Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks

Lühidalt

See määrus kehtestab tingimused ja korra täiendava toetuse taotlemiseks, andmiseks ja kasutamiseks, et edendada eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga laste eesti keele oskust. Toetuse eesmärk on luua lasteasutustes ja haridusasutustes täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks ja aidata kaasa nende laste eesti keele oskuse taseme tõstmisele.

Mida see reguleerib

Täiendava toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele täiendava eesti keele ja eesti keel teise keelena õppe ning eestikeelsete lisategevuste korraldamist.
Toetuse liike, nagu eestikeelse aineõppe rakendamise toetus, täiendava eesti keele õppe toetus ja uussisserändaja toetus.
Toetuse andmise põhimõtteid ja toetuse määrasid.

Keda see puudutab

Eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja õpilasi.
Rändetaustaga lapsi ja õpilasi (uussisserändajad).
Lasteasutusi ja haridusasutusi (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused).
Kohalikke omavalitsusi ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes on lasteasutuste või haridusasutuste pidajad.

Peamised punktid

Toetust saab taotleda põhikoolidele, lasteasutustele, gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele.
Toetust ei kohaldata Ida-Virumaal tegutsevatele lasteasutustele ja põhikoolidele, välja arvatud eestikeelsele õppele üleminevatele rühmadele/klassidele.
Toetust arvestatakse õpilasepõhise pearaha toetusena kuni 19-aastasele õpilasele või rühmapõhise toetusena lasteasutusele.
Toetust saab kasutada eestikeelset õpet läbi viiva kvalifitseeritud õpetaja tööjõukuludeks või lisatöö tasustamiseks, kui tema eesti keele tase on C1 või ta on omandanud kõrghariduse vähemalt 60% ulatuses eesti keeles.
Toetust ei anta võõrkeeletundide läbiviimiseks, õppevahendite soetamiseks ega õppekäikude ja ürituste läbiviimiseks.

Seaduse tekst

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 18.02.2025, 9

§ 2

punktis 1 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskooli I–III kooliastmele (edaspidi põhikool). [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] (2^1)

§ 2

punktis 2 nimetatud toetust kohaldatakse koolieelsele lasteasutusele (edaspidi lasteasutus) ning põhikoolile. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] (2^2)

§ 2punktis 3 nimetatud toetust kohaldatakse põhikoolile. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(3)

§-s 2 punktis 4 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskoolile ja kutseõppeasutusele (edaspidi koos haridusasutus).

(4)

§-s 2 punktides 1–3 nimetatud toetust ei kohaldata Ida-Virumaal tegutsevale lasteasutusele ja põhikoolile.

(5)Kohalikule omavalitsustele ja eraõiguslikule juriidilisele isikule eraldatakse toetus esitatud taotluse alusel.

(6)Riigi poolt peetava haridusasutuse puhul kavandatakse rahalised vahendid haridusasutuse eelarvesse. Haridusasutusele vahendite kavandamisel võetakse arvesse kõiki käesolevas määruses sätestatud sisulisi nõudeid.

(7)Uussisserändajast õpilane

tähenduses on õpilane, kes on saabunud Euroopa Liidust või kolmandast riigist ja: [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 1) õpib Eesti põhikoolis või omandab keskharidust gümnaasiumi statsionaarses õppes või kutseõppeasutuse õppes; 2) on Eesti haridussüsteemis õppinud kuni neli aastat Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) esmakandest arvestatuna ning [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025] 3) kelle kohta on EHISes tehtud märge „Uussisserändaja USR“ või „Uussisserändaja UA“.

(8)Eesti keelest erineva emakeelega laps/õpilane

tähenduses on laps või õpilane, kelle kohta on märgitud EHISes: 1) emakeel, mis ei ole eesti keel, või 2) kaks emakeelt, millest üks võib olla eesti keel. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] § 1^

Toetuse rakendamine () Taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning kontrolli teostab Eesti Keele Instituut (edaspidi toetuse andja). [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025] §
Toetuse liigid () Toetuse liigid on: 1) vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelse aineõppe rakendamise toetus põhikoolile; 2) täiendava eesti keele õppe ja eestikeelsete tegevuste läbiviimise toetus eesti keelest erineva emakeelega lastele/õpilastele lasteasutuses ja põhikoolis; 3) keelekümblusprogrammi mudelite rakendamise toetus põhikoolile; [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 4) uussisserändaja toetus põhikoolile, statsionaarse õppega gümnaasiumile ja kutseõppeasutusele. §
Toetuse andmise põhimõtted ja toetuse määrad

(1)Haridusasutusele arvestatakse toetust kuni 19-aastasele õpilasele õpilasepõhise pearaha toetusena ning rakendatakse põhimõttel üks õpilane – üks täiendav eesti keele õppe toetuse liik (edaspidi pearaha). [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(2)Lasteasutusele arvestatakse toetust rühmapõhise toetusena.

(3)Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta

jaanuar kuni
detsember.

(4)Toetus eraldatakse lasteasutuse või haridusasutuse eestikeelset õpet läbi viiva õpetaja tööjõukuludeks või lisatöö tasustamiseks, kui õpetaja vastab kvalifikatsiooninõuetele ja tema eesti keele tasemeeksam on sooritatud tasemele C1 või ta on omandanud kõrghariduse või rakenduskõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni vähemalt 60% ulatuses eesti keeles.

(5)Toetuse andmisel võetakse arvesse: 1) toetuse andmise aastale eelneval aastal EHISes

novembri seisuga tehtud märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste kohta, kellel on täiendava eesti keele õppe vajadus; [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 2) toetuse andmise aastal EHISes
septembri seisuga tehtud emakeele märked ja õppekeele märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste puhul, kui nad õpivad eestikeelsele õppele üleminevas lasteasutuses või põhikoolis. [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025] (5^1) Kui EHISes tehtud märgete alusel saab lapse/õpilase eest maksta mitut liiki toetust, määratakse kõrgeima määraga toetus. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(6)Toetust ei anta: 1) [kehtetu - RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 2) võõrkeeletundide läbiviimiseks; 3) õppevahendite soetamiseks; 4) õppekäikude ja ürituste läbiviimiseks.

(7)Toetuste määrad toetuse liigi kohta kehtestab minister igal eelarve aastal käskkirjaga järgmiselt: 1) õpilase pearaha määra ühe õpilase kohta aastas; 2) rühmapõhise toetuse määra ühe rühma kohta aastas.

(8)Eestikeelsele õppele ülemineva lasteasutuse rühmale või põhikooli klassile eraldatakse toetus Eesti Keele Instituudi direktori käskkirja alusel proportsionaalselt

septembri –
detsembri kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 punktis 2 EHISe andmete alusel aruannet esitamata. Käesolevas lõikes nimetatud toetust ei eraldata Ida-Virumaal tegutsevale lasteasutusele ja põhikoolile. [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025] §
Toetuse eesmärk () Toetuse andmise eesmärk on lasteasutuses ja haridusasutuses: 1) luua täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks vastavalt lõimitud aine ja keeleõppe metoodikale (edaspidi LAK-õppe metoodika); 2) aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga laste/õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmisele; 3) toetada lasteasutusi ja haridusasutusi täiendava eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe rakendamisel; 4) luua lastele/õpilastele võimalused võimetekohaseks eesti keele omandamiseks ja õppimiseks, et neid keeleliselt järele aidata ning vajadusel toetada last/õpilast õppetöö individualiseerimisega. §
Nõuded toetuse saamiseks ja toetusmeetmest toetatavad tegevused

(1)

§ 2

punktis 1 nimetatud toetust saab taotleda põhikooli eesti keelest erineva emakeelega õpilastele, kui: [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 1) klassis rakendatakse vähemalt 60% või vähemalt 40% mahus eestikeelset aineõpet lähtudes LAK-õppe metoodikast; [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 2) vajaduse korral võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet; [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 3) EHISes on tehtud õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(2)

§ 2

punktis 2 nimetatud toetust saab taotleda eesti õppekeelega lasteasutusele või põhikoolile, kui: [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 1) vähemalt 15% kogu lasteasutuse või põhikooli lastest/õpilastest on eesti keelest erineva emakeelega ja 2) absoluutarvuna vähemalt kuuel lapsel rühmas/õpilasel klassis on eesti keelest erinev emakeel ning 3) eesti keele õpet toetatakse lisategevustega, mille korral vahetu õppetegevus toimub lähtudes LAK-õppe metoodikast ja 4) tegevustele lisandub täiendav eesti keele õpe ning vajadusel toetus lapse/õpilase õppetöö individualiseerimisega ja [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 5) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega lapse/õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga emakeele märge ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(3)

§ 2

punktis 3 nimetatud toetust saab taotleda põhikoolile, kui: [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 1) on liitunud keelekümblusprogrammiga ja 2) rakendab haridus- ja teadusministri

aprilli
a määruse nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ §-s 5 sätestatud keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste õppetöö korraldamise põhimõtteid ja [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 3) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta
novembri seisuga keelekümbluse märge. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(4)

§ 2

punktis 4 nimetatud toetust saab taotleda haridusasutusele, kes annab uussisserändajast õpilasele põhiharidust või keskharidust riikliku õppekava alusel või Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel ning kui: [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 1) võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet ja 2) eestikeelse aineõppe rakendamisel lähtutakse õpilaste individuaalsest vajadusest ja 3) rakendatakse põhikoolis ja gümnaasiumis vähemalt kahte tugiteenust kolmest tugiteenusest (individuaalne õppekava, eesti keel teise keelena, täiendav eesti keele õpe) ja [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 4) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „USR” või „UA” ning kaks tugiteenuse märget. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(5)[Kehtetu - RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(6)Kutseõppeasutusel, kes annab kutsekeskhariduse õppekavadel õppivale rändetaustaga õpilasele eesti keele või eesti keel teise keelena õpet, on toetuse saamiseks kohustus teha õpilase kohta EHISes kehtiv UA märge toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(7)[Kehtetu - RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024]

(8)Toetust ei ole lubatud kasutada ainetundide läbiviimiseks, kus õppekeel ei ole eesti keel.

(9)Toetust on õigus kasutada eesti keele, eesti keel teise keelena ja eesti keeles õpetava õpetaja tööjõukulude katmiseks ja osaliselt kõrgema töötasu maksmiseks, kui õpetaja viib läbi tegevusi eesti keelest erineva emakeelega ja rändetaustaga lastele/õpilastele käesoleva paragrahvi lõike 1–8 sätestatud tingimustel. 2. peatükk Toetuse taotlemine ja eraldamine § 6. Nõuded toetuse taotlejale

(1)Toetuse taotluse esitajaks on lasteasutuse või haridusasutuse pidaja (edaspidi taotleja).

(2)Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) lasteasutuse ja haridusasutuse pidaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 2) tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud; 3) tal puuduvad tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded; 4) tal puuduvad varasemad täitmata kohustused toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ees (eelneva perioodi aruanded on esitatud õigeaegselt). [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025] § 7. Taotluse esitamine

(1)Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest oma veebilehel.

(2)Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse 14 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) aadressil https://toetused.kul.ee/. Riigikoolid esitavad taotluskeskkonnas arvestuse alused. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra. [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025]

(3)Taotluses esitatakse: 1) taotleja üldandmed; 2) toetust kasutava lasteasutuse või haridusasutuse nimi; 3) [kehtetu - RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] 4) tunnijaotusplaan, kui põhikoolile taotletakse toetust 60% või 40% mahus eestikeelse õppe läbiviimisel.

(4)Taotleja kinnitab, et: 1) planeeritavad tegevused vastavad

§-s 4 esitatud eesmärgile ning §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele; 2) tegevusi ja õpet viivad läbi kvalifitseeritud õpetajad, kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 3) taotluskeskkonnas eeltäidetud taotlusvormil esitatavad andmed on õiged. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] § 8. Taotluste menetlemine

(1)Taotlusi menetleb toetuse andja direktori poolt moodustatud komisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni hääleõiguslikuks liikmeks võib Haridus- ja Teadusministeerium nimetada oma esindajad. [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025]

(2)Komisjon kontrollib taotleja vastavust tingimustele ja taotluse vastavust nõuetele. Komisjonil on õigus nõuda täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui komisjoni hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.

(3)Puuduste korral teavitab komisjon taotlejat taotluskeskkonna kaudu. Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks on taotlejal aega kuni viis tööpäeva. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(4)Toetuse andja otsustab komisjoni protokollilise ettepaneku alusel 14 tööpäeva jooksul: 1) eraldada toetus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 2) mitte eraldada toetust, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(5)Toetuse andja teeb otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kui esineb mõni järgnevatest asjaoludest: 1) taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele; 2) lasteasutuses või haridusasutuses teostatud järelevalves on tuvastatud puudused ning need on taotluse esitamise ajaks kõrvaldamata; 3) EHISe esmakanne uussisserändajast õpilase kohta on tehtud rohkem kui neli aastat tagasi; [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025] 4) lasteasutus või haridusasutus on jätnud märkimata vajalikud märked EHISes lapse/õpilase kohta; 5) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ja ei ole neid tähtaegselt kõrvaldanud. § 9. Toetuse eraldamine ja kontroll

(1)Toetus makstakse toetuse saajale taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse eraldamise otsuse tegemisest. Riigi poolt peetava haridusasutuse osas teeb toetuse andja toetuse eraldamise otsuses haridus- ja teadusministrile ettepaneku eelarve eraldamiseks. [RT I, 10.01.2025, 2 - jõust. 13.01.2025]

(2)Toetuse andjal on õigus kohapeal kontrollida toetust kasutatavates lasteasutustes ja haridusasutustes läbiviidavaid tegevusi ja toetuse eesmärgipärast kasutamist, kaasates vajaduse korral eksperte.

(3)Toetuse saajal on kohustus: 1) teavitada taotluskeskkonna kaudu toetuse andjat viivitamatult kõigist muudatustest esitatud andmetes või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse andja otsust või taotleja kohustuste täitmist; 2) teavitada toetuse andjat, kui ta on saanud või taotleb samade tegevuste läbiviimiseks toetust teistest riigieelarvest rahastatavatest meetmetest või kohalikult omavalitsuselt. 3. peatükk Aruandlus ja toetuse tagasinõudmine § 10. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1)Toetuse saaja esitab taotluskeskkonna kaudu toetuse kasutamise lõpparuande hiljemalt toetuse andmise aasta 31. detsembril. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 01.07.2025]

(2)Aruandes tuleb esitada vormikohane sisutegevuste kokkuvõte, mis sisaldab ka eesti keele oskuse arengut toetanud tegevuste kirjeldust.

(3)Toetuse andja kontrollib aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4)Toetuse andjal on õigus küsida toetuse saajalt täiendavaid dokumente ja informatsiooni, andes vastamiseks aega kuni viis tööpäeva. Kui toetuse saaja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, tekib toetuse andjal õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

(5)Toetuse saajal on kohustus kasutamata jäänud toetus tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui summa jääb alla 10 euro. [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust. 30.08.2024] § 11. Toetuse tagasinõudmine

(1)Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid, ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja pole esitanud aruannet

§ 10lõikes 1 määratud tähtajaks; [RT I, 27.08.2024, 2 - jõust.

30.08.2024] 3) toetuse saaja suhtes on algatatud toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus; 4) toetuse saaja ei ole kasutanud toetust taotluses esitatule vastavalt, tegevusi ei ole läbi viidud või tegevuste läbiviimisel ei ole lähtutud

nõuetest.

(2)Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 30 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. § 12. Rakendussätted

(1)Erandina § 3 lõikest 5 sätestatust võetakse

aastal lasteasutusele ja haridusasutusele toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed
veebruari seisuga vastavalt lasteasutuse ja haridusasutuse esitatud eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste arvule. Lasteasutusel ja haridusasutusel on kohustus teha lapse/õpilase kohta EHISes vajalikud märked vastavalt § 5 lõigetele 5–7
veebruariks.

(2)

aastal keelekümblusprogrammi pearaha toetust taotlenud üleminekuklassid ja -rühmad rakendavad keelekümblusprogrammi mudeleid eestikeelsele õppele ülemineku alguseni ning alates
septembri
aastast lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.

(3)

aasta täiendava taotlusvooru korraldamisel võetakse arvesse EHISe andmed
veebruari seisuga vastavalt lasteasutuse ja haridusasutuse esitatud eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste arvule. Taotleja esitab taotluskeskkonnas toetuse saamiseks taotluse 5 tööpäeva jooksul alates täiendava taotlusvooru avamisest. [RT I, 18.02.2025, 5 - jõust. 21.02.2025] §
Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.