Finantsinspektsiooni seadus

(1)Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses, väärtpaberite registri pidamise seaduses, krüptovaraturu seaduses ning krediidiinkassode ja -ostjate seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(2)Finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on pädeva organi poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal.

(3)Finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse tähenduses on finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse läbiviimine ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamine. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] § 3. Finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärgid [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(1)Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.

(2)Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

(3)Finantsjärelevalvet teostatakse ja finantskriisi lahendatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt. [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017] § 4. Finantsinspektsioon

(1)Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2)Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(3)Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

(4)Inspektsioon tagab vajalikus ulatuses finantsjärelevalve ja kriisilahendusülesannete funktsiooni omavahelise sõltumatuse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] § 5. Inspektsiooni tegevuse põhimõtted

(1)Inspektsioon juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja finantsjärelevalves rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest, tegutsedes avatult ja läbipaistvalt ning rakendades häid juhtimistavasid. Inspektsioon kasutab otstarbekalt tema valdusesse antud vara. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

(2)Inspektsiooni järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid arvestavad finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega tehtava koostöö ulatust. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(3)Inspektsioon peab järelevalve teostamisel ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel arvestama oma otsuste ning toimingute võimaliku mõjuga, eelkõige süsteemsete riskide mõjuga, teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) finantssüsteemi stabiilsusele. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] § 5^1. Finantskriisi lahendamise üksus ja selle funktsioonid

(1)Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes: 1) krediidiasutused; 2) investeerimisühingud; 3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud; 4) kesksed vastaspooled. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

(2)Inspektsiooni töötajad, kes täidavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid tööülesandeid, moodustavad eraldi struktuuriüksuse. Inspektsioon peab tagama, et kriisilahendusfunktsioon ja järelevalvefunktsioon oleksid tegevuslikult sõltumatud. Inspektsioon peab ära hoidma finantskriisi lahendamise funktsiooni ja teiste funktsioonide vahel huvide konfliktide tekkimise võimaluse.

(3)Finantskriisi lahendamise ülesandeid ja Inspektsiooni järelevalve ülesandeid täitvad isikud teevad finantsseisundi taastamise ja kriisilahendamise ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd.

(4)Finantskriisi lahendamise üksuse struktuurne eraldatus ja tegevuse sõltumatus ning tekkida võivate huvide konfliktide juhtimine ja teabevahetus sätestatakse täpsemalt Inspektsiooni asjakohastes sise-eeskirjades. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] § 6. Inspektsiooni ülesanded ja õigused

(1)Inspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on: 1) analüüsida ja jälgida pidevalt usaldusväärsuse ja omavahendite nõuete ning Eesti Panga seaduses, käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist finantsjärelevalve subjektide poolt; 2) suunata ja mõjutada finantsjärelevalve subjekte kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks; 3) rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks; 4) rakendada seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi; 4^1) olla seadustes ettenähtud juhtudel ja korras väärtegude kohtuväline menetleja; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 5) teha ettepanekuid finantssektorit ja selle järelevalvet puudutavate seaduste ja muude õigusaktide kehtestamiseks ja muutmiseks ning osaleda vastavate eelnõude väljatöötamisel; 6) teha koostööd rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonide ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda järelevalveasutuste kolleegiumite tegevuses; [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] 6^1) osaleda koos teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loataotluste ja muudes finantsjärelevalve menetlustes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud juhtudel; [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] 7) täita tagatisfondi seadusest, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ning nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid; 7^1) edendada elanike teadlikkust finantsteenustest ja finantstoodetest; [RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013] 7^2) täita nõukogu määrusest (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid; [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016] 7^3) hallata finantsteenuste kättesaadavuse ja nende teenustega seotud tasude võrreldavuse tagamiseks vajalikke andmeid; [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017] 7^4) oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 7^5) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), tulenevaid ülesandeid ja teha küberturvalisuse valdkonnas koostööd Eesti ja teiste liikmesriikide küberturvalisuse pädevate asutustega; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 8) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks. (1^1) Inspektsioon analüüsib ja jälgib finantskriisi lahendamise funktsiooni täitmiseks pidevalt finantsseisundi taastamise kava ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud muude kohustuste järgimist subjektide poolt. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] (1^2) Inspektsiooni ülesanded finantskriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks on: 1) analüüsida ja jälgida pidevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist; 2) rakendada õigusaktides ette nähtud meetmeid kriitiliste funktsioonide jätkuvuse tagamiseks ning klientide ja investorite huvide kaitseks; 3) rakendada kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras; 4) rakendada haldussundi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras; 5) teha koostööd rahvusvaheliste ja välisriikide kriisilahendusasutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda kriisilahenduskolleegiumite tegevuses; 6) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud kriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] 7) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), tulenevaid ülesandeid; [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016] 8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022] (1^3) Inspektsioon võib avaldada hoiatusteateid käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I, 20.06.2021, 1 - jõust. 30.06.2021] (1^4) Inspektsioon on pädev üksus tarbijakaitseseaduse §-de 60^2 ja 66^2 tähenduses ning võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel tarbijate ja jaeinvestorite kollektiivsete huvide kaitseks riigisisese kollektiivse esindushagiga maakohtusse, samuti piiriülese kollektiivse esindushagiga teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtusse. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]

(2)Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud õigused. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(3)Finantsinspektsioon kohaldab finantsjärelevalve- ja kriisilahendusmenetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ning käesoleva seaduse §-s 2 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(4)Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses, käesolevas seaduses nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017] 2. peatükk FINANTSINSPEKTSIOONI JUHTIMINE 1. jagu Nõukogu § 7. Nõukogu pädevus

(1)Inspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Inspektsiooni nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2)Nõukogu: 1) kinnitab Inspektsiooni juhatuse (edaspidi juhatus) ettepanekul Inspektsiooni tegevuse strateegia; 2) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni eelarve ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul lisaeelarve ning teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta; 2^1) kinnitab eelarve ülejäägi kasutamise; 3) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused ning käesoleva seaduse § 5^1 lõikes 4 sätestatud sise-eeskirjad; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] 4) kinnitab juhatuse koosseisu suuruse, nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe; 5) kutsub tagasi juhatuse liikmed; 5^1) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 5^2) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 6) otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise; 7) kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid; 8) otsustab juhatuse esimehe ja liikme vastu viimaste poolt õigusakti või oma kohustuse rikkumise tagajärjel riigile tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise; 9) kinnitab juhatuse esitatud Inspektsiooni aastaaruande; 10) kinnitab nõukogu reglemendi; 11) teeb otsuseid muudes seadusega nõukogu pädevusse antud küsimustes. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 8. Nõukogu liikmed

(1)Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on liikmed ametikoha järgi ja neli on nimetatavad liikmed.

(2)Valdkonna eest vastutav minister ja Eesti Panga president on nõukogu liikmed ametikoha järgi.

(3)Nõukogu nimetatavatest liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu. § 9. Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

(1)Nõukogu nimetatav liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.

(2)Nõukogu liikmeks ei või nimetada: 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos; 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

(3)Nõukogu liikme suhtes kohaldatakse huvide konflikti vältimise kohta käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 ning saladuse hoidmise kohustuse kohta käesoleva seaduse §-s 34 sätestatut. § 10. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg

(1)Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema volituste lõppemisega ametikohal, mille järgi ta nõukogu koosseisu kuulub.

(2)Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg on kolm aastat nõukogu liikmeks nimetamisest.

(3)Volituste tähtaja lõppemisel täidab nimetatav liige oma kohustusi kuni uue liikme nimetamiseni.

(4)Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaja lõppemise, tema tagasikutsumise või surma korral nimetab liikme algselt nimetanu mõistlikult vajaliku aja jooksul nõukogu uue nimetatava liikme. § 11. Nõukogu liikme tagasikutsumine

(1)Nõukogu nimetatav liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi kolme kuu jooksul pärast sellelt nõukogu liikmelt vastava kirjaliku avalduse saamist.

(2)Nõukogu nimetatav liige kutsutakse tagasi viivitamatult enne tema volituste tähtaja lõppu: 1) nõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral; 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral; 3) nõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral; 4) nimetatavale liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

(3)Nõukogu nimetatava liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna nõukogu nimetatav liige on võimetu oma kohustusi täitma. § 12. Nõukogu esimees

(1)Nõukogu esimeheks on valdkonna eest vastutav minister.

(2)Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja selle asjaajamist, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid, korraldab koosolekute protokollimist ja nõukogu otsuste avalikustamist ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab nõukogu otsuse alusel ametilepingu juhatuse esimehe ja liikmetega.

(3)Nõukogu esimehe äraoleku või puudumise korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige. § 13. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

(1)Nõukogu korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

(2)Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku nõukogu esimehe algatusel, vähemalt kahe nõukogu liikme või juhatuse esimehe taotlusel. Taotluses näidatakse otsustamist vajavad küsimused ja soovitav koosoleku toimumise aeg.

(3)Teade nõukogu korralise koosoleku kohta saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumise päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele teatama ette vähemalt üks tööpäev.

(4)Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord koos ettekannete esitajate nimedega. § 14. Nõukogu tegevuse korraldus

(1)Nõukogu liige osaleb nõukogu tegevuses isiklikult.

(2)Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

(3)Juhatuse liikmel on õigus osaleda nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti.

(4)Nõukogu koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse nõukogu reglemendis, sealhulgas: 1) juhatuse esimehe valimise protseduur; 2) nõukogu koosolekust teatamise viis; 3) nõukogu liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord; 4) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas nõukogu otsuste sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused; 5) nõukogu otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, nõukogu liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

(5)Nõukogu liikmele makstakse igakuiselt tasu kuupalga alammäära kahekordses suuruses. Tasu ei maksta valdkonna eest vastutavale ministrile.

(6)Nõukogu tegevuse tehnilise korralduse tagab juhatus. [RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005] § 15. Nõukogu otsus

(1)Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2)Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 3 ja 10 nimetatud küsimuses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(3)Nõukogu liige teatab nõukogule, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud arutamisele tulevast otsusest. Nõukogu liige on kohustatud teatama, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa, abikaasa või registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, vend või õde on: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 1) juhatuse liige või juhatuse liikmeks nimetatav isik, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud küsimustes; 2) käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 nimetatud järelevalvetasu maksma kohustatud isik või viimases olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või juhtimisorgani liige, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud küsimuses.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõukogu liige ei hääleta, välja arvatud juhul, kui tema hääletamise poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad nõukogu liikmed.

(5)Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 16. Nõukogu koosoleku protokoll

(1)Nõukogu koosolek protokollitakse.

(2)Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

(3)Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga.

(4)Nõukogu protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldab ja nende säilimise eest vastutab juhatus. § 17. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1)Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed ning igal nõukogu liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks. [RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]

(2)Ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1, 4 ja 10 nimetatud küsimustes.

(3)Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

(4)Nõukogu esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

(5)Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatut.

(6)Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile nõukogu liikmetele ja juhatusele. 2. jagu Juhatus § 18. Juhatuse pädevus

(1)Juhatus juhib ja korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses. Juhatus täidab nõukogu poolt käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel tehtud otsuseid.

(2)Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusmenetluse läbiviimisega seotud küsimustes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus otsustab: [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] 1) tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning muud tegevusloaga seonduvad küsimused; 2) nõusoleku, loa või kooskõlastuse andmise; 3) registreerimiskohustuse täitmise ja nimekirjadesse kandmisega seonduvad küsimused; 4) ettekirjutuste tegemise; 4^1) üldkorralduse andmise Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile või pädevale asutusele jäetud riigisiseste valikute kohaldamiseks; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 5) haldussunnivahendite kohaldamise; 6) väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise otsustamise; 7) erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramise; 8) varajase sekkumise meetme, moratooriumi või erirežiimi kehtestamise ja sellega seotud toimingute tegemise; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] 9) pankrotiavalduse, hagiavalduse või muu seda laadi avalduse kohtule esitamise ja finantsjärelevalve subjekti pankroti- või likvideerimismenetluses muu otsuse tegemise; 10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve- või kriisilahendusmenetluses käesoleva seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(3)Juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus: 1) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni tegevuse strateegia; 2) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni eelarve projekti koos ettepanekuga käesoleva seaduse alusel tasutava järelevalvetasu mahuosa määra kohta järgnevaks eelarveaastaks; 2^1) esitab nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse §-s 37^1 sätestatud eelarve ülejäägi kasutamiseks; 3) esitab käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul nõukogule kinnitamiseks lisaeelarve projekti; 4) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses kinnisasjade ja registrisse kandmisele kuuluvate vallasasjade omandamise ja võõrandamise; 5) esitab nõukogule ettepaneku Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise aluste kohta; 6) kinnitab lähtuvalt nõukogu poolt kinnitatud alustest Inspektsiooni struktuuri ja koosseisu; 7) kinnitab Inspektsiooni raamatupidamise või muu asjakohase või seaduses sätestatud sise-eeskirja, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] 8) esitab nõukogule teadmiseks käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud ettepanekud ja ülevaated; 9) [kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 10) kaasab vajaduse korral eksperte finantsjärelevalve teostamiseks ja finantskriisi lahendamiseks; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 11) moodustab töögruppe ja komisjone Inspektsiooni ülesannete täitmiseks; 12) otsustab käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud koostöökokkulepete sõlmimise; 13) otsustab koostöökokkulepete sõlmimise välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega; 13^1) nimetab juhatuse liikmete hulgast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse, Euroopa Keskpanga juurde moodustatud järelevalvenõukogu ning ühtse kriisilahendusnõukogu tegevuses osaleva juhatuse liikme ja tema asendusliikme ning otsustab tema volituste tähtaja ja tema vahendusel nimetatud asutustes esitatava seisukoha, hääletamise ja muu ülesande täitmise; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] 14) esitab kord kvartalis nõukogule ülevaate Inspektsiooni tegevusest ja tulude-kulude aruande; 15) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni aastaaruande; 16) kinnitab juhatuse töö reglemendi; 17) otsustab muid Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt kaks juhatuse liiget. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 19. Juhatuse liikmed

(1)Juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest.

(2)Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. [RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005] § 20. Juhatuse liikmele esitatavad nõuded

(1)Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, Inspektsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viie aasta pikkune töökogemus rahanduse, juriidilisel, audiitorkontrolli või infotehnoloogia alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana.

(2)Juhatuse liikmeks ei või nimetada: 1) nõukogu liiget; 2) Eesti Panga Nõukogu liiget, Eesti Panga juhatuse liiget; 3) Eesti Panga audiitorit; 4) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos; 5) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 6) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

(3)Juhatuse liige ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses.

(4)Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34 sätestatut.

(5)Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse liige teatab viivitamatult nõukogule esitatud andmetes toimunud muudatustest. § 21. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg

(1)Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

(2)Juhatuse esimeheks oleva juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli aastat.

(3)Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses nimetatud kuupäevast.

(4)Nõukogu esimees sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega nende volituste tähtajaks ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse esimehe ja liikme kohustuse täitmise eest.

(5)Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul kokku kuni ühe aasta võrra. [RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005] § 22. Juhatuse liikme tagasikutsumine

(1)Juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast temalt vastava kirjaliku avalduse saamist.

(2)Juhatuse liige kutsutakse enne liikme volituste tähtaja lõppu viivitamatult tagasi: 1) tema suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral; 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral; 3) tema suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral; 4) juhatuse liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

(3)Juhatuse liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhatuse liige on võimetu oma kohustusi täitma.

(4)Juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse uue liikme. § 22^1. Juhatuse liikme pädevus

(1)Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi: 1) finantsjärelevalve subjektilt ja kolmandalt isikult finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe nõudmiseks; 2) finantsjärelevalve subjekti ja kolmanda isiku ilmumiseks Inspektsiooni ametiruumidesse seoses finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe andmisega; 3) finantsjärelevalve subjekti kohapealse kontrolli tegemiseks; 4) väärtpaberitega kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks vastavalt väärtpaberituru seaduses sätestatule. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

(2)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik ei täida talle korraldusega pandud kohustustust korralduses märgitud tähtpäevaks, võib tema suhtes rakendada sunniraha korralduses märgitud summas. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005] § 23. Juhatuse esimees

(1)Nõukogu valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe nõukogu reglemendis sätestatud korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid vanim juhatuse liige, kui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranud teisiti.

(2)Juhatuse esimees: 1) korraldab juhatuse tegevust; 2) kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid ning korraldab nende protokollimist; 3) korraldab Inspektsiooni asjaajamist ja Inspektsiooni tegevuse avalikustamist; 4) korraldab Inspektsiooni raamatupidamist; 5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses Inspektsiooni tegevuseks vajalike kulutuste tegemise; 6) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud töötajatega üles. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

(3)Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Pangaga, muude isikutega, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega, välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude pädevate asutuste, organisatsioonide ja isikutega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

(4)Juhatuse esimees annab juhatuse otsuse alusel volikirju teistele juhatuse liikmetele, töötajatele ja kolmandatele isikutele Inspektsiooni esindamiseks. § 24. Juhatuse koosoleku kokkukutsumine

(1)Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus.

(2)Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees oma algatusel või juhatuse liikme ettepanekul. § 25. Juhatuse koosoleku korraldus

(1)Juhatuse koosolek on kinnine, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti.

(2)Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse juhatuse reglemendis, sealhulgas: 1) juhatuse koosolekust teatamise kord; 2) juhatuse liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord; 3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused; 4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord. § 26. Juhatuse otsus

(1)Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

(2)Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool juhatuse koosseisust. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

(3)Juhatuse otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud juhatuse liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

(4)Juhatuse liige teatab juhatusele, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa või abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhatuse liige võib osaleda hääletamisel, kui selle poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad juhatuse liikmed. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005] § 27. Juhatuse koosoleku protokoll

(1)Juhatuse koosolekud protokollitakse.

(2)Juhatuse liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud juhatuse liige kinnitab oma allkirjaga.

(3)Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees ja protokollija.

(4)Juhatuse protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult. § 28. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1)Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed ning igal juhatuse liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks. [RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]

(2)Juhatuse otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

(3)Juhatuse esimees saadab juhatuse otsuse eelnõu kõigile juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab teatama oma seisukoha. Kui juhatuse liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu.

(4)Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut.

(5)Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile juhatuse liikmetele. § 29. Juhatuse liikmete vastutus

(1)Juhatuse liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2)Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada juhatuse liikmele makstava tasu kuue kuu määra.

(3)Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.

(4)Juhatuse liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest.

1. peatükk TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED §
2. Inspektsiooni töötaja

(1)Inspektsiooni töötajale (edaspidi töötaja) ja juhatuse liikmele kohaldatakse töösuhteid reguleerivaid seadusi niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

(2)Inspektsiooni võetakse tööle isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, piisavad kogemused ja kutsealane sobivus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon.

(3)Töötajaks ei või olla: 1) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos; 2) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus.

(4)Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse, kvalifikatsiooni, täienduskoolituse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla töötaja.

(5)Töölepingu sõlmimisel võib kohaldada katseaega kestusega kuni kuus kuud.

(6)[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] § 31. Töötaja kohustused

(1)Töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid heas usus, järgima häid tavasid ning tegutsema avaliku võimu teostamiseks vajaliku hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsusega vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

(2)Töötaja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Inspektsiooni eesmärke, ülesandeid ja mainet. § 32. Huvide konflikti vältimine

(1)Töötaja ei tohi olla ühegi finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.

(2)Töötaja ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjektiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega lepinguid, mille kohaselt tema kohustuseks on investeerimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine.

(3)Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite kohta. Töötaja teatab juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamatult. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 33. Taandamine

(1)Töötaja ei võta järelevalvemenetlusest osa ega osale juhatuse otsuse ettevalmistamisel, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist.

(2)Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama juhatuse esimeest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust ning samuti sellest, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa või abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(3)Kui juhatuse esimehel tekib põhjendatud kahtlus töötaja erapooletuses, on tal õigus töötaja järelevalvemenetlusest või juhatuse otsuse ettevalmistamisest kõrvaldada. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005] § 34. Saladuse hoidmise kohustus

(1)Töötaja, samuti Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides.

1. peatükk RAHASTAMINE [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]
2. jagu Üldsätted [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] §
3. Rahastamise allikas Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide tasutavast käesoleva seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] §
4. Inspektsiooni eelarveaasta Inspektsiooni eelarveaasta algab
5. jaanuaril ja lõpeb
6. detsembril. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] §
7. Inspektsiooni lisaeelarve

(1)Lisaeelarve koostatakse juhul, kui eelarveaasta tuludest ei piisa Inspektsiooni kulutuste või investeeringute katmiseks eelarveaasta jooksul.

(2)Juhatus koostab lisaeelarve projekti koos ettepanekuga järelevalvetasu mahuosa määrade kohta ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 37^1. Inspektsiooni eelarve ülejääk

(1)Kui Inspektsiooni eelarveaasta tulud ületavad kulusid, võib tekkinud eelarve ülejäägi arvel moodustada reserve, teha kulutusi või investeeringuid või tagastada ülejääk ühetaoliselt ja proportsionaalselt järelevalvesubjektidele. Ülejäägi ühetaoliselt ja proportsionaalselt tagastamise põhimõtte kohaldamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 40 lõike 2 ja lõike 3 teise lause alusel rakendatud eranditega. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(2)Juhatus koostab eelarve ülejäägi kasutamise ettepaneku ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] 2. jagu Järelevalvetasu [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 38. Järelevalvetasu

(1)Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(2)Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium, pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent ja krediidiinkasso maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. Makseasutus ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa. Investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu kapitaliosa. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(3)Kindlustusmaakler, krediidivahendaja ja välisriigi äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või krediidiinkasso tegevusalal, välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõike 1 alusel enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks luba taotlenud isik maksab üksnes järelevalvetasu mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastaval tegevusalal tegutsemiseks õiguse andnud Inspektsiooni otsuse jõustumisest või toimingu sooritamisest arvates. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(5)Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(6)Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(7)Järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe järelevalvesubjektina. Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024]

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu kohaldamisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid: [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] 1) krediidiasutuse tegevusalal tegutsev äriühing maksab järelevalvetasu krediidiasutusena; 1^1) krediidiandja, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu krediidiandjana; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] 1^2) krediidivahendaja, kes ei ole krediidiasutus või krediidiandja, maksab järelevalvetasu krediidivahendajana; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] 2) fondivalitseja tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu fondivalitsejana; 3) investeerimisühingu tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus ega fondivalitseja, maksab järelevalvetasu investeerimisühinguna; 4) väärtpaberite keskdepositooriumina ja pensioniregistri pidajana tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, fondivalitseja ega investeerimisühing, maksab järelevalvetasu väärtpaberite keskdepositooriumina ja pensioniregistri pidajana; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 5) e-raha asutusena tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu e-raha asutusena; [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] 6) äriühing, kellel on makseasutuse ja krediidiandja või krediidivahendaja tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 6^1) äriühing, kellel on ühisrahastusteenuse osutaja, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem; [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] 6^2) ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab järelevalvetasu ühisrahastusteenuse osutajana; [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] 7) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutajana tegutsev investeerimisühing või turu korraldaja maksab järelevalvetasu vastavalt kas investeerimisühingu või turu korraldajana. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud äriühing maksab järelevalvetasu oma kapitalilt ja tema valitsetavate investeerimisfondide varalt. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

(10)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda rahastamiskohustust omavalt isikult täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016] § 39. Järelevalvetasu määr

(1)Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga: 1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast; 2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast miinimumkapitalinõude alammäärast; [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 3) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 4) investeerimisühingu, makseasutuse, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse, krediidiandja, krediidiinkasso, fondivalitseja ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast; [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024] 5) pensionifondi fondivalitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast algkapitali minimaalsest summast; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 6) ühisrahastusteenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud summast; [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] 7) krüptovarateenuse osutaja korral vastavalt tegevusloa ulatusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), IV lisas nimetatud summast; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 8) varapõhise tokeni emitendi, välja arvatud krediidiasutuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 punktis a nimetatud summast; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 9) investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024]

(2)Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub: 1) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,05 protsendiga krediidiasutuse või vastava Eesti filiaali varast; 1^1) krediidiandja või välisriigi krediidiandja filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidiandja või vastava Eesti filiaali tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägist; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] 1^2) krediidivahendaja või välisriigi krediidivahendaja Eesti filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidivahendaja või vastava Eesti filiaali tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi summast; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] 1^3) krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidiinkasso poolt hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägist või 0,1–0,7 protsendiga ärituludest; [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024] 2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] 2^1) ühisrahastusteenuse osutaja ja välisriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendusel kaasatud summadest; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 2^2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastuvõetud tehingute kogusummast; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 2^3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga klientide jaoks hoitavate vahendite summast; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 2^4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastasest äritulust; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 2^5) varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali korral 0,005–2 protsendiga emiteeritud krüptovara väärtusest. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 3) [kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] 4) kogumispensionide seaduse §-s 3 sätestatud pensionifondi valitseva fondivalitseja või pensionifondi valitseva välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,2 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate pensionifondide varast; 4^1) [kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] 5) [kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] 5^1) fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,01–0,1 protsendiga tema valitsetavate eurofondide või alternatiivfondide varast, kui käesoleva lõike punktist 5^2 ei tulene teisiti, või välisriigi fondivalitseja valitsetavate Eestis moodustatud või asutatud eurofondide või alternatiivfondide varast, kui neid fonde valitsetakse piiriüleselt, kusjuures vara hulka ei arvestata väikesemahuliste alternatiivfondide fondivalitseja valitsetavaid alternatiivfonde; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 5^2) fondivalitseja korral 0,001–0,01 protsendiga tema valitsetavate välisriigis moodustatud või asutatud eurofondide või alternatiivfondide varast, kui nimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult, kusjuures vara hulka ei arvestata väikesemahuliste alternatiivfondide fondivalitseja valitsetavaid alternatiivfonde; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 5^3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral 0,02−0,25 protsendiga fondi vara ja fondi tehtud sissemaksete kogusummast; [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] 6) kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali brutokindlustusmaksetest, sealjuures ei arvata brutokindlustusmaksete hulka kindlustusandja või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja; [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 7) elukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,02 kuni 0,25 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali vara ja brutokindlustusmaksete kogusummast, sealjuures ei arvata brutokindlustusmaksete hulka kindlustusandja või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja; [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 7^1) edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali edasikindlustuse brutokindlustusmaksetest, sealjuures ei arvata edasikindlustuse brutokindlustusmaksete hulka edasikindlustusandja edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja; [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 8) kindlustusmaakleri või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali korral 0,5 kuni 5 protsendiga kindlustusmaakleri või vastava Eesti filiaali kogutud vahendustasude kogusummast; 9) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja korral 0,1 kuni 0,7 protsendiga ärituludest; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga ärituludest; 11) e-raha asutuse või välisriigi e-raha asutuse Eesti filiaali korral 0,05–0,5 protsendiga e-raha asutuse või vastava Eesti filiaali varast; 12) makseasutuse või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral 0,0035–0,035 protsendiga makseasutuse või Eesti filiaali täidetud ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenuse osutamise käigus algatatud maksetehingute kogusummast; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 12^1) makseasutuse korral, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit, või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, 0,1–0,7 protsendiga ärituludest; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 12^2) makseasutuse või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral, kes osutab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, 0,1–0,7 protsendiga ärituludest; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 13) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõike 1 alusel enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks loa taotlenud isiku korral 0,01–0,5 protsendiga isiku tehtud otsepakkumiste mahust; [RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 14) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja korral 0,01–0,5 protsendiga ärituludest. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (2^1) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu mahuosa suurendatakse summa võrra, mis võrdub 0,001–0,02 protsendiga krediidiasutuse emiteeritud lunastamata pandikirjade kogu nimiväärtusest. [RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (2^2) Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(3)Vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku. § 40. Järelevalvetasu mahuosa määra kehtestamine

(1)Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud piires. Määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 15 päeva jooksul pärast Inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt.

(2)Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 4 ja 5^1 nimetatud investeerimisfondide korral võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid, lähtuvalt valitsetavate investeerimisfondide tüübist või investeerimisfondide tingimustes või põhikirjas ette nähtud investeerimispoliitikast. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(3)Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välisriigi äriühingute Eesti filiaalidele. Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), alusel tunnistatud oluliseks krediidiasutuseks, võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

(4)Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 41. Järelevalvetasu ettemakse arvutamine

(1)Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta

1. detsembri ning jooksva aasta
2. märtsi ja
3. juuni seisuga. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (1^1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta
4. detsembri ning jooksva aasta
5. märtsi ja
6. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu fondi tehtud sissemaksete kahekordne kogusumma. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] (1^2) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu mahuosa ettemaksu suurendamisel võetakse aluseks selle isiku pandikirjaportfelli nimiväärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta
7. detsembri ning jooksva aasta
8. märtsi ja
9. juuni seisuga. [RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

(2)Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta

1. detsembri ning jooksva aasta
2. märtsi ja
3. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutokindlustusmaksete kahekordne kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(3)Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutokindlustusmaksete kahekordne kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (3^1) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu kahekordne edasikindlustuse brutokindlustusmaksete kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(4)Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta vahendustasude kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(5)Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (5^1) Krediidivahendaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava krediidivahendaja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] (5^2) Makseasutuse järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava makseasutuse Eesti filiaali poolt Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud või algatatud maksetehingute kogusumma. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (5^3) Ühisrahastusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summad, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] (5^4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastuvõetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^7) Varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^8) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, või tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(6)Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(7)Järelevalvetasu ettemakse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel lähtutakse üksnes sellise kvartalilõpu seisu andmetest, kui rahastamiskohustuslasel oli vastavaks tegevuseks Finantsinspektsiooni väljastatud kehtiv tegevusluba. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016] § 42. Järelevalvetasu lõppmakse arvutamine

(1)Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta

1. märtsi,
2. juuni,
3. septembri ja
4. detsembri seisuga. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (1^1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta
5. märtsi,
6. juuni,
7. septembri ja
8. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta fondi tehtud sissemaksete kogusumma. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] (1^2) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu lõppmakse suurendamisel võetakse aluseks selle isiku pandikirjaportfelli nimiväärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta
9. märtsi,
10. juuni,
11. septembri ja
12. detsembri seisuga. [RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

(2)Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutokindlustusmaksete kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(3)Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutokindlustusmaksete kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (3^1) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta edasikindlustuse brutokindlustusmaksete kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(4)Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta vahendustasude kogusumma. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(5)Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (5^1) Krediidivahendaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava krediidivahendaja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] (5^2) Makseasutuse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava makseasutuse Eesti filiaali poolt Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud või algatatud maksetehingute kogusumma. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (5^3) Ühisrahastusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summad, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. [RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021] (5^4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastuvõetud tehingute kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^7) Varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] (5^8) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmete põhjal eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, või tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(6)Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara, tarbimiskrediidi jääk 31. detsembri seisuga või brutokindlustusmaksete, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehtud sissemaksete või maksetehingute kogusumma, arvestades käesoleva seaduse §-s 44^1 sätestatut. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(7)Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 43. Järelevalvetasu tasumine

(1)Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

(2)Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsiooni eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(3)Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Inspektsioon enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(4)Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(5)Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(6)Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(7)Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(8)Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiinkasso, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud juhul võrdub kindlustusmaakleri ja krediidivahendaja järelevalvetasu kapitaliosa summa 1000 euroga. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

(10)Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 44. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg

(1)Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks.

(2)Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks.

(3)Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 44^1. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused

(1)Kui rahastamiskohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud ettevõtte või käitise, üle võtnud kindlustusportfelli või muul viisil omandanud või üle võtnud teise järelevalvesubjekti varad või kohustused (edaspidi käesolevas paragrahvis omandajast järelevalvesubjekt), võetakse omandajast järelevalvesubjekti järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omandajast järelevalvesubjekt on üle võtnud kindlustusportfelli või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara ja kohustused, siis brutokindlustusmaksete või fondi tehtud sissemaksete kogusumma arvutamisel loetakse vastav kindlustusportfell või vara ja kohustused kuuluvaks omandajast järelevalvesubjektile alates ettemakse arvutamisele eelneva aasta 31. detsembrist. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(3)Käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse eelarveaasta

1. märtsiks. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016] §
2. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Kui järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus rakendada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
3. jagu Menetlustasu [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^
4. Menetlustasu Menetlustasu on taotluse esitaja või toimingu läbiviimist taotleva isiku poolt tasutav kohustuslik makse käesolevas seaduses kehtestatud määras Inspektsiooni poolt käesolevas seaduses ette nähtud avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^
5. Menetlustasu maksja Menetlustasu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal, kes taotleb Inspektsioonilt taotluse läbivaatamist või toimingu sooritamist. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^
6. Esmase tegevusloa taotlemine

(1)Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 5000 eurot. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024]

(2)Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja, krediidivahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi, krediidiinkasso või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 3000 eurot. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]

(3)Kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja filiaali asutamiseks Eestis, samuti kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja Eestis piiriüleselt teenuse osutamiseks loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

(4)Kindlustusmaakleri või kolmandas riigis registreeritud kindlustusmaakleri filiaali kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse menetlustasu 150 eurot. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(5)Kui makseasutus taotleb tegevusloa taotluses makseasutuste ja e-raha seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamist, tasutakse menetlustasu 500 eurot. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(6)Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõikes 1 sätestatud loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 300 eurot. [RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 45^

1. Täiendava tegevusloa või olemasoleva tegevusloa muutmise taotlemine [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi, krediidiinkasso või ühisrahastusteenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024] § 45^
2. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine ning valge raamatu heakskiitmise taotlemine ja sellest teavitamine [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024]

(1)Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot ning prospekti lisa kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatu kohaselt valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasub krediidiasutus menetlustasu 2000 eurot ja artikli 25 kohaselt valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tasub varapõhise tokeni emitent, sealhulgas krediidiasutus, menetlustasu 1000 eurot.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 8 lõike 1 kohaselt krüptovara valgest raamatust teavitamise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] § 45^

1. Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemine Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^
2. Fondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemine [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

(1)Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

(2)Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

(3)Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

(4)Investeerimisfondide seaduse §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja registreerimisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot. [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] § 45^

1. Reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemine Väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] § 45^
2. Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemine Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^
3. Menetlustasu tasumine

(1)Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist.

(2)Menetlustasu tasutakse Inspektsiooni kontole.

(3)Menetlustasu tasumise korral näidatakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest menetlustasu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel toimingu tasu tasuti. Samuti märgitakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil isiku nimi, kelle eest toimingu tasu tasuti. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^

1. Menetlustasu tasumisest vabastamine Käesoleva seaduse § 45^7 lõikes 2, §-des 45^8 ja 45^9 sätestatud menetlustasu ei tasuta juhul, kui muudatused tingimustes, põhikirjas, reglemendis või reeglites on tingitud muudatustest õigusaktides. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] § 45^
2. Menetlustasu tagastamine

(1)Menetlustasu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud menetlustasu tagastamist käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates.

(2)Inspektsioon teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(3)Menetlustasu tagastamise taotlemisel esitatakse Inspektsioonile kirjalik avaldus ja menetlustasu tasumist tõendav dokument.

(4)Inspektsioon tagastab menetlustasu 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.

(5)Inspektsioon ei vaata menetlustasu tagastamise taotlust läbi, kui menetlustasu tagastamise taotluse kohta on tehtud Inspektsiooni otsus.

(6)Tasutud menetlustasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1) menetlustasu on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2) [kehtetu - RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024] 3) menetlustasu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on menetlustasu tasumisest vabastatud; 4) menetlustasu tasunud isik loobub toimingust või taotluse esitamisest enne Inspektsiooni pöördumist. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005] 5. peatükk KOOSTÖÖ § 46. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

(1)Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd.

(2)Inspektsioon osaleb järgmiste asutuste, organite ja komiteede (edaspidi käesolevas paragrahvis asutused) töös: 1) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus; 2) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus; 3) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus; 4) Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee; 5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(3)Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaomast Euroopa järelevalveasutust (edaspidi Euroopa järelevalveasutus): 1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale, makseasutusele, e-raha asutusele või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kolmanda riigi õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri; 2) kolmanda riigi emaettevõtja poolt finantsasutuses sellise osaluse omandamisest, et finantsasutusest saab kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja; 3) kõigist asjaoludest, mis takistavad finantsasutuste asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis; 4) asjakohastest kolmandatest riikidest, kus kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, ja riikidest, kus selle riigi õigusaktid ei võimalda eelnimetatud seaduses sätestatuga võrdväärsete meetmete rakendamist; 4^1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel menetletud väärteoasjas tehtud jõustunud lahendist või haldusaktist ning sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes esitatud vaietest või kaebustest; [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017] 5) kõigist oma otsustest finantsasutuste tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise, sealhulgas kehtetuks tunnistamise põhjenduste kohta.

(4)Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni: 1) iga kalendriaasta

1. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 lõike 1 kohaselt väljastavad e-raha, ning nende väljastatud ja kasutuses olevast e-raha kogusummast; 1^1) iga kalendriaasta
2. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes osutavad makseteenuseid makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, ning nende tehtud maksetehingute kogusummast; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] 2) kolmanda riigi e-raha asutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest.

(5)Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni selle nõudmisel: 1) igast tegevusloa taotlusest, mille esitab kolmanda riigi emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja; 2) igast taotlusest, millega kolmanda riigi emaettevõtja omandaks finantsasutuses osaluse, mille tagajärjel finantsasutusest saaks kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja.

(6)Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust regulaarselt järgmistest otsustest ja kokkulepetest: 1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste filiaali asutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest või eelnimetatud andmete muudatuste edastamisest keeldumise otsus; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 2) lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali suhtes edasiste rikkumiste takistamiseks kohaldatud meetmete ja karistuste otsus; 3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kindlustusandjate piiriülese teenuse osutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus; 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalveülesannete üleandmise kokkulepe ja selle sisu; 5) lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali või Eestis kindlustuse turustamisega tegeleva lepinguriigi vahendaja suhtes tehtud otsus kindlustustegevuse seaduse § 237 lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

(7)Euroopa Komisjoni nõudmisel peatab Inspektsioon kuni kolmeks kuuks otsuse tegemise finantsasutuse tegevusloa taotluse või finantsasutuses olulise osaluse omandamise menetluses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule juhul, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolu.

(8)Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust ning teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud järelevalveülesannete üleandmiseks, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

(9)Inspektsioon teeb koostööd Euroopa Komisjoniga kaaskindlustuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Koostöö hõlmab selliste juhtude ülevaatamist, kui juhtiv kindlustusandja ei täida juhtiva kindlustusandja ülesandeid täielikult või kui mitme kindlustusandja osalemine ei ole teatud kindlustusriskide kindlustamisel asjakohane. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]

(10)Inspektsioon osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 32 sätestatud järelevaatamisfoorumi töös ning teavitab sellest sama artikli lõike 5 kohaselt juhtivat järelevaatamisasutust. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] § 46^1. Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1)Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi: 1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud väärtpaberituru korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud väärtpaberiturust, mis vastab väärtpaberituru seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ja koostab neist nimekirja (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri); 2) igast muudatusest turunimekirjas; 3) väärtpaberituru seaduse täitmise üle finantsjärelevalvet teostavatest asutustest ja isikutest ning nende ülesannetest ja õigusest teha koostööd välisriigi finantsjärelevalve asutustega, seaduse alusel sõlmitud kokkulepetest ja kokkuleppe tingimustest, mille kohaselt volitatakse kolmandat isikut alaliselt täitma väärtpaberituru seaduses sätestatud järelevalveülesannet.

(2)Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust investeerimisteenuse ja investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamisega seotud tarbija kaebuste kohtuvälise menetlemise korrast Eestis. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(3)Inspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Euroopa Komisjonile investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 nimetatud pandikirjade ja nende emitentide loetelu. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(4)Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemist ja selle korraldajast, teatades ka endast kui asutusest, kellele teatatakse väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.

(5)Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust maksesüsteemist ja selle haldajast.

(6)Inspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, teiste lepinguriikide finantsjärelevalveasutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

(7)Inspektsioon teavitab avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist või -lepingust, selle vaidlustamisest, tühistamisest ja selle avalikustamata jätmise otsusest ning finantsjärelevalve teostamisega puutumust omavas kriminaalasjas tehtud lõplikust lahendist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja esitab talle kord aastas asjaomase koondteabe. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(8)Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale tegevusloa andmisest. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

(9)Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust igast kaubatuletisinstrumendis hoitava positsiooni või riskide vähendamise meetmete rakendamise nõudest või ettepanekust ja isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmise suhtes kehtestatud piirangust vähemalt 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist. Eriolukorras võib Inspektsioon esitada teavituse vähem kui 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist, kui seda ei ole võimalik teha esimeses lauses nimetatud tähtajal. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(10)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud nõue, ettepanek või piirang on seotud energia hulgimüügitoodetega, teavitab Inspektsioon ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.08.2009, lk 1–14), alusel asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teavitus peab sisaldama järgmisi andmeid, kui need on asjakohased: 1) nõude üksikasjad, sealhulgas teave isiku kohta, kellele nõue esitati, ning nõude esitamise põhjused; 2) isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmisel kehtestatud piirangu ulatus, isik, kellele piirang seati, piiranguga hõlmatud väärtpaberid, isiku poolt igal ajal hoitava positsiooni suuruse piirangud, nende suhtes tehtud erandid ning erandite kehtestamise põhjused. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(12)Kui Inspektsioon saab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe, võib ta rakendada lõikes 9 nimetatud meetmeid, kui need on Inspektsiooni hinnangul vajalikud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse eesmärgi saavutamiseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

(13)Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel teabe järgmise kohta: 1) kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutamine ja sellele tegevusloa andmine või tegevusloa muudatused; 2) filiaali tegevus ja osutatavad teenused Eestis; 3) filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus; 4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus, kuhu filiaal kuulub. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] § 46^2. Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1)Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed: 1) kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest ja tegevusloa muudatustest; 2) kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali kõigi varade ja kohustuste suurusest perioodiliste aruannete alusel; 3) kolmanda riigi konsolideerimisgrupist, millesse kuuluva krediidiasutuse Eesti filiaal on saanud tegevusloa. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (1^1) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust pandikirjade emitentidest vastavalt pandikirjaseaduse §-le 58. [RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]

(2)Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kord aastas Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhatuste liikmete ning töötajate tasustamist käsitleva ja avalikustamisele kuuluva teabe vastavalt krediidiasutuste seaduses ja väärtpaberituru seaduses sätestatule. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

(3)Kui Inspektsioon tuvastab kontrolli käigus, et krediidiasutus võib omada süsteemset riski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), tähenduses, teavitab Inspektsioon viivitamata kontrolli tulemustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (3^1) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui likviidsusriski realiseerumine võib põhjustada krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantssüsteemi süsteemse ebastabiilsuse. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] (3^2) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja lahendi või haldusakti või -lepingu kohta ning selle vaidlustamise, tühistamise ja avalikustamata jätmise otsuse kohta. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

(4)Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on keeldunud koostööst, sealhulgas teabe vahetamisest, või ei ole vastavale taotlusele vastanud mõistliku aja jooksul. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

(5)Inspektsioon võib esitada taotluse ja paluda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, kui: 1) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole täitnud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi järelevalve teostamisel Eestis piiriüleseid teenuseid osutava või filiaali asutanud krediidiasutuse üle, kes rikub õigusaktide nõudeid, või kui on suurenenud nõuete rikkumise risk; 2) Inspektsioonil on vastuväiteid teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt krediidiasutuse filiaali suhtes ennetus- või muude meetmete rakendamisel või järelevalve teostamisel asjakohase teabe arvesse võtmata jätmise kohta; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 3) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artiklist 26 või artiklitest 28–31 tulenevaid kohustusi; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 4) kavatsetakse kohaldada üht või mitut finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud varajase sekkumise meedet seoses sama seaduse § 11 lõike 1 punktides 4, 10, 11 ja 19 nimetatud alustega ning sama seaduse § 36 lõike 4 punktis 4 või 5 nimetatud meedet. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

(6)Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub seoses Inspektsiooni poolelioleva haldusmenetlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 27 lõike 1 alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon asjaomase haldusakti andmise või toimingu tegemise edasi, kuni erimeelsused on lahendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, välja arvatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 93 lõikes 8 sätestatud juhul. Erimeelsuste lahendamise ajaks peatuvad seaduses sätestatud menetlustähtajad. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(7)Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teavet: 1) makseasutuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 15 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele; 2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4^1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud teated esitanud isikute kohta, näidates ära, millisel alusel välistatakse isiku täidetud maksetehingud ja osutatud teenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse kohaldamisalast. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(8)Inspektsioon teavitab pärast makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 63^6 lõikes 1 nimetatud teate saamist viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Keskpanka olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist. Inspektsioon hindab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja Euroopa Keskpangaga intsidendi olulisust teiste liikmesriikide jaoks ning teavitab neid vajaduse korral. [RT I, 08.07.2025, 4 - jõust. 15.07.2025]

(9)Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Keskpangale koondkujul vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 63^6 lõikele 3 saadud statistilised andmed. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(10)Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele info kõigi pandikirja emitentidele määratud karistuste ja nende suhtes krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutuste ning § 104^1 lõike 1 alusel rakendatud sunniraha kohta, sealhulgas otsuste vaidlustamiste ja nende tulemuste kohta. Finantsinspektsioon peab teavitama üksikasjalikult teisi asjaomaseid finantsjärelevalveasutusi kriminaalkaristust mõistvatest jõustunud kohtuotsustest. [RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]

(11)Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust: 1) väärtpaberituru seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise protsessist; 2) väärtpaberituru seaduse §-des 235, 236^11 ja 236^12 nimetatud otsuste tegemise metoodikast; 3) väärtpaberituru seaduse

1. peatükis nimetatud väärtegude karistuste määradest. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] § 46^
2. Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1)Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet tööandjapensioni pakkuva ettevõtja üle, Eestis piiriüleselt tööandjapensioni teenust pakkuvast ning selleks Inspektsioonilt loa saanud ettevõtjast. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

(2)Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019] (2^1) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse teistes lepinguriikides, nimetades need lepinguriigid. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019] (2^2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa ta on fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt ta on tegevusloa ära võtnud. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

(3)Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas järgmise teabe: 1) kindlustustegevuse seaduse §-s 234 sätestatud lisakapitalinõude keskmine suurus kindlustusandja kohta; 2) eelmisel perioodil määratud lisakapitalinõude osakaal solventsuskapitalinõudest kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning elukindlustusandjate, edasikindlustusandjate, kahjukindlustusandjate ja kindlustustegevuse seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kindlustusandjate kohta eraldi; 3) käesoleva lõike punktis 2 sätestatud iga avalikustamise kohta lisakapitalinõude osakaal, mis on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 234 lõike 1 punktidele 1–3; 4) kindlustusandjate arv, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõigetes 1 ja 2 sätestatud regulaarsete järelevalveliste aruannete esitamise erisusi, koos nende kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahust; [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 5) koondaruanne kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 1^2 viidatud kohustuste rikkumistega seoses väärteoasjades tehtud lahendite ja haldusaktide kohta. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

(4)Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, edastab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas kindlustusgruppide arvu, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõikes 7 sätestatud kindlustusgrupi järelevalvelise aruandluse erisusi, koos nende kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahust. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(5)Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), artikli 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

(6)Inspektsioon teavitab kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 1^2 viidatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ning esitab teabe lahendi avalikustamise või kindlustustegevuse seaduse § 224 lõike 1^5 alusel avalikustamata jätmise kohta. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

(7)Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui: 1) tegevusluba taotleva kindlustusandja tegevuskavast ilmneb, et osa kindlustusandja kavandatavast tegevusest näeb ette kindlustustegevuse teises lepinguriigis ning selline tegevus on lepinguriigi kindlustusturu seisukohast tõenäoliselt oluline; 2) sellise Eesti kindlustusandja finantsolukord, kes tegeleb teises lepinguriigis kindlustustegevusega, on Inspektsiooni hinnangul halvenenud või ilmnenud on muud riskid ning nendel asjaoludel võib olla piiriülene mõju. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

(8)Kui Inspektsioonil on tõsine ja põhjendatud kahtlus seoses teise lepinguriigi kindlustusandja tegevusega Eestis, eelkõige kui on oht kindlustuse klientide kaitse tagamisele, võib ta erinevalt kindlustustegevuse seaduse § 237 lõigetes 4 ja 5 sätestatust teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohe oma kahtlusest. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

(9)Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 alusel esitatud teavitused peavad olema piisavalt põhjalikud, et võimaldada nende sisu nõuetekohast hindamist. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

(10)Kui Inspektsioon ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei jõua käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kahtluse korral võetavates meetmetes kokkuleppele, võib Inspektsioon pöörduda abi saamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021] § 47. Koostöö välisriikide pädevate asutustega

(1)Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega, sealhulgas: [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] 1) välisriigis likvideerimis- ja pankrotimenetluse või sarnase menetluse rakendajatega; 2) välisriigi hoiuste tagamise, investori kaitse ja muude sarnaste tagatisskeemide korraldajatega; 3) välisriigi emitendi ja finantsasutuse raamatupidamise ja aruandluse õigsuse üle järelevalve teostajatega; 4) välisriigi emitenti ja finantsasutust auditeeriva audiitori üle järelevalve teostajatega; [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] 5) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri ja investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise üle järelevalve teostajaga; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 6) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude üle järelevalve teostajaga. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (1^1) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) artikli 15 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 35 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 35 kohaselt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 35 kohaselt. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (1^2) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 35 kohaselt. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (1^3) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017] (1^4) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (1^5) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (1^6) Inspektsioon esitab Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele: 1) hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadile kehtestatud tingimustele, kui Inspektsioon määrab, et konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eesti reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat; 2) käesoleva seaduse § 47^8 lõike 4 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud teabe ning finantskonglomeraadi stressitesti tulemused, kui Inspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (1^7) Inspektsioon teeb koostööd teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks. Rahvusvahelise koostöö raames edastab Inspektsioon: 1) käesolevas lõikes nimetatud isikute põhjendatud taotlusel mistahes asjakohase teabe, kui see on vajalik pandikirju emiteeri