Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord

Väljaandja: Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.10.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 25.10.2023, 8 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord Vastu võetud 18.10.2023 nr 19 Määrus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja planeerimisseaduse § 131 lõike 2^1 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringu kohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (edaspidi ühiselt nimetatud taristu) väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimist Põhja-Pärnumaa valla (edaspidi vald) ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel. (2) Määruse eesmärgiks on tagada, et kulude kandmiseks sõlmitavad kokkulepped oleksid otseselt, õiglaselt ning mõistlikult seotud arenduse mahu ja tüübiga. (3) Vallal on õigus sõlmida huvitatud isikuga haldusleping avaliku huviga sotsiaalobjektide väljaehitamiseks käesolevas korras sätestatud põhimõtteid järgides. § 2. Terminid () Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) arendaja või huvitatud isik - isik, kelle huvides menetletakse detailplaneeringut, projekteerimistingimusi või ehitusluba; 2) arendusala - ala, mille kohta soovitakse koostada detailplaneering või millele ehitamiseks taotletakse projekteerimistingimusi või ehitusluba; 3) taristu - planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohane    - avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ning sellega seotud rajatised;    - haljastus- ja tehnorajatised (sh välisvalgustus);    - planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud ehitised;    - planeeringulahendusest sõltuvad maaparandussüsteemi ehitised ja -rajatised. § 3. Halduslepingute sõlmimine (1) Detailplaneeringu algatamise menetlemise käigus: 1) hinnatakse koostöös teiste asutustega taristu ehitamise vajadust; 2) kontrollitakse taristu ehitamise vajaduse korral detailplaneeringust huvitatud isiku vastavust halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele; 3) detailplaneeringu algatamiseks tehakse eelnevalt huvitatud isikule kirjalik ettepanek taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu sõlmimiseks esitades sõlmitava lepingu kavandi. (2) Kui huvitatud isik ei vasta lepingu sõlmimiseks esitatud ettepanekule või avaldab, et ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut sõlmima, siis detailplaneeringut ei algatata. (3) Kui huvitatud isik on nõusoleku lepingu sõlmimiseks andnud enne detailplaneeringu algatamist, kuid hiljem keeldub lepingu sõlmimisest, siis detailplaneeringut ei kehtestata. (4) Lepingu täitmise üle teeb järelevalvet vallavalitsus või vastava valdkonna ametnik. (5) Taristu ehitamise kohustus peab olema täidetud esimese detailplaneeringu kohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks või viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Detailplaneeringukohase hoone ehitamiseks ei väljastata ehitusluba enne taristule ehitusloa väljastamist või väljastatakse see koos taristu ehitusloaga. (6) Kui valla omandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, võõrandatakse see tasuta Põhja-Pärnumaa vallale. (7) Kui arendusalal asuvale eraomandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, seatakse kinnistule valla kasuks taristu kasutamiseks tasuta isiklik kasutusõigus kui taristu on vajalik avalikuks kasutamiseks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikliku kasutusõiguse seadmise kohta võidakse põhjendatud vajadusel sõlmida notariaalne võlaõiguslik eelleping enne detailplaneeringu kehtestamist. Võlaõigusliku lepingu sõlmimisega kantakse kinnistusraamatusse vastav eelmärge. (9) Isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslik leping sõlmitakse pärast taristu nõuetekohast valmimist. Vallavalitsus võtab valmisehitatud taristu vastu tingimusel, et see on projektikohane, terviklikult välja ehitatud ja iseseisvalt kasutatav. Vallavalitsus võib kehtestada täpsemad taristu üleandmise tingimused. (10) Vallavalitsus võtab valmisehitatud taristu valduse vastu tingimusel, et see on projektikohane, terviklikult välja ehitatud ja iseseisvalt kasutatav. Vallavalitsus võib kehtestada täpsemad taristu valduse vallale üleandmise tingimused. (11) Vallavalitsusel on õigus mitte anda nõusolekut käesoleva määruse alusel sõlmitud lepingu üleandmiseks kolmandale isikule, kui leping soovitakse üle anda isikule, kes ei vasta halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele. § 4. Lepingu muutmine ja lõpetamine (1) Lepingu muudatused peavad olema kooskõlas lepingu aluseks oleva detailplaneeringu või seda täpsustavate projekteerimistingimustega. (2) Lepingu muutmisel on võimalik muu hulgas kokku leppida, et taristu ehitamise kohustus asendatakse taristu ehitamise rahastamise kohustusega või taristu ehitamise rahastamise kohustus asendatakse taristu ehitamise kohustusega. (3) Vallavalitsusel on õigus leping üles öelda seaduses sätestatud alustel ning juhul, kui lepingu sõlmimise aluseks olev detailplaneering on tunnistatud kehtetuks. § 5. Taristu väljaehitamine ja sellega seotud kulutuste kandmine (1) Kui planeeringuala külgneb kohaliku või riigiteega, siis arvestatakse see planeeringu ala sisse. Taristu ehitamise rahastamise leping sõlmitakse, kui arendusala asub piirkonnas, kus: 1) taristu puudub ja kuhu vallal ei ole kavas taristut ehitada; 2) taristu on olemas, kuid vajab detailplaneeringu elluviimisest tingitult rekonstrueerimist ja/või laiendamist ning vallal ei ole kavas taristut rekonstrueerida ja/või laiendada. (2) Taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingut ei sõlmita, kui arendusala asub piirkonnas, kus taristu on olemas ning kui detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa vajadust ehitada uut taristut või rekonstrueerida olemasolevat. (3) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kehtestatakse detailplaneering üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on vallavalitsus andnud huvitatud isikule üle taristu väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega. (4) Detailplaneeringu võib kehtestada eelmises lõikes nimetatud halduslepingut sõlmimata juhul, kui detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on vallale kahjulik. (5) Vallavalitsus võib planeeringulahendusest tulenevalt võtta enda kanda detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamisega seotud kulusid juhul, kui see on suunatud avaliku huvi tagamisele. (6) Peale halduslepingu järgse detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamist võib vallavalitsus katta valla eelarvest huvitatud isiku poolt vallale üle antud taristu käibes ja korrashoidmisega seotud kulud taristu osas, mis on suunatud avaliku huvi tagamisele. (7) Põhjendatud juhul võib halduslepingus näha ette detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste välja ehitamise etappide kaupa. § 6. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Haldusleping sõlmitakse tingimusega, et juhul kui huvitatud isik ei täida lepingulisi kohustusi tähtaja jooksul, on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda planeeringualal ehitusloa- või teatise andmisest. (2) Juhul, kui detailplanering kehtestatakse osaliselt või tunnistatakse osaliselt kehtetuks,ei nõuta taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu täitmist osas, milles detailplaneering kehtetuks tunnistatakse või ei kehtestata. § 7. Halduslepingu tingimused ja selle sõlmimine (1) Lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse halduslepingus kokku vähemalt: 1) taristu väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa saamise järgsele ajale; 2) poolte kohustused väljaehitatud taristu hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja vallale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste kokkuleppimisel lähtutakse asjakohasel juhul detailplaneeringus kirjeldatud elluviimise etapilisusest arvestusega, et kohustused täidetakse elluviimise etappide järgi samuti etapiti. (3) Haldusleping taristu väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki käesolevas määruses sätestatud nõudeid sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. § 8. Kulutuste täielik või osaline kandmine ja tagatised (1) Detailplaneeringu kohase taristu ehitamine ja/või rahastamine on eelkõige huvitatud isiku kohustus. (2) Vallavalitsus võib käesolevas määruses nimetatud halduslepingus kokku leppida taristu väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui antud kulutused on ette nähtud valla eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. (3) Nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse valla eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt valla ja/või avalikust huvist. (4) Huvitatud isik on kohustatud vallavalitsuse poolt taristu osalise hüvitamise korral järgima riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid ning teostama taristu väljaehitamise turuhinnale vastavalt. (5) Valla eelarvest kaetakse planeeringukohase taristu väljaehitamisega seotud kulud 50% taristu rajamise maksumusest selles taristu osas, mille vastu on ka vallal huvi ja juhul, kui tegemist on üldplaneeringus kavandatud tegevusega ning valla eelarvestrateegias on kavandatud detailplaneeringu elluviimise perioodiks detailplaneeritaval maa-alal taristu väljaehitamine. (6) Valla eelarvest kaetakse planeeringukohase taristu väljaehitamisega seotud kulud 100% taristu rajamise maksumusest selles taristu osas, mis jääb planeeringualasse, kuid mis ei ole huvitatud isikule vajalik planeeringu elluviimiseks ning mille vastu on ainult valla ja/või avalik huvi juhul, kui tegemist on üldplaneeringus kavandatud tegevusega ning valla eelarvestrateegias on kavandatud detailplaneeringu elluviimise perioodiks detailplaneeritaval maa-alal taristu väljaehitamine. (7) Valla eelarvest käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kulude katmiseks tuleb huvitatud isikul vallavalitsusega kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist taristu projekt ning korraldada taristu ehitustööde teostamiseks ühishange ametiasutusega. Vallvalitsusel on õigus korraldada taristu ehitustööde hange ning tellida taristu ehitustööd huvitatud isikuga sõlmitud rahastamise lepingu alusel. (8) Kui vallavalitsusel on olemas detailplaneeringu alal paikneva taristu rajamiseks ajakohane projektlahendus, väljastatakse see huvitatud isikule ja selle kohaselt tuleb huvitatud isikul taotleda vajalikud load ja kooskõlastused ning taristu välja ehitada. (9) Käesolevas paragrahvis käsitletud kulude tasumise korras lepivad pooled kokku eraldi lepinguga enne kulude tegemisega alustamist. (10) Huvitatud isik on kohustatud ehitama omal kulul kõik detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud otstarbekohaselt kasutatavad ja toimivad rajatised välja viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsus nimetatud tähtaega pikendada. (11) Vallavalitsusel on õigus nõuda huvitatud isikult tagatist, mis katab rajatiste väljaehitamise kulud. Tagatisteks on eelkõige: 1) vallavalitsuse arvelduskontole tasutud tagatissumma, mis vastab üldjuhul detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste 1,3-kordsele ligikaudsele kogumaksumusele; 2) huvitatud isikule kuuluvale kinnisasjale valla kasuks seatud hüpoteek või servituut. Kinnisasjale seatud hüpoteegi või servituudi kustutamise otsustab vallavalitsus; 3) pangagarantii summas, mis vastab rajatiste 1,3-kordsele ligikaudsele kogumaksumusele. (12) Detailplaneeringu kehtestamise eelses halduslepingus võidakse ette näha leppetrahv juhuks, kui lepingus sätestatud kohustusi ei täideta nõuetekohaselt või need jäetakse täitmata. Leppetrahvi maksimummäära arvutamisel võetakse aluseks rajatiste väljaehitamise kogumaksumus. (13) Kui vallavalitsus või volikogu otsustab keelduda detailplaneeringu kehtestamisest või huvitatud isik soovib lõpetada detailplaneeringu menetluse, kohustub vallavalitsus huvitatud isikule tagastama tagatissumma kümne tööpäeva jooksul või andma nõusoleku notariaalse hüpoteegi kustutamiseks. (14) Kui lepingus märgitud kohustused on täidetud, kohustub vallavalitsus huvitatud isikule tagastama tagatissumma kümne tööpäeva jooksul ja andma nõusoleku hüpoteegi või servituudi kustutamiseks. § 9. Rajatiste väljaehitamise rahastamisega seotud kulude arvutamine (1) Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse võimalusel ja vajadusel enne detailplaneeringu algatamist, kuid hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist. Kulud arvutatakse lähtudes detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste orienteeruvast mahust või pindalast (ühiku hind), kasutatavate ehitusmaterjalide hinnast, ehitustööde maksumusest ja muudest asjakohastest tasudest. (2) Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse huvitatud isiku esitatud hinnapakkumisest, mis kajastavad väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui tekib kahtlus hinnapakkumise õigsuses, on õigus huvitatud isiku kulul võtta võrdlev hinnapakkumine. (3) Juhul, kui huvitatud isik ei esita rajatiste maksumuse hinnapakkumisi, lähtub vald rajatiste hinna arvutamisel sarnaste rajatiste ehitamiseks varasemalt valla või teiste hankijate läbiviidud riigihangete ligikaudsest maksumusest. § 10. Määruse rakendamine ja jõustumine (1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud kehtivad nendes kokku lepitud tingimustel kehtivuse lõpuni. (2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Ülle Vapper volikogu esimees