Väärtpaberituru seadus

(1)Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist ja nende reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, aruandlusteenuse osutamist, väärtpaberite kauplemiskoha toimimist, kvalifitseeruvate finantstehingute tasaarvestust, järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle ning nende vastutust. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]

(2)Käesoleva seaduse 3^1 . peatükis ning §-des 237^84 ja 237^90 sätestatut kohaldatakse nendele ühisrahastusteenuse osutajatele, kelle teenuseid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49). [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] § 2. Väärtpaber

(1)Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on järgmine vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument; 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak ja aktsia; [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber või tuletisleping; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus; 8) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses (edaspidi heitkoguse ühik). [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid võivad olla emiteeritud hajusraamatu tehnoloogia abil. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

(2)Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus, millega tavapäraselt kaubeldakse rahaturul, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 1–83), artiklis 11 sätestatud tingimustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus, krediidiasutuse garanteeritud veksel ja muu väärtpaber. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast; 2) intressimäärast; 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, heitkoguse ühikutest või muust ametlikust majandusstatistikast; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 4) valuutavahetuskurssidest; 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest; 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] (3^1) Hoidmistunnistus on väärtpaber, mis tõendab välisriigi emitendi väärtpaberite omandiõiguse kuuluvust ja mille saab reguleeritud turule kauplemisele võtta, sõltumata selle välisriigi emitendi väärtpaberitest. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(4)Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on: 1) vahetusvõlakiri äriseadustiku §-s 241 sätestatud tähenduses; 2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri; 3) optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri), mis koosneb lunastatavast võlakirjast ja emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest (ostutäht). [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(5)Omakapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on: [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaber; 2) igasugune vabalt kaubeldav märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema konsolideerimisgruppi. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(6)Mitteomakapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on igasugune muu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata väärtpaber. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(7)Kestvalt või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on sama liiki väärtpaberid, mida emiteeritakse kas kestvalt või 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt kahes eraldi emissioonis. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(8)Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(9)Tuletisväärtpaberid ja tuletislepingud on tuletisinstrumendid. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(10)Tuletisleping käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust sätestav leping: 1) mis on lepingupoole nõusolekul ülevõetav või ülevõetamatu kolmanda isiku poolt; 2) mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(11)Käesoleva seaduse

1. ja
2. osas hõlmab väärtpaberi mõiste üksnes järgmisi tuletislepinguid: 1) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning muu tuletisleping, mis on seotud väärtpaberite, valuuta, intressimäära või heitkoguse ühikuga, või muu tuletisinstrument ja finantsindeksi või finantsnäitajaga seotud tuletisleping, mida võib täita natuuras, rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille puhul saab natuuras täitmise asendada täitmisega rahas; 2) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille täitmise saab asendada täitmisega rahas; 3) kauplemiskohta kauplemisele võetud optsiooni-, futuur- ja vahetusleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida on võimalik täita natuuras, välja arvatud organiseeritud kauplemissüsteemis kauplemisele võetud energia hulgimüügitoode, mida tuleb täita natuuras; 4) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja mida ei ole loodud ärilisel eesmärgil, kuid millel on tuletisinstrumentide tunnuseid; 5) tuletisinstrument krediidiriski üleandmiseks; 6) hinnavaheleping; 7) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning klimaatiliste muutujate, prahihindade, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisleping, mis tuleb täita rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille saab asendada täitmisega rahas, samuti muu vara, õiguse, kohustuse, indeksi ja käesolevas paragrahvis nimetamata asjaoludega seotud tuletisleping, millel on tuletisinstrumendi tunnuseid või mis on kauplemiskohta kauplemisele võetud; 8) heitkoguse ühik. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(12)Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 7 ja

1. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §
2. Kauplemiskoht [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Kauplemiskoht on reguleeritud väärtpaberiturg, mitmepoolne kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem.

(2)Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) on Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis on moodustatud sinna kauplemisele võetud väärtpaberitega pideva ja korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ning mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Reguleeritud turgu juhib või korraldab üksnes reguleeritud turu korraldaja.

(3)Mitmepoolne kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Mitmepoolset kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja või investeerimisühing.

(4)Organiseeritud kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis ei ole reguleeritud turg ega mitmepoolne kauplemissüsteem ning milles viiakse kokku eri isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud väärtpaberite või struktureeritud finantstoodetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artikli 2 lõike 1 punkti 28 tähenduses, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Organiseeritud kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja ja investeerimisühing. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026] §

1. Väärtpaberituru osaline [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
2. Emitent

(1)Emitent käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Käesoleva seaduse

1. peatüki tähenduses mõistetakse emitendi all lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule: 1) teise lepinguriigi füüsilist isikut või varakogumit, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida; 2) aktsiaid esindavate hoidmistunnistuste puhul selliste hoidmistunnistuste emiteerimise aluseks olevate aktsiate emitenti. [RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015] § 5^
2. Pakkuja Pakkujana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82), artikli 2 punktis i määratletud isikut. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 5^
3. Kauplemise taotleja () Kauplemise taotleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on väärtpaberid reguleeritud turul kauplemisele võetud, sealhulgas emitendi nõusolekuta. [RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015] §
4. Investor

(1)Investor käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid.

(2)Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on: 1) krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja ja muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus; 2) Eesti Vabariik, välisriik, Eesti või välisriigi regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 3) rahvusvaheline asutus või organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank; 4) finantseerimisasutus, kelle ainsaks äritegevuseks on väärtpaberitesse investeerimine, turul kauba ja kaubatuletisinstrumendiga kaupleja; 5) suurettevõtja; 6) muu käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata asjatundlik klient või võrdne vastaspool vastavalt käesoleva seaduse §-des 46 ja 46^1 sätestatule või isik, keda käsitatakse asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolena vastavalt teises lepinguriigis kehtivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui klient on taotlenud enda kohtlemist tavakliendina. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012] (2^1) Suurettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest: 1) tema bilansimaht on võrdne 20 miljoni euroga või sellest suurem; 2) tema netokäive on võrdne 40 miljoni euroga või sellest suurem; 3) tema omakapital on võrdne 2 miljoni euroga või sellest suurem. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012] (2^2) Kutselise investori määratlemiseks emitendi või pakkuja poolt on investeerimisühing ja krediidiasutus kohustatud andma teavet oma kliendi käsitamise kohta asjatundliku kliendina või võrdse vastaspoolena emitendile või pakkujale viimase nõudmisel, kui isikuandmete kaitse seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(3)[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(4)[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012] § 6^

1. Turutegija Turutegija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on väärtpaberiturul alaliselt valmis väärtpaberiga oma arvel kauplema oma ostu- ja müügipakkumuses määratud hinnaga. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] §
2. Väärtpaberituru kutseline osaline

(1)Väärtpaberituru kutseline osaline on: 1) investeerimisühing; 2) krediidiasutus; 2^1) fondivalitseja; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 3) reguleeritud turu korraldaja; 4) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5) muu seadusega sätestatud isik.

(2)[Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005] § 7^

1. Pakkumiskava [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 7^
2. Korraldatud teave Korraldatud teave käesoleva seaduse tähenduses on kogu teave, mille emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama vastavalt käesoleva seaduse
3. peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1–61), artiklis 17 sätestatule. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
4. Väärtpaberiturujärelevalve Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle ja käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon). [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 8^
5. Konsolideerimisgrupp Konsolideerimisgrupp on konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega raamatupidamise seaduse § 27 tähenduses. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 8^
6. Kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

(1)Käesoleva seaduse 3. osas ja 14.–18^1 . peatükis tähendab kontrollsuhe raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud emaettevõtja ning tütarettevõtja suhet. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Käesoleva seaduse III osas ja 14.–18^1 . peatükis tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud: 1) osaluse kaudu, kus äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest; 2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses.

(3)Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 9. Oluline osalus

(1)Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2)Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3)Osalus on kaudne, kui: 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga; 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga; 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005] § 10. Kontrollitav äriühing ja hääleõiguse kuuluvus

(1)Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest; 2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku; 3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele; 4) isik omab äriühingu üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel loetakse isikule kuuluvateks kontrollitava äriühingu hääleõigused, samuti õigus nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku ning isiku või tema kontrollitava äriühingu arvel ja enda nimel tegutseva kolmanda isiku omatavaid vastavaid hääleõigusi ning õigust nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(3)Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse isikule kuuluvaks: 1) isikule isiklikult kuuluvad hääled; 2) isiku jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled; 3) isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvad hääled; 4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama kestvat ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isikuga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 6) tagatiseks olevate aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui tagatise saanud isikul (aktsiate ajutine omaja) on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud; 7) kolmanda isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui isikul, kelle kasuks aktsiad koormati, on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud; 8) isikule tagatiseks antud või isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled juhul, kui isikul on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest loobunud; 9) hääleõigus, mis on esindatud emiteeritud aktsiatega, mida isikul on õigus omandada tema otseselt või kaudselt hoitavast väärtpaberist tuleneva õiguse teostamise või kohustuse täitmise tähtpäeva saabudes tagasivõtmatult või valikuõiguse alusel ja siduva kokkuleppe põhjal vastavalt selle suhtes kohaldatavale õigusele; [RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015] 9^1) hääleõigus, mis on esindatud isiku otseselt või kaudselt hoitava ning emitendi emiteeritud aktsiatega seotud ja selliste aktsiate omamise või omandamise õigusega sarnase majandusliku mõjuga väärtpaberiga; [RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015] 10) isiku hoiul olevate aktsiatega esindatud hääleõigused, mida isik võib teostada enda suva kohaselt vastavate aktsiate tegelike omanike hääleõiguse teostamise juhtnööride puudumise korral; 11) hääleõigused, mis on esindatud aktsiatega, mis on isiku kasuks koormatud rendiga; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 12) hääleõigused, mida isik võib aktsionäride spetsiifiliste juhiste puudumise korral teostada oma parima äranägemise kohaselt talle antud volituse alusel. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(4)Aktsiatega esindatud häälte saamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses loetakse ka: 1) vahetusväärtpaberi vahetamist hääleõigust andvaks aktsiaks; 2) märkimistõendis dokumenteeritud õigust omandada aktsiatest tulenev hääleõigus aktsiate saamisel; 3) eelisaktsia omaniku poolt hääleõiguse omandamist.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 9 ja 9^1 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpabereid ning mis tahes lepinguid, mida saab täita natuuras või rahas. [RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015] § 10^

1. Muud seaduses kasutatavad terminid () Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), tähenduses. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024]
2. osa VÄÄRTPABERITE PAKKUMINE JA ÜHISRAHASTUSPAKKUMINE [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]
3. peatükk ÜLDSÄTTED §
4. Väärtpaberite pakkumine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
5. Väärtpaberite avalik pakkumine

(1)Väärtpaberite avaliku pakkumisena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis d määratletud pakkumist. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 13. Väärtpaberite emissioon

(1)Väärtpaberite emissioon käesoleva seaduse tähenduses on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).

(2)Väärtpaberite emissiooni emitendi ühekordse otsuse alusel, kuid erinevatel aegadel (seeriatena), loetakse üheks emissiooniks. Ühe emissiooni raames võib mitteomakapitaliväärtpabereid emiteerida seeriatena selliselt, et emiteeritud või lunastamata väärtpaberite nimiväärtus või arvestuslik väärtus kokku ei ületa emissiooni mahtu. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 13^1. Päritolulepinguriik [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 13^2. Vastuvõtjalepinguriik [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 14. Käesoleva osa kohaldamine

(1)Käesolevat osa kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis a nimetatud väärtpaberitele, võttes ühtlasi arvesse sama määruse artiklis 1 sätestatud erandeid.

(2)Käesoleva seaduse 3.–

1. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud eranditele ning järgmistele väärtpaberitele: 1) väärtpaberid, mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa või Tervisekassa; [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023] 2) kestvalt või korduvalt emiteeritavad Tagatisfondi seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaadid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 14^
2. Prospekt [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 14^
3. Põhiprospekt [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 14^
4. Prospekti kehtivus [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
5. peatükk AVALIKU PAKKUMISE PROSPEKT §
6. Prospekti avalikustamine

(1)Kui Eestis pakutakse väärtpabereid, mille avaliku pakkumise koguväärtus on vähemalt 12 miljonit eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tuleb selle kohta avalikustada nimetatud määruse nõuetele vastav prospekt määruses sätestatud korras. [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 05.06.2026]

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 8 lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud põhiprospekti. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 14a lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud jätkuprospekti. [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 05.03.2026]

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 15a lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud kasvuemissiooniprospekti. [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 05.03.2026]

(5)Inspektsioon teavitab prospekti või selle lisade kinnitamisest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui taotluse esitaja teavitamisele järgneva tööpäeva lõpuks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, esitades talle ühtlasi: 1) prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 6 nimetatud andmete säilitamise mehhanismis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele liigitamiseks vajalikud andmed ning 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 47 nimetatud aruandeks vajalikud andmed. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(6)Kui väärtpaberid kuuluvad Eestis pakkumisse koguväärtusega vähemalt 1 000 000 eurot, kuid vähem kui 12 000 000 eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega ette näha eelnimetatud pakkumiste kohta teabe avaldamise nõuded, sealhulgas nõuded teabe sisule, ja täpsemad nõuded sellistest pakkumistest teavitamisele. [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 05.06.2026]

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrusega kehtestatud nõuetele vastava pakkumise puhul ei rakendata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piiriülest prospekti tunnustamist. [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] §

1. Registreerimise või teavitamise kohustus [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
2. Erandid [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
3. Registreerimise taotlemine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
4. [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005] § 19^
5. Registreerimise üleandmine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
6. Prospekti registreerimine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
7. Registreerimisest keeldumine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
8. [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005] §
9. Prospekti lisa [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
10. Prospekti kinnitamine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
11. Hüvitamiskohustus

(1)Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isiku poolt. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib eraldiseisva prospekti kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlke puhul üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil, pakkujal või muul väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isikul ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 26. Hüvitamise ulatus

(1)Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Taoliselt kannatanult väärtpaberite omandamisega vabaneb kahju tekitaja kannatanule muu kahju hüvitamise kohustusest.

(2)Emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik ei ole käesoleva seaduse § 25 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli pakutud väärtpaberi omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §

1. Aegumistähtaeg Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat, arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel. §
2. Kokkulepe vastutuse piiramiseks Käesoleva seaduse §-des 25–27 sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised. 3^
3. peatükk INVESTEERIMISE PÕHITEABEDOKUMENT [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] § 28^
4. Hüvitamiskohustus ühisrahastuspakkumise korral

(1)Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 23 lõikes 2 nimetatud investeerimise põhiteabedokument ning asjakohasel juhul selle tõlge sisaldab ühisrahastusprojekti väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab projektiomanik investorile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja investeerimise põhiteabedokumendis esitatud teabe vahel, kui projektiomanik teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.

(2)Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 24 lõikes 1 nimetatud platvormi tasandi investeerimise põhiteabedokument ning asjakohasel juhul selle tõlge sisaldab individuaalse laenuportfelli valitsemise teenuse kohta teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab ühisrahastusteenuse osutaja investoritele põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja platvormi tasandi investeerimise põhiteabedokumendis esitatud teabe vahel, kui ühisrahastusteenuse osutaja teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.

(3)Projektiomanik või ühisrahastusteenuse osutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kahju kannatanu ühisrahastusprojekti investeerimise ajal teadis või oleks pidanud teadma investeerimise põhiteabedokumendi mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kogenud investorist kannatanu oleks pidanud ühisrahastusprojekti investeerimisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et investeerimise põhiteabedokument sisaldab valeteavet või et see ei ole täielik, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka investeerimise põhiteabedokumendi mittetäielikkuse ja asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui investeerimise põhiteabedokumendi mittetäielikkus tuleneb teabe varjamisest vastavalt projektiomaniku või ühisrahastusteenuse osutaja poolt.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub vastavalt projektiomanikul või ühisrahastusteenuse osutajal ka juhul, kui investeerimise põhiteabedokumendis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik. [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] § 28^

1. Vastutuse piiramise kokkulepe () Käesoleva seaduse §-s 28^1 sätestatud hüvitamist välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised. [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]
2. peatükk PAKKUMISE VÄLJAKUULUTAMINE JA LÄBIVIIMINE §
3. Pakkumise väljakuulutamine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
4. Pakkumise teade [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
5. Reklaamile esitatavad nõuded

(1)Pakkumise kohta käiv reklaam peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 22 ning reklaamiseaduses sätestatud nõuetele. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §

1. Keel [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026] §
2. Emitent või pakkuja kohustused [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
3. [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005] §
4. Tagasiostmise kohustus

(1)Kui emitent või pakkuja, kes pakub väärtpabereid avalikkusele Eestis, avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, on ta kohustatud: [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012] 1) väärtpabereid märkinud isikute nõudel tühistama märkimise ning tagastama neile kogu märkimise tulemusena saadu; 2) ostma pakutavad väärtpaberid vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest tagasi investoritelt, kes seda nõuavad. (1^1) Emitendile või pakkujale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused ka juhul, kui kinnitatud ja avalikustatud prospekt ei sisaldanud pakutavate väärtpaberite lõplikku müügihinda ja arvu ega väärtpaberite maksimumhinda ja kriteeriume, millest lähtuvalt pakutavate väärtpaberite lõplik hind ja arv kindlaks määratakse. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(2)Nõue väärtpaberite märkimise tühistamise või tagasiostmise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1^1 sätestatud alusel tuleb esitada emitendile või pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest, kui prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused ilmnesid enne avalikkusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist. Emitent või pakkuja võib tähtaega pikendada. Tühistamisõiguse lõppkuupäev sätestatakse prospekti lisas. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(3)Käesolevas paragrahvis sätestatud märkimise tulemusena tuleb saadu tagastada või väärtpaberid tagasi osta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude saamisest arvates. Emitent või pakkuja on kohustatud teavitama inspektsiooni talle esitatud nõuetest või märkimise tulemusena saadu tagastamisest või väärtpaberite tagasiostmisest ühe tööpäeva jooksul. Kõik tagastamise või tagasiostmisega seonduvad kulud kannab emitent või pakkuja. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012] § 36. Pakkumise peatamine

(1)Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega nõuda emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, väärtpaberite avaliku pakkumise lõpetamist või peatamist, kui: 1) rikutakse või on alust arvata, et rikutakse avaliku pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid; 2) ei ole kinni peetud prospektis sätestatud pakkumise tingimustest; 3) prospekti kinnitamisel esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks. [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026]

(2)Pakkumise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega emitenti või pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib emitent või pakkuja inspektsiooni loal pakkumist jätkata. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(3)[Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

(4)Emitent või pakkuja võib peatada pakkumise inspektsiooni eelneval nõusolekul. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(5)Pakkumine peatatakse inspektsiooni poolt määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks tööpäevaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel pakkumist ei jätkata, on emitent või pakkuja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tühistama märkimise ning tagastama märkijale kogu tema poolt märkimise tulemusena saadu. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(6)Emitent või pakkuja on kohustatud viivitamata teavitama avalikkust pakkumise peatamisest ja selle jätkamisest või märkimise tühistamisest vähemalt selles üleriigilise levikuga päevalehes, kus avalikustati pakkumise teade. Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 4 nimetatud nõusoleku käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras oma veebilehel. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

1. peatükk VÄLISRIIGI EMITENDI PAKKUMINE §
2. Registreerimise taotlemine [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] §
3. [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]
4. peatükk PAKKUMINE VÄLISRIIGIS §
5. Teavitamise kohustus pakkumisest kolmandas riigis [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] § 39^
6. Pakkumine lepinguriigis [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
7. osa INVESTEERIMISÜHING
8. peatükk ÜLDSÄTTED §
9. Investeerimisühing

(1)Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või investeerimistegevus kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Erandina käesoleva lõike teises lauses sätestatust ei käsitata investeerimisühingut finantseerimisasutusena käesoleva seaduse 3. osa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tegevus on investeerimisühingule lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel või kui selline tegevus on otseselt vajalik investeerimisteenuse või investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamiseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)[Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(4)Krediidiasutuste seaduse 10^1 . peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist ja

1. peatüki
2. jaos sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste likvideerimist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas investeerimisühingute teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 10^1 . peatüki ja
3. peatüki
4. jao tähenduses. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(5)Krediidiasutuste seaduse §-s 3^1 nimetatud mõisteid ja §-des 13^4 –13^7 sätestatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja tegevuse heakskiitmise regulatsiooni kohaldatakse ka investeerimisühingu emaettevõtja suhtes, kes on kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, juhul kui inspektsioon teostab investeerimisühingu üle järelevalvet konsolideeritud alusel. Krediidiasutuste seaduse §-de 13^4 –13^7 tähenduses käsitatakse investeerimisühingut krediidiasutusena. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

(6)Kui investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, käsitatakse teda krediidiasutusena ning tema suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja teistes õigusaktides krediidiasutuse kohta sätestatut. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 nimetatud investeerimisühingute puhul teostatakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt sama määruse artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 1 lõike 5 kolmandale lõigule. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(8)Investeerimisühingu võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude määramisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatust. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] § 40^1. Väike ja mitteseotud investeerimisühing

(1)Kui investeerimisühing vastab kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele (edaspidi väike ja mitteseotud investeerimisühing), ei kohaldata selle investeerimisühingu suhtes käesoleva seaduse § 79^2 lõikeid 2–11, §-e 79^3 ja 79^4 , § 82^2 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7, § 110 lõiget 6, § 110^2 , § 110^3 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1 ja 3 ning §-e 236^11 –236^13 , kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2)Käesoleva seaduse § 110 lõiget 6 ja § 110^3 lõike 2 punkti 1 kohaldatakse väikesele ja mitteseotud investeerimisühingule, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, kui investeerimisühing on kuus kuud järjest vastanud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele ning on teavitanud sellest inspektsiooni.

(4)Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleb sellest teavitada inspektsiooni ning tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatut 12 kuu jooksul hindamisest arvates.

(5)Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kohaldatakse tema suhtes järgmisel majandusaastal käesoleva seaduse §-s 79^3 sätestatud tulemustasu nõudeid.

(6)Inspektsioon võib otsustada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu suhtes: 1) kohaldada käesoleva seaduse § 82^2 lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7 asjakohasel määral; 2) kohaldada käesoleva seaduse § 230 lõikeid 5 ja 5^1 , lähtudes investeerimisühingu suurusest ning tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest; 3) kehtestada käesoleva seaduse § 235 punkti 9 alusel täiendavate omavahendite nõude, võttes arvesse §-s 236^11 sätestatud tingimusi; 4) kehtestada likviidsuse erinõuded käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel, võttes arvesse §-s 236^12 sätestatud tingimusi, juhul kui investeerimisühingut ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] § 41. Nime kaitse Sõna «investeerimisühing» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes investeerimisühing. § 42. [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 43. Investeerimisteenused ja -tegevused

(1)Investeerimisteenused ja -tegevused (edaspidi investeerimisteenused) käesoleva seaduse tähenduses on: 1) väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine; 2) väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või arvel; 3) väärtpaberitega kauplemine oma arvel; 4) väärtpaberiportfelli valitsemine; 5) investeerimisnõustamine; 6) väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimine; 7) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine; 8) mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 9) organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuse sisu on mis tahes toiming lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid, kaasa arvatud selliseid väärtpabereid, mille emitendiks nende emiteerimise hetkel on investeerimisühing. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenuse sisu on oma kapitali arvel tehingu tegemine väärtpaberiga. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse sisu on ühest või mitmest väärtpaberist moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel, omal äranägemisel ja iga kliendi puhul eraldi. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud investeerimisteenuse sisu on kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 9 tähenduses. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §

1. Investeerimisteenuse kõrvalteenused [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] Investeerimisteenuse kõrvalteenused (edaspidi kõrvalteenus) on: [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 1) väärtpaberite hoidmine ja haldamine kliendi jaoks ning nendega seotud tegevused, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste, samuti muude finantstagatiste koormamisega seotud korralduste klientidelt vastuvõtmine, edastamine ja täitmine, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), lisa jao A punktis 2 nimetatud teenus; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 2) investorile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga; 3) äriühingu nõustamine kapitali struktuuri, ettevõtlussektori strateegia või ka muus seesuguses küsimuses ning äriühingute ühinemise ja osaluse omandamisega seotud nõustamine ning nendega seotud teenused; 4) välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega; 5) investeerimis- ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega; 6) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisega seotud teenused; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 7) muu investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 2, 3, 4, 7 või 8 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid on seotud investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §
2. Investeerimisteenuste osutamine Investeerimisteenuseid võib püsiva tegevusena osutada üksnes: 1) investeerimisühing, välisriigi investeerimisühingu filiaal ja piiriüleselt välisriigi investeerimisühing käesoleva seaduse kohaselt; 2) krediidiasutus, välisriigi krediidiasutuse filiaal ja piiriüleselt välisriigi krediidiasutus käesoleva seaduse ja krediidiasutuste seaduse kohaselt; 3) fondivalitseja, välisriigi fondivalitseja filiaal ja piiriüleselt välisriigi fondivalitseja käesoleva seaduse ja investeerimisfondide seaduse kohaselt; 4) reguleeritud turu korraldaja käesoleva seaduse kohaselt. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 45^
3. Krüptovarateenuse osutamine

(1)Investeerimisühingule, kes soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikega 3 investeerimisteenusega samaväärset krüptovarateenust, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.

(2)Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse investeerimisühingule nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] § 46. Investeerimisühingu klient

(1)Investeerimisühingu klient käesoleva seaduse 3. osa tähenduses on iga isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimisteenust või kõrvalteenust. Investeerimisühingu potentsiaalne klient on isik, kellele soovitakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutada, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud (edaspidi potentsiaalne klient). [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Investeerimisühingu asjatundlik klient on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isik. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikut käsitatakse investeerimisühingu tavakliendina. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(4)Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eeldata tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust.

(5)Asjatundliku kliendi käsitamiseks tavakliendina kliendi algatusel sõlmib investeerimisühing kliendiga kirjaliku lepingu, kus tuleb sätestada, milliste teenuste, tehingute või väärtpaberite suhtes asjatundlikku klienti tavakliendina käsitatakse. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(6)Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab investeerimisühing võtma arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi.

(7)Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste, investeerimisühingute ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel. Äriühingu puhul, kes ei ole käesoleva seaduse tähenduses suurettevõtja, hinnatakse vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule tehingute tegemiseks vajalikku esindusõigust omavat isikut. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud hindamise käigus peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest: 1) klient on teinud väärtpaberiturul keskmiselt kümme olulises mahus tehingut kvartali kohta viimase nelja kvartali jooksul; 2) kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot; 3) klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas töö- või ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta. [RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

(9)Investeerimisühing on kohustatud võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tavakliendi asjatundliku kliendina käsitamise otsustamist vastaks tavaklient käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 nimetatud tingimustele ning tavaklienti võib asjatundliku kliendina käsitada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) klient peab investeerimisühingule kirjalikult kinnitama, et ta soovib asjatundliku kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või teenuse liigiga; 2) investeerimisühing peab kliendile andma kirjalikus vormis selgituse õiguste kohta, millest klient asjatundliku kliendina käsitamise korral ilma võib jääda; 3) klient peab kirjalikult kinnitama, et ta on teadlik õigustest, mille ta kaotab asjatundliku kliendina käsitamise tagajärjel.

(10)Kui klienti käsitatakse juba asjatundliku kliendina käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 nimetatud tunnuste ja korraga samaväärsete tunnuste ja korra alusel, ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõigetest 6–9 tulenev kord kliendi suhteid investeerimisühinguga.

(11)Investeerimisühing on kohustatud kehtestama klientide käsitamiseks kirjalikud protseduurireeglid.

(12)Asjatundlik klient on kohustatud investeerimisühingut teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui investeerimisühingule saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele, peab investeerimisühing kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele.

(13)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(14)Käesolevas paragrahvis sätestatud vorminõuete järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 46^1. Tehing võrdse vastaspoolega

(1)Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel § 79^1 lõikes 2, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 85^2 ja 85^4 –85^6 , § 86 lõigetes 1, 2 ja 5, § 87 lõike 1 punktides 3–5 ja lõigetes 2–5, §-des 87^1 –87^5 ning § 89^1 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. Investeerimisühing võib käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punktis 1 ja § 86 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmisel arvesse võtta võrdse vastaspoole ja tema äritegevuse olemust. [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026]

(2)Võrdne vastaspool käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud isik. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Investeerimisühing võib asjatundliku kliendi nõusolekul teda käsitada võrdse vastaspoolena. Sellisel juhul selgitab investeerimisühing enne asjatundliku kliendi võrdse vastaspoolena käsitamist kliendile põhjalikult sellise seisundi muutumise tagajärgi. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(4)Võrdsel vastaspoolel on õigus investeerimisühingult nõuda enda muud liiki kliendina kohtlemist üldiselt või konkreetse tehingu suhtes. Sellisel juhul investeerimisühingu ja kliendi suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 47. Käesoleva osa kohaldamine

(1)Käesoleva seaduse III osa ei kohaldata: 1) lepinguriigi tegevusluba omava kindlustusandja suhtes; 2) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule; 3) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui kutsetegevust reguleerivad õigusaktid ja selle ameti eetikakoodeks ei välista investeerimisteenuse osutamist; 4) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel muude väärtpaberitega kui kaubatuletisinstrumendid, heitkoguse ühikud või nende tuletisinstrumendid ega osuta nende muude väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 5) Tagatisfondi või muu isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises; 6) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises ja investeerimisteenuse osutamises üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule; 7) Eesti Panga ja muu lepinguriigi keskpanga, samuti Rahandusministeeriumi ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja suhtes ning kahe või enama lepinguriigi asutatud sellise rahvusvahelise finantsinstitutsiooni suhtes, mille eesmärk on koguda vahendeid ja osutada vajaduse korral finantsabi oma liikmetele; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 8) investeerimisfondi, sealhulgas pensionifondi, ning sellise fondi depositooriumi suhtes ja fondivalitseja suhtes seoses investeerimisfondi valitsemisega, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti; 9) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 10) isiku suhtes, kes pakub investeerimisnõustamist sellise kutsetegevuse käigus, mida ei reguleerita käesoleva seadusega tingimusel, et sellist nõustamist ei tasustata eraldi; 11) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 12) [kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] 13) pensionifondi osakute pakkumise ning seoses nendega tehtavate tehingute ja toimingute suhtes; 14) atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja suhtes, kes kaupleb oma arvel heitkoguse ühikutega, tingimusel et selline isik ei täida klientide korraldusi, ei osuta muud investeerimisteenust ega kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 15) elektrituruseaduse tähenduses põhivõrguettevõtja ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemihalduri suhtes vastavalt maagaasiseaduses, elektrituruseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54) või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel ning nende nimel käesolevas punktis nimetatud õigusaktidega sätestatud ülesandeid täitva isiku suhtes, samuti elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemi- või bilansihalduri suhtes, kelle ülesandeks on tagada bilanss, juhul kui käesolevas punktis nimetatud ülesannete täitmine eeldab investeerimisteenuse osutamist seoses kaubatuletisinstrumentidega; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 16) väärtpaberite keskdepositooriumi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 1 või 2 tähenduses, kellel on vastav tegevusluba artiklis 73 sätestatud tingimustel; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutajate suhtes. [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud erandit ei kohaldata isiku suhtes, kes: 1) on turutegija; 2) on reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, välja arvatud selline reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega finantseerimisasutus ja kes teeb kauplemiskohas niisuguseid tehinguid, mis on osa likviidsuse juhtimisest või mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske; [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026] 3) [kehtetu - RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026] 4) kasutab algoritmipõhist välkkauplemistehnikat või 5) kaupleb oma arvel kliendi korralduste täitmiseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud erandi kohaldumise välistus ei rakendu lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud erandi korral. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku tegevus või tema osutatud teenus on igal üksikjuhul ja kogumis konsolideerimisgrupi tasandilt võetuna põhitegevuse suhtes kõrvaltegevus; 2) isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusala on investeerimisteenuse osutamine, krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või kaubatuletisinstrumendi turutegijana tegutsemine; 3) isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 4) isik põhjendab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]

(2)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)[Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(4)[Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatut ei kohaldata järelturu korraldamisele, sealhulgas rahaliste ülekandeõigustega kauplemiseks kasutatava järelturu platvormi suhtes. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(5)Käesolevas osas investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest või investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 8, 9 ja 14 nimetatud isikule, kes on reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis osaleja, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 82^15 , 82^16 ja 90 sätestatut. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(7)Käesoleva seaduse §-s 46^1 , § 54 lõike 1 punktis 14, § 79 lõigetes 5–8, § 79^1 lõigetes 2 ja 4, §-des 82^3 , 82^4 , 82^6 ja 82^9 –82^14 , § 85 lõikes 1, §-des 85^1 , 85^2 , 85^4 –87^6 , 89^1 ja 90, 13^1 . peatükis,

1. peatüki
2. jaos ning
3. osas sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuste seaduse § 89^1 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoiuse müümisele või soovitamisele. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(8)Kui käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames pakutakse või turustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punkti 15 või 16 tähenduses sama artikli punktis 2 nimetatud üleeuroopalist personaalset pensionitoodet ehk PEPP-i, kohaldatakse investeerimisühingu ja tema osutatava investeerimisteenuse suhtes käesolevas osas sätestatut, kui samast määrusest ei tulene teisiti. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023] 8. peatükk TEGUTSEMISE ÕIGUS 1. jagu Tegevusluba § 48. Tegevusluba

(1)Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba).

(2)Tegevusluba on tähtajatu.

(3)Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

(4)Isik tagab, et investeerimisühing ja tema tegevus vastab igal ajal kehtiva tegevusloa andmise tingimustele ning õigusaktides sätestatud nõuetele. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 49. Tegevusloa ulatus

(1)Tegevusluba antakse ühe või mitme investeerimisteenuse osutamiseks. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut kõrvalteenust. Üksnes kõrvalteenuste osutamiseks investeerimisühingule tegevusluba eraldi ei anta. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Investeerimisühing võib osutada üksnes neid investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid, mille kohta talle on antud tegevusluba. Tegevusloas nimetamata investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamiseks peab investeerimisühing taotlema vastava täiendava tegevusloa. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 50. Krediidiasutuse ja fondivalitseja tegevusload

(1)Krediidiasutuse tegevusluba omav äriühing ei pea investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Fondivalitseja tegevusluba omav äriühing ei pea käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 44 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt eraldi tegevusluba taotlema. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 51. Otsus

(1)Tegevusloa annab ja selle tunnistab kehtetuks inspektsioon oma otsusega. Inspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest, või määrata käesoleva seaduse §-s 55^1 sätestatud tähtajast pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt: 1) isiku, kelle kohta otsus tehakse, nimi ja registrikood; 2) investeerimisteenuse või kõrvalteenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

(3)Tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama sellekohast põhjendust. § 52. Otsusest teavitamine

(1)Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.

(2)Inspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

(3)Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab inspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga meediaväljaandes. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] § 53. Tegevusloa taotlus

(1)Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas jaos taotleja) juhatuse liikmed vastava taotluse.

(2)Taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lisadest.

(3)Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 54. Taotlemisel esitatavad andmed

(1)Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses nimetatud andmed ja dokumendid ning järgmised andmed ja dokumendid: [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 1) äriühingu asutamisel – asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst; 3) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on ära näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta; 4) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate aktsionäride ja muude isikute kohta, samuti käesoleva seaduse § 55 lõikes 7 sätestatud andmed seotuse kohta lepinguriigis tegevusluba omava investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isikuga; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 5) andmed taotleja juhtide kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 6) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust; 7) andmed taotleja audiitori ja sisekontrolli teostava(

1. te)isiku(
2. te)kohta, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi; 8) taotleja algbilanss ning ülevaade taotleja tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 9) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruannetega; [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 10) kui taotlejas omab olulist osalust kolmanda riigi krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega; 11) taotleja kolme aasta äriplaan, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust; 12) raamatupidamise sise-eeskiri ja käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad või nende projektid; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja; [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017] 14) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud investorikaitse osafondi ühekordne osamakse; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 15) tõend inspektsioonile menetlustasu maksmise kohta; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 16) taotleja peakontori või registrijärgse asukoha aadress. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (1^1) Taotleja või investeerimisühingu juht on nõukogu liige ja juhatuse liige. Juhina võib inspektsioon käsitada taotleja või investeerimisühingu töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid taotleja või investeerimisühingu arengu või äritegevuse suhtes. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(3)Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 9, 10, 12, 13 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 55. Taotluse läbivaatamine

(1)Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab inspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist. (1^1) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides muudatusi, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib inspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks uuendatud andmete või dokumentide kättesaamise aja. Sellisel juhul peab inspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(2)Kui käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on investeerimisteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja ta vastab seadusega või selle alusel investeerimisühingule sätestatud nõuetele, võib inspektsioon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(3)Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed esitatakse inspektsiooni poolt määratud mõistlikul tähtajal. (4^1) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.

(5)[Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(6)[Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(7)Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutusega, kui: 1) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku tütarettevõtja; 2) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja tütarettevõtja; 3) taotlejat kontrollib isik või isikud, kes kontrollivad teises lepinguriigis tegevusluba omavat investeerimisühingut, krediidiasutust, kindlustusandjat või muud finantsjärelevalve alla kuuluvat isikut. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(8)Inspektsioon konsulteerib teiste lepinguriikide väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustega taotleja ning temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse hindamiseks. Inspektsioon edastab sellise konsultatsiooni käigus üksnes olulised andmed taotleja ja temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse kohta, mis on vajalikud teistele lepinguriigi tegevusloa andmisega seotud väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustele. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 55^1. Tegevusloa andmine

(1)Inspektsioon annab tegevusloa, kui taotleja on esitanud kõik õigusaktidega nõutud andmed, kui ei esine tegevusloa andmisest keeldumise aluseid ja tegevusloa lõppemise aluseid ning kui on kõrvaldatud inspektsiooni taotlejale väljendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(2)Kui inspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, on taotleja kohustatud kahtluse kõrvaldamise eesmärgil esitama inspektsioonile teavet omal initsiatiivil. Inspektsioon on kohustatud eelnevalt täpsustama, millist teavet ja andmeid ta kahtluse kõrvaldamiseks vajab.

(3)Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates.

(4)Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast inspektsioonile vastava taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide laekumist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul täiendava tegevusloa taotluse saamisest arvates.

(5)Tegevusluba omav investeerimisühing teatab inspektsioonile viivitamata olulistest muutustest tegevusloa andmise otsuse aluseks olnud taotleja poolt inspektsioonile esitatud asjaoludes nendest teadasaamisel. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] § 56. Tegevusloa andmisest keeldumine

(1)Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui: 1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, nende alusel kehtestatud õigusaktides või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] 2) taotleja ei esita tähtajaks loa taotlemisel ettenähtud või inspektsiooni nõutud muid andmeid, dokumente või teavet või keeldub neid esitamast; 3) taotleja ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 4) taotleja juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale; 6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos või taotleja või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes kohaldatavatest teise riigi õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad investeerimisühingu üle vajalikul tasemel või piisavalt tõhusa järelevalve teostamist. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 10 sätestatud kriteeriume. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §

1. Tegevusloa lõppemine Tegevusluba lõpeb: 1) investeerimisühingu vabatahtliku lõpetamise korral inspektsioonilt vastava loa saamisel; [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel; 3) investeerimisühingute ühendamisel – ühendataval isikul; 4) investeerimisühingu pankroti väljakuulutamisel. § 57^
2. Investeerimisühingu lõpetamine

(1)Investeerimisühingu lõpetamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis lõpetamine) on vajalik inspektsiooni luba.

(2)Lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3)Lõpetamise loa saamiseks esitab investeerimisühing inspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) investeerimisühingu üldkoosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta; 2) investeerimisühingu hinnang lõpetamise mõju kohta oma klientide või teiste võlausaldajate huvidele.

(4)Lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja investeerimisühingu lõpetamise klientide või teiste võlausaldajate huvidele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 55 sätestatut.

(5)Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast vastava avalduse saamist.

(6)Inspektsioon võib keelduda lõpetamise loa andmisest, kui lõpetamine on vastuolus investeerimisühingu klientide või teiste võlausaldajate huvidega.

(7)Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon viivitamata investeerimisühingule teatavaks. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] § 58. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1)Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse täielik või osaline äravõtmine. Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute investeerimisteenuste või kõrvalteenuste kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) investeerimisühing ei ole alustanud tegevust või investeerimisühingu asutajad on oma tegevusega näidanud, et investeerimisühing ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või investeerimisühing ei ole tegelenud investeerimisteenuse osutamisega kuue järjestikuse kuu jooksul; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 2) on ilmnenud, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui investeerimisühingu poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 3) investeerimisühing on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, investeerimisühingut või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või investeerimisühingu tegevus ei vasta heale äritavale; 4) investeerimisühing ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 5) ilmnevad käesoleva seaduse § 56 punktis 4 või 6 sätestatud asjaolud; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 6) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust; 7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] 8) investeerimisühing ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või muul põhjusel kahjustab tema tegevus oluliselt investorite või teiste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist; 9) investeerimisühing on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 10) investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist; 11) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid; 12) investeerimisühing avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 13) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on investeerimisühing rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi; [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 14) käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad ei ole investeerimisühingu tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad; 15) ilmneb, et investeerimisühing on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, investeerimisühingu tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest.

(3)Tegevusluba või täiendav tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks investeerimisühingu taotluse alusel, kui investeerimisühing ei soovi enam osutada investeerimisteenuseid ning tema klientide õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud. (3^1) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada investorite või teiste klientide õigustatud huve. (3^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse vaatab inspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(4)Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha investeerimisühingule tähtajalise ettekirjutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005] § 58^1. Tegevusloa andmise otsuse muutmine [Kehtetu - RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] 2. jagu Tegevus välisriigis § 58^2. Investeerimisühingu tegevus välisriigis

(1)Eestis asutatud ja tegevusluba omav investeerimisühing võib välisriigis osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades teenust piiriüleselt. Kõrvalteenust võib investeerimisühing välisriigis osutada üksnes koos investeerimisteenuse osutamisega.

(2)Investeerimisteenuse osutamisel välisriigis peab investeerimisühing järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning muudes, sealhulgas välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

(3)Teises lepinguriigis investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 64–65^1 sätestatut. Muid teenuseid võib investeerimisühing osutada lepinguriigis vastavalt lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

(4)Kolmandas riigis investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 59–62, 65 ja 65^1 sätestatut.

(5)Teenuse piiriülene osutamine on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine riigis, kus investeerimisühing või tema filiaal ei ole registreeritud. Investeerimisteenuse osutamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 119^2 sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 59. Filiaal kolmandas riigis [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Kolmandas riigis filiaali asutamiseks taotleb investeerimisühing inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(2)Investeerimisühing esitab loa taotluses järgmised andmed: 1) riik, kus filiaali soovitakse asutada; 2) filiaali nimetus ja aadress; 3) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust; 4) teave filiaali juhtimise eest vastutavate isikute (edaspidi filiaali juhid) kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule.

(3)Investeerimisteenuse osutamisele kolmandas riigis asutatud investeerimisagendi vahendusel kohaldatakse käesolevas seaduses filiaali asutamise ja tegevuse kohta sätestatut. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 60. Loa taotluse menetlemine

(1)Loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, 55 ja 55^1 tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Inspektsioon teavitab vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust esitatud loa taotlusest kahe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kui inspektsiooni ja vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut, sõlmib inspektsioon nimetatud asutusega kokkuleppe filiaali üle järelevalve teostamise kohta. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Loa andmisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(4)Loa andmise või sellest keeldumise kohta tehtud otsuse edastab inspektsioon viivitamata taotlejale. Loa andmisest teavitatakse ka vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

(5)Kolmandas riigis filiaali omav investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatama käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §

1. Loa andmisest keeldumine Inspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud; 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet; 3) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses investeerimisühingu juhtidele kehtestatud nõuetele; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 4) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 5) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 6) filiaali asutamine võib kahjustada investorite huve või investeerimisühingu finantsseisundit või usaldusväärset tegevust Eestis või vastavas kolmandas riigis; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 7) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud või vastava kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda tõhusa järelevalve teostamist ning selleks vajaliku teabe saamist. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005] §
2. Loa kehtetuks tunnistamine

(1)Inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud loa kehtetuks, kui: 1) investeerimisühing või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele; 2) investeerimisühing ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid; 3) investeerimisühing on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 4) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui investeerimisühingu tegevusest tulenevad riskid; 6) investeerimisühingu tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 7) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud asjaolud; 8) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust.

(2)Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon viivitamata teatavaks investeerimisühingule ning kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(3)Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab investeerimisühing oma teenuste osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandas riigis registreeritud filiaali kaudu hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] §

1. Esinduse avamine välisriigis [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §
2. Filiaal teises lepinguriigis ja investeerimisteenuse osutamine teise lepinguriigi investeerimisagendi vahendusel [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest asutada oma tegevusloas sätestatud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamiseks teises lepinguriigis filiaal või kasutada selles lepinguriigis investeerimisagenti ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) lepinguriik, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada või investeerimisagenti kasutada; 2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 3) filiaali asutamise korral andmed filiaali organisatsioonilise ülesehituse kohta ja selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood; 4) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri; 5) filiaali või investeerimisagendi kontaktaadress lepinguriigis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente; 6) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(4)Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui: 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5)Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui: [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007] 1) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 2) filiaali asutamine või investeerimisühingu esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 4) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele andmed ka Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta.

(7)Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(8)Muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides teavitab investeerimisühing inspektsiooni võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(9)Iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis toimub investeerimisühingu filiaali kaudu vastavas lepinguriigis tegutsemise ajal, teeb inspektsioon viivitamata pärast muudatuse toimumist lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatavaks.

(10)Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks; 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(11)Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks lõpetama teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(12)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 65. Teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ja kolmandas riigis [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest osutada teises lepinguriigis või kolmandas riigis piiriüleselt oma tegevusloas nimetatud investeerimisteenust ja kõrvalteenust ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) riik, kus kavatsetakse investeerimisteenust osutada; 2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 3) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 119^2 sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus on kavas lõikes 1 nimetatud teenuseid osutada.

(3)Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide vastava lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta ning avaldab selle viivitamata investeerimisühingule. Kui inspektsioon teeb otsuse nimetatud andmete ja dokumentide edastamise kohta, edastatakse need vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul investeerimisühingult teabe saamisest arvates.

(4)Inspektsioon keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid.

(5)Investeerimisühing võib alustada teenuste piiriülest osutamist, võttes arvesse selle lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete edastamise otsuse investeerimisühingule avaldamisest.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(7)Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teenuste piiriülese osutamise lepinguriigis või kolmandas riigis, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud, et investeerimisühing on rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusakti.

(8)Investeerimisühing on kohustatud lõpetama teenuste piiriülese osutamise selles lepinguriigis hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 65^1. Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ning kolmandas riigis [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada kavatsev investeerimisühing teavitab inspektsiooni, mis riigis ta kavatseb kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada.

(2)Inspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul nimetatud teabe saamisest arvates ja teavitab sellest viivitamata investeerimisühingut. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel edastab inspektsioon Eestis asutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed.

(3)Investeerimisühing võib alustada mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist, arvestades selle lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, kui inspektsioon teavitab investeerimisühingut andmete edastamisest.

(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 65 sätestatut. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 3. jagu Välisriigi investeerimisühingu tegevus Eestis § 65^2. Välisriigi investeerimisühingu tegevuse alused

(1)Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, võib päritoluriigis pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada investeerimisteenust ja kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päritoluriigiks käesoleva jao tähenduses loetakse riiki, kus isik on asutatud.

(2)Lepinguriigis asutatud investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutamisele investeerimisagendi vahendusel või filiaali asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatut.

(3)Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutama asumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 66, 67 ja 70^1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud korda.

(4)Kolmanda riigi investeerimisühing võib Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutada üksnes asjatundlikule kliendile või võrdsele vastaspoolele.

(5)Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerimisühingu poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui investeerimisühing ise otse turustab investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid või muid investeerimisteenuseid või -tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui investeerimisühingu nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või investeerimisühinguga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(6)Välisriigi investeerimisühingule, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust osutada päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut.

(7)Investeerimisteenuse osutamisel Eestis peab välisriigi investeerimisühing järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 66. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaal Eestis [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Kolmanda riigi investeerimisühing peab Eestis filiaali asutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(2)Taotluses esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis ning filiaali ärinimi ja aadress Eestis; 2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus; 3) teave filiaali juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõendab juhi vastavust §-s 79 sätestatud nõuetele; 4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule; 5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 5^1) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 6) taotleja kahe viimase majandusaasta aruanded; 7) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust, millele lisatakse kirjeldus suhete kohta investeerimisühinguga; 8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitab kolmanda riigi investeerimisühing inspektsioonile oma päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse: 1) nõusoleku filiaali asutamiseks Eestis; 2) kinnituse, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid.

(4)Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 67. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1)Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–4^1 , §-des 55^1 , 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui: 1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle; 2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav; 3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise; 4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele; 5) filiaali juhtimise eest vastutavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva seaduse § 66 lõike 2 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(4)Inspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud. § 67^1. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali aruandluskohustus

(1)Kolmanda riigi investeerimisühing esitab inspektsioonile Eestis asutatud filiaali kohta ühe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu: 1) andmed tegevuse ja osutatavate teenuste kohta Eestis; 2) igakuise minimaalse, keskmise ja maksimaalse riskipositsiooni Euroopa Liidus asuvate isikute suhtes, kui investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust; 3) andmed nende väärtpaberite koguväärtuse kohta, mille on emiteerinud Euroopa Liidus asutatud juriidilised isikud või mis pärinevad eelnimetatud isikutelt, juhul kui investeerimisühing on garanteerinud selliste väärtpaberite pakkumise, emiteerimise või müügi viimase 12 kuu jooksul; 4) andmed Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse käibe ning varade koguväärtuse kohta; 5) filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitse meetmete üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad rakendatavast investorikaitse skeemist; 6) riskijuhtimise põhimõtted ja korra, mida filiaal kohaldab Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse puhul; 7) filiaali juhtimiskorralduse, sealhulgas filiaali juhtimise eest vastutavate isikute ja muude võtmeisikute nimed.

(2)Inspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda muu vajaliku teabe esitamist, et jälgida filiaali tegevust. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] §

1. Välisriigi investeerimisühingu esindus [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] §
2. Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal Eestis ja investeerimisteenuse osutamine investeerimisagendi vahendusel [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Lepinguriigi investeerimisühing teavitab oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni soovist asutada Eestis filiaal või osutada investeerimisteenust investeerimisagendi vahendusel, kui investeerimisagent ei asu päritoluriigis. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 2) filiaali asutamise korral filiaali organisatsiooniline ülesehitus ja teave selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood; 3) kontaktaadress Eestis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente; 4) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta; 5) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri; 6) lepinguriigis rakendatava investorikaitse skeemi kirjeldus.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020; muudetud (RT I, 30.12.2017, 3)]

(3)Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(4)Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja tegevust alustada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide muutumisest tuleb inspektsiooni teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette.

(6)Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta.

(7)Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal peab täitma Eestis teenuste osutamisel käesoleva seaduse § 79^1 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 85^2 , 85^4 –87^6 ja 89^1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 70. Lepinguriigi investeerimisühingu poolt teenuse piiriülene osutamine Eestis [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust piiriüleselt osutada, sealhulgas oma päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, teavitab sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 2) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020; muudetud (RT I, 30.12.2017, 3 ja RT I, 04.12.2019, 1)]

(3)Lepinguriigi investeerimisühing võib alustada investeerimisteenuse piiriülest osutamist Eestis pärast seda, kui inspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.

(4)Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust võib Eestis hakata piiriüleselt osutama pärast seda, kui inspektsioon on saanud asjakohase teate selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt ja olemasolu korral teabe meetmete kohta, millega soodustatakse juurdepääsu eelnimetatud kauplemissüsteemi liikmeks saamisel või selles osalemiseks.

(5)Inspektsioon võib taotleda lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt Eestis investeerimisteenuseid piiriüleselt osutava vastava lepinguriigi investeerimisühingu mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi liikmete ja selles osalejate andmeid.

(6)Inspektsioonil on õigus avalikustada Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagendi andmed, sealhulgas agendi nimi, asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 70^1. Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt teenuse piiriülene osutamine Eestis [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(1)Kolmanda riigi investeerimisühingule, mille päritoluriigi kohta on Euroopa Komisjon vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 47, kohaldatakse Eestis investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele nimetatud määruse artiklis 46 sätestatut ning andmete ja dokumentide esitamisele käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kohaldatakse kolmanda riigi investeerimisühingule lõigetes 3–9 sätestatut.

(3)Kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud Eestis investeerimisteenuse piiriüleseks osutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis teenuste piiriülese osutamise luba). Teenuste piiriülese osutamise loa taotlemisel esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis; 2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus; 3) andmed investeerimisühingu juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõestavad juhtide vastavust §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele; 4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule; 5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 5^1) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 6) taotleja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded; 7) taotleja tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi teenuste kohta; 8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ja päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul esitada inspektsioonile päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse: 1) nõusolek isiku poolt teenuste piiriüleseks osutamiseks Eestis; 2) kinnitus, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba, tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid.

(5)Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

(6)Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–4^1 ning §-des 55^1 , 56 ja 58 investeerimisühingu tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(7)Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda teenuste piiriülese osutamise loa andmisest, kui: 1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga