Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord

Väljaandja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.10.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 02.10.2024, 24 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord Vastu võetud 25.09.2024 nr 9 Käesolev määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 131 lg 2^1 ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine Narva-Jõesuu Linnavalitsusele“ § 2 alusel. § 1. Reguleerimisala ja mõisted () Käesoleva määrusega nähakse ette detailplaneeringust huvitatud isiku (edaspidi huvitatud isik) ja Narva-Jõesuu linna (edaspidi linn) vahel planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (edaspidi rajatised) väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks kokkuleppimise alused ja kord. § 2. Halduslepingute sõlmimine ja tingimused (1) Detailplaneeringu algatamise menetlemise käigus Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) 1) hindab vajadusel koostöös teiste asjasse puutuvate asutuste ja ettevõtetega rajatiste ehitamise vajadust; 2) kontrollib rajatiste ehitamise vajaduse korral detailplaneeringust huvitatud isiku vastavust halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele; 3) määrab rajatiste ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu sõlmimise vajaduse linnavalitsuse korralduses või Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsuses, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine. (2) Planeerimisseaduse § 131 lg 2 kohase lepingu sõlmimisel linna ja huvitatud isiku vahel peab huvitatud isik sõlmitavas lepingus kinnitama valmisolekut detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamisega seotud tegevuste rahastamiseks. (3) Lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale. Põhjendatud juhul võib halduslepingus näha ette rajatiste väljaehitamise etappide kaupa; 2) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused. (4) Vajadusel otsustab linn kasutada meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele hüpoteekide seadmine. Hüpoteegi summa vastab üldjuhul rajatiste 1,3-kordsele eeldatavale kogumaksumusele. (5) Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks huvitatud isikule, järgides kõiki määruses sätestatud nõudeid, sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. (6) Linn kehtestab rajatiste rajamise kohustusega planeeringute korral detailplaneeringu üksnes juhul, kui on sõlmitud haldusleping, millega linn on andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, või kui rajatiste rajamine on ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. § 3. Rajatiste väljaehitamine ja üleandmine (1) Huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud. (2) Kui rajatised on ehitatud linna omandis olevale kinnisasjale, võõrandatakse rajatised tasuta linnale. Kui rajatised on ehitatud eraomandis olevale kinnisasjale, seatakse linna kasuks tasuta isiklik kasutusõigus. Isikliku kasutusõiguse leping peab olema sõlmitud enne rajatise ehitamiseks ehitusloa väljastamist. Linn võtab ehitatud rajatised vastu tingimusel, et rajatised on projektikohased ja kasutamiseks valmis. § 4. Kulutuste täielik või osaline kandmine (1) Vastavalt määruse § 2 lõikele 2 detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamine ja/või rahastamine on eelkõige huvitatud isiku kohustus. (2) Linn võib määruses nimetatud halduslepingus kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui antud kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. (3) Nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna eelarvestrateegias või eelarves sätestatud summadest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt ehitisega seotud vajadustest ja linna huvist. (4) Huvitatud isik on kohustatud rajatiste projekteerimise ja ehitamise täieliku või osalise hüvitamise korral linna poolt järgima riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid. § 5. Määruse rakendamine ja jõustumine (1) Enne määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud kehtivad nendes kokku lepitud tingimustel kehtivusaja lõpuni. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Maksim Iljin linnapea Monika Tinno linnasekretär