Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus

Millest see õigusakt räägib?

See seadus reguleerib Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumist, arvelevõtmist, säilitamist ja kasutamist. See puudutab materjale, mis on koostatud enne 1992. aasta 1. jaanuari.

Kellele: Kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle valduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud materjale; Isikuid, kelle kohta käivad andmed sisalduvad arhiivides olevates materjalides.

Põhiandmed

Riik: Eesti
Õigusvaldkond: Muud õigusaktid
Paragrahvid: 13
Allikas: riigiteataja.ee
Tekst alla laaditud: 2026-06-17
Selgitus uuendatud: 2026-07-07

Mida see õigusakt reguleerib?

Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite poolt kogutud või koostatud materjalide kogumist, arvelevõtmist, säilitamist ja kasutamist.
Eestist äraviidud materjale, mis sisaldavad andmeid Eesti kodanike või Eestis elanud isikute tegevuse või represseerimise kohta.
Füüsiliste või juriidiliste isikute omandis olevaid dokumente või muid materjale, mis sisaldavad teavet nimetatud organite tegevuse kohta.
Materjalide vastavust seaduse tingimustele otsustab Rahvusarhiiv.

Keda see õigusakt puudutab?

Kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle valduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud materjale.
Isikuid, kelle kohta käivad andmed sisalduvad arhiivides olevates materjalides.

Millised on peamised punktid?

Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud materjale, peavad neist kolme kuu jooksul alates seaduse jõustumisest teatama Eesti Arhiiviametile ja need üle andma.
Materjalid, mis on kogutud või koostatud enne 1992. aasta 1. jaanuari, on Eesti Vabariigi omand.
Igaühel on õigus tutvuda arhiivides tema kohta käivate andmetega.
Eraelu puudutavad materjalid on piiratud kasutusega, kuid teatud isikutel ja uurimistööks on võimalik luba saada.

Muud õigusaktid

Määruste muutmine

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus

Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord

Elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded

Kiili valla jäätmehoolduseeskiri

Prokuratuuriseadus

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kaugküttega varustamisel

Alutaguse valla hankekord

Muud õigusaktid

Seaduse tekst

Sisukord (13)

§ 1
§ 2 Käesoleva seaduse objektiks on
§ 3 Käesoleva seaduse § 2 1. ja 2. lõikes tähendatud materjalid on Eesti V
§ 4
§ 5
§ 6
§ 7
§ 8
§ 9
§ 10
§ 11
§ 12
§ 13

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 06.07.2023, 25 Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus Vastu võetud 10.03.1994 RT I 1994, 23, 386 jõustumine 10.04.1994 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 12.06.1996 - RT I 1996, 48, 940 - 10.07.1996 25.03.1998 - RT I 1998, 36, 552 - 01.05.1998 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 1 - 01.01.2012 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024

§ 1

(1)Käesolev seadus reguleerib Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite ning nende tegevusega seotud materjalide kogumist, arvelevõtmist, säilitamist ja kasutamist.

(2)Käesoleva seaduse reguleeriv jõud on kehtiv Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite ning nende tegevusega seotud materjalide suhtes, mis on koostatud enne 1992. aasta 1. jaanuari.

§ 2Käesoleva seaduse objektiks on

(1)Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite poolt kogutud või koostatud või neile üleantud Eestis asuvad materjalid (toimikud, dokumendid, dokumentide ärakirjad ja lisad, märkmed ja abimaterjalid, kartoteegid, kaardid, plaanid, fotod, filmid, helilindid, materjalide hindamiseks vajalikud abivahendid, programmid kompuutrite abil materjalide töötlemiseks ning muud materjalid).

(2)Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite poolt kogutud või koostatud või neile üleantud ning Eestist äraviidud materjalid, mis sisaldavad andmeid Eesti kodanike või Eestis elanud isikute tegevuse või represseerimise kohta.

(3)Füüsiliste või juriidiliste isikute omandis olevad dokumendid või muud materjalid, mis sisaldavad teavet Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite tegevuse kohta.

(4)Materjalide vastavuse käesolevas paragrahvis loetletud tingimustele otsustab Rahvusarhiiv. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 3Käesoleva seaduse § 2 1. ja 2. lõikes tähendatud materjalid on Eesti Vabariigi omand

§ 4

(1)Käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korraldamine pannakse riigiarhivaarile. [RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(2)Käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud, seaduslikult või ebaseaduslikult eemaldatud ning seaduslikult või ebaseaduslikult Eestist väljaviidud materjalide kohta kogub, korrastab ja säilitab informatsiooni Rahvusarhiiv. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 5

(1)Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on käesoleva seaduse § 2 1. lõikes tähendatud materjale, on kohustatud kolme kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumise päevast, teatama neist kirjalikult Eesti Arhiiviametile ning need Eesti Arhiiviameti poolt määratud arhiivile ja tähtajaks üle andma. Viimane saadab 10 päeva jooksul teatajale kirjaliku kinnituse. Vastavalt materjalide üleandja soovile tagab materjalide vastuvõtja tema isiku anonüümsuse.

(2)Igaüks, kelle valdusse satub käesoleva seaduse § 2 1. lõikes tähendatud materjale pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja lõppu, on kohustatud neist viivitamatult teada andma Rahvusarhiivile ja need üle andma viimase poolt määratud arhiivi. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 6Käesoleva seaduse § 2 2. lõikes tähendatud materjalide Eesti Vabariigile tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel

§ 7

Kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute omandiõigust käesoleva seaduse § 2 3. lõikes tähendatud materjalide suhtes tõendatakse ja hüvitatakse Eesti Vabariigi asjaõigusseadusega ning teiste õigusaktidega sätestatud korras. Materjalide omanikud on kohustatud lubama Rahvusarhiivi poolt volitatud isikutel teha nimetatud materjalidest kinnitatud koopiaid ja ärakirju [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 8

(1)Käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjale säilitatakse ja kasutatakse vastavalt arhiivide tegevust reguleerivatele seadustele ja eeskirjadele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2)Käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjalide kogumise, arvestamise, säilitamise ja kasutamise eest vastutab riigiarhivaar, kellel on õigus korraldada nende materjalide liigitamist ja suunamist arhiividele vastavalt nende kuuluvusele. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

(3)Kuni käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud materjalide üleandmiseni Rahvusarhiivile vastutab nende säilimise eest asutus või isik, kelle valduses materjalid on. [RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(4)Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjalide kogumiseks, arvelevõtmiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks vajalikud ruumid ning materiaalsed ja rahalised vahendid. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 9

Igaühel on õigus ise või oma voliniku kaudu tutvuda arhiivides tema kohta käivate andmetega, mis sisalduvad käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjalides. Kui isik, kelle kohta need andmed käivad, on tunnistatud teovõimetuks või on surnud, on see õigus tema vanematel, abikaasal, registreeritud elukaaslasel, õdedel ja vendadel ning alanevatel sugulastel [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 10

(1)Käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjalidest on piiratud kasutusega isikute eraelu puudutavad materjalid.

(2)Materjalide vastavuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes esitatud tingimusele otsustab Rahvusarhiiv. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

(3)Piiratud kasutusega materjalide tutvumise õigus on peale käesoleva seaduse §-s 9 tähendatud isikute neil, kellele on see vajalik uurimistööks ning kellele on vastava arhiivi direktor selleks loa andnud, samuti algatatud tsiviil-, haldus- või kriminaalmenetluse ulatuses juurdlus- ja uurimisorganitel, prokuratuuri- ja kohtuorganitel, protsessist osavõtvatel pooltel ning nende volitatud isikutel ja kohtuotsuste täitevorganitel.

(4)Kui isikule on käesoleva paragrahvi 3. lõikes tähendatud loa andmisest keeldutud, esitatakse talle 10 päeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist sellekohane kirjalik motiveeritud tõend. Keeldumise peale võib ta kaevata Rahvusarhiivile. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 11

() Käesoleva seaduse § 10 1. lõikes tähendatud materjalidest võivad arhiivilt ärakirju tellida kehtivate hinnakirjade alusel:

1)käesoleva seaduse §-s 9 tähendatud isikud;

2)nende materjalidega tutvumiseks loa saanud isikud, kui isik, kelle eraelu kohta materjalid sisaldavad andmeid, on surnud või kui andmed käivad faktide kohta, mille toimumisest on möödunud vähemalt 75 aastat.

§ 12

Käesoleva seaduse §-s 2 tähendatud materjale või nende koopiaid, kui materjalide originaalid puuduvad, võib Eesti Vabariigi territooriumilt välja viia ainult ajutiselt riigiarhivaari loal. Kui tähendatud materjalideks on kohtutoimikud, on nende väljaviimiseks vaja Riigikohtu selleks volitatud kohtuniku nõusolekut [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

§ 13Käesoleva seaduse sätete rikkumise korral kohaldatakse süüdlase suhtes vastavalt kas distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutust

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.