Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus

Millest see õigusakt räägib?

See seadus reguleerib Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumist ja rakendamist, määrates kindlaks, kuidas neid seadusi kohaldatakse enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud olukordadele ja tehingutele.

Kellele: Isikuid, kelle teovõimet on enne 2002. aasta 1. juulit piiratud või kes on tunnistatud teovõimetuks; Krediidiasutusi ja teisi finantsteenuse osutajaid, kes kasutavad tüüptingimusi.

Põhiandmed

Riik
Eesti
Õigusvaldkond
Muud õigusaktid
Paragrahvid
27
Allikas
riigiteataja.ee
Tekst alla laaditud
Selgitus uuendatud

Mida see õigusakt reguleerib?

  • Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumise kuupäevi.
  • Millist seadust kohaldatakse enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud asjaoludele ja toimingutele.
  • Teovõime, tehingute vormi, tühistamise ja aegumise kohaldamist üleminekuperioodil.
  • Erisusi kestvuslepingutele, intressimääradele, üürilepingutele ja tarbijakrediidilepingutele.

Keda see õigusakt puudutab?

  • Isikuid, kelle teovõimet on enne 2002. aasta 1. juulit piiratud või kes on tunnistatud teovõimetuks.
  • Krediidiasutusi ja teisi finantsteenuse osutajaid, kes kasutavad tüüptingimusi.
  • Isikuid, kellel on enne 2002. aasta 1. juulit sõlmitud kestvuslepingud, üürilepingud või tarbijakrediidilepingud.

Millised on peamised punktid?

  • Võlaõigusseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus ja Rahvusvahelise eraõiguse seadus jõustusid üldjuhul 2002. aasta 1. juulil.
  • Enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud asjaoludele ja toimingutele kohaldatakse üldjuhul nende tekkimise või tegemise ajal kehtinud seadust.
  • Isikud, kelle teovõimet oli enne 2002. aasta 1. juulit kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 2002. aasta 1. juulist teovõimeliseks.
  • Enne 2002. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest.

Muud õigusaktid

8
Määruste muutmine
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus
Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord
Elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded
Kiili valla jäätmehoolduseeskiri
Prokuratuuriseadus
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kaugküttega varustamisel
Alutaguse valla hankekord

Muud õigusaktid

Seaduse tekst

Seaduse tekst
Sisukord (27)
  1. § 1 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise e
  2. § 2 Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus
  3. § 3 Teovõime
  4. § 4 Teovõimet puudutavad kohtuotsused
  5. § 5 Teadmata kadunuks tunnistamise avaldus
  6. § 6 Tehingu vorm
  7. § 7 Tehingu tühistamine ja lepingu ühepoolne lõpetamine
  8. § 8 Esindamine
  9. § 9 Aegumine
  10. § 10 Muud tähtajad
  11. § 11 Võlasuhetele kohaldatav seadus
  12. § 12 Kestvuslepingud
  13. § 13 Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine
  14. § 14 Seadusest tulenev intressimäär
  15. § 15 Üürilepingu sätetega seonduvad erisused
  16. § 16 Ostueesõigus
  17. § 17 Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused
  18. § 18 Ühise tegutsemise lepingud
  19. § 19 Elektroonilise maksevahendiga seonduvad erisused
  20. § 20 Väärtpaberid
  21. § 21 Käsundita asjaajamine
  22. § 22 Kahju õigusvastane tekitamine
  23. § 23 Alusetu rikastumine
  24. § 24 Rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamine
  25. § 25 Kehtivate määruste kooskõlla viimine
  26. § 26 § 123. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
  27. § 124 Seaduse jõustumine

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 31.12.2024, 50 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus1 Vastu võetud 05.06.2002 RT I 2002, 53, 336 jõustumine 01.07.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 19.11.2003 - RT I 2003, 78, 523 - 27.12.2003 09.12.2003 - RT I 2003, 81, 546 - 20.12.2003 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 30.09.2010 - RT I 2010, 77, 590 - 01.07.2011 17.11.2010 - RT I, 06.12.2010, 1 - 05.04.2011 12.01.2011 - RT I, 04.02.2011, 1 - 01.07.2011 10.06.2015 - RT I, 07.07.2015, 1 - 01.01.2016 23.02.2016 - RT I, 11.03.2016, 1 - 21.03.2016 21.11.2018 - RT I, 06.12.2018, 1 - 01.07.2019 13.11.2019 - RT I, 04.12.2019, 1 - 14.12.2019 16.12.2020 - RT I, 04.01.2021, 4 - 01.02.2021 10.03.2021 - RT I, 22.03.2021, 1 - 01.04.2021 12.06.2024 - RT I, 04.07.2024, 2 - 14.07.2024 18.12.2024 - RT I, 31.12.2024, 5 - 01.01.2025

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumine

(1)Võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) ja rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217) jõustuvad 1. juulil 2002.
(2)Võlaõigusseaduse § 323 jõustub 1. juulil 2003.
(3)Võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jagu jõustub 1. septembril 2002.
(4)Võlaõigusseaduse § 720 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2003.

§ 2Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus

Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 3Teovõime

(1)Isiku teovõime määratakse tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt.
(2)Kui isik on enne 1. juulit 2002 omandanud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 2 või § 10 lõike 3 alusel, säilib tal teovõime omandatud ulatuses ka pärast 1. juulit 2002.

§ 4Teovõimet puudutavad kohtuotsused

(1)Isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks. Jõustunud kohtuotsus, millega isiku teovõimet on enne 1. juulit 2002 piiratud, loetakse täitedokumendiks, mille alusel on kohtuotsusega eestkostjaks määratud isikul õigus nõuda isiku, kelle teovõimet enne 1. juulit 2002 piirati, töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamisele suunatud nõude arestimist kohtutäituri poolt ja vastavate summade endale väljamaksmist.
(2)Kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõikes 5 nimetatud tagajärjed. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

§ 5Teadmata kadunuks tunnistamise avaldus

Isiku teadmata kadunuks tunnistamise avaldus loetakse alates 1. juulist 2002 isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise avalduseks.

§ 6Tehingu vorm

Enne 1. juulit 2002 tehtud kehtiv tehing, mis pärast käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud seaduste jõustumist ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, jääb kehtima.

§ 7Tehingu tühistamine ja lepingu ühepoolne lõpetamine

(1)Enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast 1. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei mõjuta enne 1. juulit 2002 esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamise hagi menetlemist. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 8Esindamine

Pärast 1. juulit 2002 kohaldatakse esindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut ka siis, kui esindusõigus on tekkinud enne 1. juulit 2002.

§ 9Aegumine

(1)Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.
(2)Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
(3)Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.
(4)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. [RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
(5)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1^1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse alates 2019. aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. [RT I, 06.12.2018, 1 - jõust. 01.07.2019]
(6)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 6 aegumise peatumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2021. aasta 1. aprilli täitmiseks esitatud nõuetele. [RT I, 22.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]
(7)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 160^1 sätestatut kohaldatakse individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi esitamisele nende tarbijate ja andmesubjektide nõuete suhtes, mis tulenevad 2023. aasta 25. juunil või hiljem toime pandud tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve kahjustavast tegevusest. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]

§ 10Muud tähtajad

Käesoleva seaduse § 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes, millega on seotud õiguse maksmapanek, omandamine või lõppemine.

§ 11Võlasuhetele kohaldatav seadus

Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

§ 12Kestvuslepingud

(1)Enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.
(3)Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes, on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima 2003. aasta 1. jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega.

§ 13Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine

Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2003. aasta 1. jaanuarini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimustega jätnud tüüptingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse või rahvusvahelise eraõiguse seadusega ja krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ning annab talle õiguse leping muudatustega mittenõustumise korral kohe lõpetada.

§ 14Seadusest tulenev intressimäär

Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

§ 15Üürilepingu sätetega seonduvad erisused

(1)Enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 63 alusel moodustatud elamuvaidluskomisjonid loetakse kuni üürivaidluste lahendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni või vastavate täienduste tegemiseni tsiviilkohtumenetluse seadustikus üürikomisjonideks võlaõigusseaduse mõttes.
(2)Võlaõigusseaduse § 291 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral.
(3)Enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest. See ei kehti omandireformi aluste seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud üürilepingute suhtes. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(4)Isikut, kes kasutas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele, ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 16Ostueesõigus

(1)Võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1. juulit 2002.
(2)Ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse §-s 249 nimetatud teate saamist. [RT I 2003, 81, 546 - jõust. 20.12.2003]

§ 17Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused

(1)Hüpoteegiga tagatud krediidilepinguks võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jao mõttes loetakse ka krediidilepingut, mis on tagatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 13^2 nimetatud pandilepinguga.
(2)Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib krediidiandja võlaõigusseaduse § 408 lõikes 8 sätestatud juhul nõuda tarbijalt tagatiste andmist ka siis, kui krediidi netosumma ületab 10 000 eurole vastava summa.
(3)Võlaõigusseaduse § 403^1 lõiget 8^1 kohaldatakse krediidilepingutele, mis on sõlmitud 2020. aasta 1. veebruaril või hiljem. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

§ 17^1. Tarbijakrediidilepingutele kohaldatav seadus

(1)Enne 2011. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajatule tarbijakrediidilepingule kohaldatakse alates 2011. aasta 1. juulist kehtiva võlaõigusseaduse §-s 404^1 , § 407 lõigetes 3^1 ja 3^2 , lõike 4 teises lauses ja lõikes 4^1 ning §-des 412, 414^1 ja 414^2 sätestatut.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2011. aasta 1. juulit. Tarbijakrediidilepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2011. aasta 1. juulit, kohaldatakse seni kehtinud seadust.
(3)Kui tarbijakrediidilepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäeva vastuolus võlaõigusseaduse sättega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tagasiulatuvalt enne 2011. aasta 1. juulit sõlmitud krediidilepingutele ja millest ei ole võimalik poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel võlaõigusseaduses sätestatut. [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 01.07.2011]

§ 17^2. Tarbijakrediidilepingus sisalduvate tüüptingimuste muutmine

Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2011. aasta 1. juulini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimusega jätnud tingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 17^1 lõikes 1 nimetatud sätetega ning krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ja annab talle õiguse muudatustega mittenõustumise korral leping kohe lõpetada. [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 01.07.2011]

§ 17^3. Kindlustuslepingud

() Võlaõigusseaduse § 429 lõike 2 teist lauset kohaldatakse kindlustuslepingutele, mis on sõlmitud alates 2016. aasta 1. jaanuarist. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 17^4. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamine

(1)Võlaõigusseaduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut kohaldatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutele, mis on sõlmitud alates 2016. aasta 21. märtsist.
(2)Võlaõigusseaduse § 419^3 lõikes 4 sätestatut kohaldatakse üksnes sellistele lepingutele, mida on pakutud pärast 2014. aasta 20. märtsi. [RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 17^5. Võlaõigusseaduses krediidiinkassode ja -ostjate seaduse jõustumisega jõustunud muudatuste rakendamine viivituses olevate tarbijakrediidilepingute suhtes

() Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse jõustumisega võlaõigusseaduses jõustunud muudatusi ei kohaldata nende tarbijakrediidilepingute või neist tulenevate nõuete suhtes, mis on viivituses, kui krediidiandja on need loovutanud enne krediidiinkassode ja -ostjate seaduse jõustumist. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

§ 18Ühise tegutsemise lepingud

(1)Pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

§ 19Elektroonilise maksevahendiga seonduvad erisused

(1)Kui enne 1. juulit 2002 sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping ei vasta võlaõigusseaduse §-s 739 kehtestatud nõuetele, on maksevahendi väljaja kohustatud viima lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla 2003. aasta 1. jaanuariks.
(2)Lepingu muutmiseks peab maksevahendi väljaja tegema maksevahendi omajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma maksevahendi omajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui maksevahendi omaja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.
(3)Kui maksevahendi omaja keeldub lepingu muutmisest, on maksevahendi väljajal õigus maksevahendi omajaga sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping lõpetada.
(4)Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatud elektroonilise maksevahendi vargusest ja kaotsiminekust tuleneva maksevahendi omaja omavastutuse piirmäärana kokku leppida võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatust erineva omavastutuse piirmäära.
(5)Tarbijaga sõlmitud lepingus ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omavastutuse piirmäär ületada 10 000 krooni.

§ 20Väärtpaberid

(1)Võlaõigusseaduses väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse väärtpaberitele, mis antakse välja pärast 1. juulit 2002.
(2)Võlaõigusseaduse § 923 kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 väljaantud väärtpaberitele.

§ 21Käsundita asjaajamine

Võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002.

§ 22Kahju õigusvastane tekitamine

(1)Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.
(2)Võlaõigusseaduse 53. peatüki 3. jaos sätestatut kohaldatakse üksnes toote suhtes, mis on turule lastud pärast 1. juulit 2002.

§ 23Alusetu rikastumine

Võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002.

§ 24Rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamine

(1)Asjaolule, mis on tekkinud pärast 1. juulit 2002, ja toimingule, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002, kohaldatav õigus määratakse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele.
(2)Pärast 1. juulit 2002 määratakse perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Kui abielu on sõlmitud enne 1. juulit 2002, loetakse abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lõike 3 mõttes 1. juuli 2002.

§ 25Kehtivate määruste kooskõlla viimine

Vabariigi Valitsus ja asjaomased ministrid viivad kehtivad määrused 1. juuliks 2002 kooskõlla võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seadusega.

2. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES

§ 26§ 123. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 124Seaduse jõustumine

(1)Käesolev seadus jõustub 1. juulil 2002.
(2)Käesoleva seaduse § 25 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(3)Vabariigi Valitsus korraldab kahe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võlaõigusseaduse tervikteksti koos kõigi muudatustega avaldamise Riigi Teatajas.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 04.12.2020, lk 1–27). [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.