selgelt konfidentsiaalsena edastatud teavet. Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus laieneb liikmetele ka pärast nende volituste lõppemist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusega on samuti seotud: 1) läbirääkimiste erikomisjoni liikmed; 2) töötajate esindajad, kes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kokkuleppe kohaselt osalevad informeerimis- ja konsulteerimismenetluses; 3) eksperdid ja tõlgid. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ning 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud (töötajate esindajad) ei nõustu edastatud teabe konfidentsiaalsusega, on keskjuhatus kohustatud töötajate esindaja nõudmisel põhjendama teabe konfidentsiaalsust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei laiene Euroopa töönõukogu liikme suhtlemisele teiste vastava töönõukogu liikmetega ning ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajatega, kui nendele tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kokkuleppe või § 36 kohaselt teatavaks teha informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisu ja tulemused, samuti suhtlemisele tõlkide ja ekspertidega, kes abistavad Euroopa töönõukogu tema töös. (5) Sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandiga ei laiene lõikes 1 sätestatud kohustus: 1) läbirääkimiste erikomisjoni liikme suhtlemisele ekspertide ja tõlkidega; 2) töötajate esindajale, kes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kokkuleppe kohaselt suhtleb informeerimis- ja konsulteerimismenetluses tõlkide ja ekspertidega ning Eestis asuvate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate esindajatega, kui neile tuleb §-s 22 sätestatud kokkuleppe kohaselt teatavaks teha informeerimis- ja konsulteerimismenetluse sisu ja tulemused. (6) Keskjuhatus võib keelduda teabe andmisest, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal otsustades sellise iseloomuga teabe avalikustamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada ettevõtja tegevust. See õigus ei laiene teabele töötajate arvu kohta. Teabe andmisest keeldumise korral on keskjuhatus kohustatud esitama objektiivsetele kriteeriumidele tugineva põhjenduse, miks teabe avaldamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada ettevõtja tegevust. § 39. Konfidentsiaalse teabega seotud vaidluse lahendamine kohtus Käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud töötajate esindajal on õigus pöörduda edastatud teabe konfidentsiaalsusest ja teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse. § 39^1. Kaubanduslikuks meresõiduks kasutatavate laevade laevapere liikmete osalemine rahvusvahelises informeerimises ja konsulteerimises (1) Läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liige, on õigus osaleda läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu koosolekul või mis tahes muul informeerimis- ja konsulteerimismenetluse kokkuleppe alusel toimuval koosolekul, kui kõnealune liige või asendusliige ei asu koosoleku toimumise ajal merel või sellise riigi sadamas, mis ei ole laevandusettevõtja alalise asukoha riik. (2) Võimaluse korral kavandatakse koosolekute toimumine viisil, mis hõlbustab sellise liikme või asendusliikme osalemist, kes on kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liige. (3) Kui läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liige, ei ole võimalik koosolekul kohal viibida, kaalutakse võimaluse korral info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamist. [RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 10.10.2017] § 40. Riikidevahelises informeerimises ja konsulteerimises osalevate töötajate esindajate tagatised (1) Eestis töötavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete, Euroopa töönõukogu liikmete ning käesoleva seaduse § 22 kohaselt informeerimis- ja konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate, kes on üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajad, tagatiste suhtes kohaldatakse töölepingu seaduses töötajate esindajatele ettenähtud tagatiste kohta sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajate esindajatele võimaldatakse töötajate esindamiseks vaba aega ulatuses, mis on vajalik käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vaba aja eest säilitatakse töötajate esindajatele keskmine palk. (3) Euroopa töönõukogu liikmetele peavad olema tagatud vahendid, mis on vajalikud nende käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi töötajate huvide kollektiivseks esindamiseks. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] § 40^1. Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikme õigus koolitusele () Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmele tuleb tagada koolitus seesuguse sisuga ja ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks rahvusvahelisel tasandil. Koolituses osalemise aja eest säilitatakse keskmine töötasu. [RT I, 04.07.2011, 1 - jõust. 14.07.2011] 3. peatükk TÖÖTAJATE KAASAMINE EUROOPA ÄRIÜHINGU JA EUROOPA ÜHISTU TASANDIL [RT I, 23.12.2022, 2 - jõust. 01.02.2023] 1. jagu Üldsätted [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 41. Käesoleva peatüki kohaldamine (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse juhul, kui asutamisel oleva SE ja SCE registrijärgseks asukohaks saab Eesti. (2) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kohaldatakse SE või SCE läbirääkimiste erikomisjoni ja töötajate esinduskogu Eesti töötajaid esindavate liikmete valimisel käesoleva seaduse §-des 54 ja 66 sätestatut. (3) Kui SE või SCE on üleühenduseline ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi kontrolliv ettevõtja käesoleva seaduse §-de 7 ja 10 tähenduses, kohaldatakse SE ja SCE ning nende kontrollitavate ettevõtjate suhtes käesolevat peatükki. Kui SE või SCE läbirääkimiste erikomisjon otsustab vastavalt §-le 60 mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised, kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükki. (4) Käesoleva peatüki kohaldamine ei piira töötajatele muu seadusega ettenähtud õigust informeerimisele ja konsulteerimisele. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 41^1. Käesoleva peatüki kohaldamise erisused Euroopa ühistu suhtes (1) Käesoleva peatüki teist jagu kohaldatakse: 1) vähemalt kahe juriidilise isiku poolt asutatud või ümberkujundamise teel loodava SCE suhtes; 2) üksnes füüsiliste isikute või ühe juriidilise isiku ja füüsiliste isikute asutatud SCE suhtes, millel on kokku vähemalt 50 töötajat vähemalt kahes liikmesriigis. (2) Üksnes füüsiliste isikute või ühe juriidilise isiku ja füüsiliste isikute asutatud SCE-s, millel on kokku vähem kui 50 töötajat või millel on 50 või rohkem töötajat üksnes ühes liikmesriigis, korraldatakse töötajate kaasamine järgmiselt: 1) SCE suhtes kohaldatakse tema registrijärgse asukoha liikmesriigi ning SCE kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete suhtes nende registrijärgse asukoha liikmesriigi õigusnorme, mida selles liikmesriigis kohaldatakse sama liiki juriidiliste isikute ja nende kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete suhtes; 2) kui töötajate osalemist rakendava SCE registrijärgne asukoht viiakse ühest liikmesriigist teise, säilitatakse töötajate osalemisõigus vähemalt samal tasemel. (3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud SCE registreerimist vähemalt kolmandik SCE ja tema vähemalt kahes liikmesriigis asuvate kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajaid seda nõuab, kohaldatakse SCE suhtes käesoleva peatüki teist jagu, käsitades osaleva juriidilise isikuna SCE-d ning asjaomase kontrollitava ettevõtja või ettevõttena SCE kontrollitavat ettevõtjat või ettevõtet. (4) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud SCE registreerimist jõuab selle töötajate koguarv vähemalt kahes liikmesriigis 50-ni või ületab selle, kohaldatakse SCE suhtes käesoleva peatüki teist jagu, käsitades osaleva juriidilise isikuna SCE-d ning asjaomase kontrollitava ettevõtja või ettevõttena SCE kontrollitavat ettevõtjat või ettevõtet. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 41^2. Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingute piiriülese ühinemise korral [Kehtetu - RT I, 23.12.2022, 2 - jõust. 01.02.2023] § 42. Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu (1) Euroopa äriühing (SE) on äriühing, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1–21). (2) Euroopa ühistu (SCE) on ühistu, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.08.2003, lk 1–24). [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 43. Euroopa äriühingu asutamises osalevad äriühingud ja Euroopa ühistu asutamises osalevad juriidilised isikud (1) SE asutamises osalevad äriühingud käesoleva seaduse tähenduses on äriühingud, mis otseselt osalevad SE asutamises (edaspidi SE asutamises osalevad juriidilised isikud). (2) SCE asutamises osalevad juriidilised isikud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 48 lõikes 2 nimetatud äriühingud, sealhulgas tulundusühistud, ning muud juriidilised isikud, mis on moodustatud liikmesriigi õiguse kohaselt ja mille suhtes seda õigust kohaldatakse ning mis otseselt osalevad SCE asutamisel. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 44. Asjaomane kontrollitav ettevõtja ja ettevõte Asjaomane kontrollitav ettevõtja või ettevõte käesoleva peatüki tähenduses on SE või SCE asutamises osaleva juriidilise isiku kontrollitav ettevõtja või ettevõte, millest saab SE või SCE asutamise tulemusena SE või SCE kontrollitav ettevõtja või ettevõte. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 45. Töötajate esindajate informeerimise ulatus SE ja SCE pädevad organid informeerivad töötajate esinduskogu või töötajate esindajaid küsimustes, mis puudutavad SE-d või SCE-d ja selle liikmesriikides asuvaid kontrollitavaid ettevõtjaid või ettevõtteid või mis ületavad ühes liikmesriigis tegutseva ettevõtte organi pädevust. Informeerimine toimub sellisel ajal, viisil ja sellise sisuga, mis lubab töötajate esindajatel otsuste võimalikku mõju põhjalikult uurida ja vajaduse korral valmistuda konsultatsioonideks SE või SCE pädeva organiga. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 46. Töötajate osalemine Töötajate osalemine käesoleva peatüki tähenduses on töötajate esinduskogu või töötajate poolt SE või SCE tegevuse mõjutamine järgmiste õiguste teostamise kaudu: 1) õigus valida või nimetada osa SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmetest või 2) õigus kõigi või osa SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmete nimetamise suhtes soovitusi anda või vastuseisu väljendada. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 47. Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu läbirääkimiste erikomisjon SE või SCE läbirääkimiste erikomisjon (edaspidi läbirääkimiste erikomisjon) on organ, mis on moodustatud eesmärgiga pidada SE või SCE asutamises osalevate juriidiliste isikute pädevate organitega läbirääkimisi töötajate kaasamise menetluse sisseseadmiseks SE-s või SCE-s. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 48. Töötajate esinduskogu Töötajate esinduskogu on töötajaid esindav organ, mis on moodustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud kokkuleppele või vastavalt käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotise sätetele eesmärgiga SE või SCE ja tema liikmesriikides asuvate kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida ning vajaduse korral rakendada töötajate osalemise õigust SE-s või SCE-s. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 49. Töötajate esinduskogu ja Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu pädeva organi koostöö (1) Töötajate esinduskogu ja SE või SCE pädev organ teevad koostööd vastastikuse usalduse alusel, arvestades vastastikuseid huve ja kohustusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtet kohaldatakse SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse ja töötajate esindajate vahelisele koostööle seoses töötajate informeerimise ja konsulteerimise menetlusega. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 2. jagu Töötajate esinduskogu asutamine ning töötajate kaasamise menetlus [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 1. jaotis Läbirääkimised töötajate kaasamise üle [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 50. Meetmed läbirääkimiste alustamiseks (1) Kui SE ja SCE asutamises osalevate juriidiliste isikute (edaspidi osalevad juriidilised isikud) juhatused või haldusnõukogud koostavad SE või SCE moodustamise kava, peavad nad kohe pärast ühinemislepingu või valdusäriühingu asutamiseks asutamislepingu sõlmimist või kontrollitava ettevõtja asutamise kava või äriühingu SE-ks või juriidilise isiku SCE-ks ümberkujundamise kava heakskiitmist võtma tarvitusele vajalikud meetmed, sealhulgas andma teavet osalevate juriidiliste isikute ning nende kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete nimede ja nende töötajate arvu kohta, et alustada osalevate juriidiliste isikute töötajate esindajatega läbirääkimisi töötajate kaasamise korralduse üle SE-s või SCE-s. (2) Teave töötajate arvu kohta esitatakse liikmesriikide kaupa, näidates andmed kõikide asjaomaste ettevõtjate ja ettevõtete kohta eraldi. (3) Kui töötajatel on osalevates juriidilistes isikutes osalemise õigus, antakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele teavet ka töötajate osalemise vormi ja ulatuse kohta, näidates töötajate esindajate suhtarvu osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 51. Läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine ja koosseis (1) Käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud läbirääkimiste pidamiseks moodustatakse osalevate juriidiliste isikute ning asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate esindajatest läbirääkimiste erikomisjon. (2) Läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse proportsionaalselt töötajate arvuga iga liikmesriigi kohta, kus asuvad osalevad juriidilised isikud ning asjaomased kontrollitavad ettevõtjad või ettevõtted, eraldades igale liikmesriigile ühe koha selle liikmesriigi töötajate arvu kohta, mis moodustab kuni 10% kõikide liikmesriikide osalevate juriidiliste isikute ning asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate arvust. Liikmed valitakse igas liikmesriigis vastavalt selles liikmesriigis ettenähtud valimise või nimetamise korrale. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 52. Läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu asutamisel ühinemise teel (1) Kui läbirääkimiste erikomisjoni liikmed on käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt valitud või nimetatud ning SE või SCE asutatakse ühinemise teel, valitakse või nimetatakse vastava liikmesriigi õiguse kohaselt täiendavad liikmed, kui ühinemise tulemusena iseseisva juriidilise isikuna tegevust lõpetav osalev juriidiline isik ei ole oma liikme kaudu esindatud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate liikmete arv vastab läbirääkimiste erikomisjonis esindust mitteomavate osalevate juriidiliste isikute arvule. Täiendavate liikmete koguarv ei tohi ületada 20% käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt määratud liikmete arvust. (3) Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt läbirääkimiste erikomisjonis liikme kaudu mitteesindatud osalevate juriidiliste isikute arv on alla 20% läbirääkimiste erikomisjoni liikmete arvust, esitab iga mitteesindatud osalev juriidiline isik ühe täiendava liikme. (4) Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohaselt läbirääkimiste erikomisjonis liikme kaudu mitteesindatud osalevate juriidiliste isikute arv on üle 20% läbirääkimiste erikomisjoni liikmete arvust, jagatakse täiendavad kohad esindamata osalevate juriidiliste isikute vahel. Jaotus tehakse vastavalt osalevate juriidiliste isikute töötajate arvule. Täiendavate kohtade jaotust alustatakse suurimast osalevast juriidilisest isikust ja jätkatakse kahanevas järjestuses vastavalt töötajate arvule. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 53. Läbirääkimiste erikomisjoni koosseisu muutmine Kui läbirääkimisteks ettenähtud perioodil muutub oluliselt osalevate juriidiliste isikute töötajate arv või toimuvad muudatused osalevate juriidiliste isikute struktuuris ja need muudatused mõjutavad liikmesriikidele eraldatud kohtade jaotust, jaotatakse kohad ümber. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 54. Läbirääkimiste erikomisjoni Eesti töötajaid esindavate liikmete valimine (1) Eestis asuva osaleva juriidilise isiku ja asjaomase kontrollitava ettevõtja või ettevõtte töötajaid esindava läbirääkimiste erikomisjoni liige või liikmed valitakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. (2) Ühisesindus võtab läbirääkimiste erikomisjoni Eesti esindaja või esindajate valimisel arvesse järgmisi tingimusi: 1) iga osalev juriidiline isik on võimaluse korral läbirääkimiste erikomisjonis esindatud vähemalt ühe liikme kaudu; 2) kui läbirääkimiste erikomisjoni Eesti liikmete arv on väiksem kui SE või SCE asutamisel Eestis asuvate osalevate juriidiliste isikute arv, võetakse esmalt arvesse suurima töötajate arvuga osalev juriidiline isik. (3) Kui Eestil on õigus valida läbirääkimiste erikomisjoni täiendavaid liikmeid, valitakse need liikmed käesolevas paragrahvis sätestatud korras. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 55. Eesti töötajate esindatus läbirääkimiste erikomisjonis Kui esindatavate töötajate arv on läbirääkimiste erikomisjonis hääletamisel määrava tähtsusega, esindavad Eestist valitud liikmed töötajaid arvul, mis saadakse kõikide Eestis asuvate osalevate juriidiliste isikute, asjaomaste kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajate koguarvu jagamisel läbirääkimiste erikomisjoni Eesti esindajate arvuga. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 56. Kokkuleppe sõlmimine ja läbirääkimiste erikomisjoni informeerimine (1) Läbirääkimiste erikomisjon ja osalevate juriidiliste isikute pädevad organid määravad kirjaliku kokkuleppega kindlaks töötajate kaasamise korra SE-s või SCE-s. Selleks informeerivad osalevate juriidiliste isikute pädevad organid läbirääkimiste erikomisjoni SE või SCE asutamise kavast ja selle tegelikust asutamisprotsessist kuni SE või SCE registrisse kandmiseni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepe on selle jõustumise järel siduv SE-le või SCE-le, selle liikmesriikides asuvatele kontrollitavatele ettevõtjatele ja ettevõtetele ning nende töötajatele. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 57. Otsuste tegemine läbirääkimiste erikomisjonis (1) Läbirääkimiste erikomisjon võtab otsuseid vastu oma liikmete absoluutse häälteenamusega tingimusel, et see esindab ka töötajate absoluutset enamust. Igal läbirääkimiste erikomisjoni liikmel on üks hääl. (2) Kui läbirääkimiste tulemused viivad töötajate osalemise õiguse vähendamiseni, on sellise kokkuleppe heakskiitmiseks vajalik häälteenamus, mis moodustab vähemalt 2/3 läbirääkimiste erikomisjoni liikmete häältest, mis esindavad vähemalt 2/3 töötajatest, kaasa arvatud nende liikmete hääled, kes esindavad vähemalt kahe liikmesriigi töötajaid, kui: 1) SE või SCE asutatakse ühinemise teel ja kui osalemine hõlmab vähemalt 25% osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust; 2) SE asutatakse valdusäriühingu või kontrollitava ettevõtja loomise teel ja kui osalemine hõlmab vähemalt 50% osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või 3) SCE asutatakse mis tahes muul moel kui ühinemise teel, kui osalemine hõlmab vähemalt 50% osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust. (3) Töötajate osalemise õiguse vähendamisega on tegemist siis, kui SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmete suhtarv on väiksem kui osalevate juriidiliste isikute suurim suhtarv. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 58. Ekspertide kaasamine läbirääkimistesse (1) Läbirääkimiste eesmärgil võib läbirääkimiste erikomisjon kaasata enda valitud eksperte, et need läbirääkimiste erikomisjoni tema töös abistaksid. Ekspertidena võib muu hulgas kaasata Euroopa Ühenduse asjakohase tasandi ametiühingute esindajaid. (2) Eksperdid võivad läbirääkimiste erikomisjoni liikmete taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandva pädevusega, kui see on vajalik Euroopa Ühenduse tasandil ühtsuse ja järjepidevuse edendamise seisukohalt. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 59. Läbirääkimiste kestus (1) Läbirääkimised kestavad kuni kuus kuud läbirääkimiste erikomisjoni moodustamisest arvates. (2) Läbirääkimiste erikomisjon teatab läbirääkimiste alustamisest asjaomastele ametiühingutele ja muudele kolmandatele isikutele. (3) Pooled võivad kokkuleppel otsustada läbirääkimisi pikendada kuni ühe aastani läbirääkimiste erikomisjoni moodustamisest arvates. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 60. Läbirääkimiste erikomisjoni otsus läbirääkimiste alustamata jätmise või lõpetamise kohta (1) Läbirääkimiste erikomisjon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud häälteenamusega otsustada, et läbirääkimisi ei alustata või lõpetatakse juba alustatud läbirääkimised ning rakendatakse töötajate informeerimise ja konsulteerimise reegleid, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus SE-l või SCE-l on töötajaid. Otsus peatab käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud kokkuleppe sõlmimise menetluse. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva jao 3. jaotises sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks on vaja 2/3 läbirääkimiste erikomisjoni nende liikmete häältest, kes esindavad vähemalt 2/3 töötajatest, kaasa arvatud nende liikmete hääled, kes esindavad vähemalt kahe liikmesriigi töötajaid. (3) Kui SE või SCE asutatakse ümberkujundamise teel, ei kohaldata käesolevat paragrahvi juhul, kui ümberkujundatavas juriidilises isikus on töötajatel osalemise õigus. (4) Läbirääkimiste erikomisjon kutsutakse uuesti kokku kõige varem kaks aastat pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist, kui vähemalt 10% SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate või ettevõtete töötajatest või nende esindajad seda kirjalikult taotlevad, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku varasemas läbirääkimiste taasalustamises. Kui läbirääkimiste erikomisjon otsustab taasalustada läbirääkimisi, kuid läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele ei jõuta, siis käesoleva jao 3. jaotises sätestatut ei kohaldata. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 61. Läbirääkimiste erikomisjoni kulud Osalevad juriidilised isikud hüvitavad läbirääkimiste erikomisjoni moodustamise ja tööga, sealhulgas nendega peetavate läbirääkimistega kaasnevad kulud käesoleva seaduse § 20 lõike 6 kohaselt. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 2. jaotis Töötajate kaasamise kokkulepe [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 62. Töötajate kaasamise kokkulepe (1) Osalevate juriidiliste isikute pädevad organid ja läbirääkimiste erikomisjon peavad koostöö ja vastastikuse usalduse alusel läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kokkuleppele SE või SCE töötajate kaasamise menetluse suhtes. (2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erisust, määratakse lõikes 1 nimetatud osalevate juriidiliste isikute pädevate organite ja läbirääkimiste erikomisjoni vahelise kirjaliku kokkuleppega kindlaks: 1) kokkuleppe kohaldamisala; 2) esinduskogu koosseis, liikmete arv ning kohtade jaotus ja see, kes on SE või SCE pädeva organi arutelupartner SE või SCE, tema kontrollitavate ettevõtjate ja ettevõtete töötajate informeerimise ja konsulteerimise korra küsimustes; 3) esinduskogu ülesanded ning informeerimis- ja konsulteerimismenetlus; 4) esinduskogu koosolekute sagedus; 5) esinduskogule eraldatud rahalised ja materiaalsed vahendid; 6) kui pooled läbirääkimiste käigus otsustavad esinduskogu moodustamise asemel sisse seada informeerimis- ja konsulteerimismenetluse, siis selle rakendamise kord; 7) kui pooled läbirääkimiste käigus otsustavad sisse seada töötajate osalemise korra, siis selle korra sisu, kaasa arvatud vajaduse korral SE või SCE nõukogu, haldusnõukogu või juhatuse liikmete arv, keda töötajatel on õigus valida, nimetada, soovitada või tagasi lükata, ja nende liikmete valimise, nimetamise, soovitamise või tagasilükkamise kord ning liikmete õigused; 8) kokkuleppe jõustumise kuupäev ja kokkuleppe kestus, samuti asjaolud, mille esinemise korral kokkulepe uuesti läbi räägitakse, ja kokkuleppe uuendamise kord. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 8 kohaldamisel SCE suhtes võib uusi läbirääkimisi alustada juhul, kui SCE või tema kontrollitava ettevõtja või ettevõtte struktuur pärast SCE asutamist muutub. (4) Kui SE või SCE on loodud ümberkujundamise teel, tagab kokkulepe, et töötajate kaasamine säilitatakse vähemalt samal tasemel kui selles juriidilises isikus, mis kujundatakse ümber SE-ks või SCE-ks, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut. (5) Kokkuleppele kirjutavad alla osalevate juriidiliste isikute esindajad ning kokkuleppe poolt hääletanud läbirääkimiste erikomisjoni liikmed. Kokkuleppele lisatakse koosoleku protokoll, kus näidatakse läbirääkimiste erikomisjoni hääletustulemused. (6) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus sõlmitud kokkulepe on tühine. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva jao 3. jaotises sätestatut. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 3. jaotis Seadusjärgne töötajate esinduskogu ja töötajate kaasamine [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] 1. alljaotis Üldsätted [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 63. Seadusjärgse töötajate esinduskogu asutamine Töötajate esinduskogu asutatakse käesoleva jaotise kohaselt alates SE või SCE Eestis registreerimise kuupäevast, kui: 1) pooled selles kokku lepivad või 2) käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tähtajaks ei ole kokkulepet sõlmitud ja iga osaleva juriidilise isiku pädev organ otsustab jätkata SE või SCE registreerimist ning läbirääkimiste erikomisjon ei ole vastu võtnud § 60 lõikes 1 nimetatud otsust. [RT I 2007, 22, 112 - jõust. 23.03.2007] § 64. Töötajate osalemist reguleerivate sätete kohaldamine (1) Käesoleva jaotise töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse, kui SE asutatakse ümberkujundamise ja ühinemise teel ning valdusäriühingu ja kontrollitava ettevõtja asutamise teel või kui SCE asutatakse mis tahes moel. (2) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SE või SCE asutamisel ümberkujundamise teel, kui liikmesriigis kehtivaid töötajate nõukogus, haldusnõukogus või juhatuses osalemise reegleid kohaldati SE-ks või SCE-ks ümberkujundatud juriidilise isiku suhtes. (3) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SE või SCE asutamisel ühinemise teel, kui: 1) enne SE või SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 25% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või 2) enne SE või SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähem kui 25% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust, ja kui läbirääkimiste erikomisjon nii otsustab. (4) Töötajate osalemist reguleerivaid sätteid kohaldatakse SE asutamisel valdusäriühingu või kontrollitava ettevõtja asutamise teel, kui: 1) enne SE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 50% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust või 2) enne SE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähem kui 50% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust, ja kui läbirääkimiste erikomisjon nii otsustab. …