Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumist ja rakendamist, määrates kindlaks, kuidas neid seadusi kohaldatakse enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud olukordadele ja tehingutele.

Mida see reguleerib

  • Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumise kuupäevi.
  • Millist seadust kohaldatakse enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud asjaoludele ja toimingutele.
  • Teovõime, tehingute vormi, tühistamise ja aegumise kohaldamist üleminekuperioodil.
  • Erisusi kestvuslepingutele, intressimääradele, üürilepingutele ja tarbijakrediidilepingutele.

Keda see puudutab

  • Isikuid, kelle teovõimet on enne 2002. aasta 1. juulit piiratud või kes on tunnistatud teovõimetuks.
  • Krediidiasutusi ja teisi finantsteenuse osutajaid, kes kasutavad tüüptingimusi.
  • Isikuid, kellel on enne 2002. aasta 1. juulit sõlmitud kestvuslepingud, üürilepingud või tarbijakrediidilepingud.

Olulisemad punktid

  • Võlaõigusseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus ja Rahvusvahelise eraõiguse seadus jõustusid üldjuhul 2002. aasta 1. juulil.
  • Enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud asjaoludele ja toimingutele kohaldatakse üldjuhul nende tekkimise või tegemise ajal kehtinud seadust.
  • Isikud, kelle teovõimet oli enne 2002. aasta 1. juulit kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 2002. aasta 1. juulist teovõimeliseks.
  • Enne 2002. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest.
Seaduse tekst
Seaduse tekst
Obsah (10)§ 323§ 720§ 94§ 291§ 408§ 403§ 429§ 419§ 742§ 923

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 31.12.2024, 50

, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus1 Vastu võetud 05.06.2002 RT I 2002, 53, 336 jõustumine 01.07.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 19.11.2003 - RT I 2003, 78, 523 - 27.12.2003 09.12.2003 - RT I 2003, 81, 546 - 20.12.2003 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 30.09.2010 - RT I 2010, 77, 590 - 01.07.2011 17.11.2010 - RT I, 06.12.2010, 1 - 05.04.2011 12.01.2011 - RT I, 04.02.2011, 1 - 01.07.2011 10.06.2015 - RT I, 07.07.2015, 1 - 01.01.2016 23.02.2016 - RT I, 11.03.2016, 1 - 21.03.2016 21.11.2018 - RT I, 06.12.2018, 1 - 01.07.2019 13.11.2019 - RT I, 04.12.2019, 1 - 14.12.2019 16.12.2020 - RT I, 04.01.2021, 4 - 01.02.2021 10.03.2021 - RT I, 22.03.2021, 1 - 01.04.2021 12.06.2024 - RT I, 04.07.2024, 2 - 14.07.2024 18.12.2024 - RT I, 31.12.2024, 5 - 01.01.2025 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1.

, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumine

(1)Võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) ja rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217) jõustuvad 1. juulil 2002.
(2)

§ 323jõustub 1. juulil 2003.

(3)

  1. peatüki
  2. jagu jõustub
  3. septembril 2002.

(4)

§ 720lõige 6 jõustub 1.

jaanuaril

  1. §
  2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  3. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. §
  4. Teovõime

(1)Isiku teovõime määratakse tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt.
(2)Kui isik on enne
  1. juulit 2002 omandanud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 2 või § 10 lõike 3 alusel, säilib tal teovõime omandatud ulatuses ka pärast
  2. juulit
  3. §
  4. Teovõimet puudutavad kohtuotsused
(1)Isik, kelle teovõimet on enne
  1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates
  2. juulist 2002 teovõimeliseks. Jõustunud kohtuotsus, millega isiku teovõimet on enne
  3. juulit 2002 piiratud, loetakse täitedokumendiks, mille alusel on kohtuotsusega eestkostjaks määratud isikul õigus nõuda isiku, kelle teovõimet enne
  4. juulit 2002 piirati, töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamisele suunatud nõude arestimist kohtutäituri poolt ja vastavate summade endale väljamaksmist.
(2)Kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates
  1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõikes 5 nimetatud tagajärjed. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] §
  2. Teadmata kadunuks tunnistamise avaldus Isiku teadmata kadunuks tunnistamise avaldus loetakse alates
  3. juulist 2002 isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise avalduseks. §
  4. Tehingu vorm Enne
  5. juulit 2002 tehtud kehtiv tehing, mis pärast käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud seaduste jõustumist ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, jääb kehtima. §
  6. Tehingu tühistamine ja lepingu ühepoolne lõpetamine
(1)Enne
  1. juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast
  2. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei mõjuta enne
  1. juulit 2002 esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamise hagi menetlemist. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] §
  2. Esindamine Pärast
  3. juulit 2002 kohaldatakse esindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut ka siis, kui esindusõigus on tekkinud enne
  4. juulit
  5. §
  6. Aegumine
(1)Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

s aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

  1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  3. juulit 2002.

(2)Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või

kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või

s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

(3)Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või

s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.

(4)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  1. aasta
  2. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
  3. aasta
  4. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
  5. aasta
  6. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
  7. [RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
(5)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1^1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse alates
  1. aasta
  2. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. [RT I, 06.12.2018, 1 - jõust. 01.07.2019]
(6)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 6 aegumise peatumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  1. aasta
  2. aprilli täitmiseks esitatud nõuetele. [RT I, 22.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]
(7)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 160^1 sätestatut kohaldatakse individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi esitamisele nende tarbijate ja andmesubjektide nõuete suhtes, mis tulenevad
  1. aasta
  2. juunil või hiljem toime pandud tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve kahjustavast tegevusest. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025] §
  3. Muud tähtajad Käesoleva seaduse § 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes, millega on seotud õiguse maksmapanek, omandamine või lõppemine. §
  4. Võlasuhetele kohaldatav seadus Võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  5. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. §
  6. Kestvuslepingud
(1)Enne
  1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
  2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

s sätestatut.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
  1. juulit
  2. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
  3. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.
(3)Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes, on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima
  1. aasta
  2. jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega. §
  3. Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni
  4. aasta
  5. jaanuarini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimustega jätnud tüüptingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks

, tsiviilseadustiku üldosa seaduse või rahvusvahelise eraõiguse seadusega ja krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ning annab talle õiguse leping muudatustega mittenõustumise korral kohe lõpetada. § 14. Seadusest tulenev intressimäär Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse

§ 94

lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras.

§ 94lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. § 15. Üürilepingu sätetega seonduvad erisused

(1)Enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 63 alusel moodustatud elamuvaidluskomisjonid loetakse kuni üürivaidluste lahendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni või vastavate täienduste tegemiseni tsiviilkohtumenetluse seadustikus üürikomisjonideks

mõttes.

(2)

§ 291lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral.

(3)Enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest. See ei kehti omandireformi aluste seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud üürilepingute suhtes. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(4)Isikut, kes kasutas enne
  1. juulit 2002 elamuseaduse §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne
  2. juulit 2002 elamuseaduse § 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele, ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. §
  3. Ostueesõigus
(1)

s ostueesõiguse kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1. juulit 2002.

(2)Ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast

§-s 249 nimetatud teate saamist. [RT I 2003, 81, 546 - jõust. 20.12.2003] § 17. Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused

(1)Hüpoteegiga tagatud krediidilepinguks

  1. peatüki
  2. jao mõttes loetakse ka krediidilepingut, mis on tagatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 13^2 nimetatud pandilepinguga.

(2)Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib krediidiandja

§ 408lõikes 8 sätestatud juhul nõuda tarbijalt tagatiste andmist ka siis, kui krediidi netosumma ületab 10 000 eurole vastava summa.

(3)

§ 403^1 lõiget 8^1 kohaldatakse krediidilepingutele, mis on sõlmitud 2020.

aasta

  1. veebruaril või hiljem. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 17^
  2. Tarbijakrediidilepingutele kohaldatav seadus

(1)Enne
  1. aasta
  2. juulit sõlmitud tähtajatule tarbijakrediidilepingule kohaldatakse alates
  3. aasta
  4. juulist kehtiva

§-s 404^1 , § 407 lõigetes 3^1 ja 3^2 , lõike 4 teises lauses ja lõikes 4^1 ning §-des 412, 414^1 ja 414^2 sätestatut.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne
  1. aasta
  2. juulit. Tarbijakrediidilepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
  3. aasta
  4. juulit, kohaldatakse seni kehtinud seadust.
(3)Kui tarbijakrediidilepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäeva vastuolus

sättega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tagasiulatuvalt enne

  1. aasta
  2. juulit sõlmitud krediidilepingutele ja millest ei ole võimalik poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel

s sätestatut. [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 01.07.2011] § 17^

  1. Tarbijakrediidilepingus sisalduvate tüüptingimuste muutmine Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni
  2. aasta
  3. juulini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimusega jätnud tingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 17^1 lõikes 1 nimetatud sätetega ning krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ja annab talle õiguse muudatustega mittenõustumise korral leping kohe lõpetada. [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 01.07.2011] § 17^
  4. Kindlustuslepingud ()

§ 429

lõike 2 teist lauset kohaldatakse kindlustuslepingutele, mis on sõlmitud alates

  1. aasta
  2. jaanuarist. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] § 17^
  3. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamine

(1)

s elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut kohaldatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutele, mis on sõlmitud alates 2016. aasta 21. märtsist.

(2)

§ 419

^3 lõikes 4 sätestatut kohaldatakse üksnes sellistele lepingutele, mida on pakutud pärast

  1. aasta
  2. märtsi. [RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016] § 17^5.

s krediidiinkassode ja -ostjate seaduse jõustumisega jõustunud muudatuste rakendamine viivituses olevate tarbijakrediidilepingute suhtes () Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse jõustumisega

s jõustunud muudatusi ei kohaldata nende tarbijakrediidilepingute või neist tulenevate nõuete suhtes, mis on viivituses, kui krediidiandja on need loovutanud enne krediidiinkassode ja -ostjate seaduse jõustumist. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024] § 18. Ühise tegutsemise lepingud

(1)Pärast

jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele

s seltsingu kohta sätestatut.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
  1. juulit
  2. Ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
  3. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. §
  4. Elektroonilise maksevahendiga seonduvad erisused
(1)Kui enne 1. juulit 2002 sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping ei vasta

§-s 739 kehtestatud nõuetele, on maksevahendi väljaja kohustatud viima lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla 2003. aasta 1. jaanuariks.

(2)Lepingu muutmiseks peab maksevahendi väljaja tegema maksevahendi omajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma maksevahendi omajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui maksevahendi omaja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.
(3)Kui maksevahendi omaja keeldub lepingu muutmisest, on maksevahendi väljajal õigus maksevahendi omajaga sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping lõpetada.
(4)Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib

§ 742

lõikes 1 sätestatud elektroonilise maksevahendi vargusest ja kaotsiminekust tuleneva maksevahendi omaja omavastutuse piirmäärana kokku leppida

§ 742lõikes 1 sätestatust erineva omavastutuse piirmäära.

(5)Tarbijaga sõlmitud lepingus ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omavastutuse piirmäär ületada 10 000 krooni. § 20. Väärtpaberid
(1)

s väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse väärtpaberitele, mis antakse välja pärast 1. juulit 2002.

(2)

§ 923kohaldatakse ka enne 1.

juulit 2002 väljaantud väärtpaberitele. § 21. Käsundita asjaajamine

s käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002. § 22. Kahju õigusvastane tekitamine

(1)

s kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.

(2)

  1. peatüki
  2. jaos sätestatut kohaldatakse üksnes toote suhtes, mis on turule lastud pärast
  3. juulit
  4. §
  5. Alusetu rikastumine

s alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast

  1. juulit
  2. §
  3. Rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamine

(1)Asjaolule, mis on tekkinud pärast
  1. juulit 2002, ja toimingule, mis on tehtud pärast
  2. juulit 2002, kohaldatav õigus määratakse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele.
(2)Pärast
  1. juulit 2002 määratakse perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Kui abielu on sõlmitud enne
  2. juulit 2002, loetakse abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lõike 3 mõttes
  3. juuli
  4. §
  5. Kehtivate määruste kooskõlla viimine Vabariigi Valitsus ja asjaomased ministrid viivad kehtivad määrused
  6. juuliks 2002 kooskõlla

, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seadusega.

  1. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES §
  2. – §
  3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] §
  4. Seaduse jõustumine

(1)Käesolev seadus jõustub 1. juulil 2002.
(2)Käesoleva seaduse § 25 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(3)Vabariigi Valitsus korraldab kahe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest,

tervikteksti koos kõigi muudatustega avaldamise Riigi Teatajas. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 04.12.2020, lk 1–27). [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.