Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus
Lühidalt
See seadus sätestab raseduse katkestamise ja steriliseerimise tingimused ja korra Eestis. See reguleerib, millal ja kuidas neid protseduure tohib läbi viia, tagades samal ajal isiku vabatahtlikkuse ja õigused.
Mida see reguleerib
- Raseduse katkestamise tingimusi ja protseduuri.
- Steriliseerimise tingimusi ja protseduuri.
- Nõustamiskohustust enne raseduse katkestamist ja steriliseerimist.
- Kes ja kus tohib neid protseduure läbi viia.
Keda see puudutab
- Naisi, kes soovivad rasedust katkestada.
- Isikuid, kes soovivad steriliseerimist.
- Tervishoiutöötajaid (günekoloogid, perearstid, ämmaemandad, üldkirurgid, uroloogid), kes neid protseduure teostavad või nendega seotud nõustamist pakuvad.
Peamised punktid
- Raseduse katkestamine ja steriliseerimine on lubatud ainult isiku enda soovil ja kirjaliku nõusolekuga.
- Rasedust võib katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat. Kauem kui 12, kuid vähem kui 22 nädalat kestnud raseduse katkestamiseks peavad olema eritingimused (nt raseda tervis ohtus, lapse raske tervisekahjustus, raseda vanus alla 15 või üle 45).
- Steriliseerida tohib täisealist teovõimelist isikut, kui tal on vähemalt kolm last, ta on vanem kui 35-aastane, rasedus ohustab naise tervist, muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud, on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps või haigus takistab lapse kasvatamist.
- Enne steriliseerimist peab nõustamisest mööduma üks kuu.
Seaduse tekst
seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.03.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 13.03.2019, 134 Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus
§-des 5 ja 6 toodud nõuetest.
§ 6
lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel tehakse raseduse katkestamise lubatavus kindlaks vähemalt kolme arsti – kahe või enama günekoloogi ja naise haigusest või tervisega seotud probleemist tuleneva eriarsti või -arstide – otsuse alusel. Vajaduse korral tuleb
§ 6
lõike 2 punktis 3 nimetatud juhtudel kaasata otsuse tegemisele lisaks arstidele ka sotsiaaltöötaja. Otsus raseduse katkestamise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga. [RT I, 20.02.2015, 4 - jõust. 02.03.2015]
§ 6
lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tingimuste olemasolu tehakse kindlaks raseda passi, sünnitunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi alusel. § 12. Nõustamise kohustus
- Raseduse katkestamist puudutavad dokumendid Raseduse katkestamine dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kehtestatud nõuetele. [RT I, 20.02.2015, 4 - jõust. 02.03.2015] §
- Andmete kogumine raseduse katkestamise kohta [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Raseduskatkestusandmekogu asutamine [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
- peatükk STERILISEERIMINE §
- Steriliseerimise vabatahtlikkus
- Arsti ainuõigus teostada steriliseerimist Isikut võib steriliseerida günekoloog, üldkirurg või uroloog. [RT I, 20.02.2015, 4 - jõust. 02.03.2015] §
- Steriliseerimise koht Isikut võib steriliseerida ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamiseks günekoloogia, üldkirurgia või uroloogia tegevusluba. [RT I, 20.02.2015, 4 - jõust. 02.03.2015] §
- Steriliseerimise lubatavuse otsustamine
§ 20lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused teeb kindlaks steriliseeriv arst isiku passi alusel.
§ 20
lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 toodud juhtudel steriliseerimise lubatavus otsustatakse vähemalt kolme arsti otsusel. Vajaduse korral tuleb
§ 20
lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul lisaks arstidele kaasata otsuse tegemisele ka sotsiaaltöötaja. Otsus steriliseerimise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga. § 24. Nõustamise kohustus
- Steriliseerimise dokumenteerimine Steriliseerimine dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kehtestatud nõuetele. Steriliseerimist puudutavad andmed on eriliiki isikuandmed ning andmekogude moodustamine neist ei ole lubatud. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
- peatükk RAKENDUSSÄTTED §
- Kriminaalkoodeksi muutmine [Käesolevast tekstist välja jäetud.]