Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seadus

Lühidalt

See seadus käsitleb Eesti ühinemist konventsiooniga, mis tühistab välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude, lihtsustades nende tunnustamist.

Mida see reguleerib

  • Eesti ühinemist välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga.
  • Tunnistuse (apostille) väljastajate määramist.
  • Tunnistuse (apostille) andmisest keeldumise aluseid.
  • Tunnistuse (apostille) kehtetuks tunnistamise aluseid.

Keda see puudutab

  • Isikuid, kes vajavad välisriigi avalike dokumentide tunnustamist Eestis või Eesti dokumentide tunnustamist välisriikides.
  • Notareid, kes väljastavad tunnistusi (apostille).

Peamised punktid

  • Eesti ühineb Haagis 1961. aasta 5. oktoobril koostatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga.
  • Tunnistuse (apostille) väljastajateks on määratud notarid.
  • Tunnistuse (apostille) andmisest keeldutakse, kui dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma muu tõestuseta, asjaolud viitavad dokumendi sisu ebapädevale muutmisele, dokument on rikutud, dokumendi andmiseks või kinnitamiseks puudub haldusorganil pädevus või dokumendi kehtivusaeg on möödunud.
  • Tunnistus (apostille) tunnistatakse kehtetuks, kui see, selle kanne või andmed on ebaõiged, tunnistus on muutunud kasutuskõlbmatuks, tunnistus on kaotsi läinud või hävinud või tunnistusega kinnitatud dokument on ette nähtud kasutamiseks riigis, kus kehtib legaliseerimine või kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping.
Seaduse tekst
Seaduse tekst

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seadus Vastu võetud 18.10.2000 RT II 2000, 27, 165 jõustumine 23.11.2000 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 16.10.2002 - RT I 2002, 90, 521 - 01.01.2003 03.12.2003 - RT I 2003, 78, 527 - 01.01.2004 06.04.2005 - RT II 2005, 13, 34 - 08.05.2005 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 164 - 01.01.2010 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates

  1. aasta
  2. juulil jõus olevast redaktsioonist. §
  3. Ühineda juurdelisatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga, mis on koostatud Haagis
  4. aasta
  5. oktoobril. §
  6. Konventsiooni artikli 6 kohaselt määrata konventsiooni artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (edaspidi tunnistus (apostille)) väljastajateks notarid. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010] §
  7. Tunnistuse (apostille’) andmisest keeldutakse, kui: [RT II 2005, 13, 34 - jõust. 08.05.2005] 1) dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma muu tõestuseta; 2) asjaolud viitavad dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele; 3) dokument on rikutud; 4) dokumendi andmiseks või kinnitamiseks puudub haldusorganil pädevus; 5) dokumendi kehtivusaeg on möödunud. §
  8. Tunnistus (apostille) tunnistatakse käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud asutuse poolt kehtetuks, kui: 1) tunnistus (apostille), selle kanne või andmed on ebaõiged, 2) tunnistus ( apostille) on muutunud kasutuskõlbmatuks, 3) tunnistus ( apostille) on kaotsi läinud või hävinud või 4) tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud dokument on ette nähtud kasutamiseks riigis, kus kehtib legaliseerimine või kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping. [RT II 2005, 13, 34 - jõust. 08.05.2005] §
  9. Eesti avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise ning tunnistuse (apostille’) kehtetuks tunnistamise tähtaja ja korra, sealhulgas avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise taotlemisel esitatavate andmete loetelu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010] [RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates
  10. aasta
  11. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.