Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 07.01.2026, 6 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus Vastu võetud 27.03.2002 RT I 2002, 36, 220 jõustunud vastavalt §-le 74. Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 12.06.2002 - RT I 2002, 57, 355 - 18.07.2002 15.07.2002 - RT III 2002, 22, 251 - 15.07.2002 30.07.2002 - RT I 2002, 68, 407 - 07.08.2002 19.06.2002 - RT I 2002, 63, 387 - 01.09.2002 õiend, RT I 2002, 72 18.12.2003 - RT I 2003, 90, 601 - 01.01.2004 21.01.2004 - RT I 2004, 6, 32 - 14.02.2004 22.09.2004 - RT I 2004, 71, 501 - 29.10.2004 19.04.2005 - RT III 2005, 13, 128 - 19.04.2005 20.04.2005 - RT I 2005, 25, 194 - 27.05.2005 09.06.2005 - RT I 2005, 37, 281 - 10.07.2005 28.06.2005 - RT I 2005, 47, 387 - 18.09.2005 19.04.2006 - RT I 2006, 21, 159 - 01.06.2006 17.05.2006 - RT I 2006, 26, 191 - 01.08.2006 07.06.2006 - RT I 2006, 30, 231 - 14.07.2006 15.06.2006 - RT I 2006, 32, 244 - 17.07.2006 11.10.2006 - RT I 2006, 48, 358 - 18.11.2006 14.06.2007 - RT I 2007, 44, 316 - 14.07.2007 10.12.2008 - RT I 2008, 53, 293 - 17.12.2008 11.12.2008 - RT I 2009, 2, 5 - 16.01.2009, osaliselt 01.01.2011 16.04.2009 - RT I 2009, 23, 144 - 01.05.2009 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 165 - 01.01.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 19.05.2010 - RT I 2010, 29, 150 - 01.01.2011 25.11.2010 - RT I, 10.12.2010, 1 - 01.04.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 1 - 01.01.2012 13.06.2012 - RT I, 06.07.2012, 1 - 01.04.2013 13.06.2012 - RT I, 10.07.2012, 3 - 01.04.2013 17.10.2012 - RT I, 01.11.2012, 1 - 11.11.2012 19.06.2014 - RT I, 11.07.2014, 1 - 21.07.2014 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 01.01.2015 18.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 2 - 22.03.2015, osaliselt 01.11.2015 14.01.2016 - RT I, 22.01.2016, 7 - 01.02.2016 13.04.2016 - RT I, 06.05.2016, 1 - 01.01.2017 07.06.2016 - RT I, 21.06.2016, 1 - 01.07.2016, osaliselt 01.01.2017; seaduses asendatud sõnad „ülevallaline või -linnaline nimekiri” sõnadega „ülelinnaline nimekiri” vastavas käändes. 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 1 - 01.01.2018 25.10.2017 - RT I, 17.11.2017, 1 - 01.01.2019, osaliselt 27.11.2017 13.06.2018 - RT I, 09.07.2018, 1 - 01.01.2021 11.12.2019 - RT I, 03.01.2020, 2 - 13.01.2020 07.05.2024 - RT I, 24.05.2024, 1 - 03.06.2024, osaliselt 01.10.2024 06.05.2025 - RT I, 20.05.2025, 1 - 21.05.2025, osaliselt 09.07.2025 ja 01.03.2026 17.12.2025 - RT I, 07.01.2026, 1 - 17.01.2026 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valimissüsteemi alused (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (2) Igal valijal on üks hääl. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel. § 2. Valimiste aeg Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 3. Täiendavate valimiste toimumise alused ja aeg (1) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu, korraldatakse valimisringkondades, mille nimekirjades rohkem volikogu asendusliikmeid ei ole, volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teatab volikogu esimees või aseesimees, nende puudumise korral vallavanem või linnapea valla või linna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Valla või linna valimiskomisjon määrab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega valimispäeva viie päeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest. Valimised toimuvad hiljemalt 30. päeval pärast valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumist. Volikogu täiendavate valimiste päev on pühapäev. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (4) Valla või linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega täiendavate valimiste toimingute tähtajad ning avalikustab need kolme päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Täiendavaid valimisi ei korraldata kohaliku omavalitsuse volikogu korralistele valimistele vahetult eelneval kolmekuulisel ajavahemikul. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 4. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste aeg (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse tekkimisel kohalike omavalitsuste üksuste ühinemise tõttu korraldatakse moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised käesoleva seaduse §-s 2 ettenähtud ajal. (2) Kui asjaomased kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad korraliste valimiste vahelisel perioodil, korraldatakse ühinemisel moodustuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised enne käesoleva seaduse §-s 2 ettenähtud aega. (3) Ühinemisel moodustuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisi ei korraldata korraliste valimiste vahelisel perioodil, kui Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustub vähem kui üks aasta enne §-s 2 ettenähtud valimispäeva. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul määrab valla või linna valimiskomisjon oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega valimispäeva kümne päeva jooksul arvates Vabariigi Valitsuse määruse jõustumisest haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta. Valimised toimuvad varemalt 90. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Valimiste päev on pühapäev. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus (1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see tähendab õigusliku tähendusega elukoht rahvastikuregistri seaduse § 65 lõigete 1 või 2 tähenduses asub rahvastikuregistri andmetel vastavas vallas või linnas. [RT I, 07.01.2026, 1 - jõust. 17.01.2026] (2) [Kehtetu - RT I, 20.05.2025, 1 - jõust. 01.03.2026] (3) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (4) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. (5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle õigusliku tähendusega elukoha aadress rahvastikuregistri seaduse § 65 lõigete 1 või 2 tähenduses asub rahvastikuregistri andmetel hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. [RT I, 07.01.2026, 1 - jõust. 17.01.2026] (6) Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. [RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013] § 5^1. Välismaalane [Kehtetu - RT I, 20.05.2025, 1 - jõust. 09.07.2025] 2. peatükk AGITATSIOON § 6. Agitatsiooni piirang (1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] (2) Hääletamisruumis on valimisagitatsioon keelatud. [RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] (3) [Kehtetu - RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] § 6^1. Poliitilise välireklaami keeld [Kehtetu - RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] 3. peatükk VOLIKOGU LIIKMETE ARV JA VALIMISRINGKONNAD [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 7. Volikogu liikmete arvu määramine (1) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. (2) Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Volikogu liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13 liiget; 2) üle 3500 elaniku – vähemalt 15 liiget; 3) üle 5000 elaniku – vähemalt 17 liiget; 4) üle 7500 elaniku – vähemalt 19 liiget; 5) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 liiget; 6) üle 30 000 elaniku – vähemalt 25 liiget; 7) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 liiget; 8) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79 liiget. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (3) Volikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. (4) Volikogu avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. [RT I 2005, 25, 194 - jõust. 27.05.2005] § 8. Valimisringkondade moodustamine (1) Volikogu moodustab valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna. Üle 300 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses moodustab volikogu kaheksa valimisringkonda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4^1 teises lauses nimetatud juhul. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (2) Mitu valimisringkonda võib moodustada: 1) üle 50 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses; 2) viimase kahe valimisperioodi jooksul ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksuses; 2^1) ühinemise tulemusel moodustuvas kohaliku omavalitsuse üksuses; [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] 3) kohaliku omavalitsuse üksuses, milles on moodustatud osavallad või linnaosad. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul määrab volikogu, millise valimisringkonna kandidaatide poolt hääletab valija, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna täpsusega. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) Mandaatide arv moodustatavates valimisringkondades ei või olla väiksem kui kolm. (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste või kohaliku omavalitsuse üksuste gruppide kaupa, lõike 2 punktis 2^1 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste või mitme ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kaupa. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (4) Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (4^1) Kui Tallinnas ei ole linnaosasid moodustatud, moodustatakse valimisringkonnad viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimisringkondade jaotuse ja piiride järgi, kui Tallinnas olid valimisringkonnad moodustatud linnaosade kaupa. Kui Tallinnaga ühineb mõni vald või linn, siis moodustab see eraldi valimisringkonna. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (5) Volikogu otsuses valimisringkondade moodustamise kohta määratakse ringkondade numeratsioon, piirid ning mandaatide arv igas ringkonnas. (6) Valimisringkonnad moodustatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. (7) Volikogu avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. § 9. Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel (1) Volikogu jaotab mandaadid valimisringkondade vahel, lähtudes valijate arvust rahvastikuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga, järgmiselt: 1) valijate koguarv jagatakse volikogu liikmete arvuga; 2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga; 3) iga valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale; 4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest. (2) Tallinnas jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut järgides, arvestades, et valijate koguarv jagatakse jagamata jäänud mandaatide arvuga. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 10. Valimisjaoskondade moodustamine [Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 11. Toimingud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse valimisteks teevad asjaomased volikogud kokkuleppel järgmised toimingud: 1) määravad uue volikogu liikmete arvu, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2 ettenähtust ning uue valla või linna territooriumil elavate elanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel määramise aasta 1. jaanuari seisuga; 2) moodustavad uue valla või linna territooriumil valimisringkonnad, lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–5 ettenähtust. (2) Mandaatide jaotamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 ettenähtust ning uue valla või linna territooriumil elavate valijate arvust rahvastikuregistri andmete alusel mandaatide jaotamise aasta 1. jaanuari seisuga. (3) Asjaomased valla- või linnavalitsused moodustavad kokkuleppel valimisringkondade territooriumil valimisjaoskonnad, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 ettenähtust. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsused ja korraldused võtavad asjaomased valla- või linnavolikogud ja valla- või linnavalitsused vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumentide esitamist valdkonna eest vastutavale ministrile. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 4. peatükk VALIMISTE KORRALDUS [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1. jagu Valimiskomisjonid [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 12. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus (1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, lahendada kaebusi, valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. (2) Vabariigi Valimiskomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1) teha valimiste korraldajale ja valla või linna valimiskomisjonile ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks; 2) tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval; 3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 4) mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt; [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] 5) kõrvaldada seadust rikkunud valla või linna valimiskomisjoni liige valimiskomisjoni liikme ülesannete täitmisest; 6) esitada Riigikohtule protest valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. (3) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 13. Valla ja linna valimiskomisjoni pädevus (1) Valla ja linna valimiskomisjoni ülesanne on registreerida käesoleva seaduse nõuete kohaselt esitatud kandidaadid, teha kindlaks valla või linna hääletamis- ja valimistulemused ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 14. Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine (1) Valla ja linna valimiskomisjonil on vähemalt viis liiget. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. (3) Valla ja linna valimiskomisjonide volitused kestavad kuni komisjoni uue koosseisu nimetamiseni. (4) Valla ja linna valimiskomisjoni esimees on valla- või linnasekretär. Kui valla- või linnasekretäri äraoleku ajaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 5 alusel määratud asendaja, täidab valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid valla- või linnasekretäri asendaja. (5) Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetab oma otsusega volikogu valla- või linnasekretäri ettepanekul. (6) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ka kuni kaks asendusliiget, kes asuvad komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on lõppenud. (7) Valla ja linna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. (8) Valla ja linna valimiskomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. (9) Valla ja linna valimiskomisjoni asukoha määrab valla- või linnavalitsus ning avalikustab selle. (10) Valla ja linna valimiskomisjon määrab oma tööaja ning avalikustab selle. Ajavahemikus kandidaatide registreerimiseks esitamise algusest kuni kandideerimisest loobumise viimase päevani peab valimiskomisjon töötama igal tööpäeval. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 15. Valla ja linna valimiskomisjoni liige (1) Valla ja linna valimiskomisjoni liikmeks võib olla Eesti kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kellel on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valimiskomisjoni liikme püsiv elukoht ei pea olema selles vallas või linnas. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) tema tagasiastumisega; 2) tema surmaga; 3) tema asumisega erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajaks; 4) tema registreerimiseks esitamisega kandidaadiks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; 5) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Valla ja linna valimiskomisjoni liikme võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud volikogu oma põhistatud otsusega kas omal algatusel või valimiskomisjoni ettepanekul. (4) Valla ja linna valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites erapooletu ja sõltumatu. (5) Valla ja linna valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna, valimisliidu ega kandidaadi poolt ega vastu. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 16. Valla ja linna valimiskomisjoni töökorraldus (1) Valla ja linna valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige. (2) Valla ja linna valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige. (3) Valla ja linna valimiskomisjoni koosolek on avalik ja see protokollitakse. (4) Valla ja linna valimiskomisjoni otsused ja koosolekute protokollid avalikustatakse. (5) Valla ja linna valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. (6) Kui valla ja linna valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 17. Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetavad asjaomased volikogud kokkuleppel asjaomaste valla- või linnasekretäride ettepanekul valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1, 2 ja 6 ettenähtut järgides. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete seast. Komisjoni esimehe volitused kestavad kuni uue kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretäri ametissenimetamiseni. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtavad asjaomased valla- või linnavolikogud vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumentide esitamist valdkonna eest vastutavale ministrile. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2. jagu Valimiste korraldajad [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 18. Valimiste korraldajad (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi korraldavad: 1) riigi valimisteenistus; 2) valla- ja linnasekretärid; 3) jaoskonnakomisjonid. (2) Riigi valimisteenistuse moodustamise kord sätestatakse Riigikogu valimise seaduses. (3) Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamise ja asendamise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. (4) Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik ei saa olla samal ajal erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindaja või kandidaat. (5) Valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja valdama eesti keelt. Valimisi korraldava isiku püsiv elukoht ei pea olema selles vallas või linnas. (6) Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik on oma ülesandeid täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna, valimisliidu ega kandidaadi poolt ega vastu. (7) Valimisi korraldaval isikul, valla- või linnavalitsuse ametnikul või töötajal või muul isikul on õigus saada tasu valimiste korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 19. Riigi valimisteenistuse pädevus (1) Riigi valimisteenistuse ülesanne on: 1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus; 1^1) tagada hääletamise korraldamisel valijate nimekirja kasutamine elektrooniliselt; [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 2) valvata valimiste korraldajate tegevuse järele; 3) korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus; 4) täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Ülesannete täitmiseks riigi valimisteenistus: 1) annab valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid; 2) annab valimiste korraldajatele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi; 3) koostab valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve projekti; 4) jaotab kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga valimiste korraldamiseks eraldatud raha ning kehtestab valla- ja linnasekretäridele ning jaoskonnakomisjonidele eraldatud raha kasutamise korra; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 5) tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu; 5^1) kehtestab valimisvahendite ja väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoskonnakomisjonidele edastamise korra ning jaotuspiirkonnad; [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 5^2) kehtestab valimisvahendite kasutamise ja säilitamise korra; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 5^3) haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara; [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] 6) juhendab ja koolitab valimiste korraldajaid ning valla ja linna valimiskomisjone; 7) võib seadust või riigi valimisteenistuse korraldust rikkunud valimisi korraldava isiku kõrvaldada valimiste korraldamiselt; 8) teeb vajaduse korral Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud otsuste tegemiseks. (3) Riigi valimisteenistuse kirjalikule korraldusele kirjutab alla riigi valimisteenistuse juht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 20. Maakonna valimisjuhi pädevus [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 20^1. Valla- ja linnasekretäri pädevus (1) Valla- ja linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas ja linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Ülesannete täitmiseks valla- ja linnasekretär: 1) annab jaoskonnakomisjonidele täitmiseks kohustuslikke juhiseid; 2) otsustab jaoskonnakomisjoni kulud; 3) otsustab jaoskonnakomisjoni liikme tasustamise jaoskonnakomisjoni esimehe ettepanekul. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Valla- või linnasekretäri teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. Tallinna linnasekretär võib oma valimiste korraldamisega seotud ülesandeid täitma volitada ka teisi linna ametnikke või töötajaid, teavitades sellest riigi valimisteenistust. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 21. Valimiste korraldaja abistamine Valimiste korraldaja abistamine toimub Riigikogu valimise seaduse §-s 18 ettenähtut järgides. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 21^1. Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine (1) Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest. (2) Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning Riigikogu valimise seaduse § 48^4 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] § 22. Valimisjaoskondade moodustamine (1) Iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. Valimisjaoskonnal on hääletamisruum või hääletamisruumid, kus korraldab hääletamist jaoskonnakomisjon. (2) Valla- või linnavalitsus määrab hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva määrusega kindlaks: [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 01.10.2024] 1) valimisjaoskondade arvu ja numeratsiooni ning milliseid hääletamisliike iga jaoskond korraldab; 2) hääletamisruumide asukohad eelhääletamise päevadel ja valimispäeval; 3) ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva. Rohkem kui ühe valimisjaoskonna võib määrata riigi valimisteenistuse loal. (3) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisiti, muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata riigi valimisteenistust. (4) Hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas. Riigi valimisteenistuse loal võib valla- või linnavalitsus määrata, et valimisjaoskonnal on samal eelhääletamise päeval avatud rohkem kui üks hääletamisruum. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 23. Jaoskonnakomisjoni moodustamine (1) Hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnas moodustab volikogu vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Volikogu nimetab otsusega valla- või linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (3) Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad selles vallas või linnas valimistel osalevad erakonnad ja valimisliidud. (4) Valimistel osalev erakond või valimisliit võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. (5) Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek. (6) Kui erakonnad ja valimisliidud kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui on erakondadel ja valimisliitudel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ettepanekul. (7) Kui erakondade ja valimisliitude esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui on erakondadel ja valimisliitudel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks. (8) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget. (9) Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib jaoskonnakomisjon oma liikmete hulgast. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 23^1. Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine valimisjaoskonna hääletamisruumides, valija elukohas või asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevaringses hoolekandeasutuses, teha kindlaks valimisjaoskonna hääletamistulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 23^2. Jaoskonnakomisjoni töökorraldus (1) Kui jaoskonnakomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda jaoskonnakomisjoni esimehe kutsel asendusliige, kellel on kõik jaoskonnakomisjoni liikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valla- või linnasekretäri loal võib erandjuhul jaoskonnakomisjoni töös osaleda ka muu isik. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 23^3. Jaoskonnakomisjoni moodustamine uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetab valla või linna valimiskomisjon jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtut järgides. Sel juhul teeb käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) [Kehtetu - RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 23^4. Valimiste vaatlemine (1) Igaühel on õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. (2) Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end esitlema. (3) Vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. (4) Vaatleja ei või segada valija hääletamist ega valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. (5) Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. (6) Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid tingimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korralduste kohaselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 5. peatükk VALIJATE ARVESTUS § 24. Valijate arvestuse pidamine (1) Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris. (2) Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus. (3) Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel: [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) isikukood; 4) kodakondsuse andmed; 5) teovõimetuks tunnistamise andmed; [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 6) elukoha aadress; [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019] 7) viibimiskoha aadress. [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019] (4) Valla- või linnasekretär võib volitada käesolevas peatükis sätestatud valla- või linnasekretäri ülesandeid täitma valla- või linnavalitsuse või selle allasutuse ametniku või töötaja, teavitades sellest rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (5) Käesolevas peatükis sätestatud valla- ja linnasekretäri toimingute peale võib esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 25. Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest volikogu valimistel (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab teatise koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 5 lõigetele 1, 3 ja 4 õigus hääletamisest osa võtta, hiljemalt 70. päeval enne valimispäeva. (2) Teatisele kantakse: 1) valija ees- ja perekonnanimi; 2) valija sünniaasta; 3) elukoha aadress; 4) teave valija hääletamis- ja kandideerimisõiguse teostamise korra kohta; 5) teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 26. Valijate teavitamine hääletamise võimalustest [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valimiste teabelehe koostamise ja saatmise hiljemalt kümnendal päeval enne valimispäeva. Valijale, kellel on Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress, saadetakse teabeleht elektrooniliselt. (2) Valimiste teabelehele kantakse: 1) teave hääletamisõiguse tingimuste kohta; 2) teave hääletamisvõimaluste kohta vallas või linnas; 3) muu teave hääletamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 27. Valijate nimekiri (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirja koostamise ja edastab valijate nimekirja riigi valimisteenistusele hiljemalt 25. päeval enne valimispäeva. (2) Valijate nimekirja pidamise aluseks on käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja pidamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha ja viibimiskoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. (3) Valijate nimekirja ei kanta andmeid isiku kohta, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. (4) Valija kohta kantakse valijate nimekirja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud valija elukoha aadressi ja on olemas viibimiskoha aadress, kantakse valijate nimekirja tema viibimiskoha aadress. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valijate nimekirja tema elukoht valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (5) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elu- või viibimiskoha aadress; 4) valimisringkonna number käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aadressiandmete alusel 30. päeval enne valimispäeva; 5) märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 28. Valijate nimekirja avalikkus (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse asukohas vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 29. Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga läbi ning vastab avaldajale. Vea parandamise korral edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja paranduse riigi valimisteenistusele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 30. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine (1) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui: 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. (2) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Kui rahvastikuregistri valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid muudetakse selliselt, et see toob kaasa muudatuse valijate nimekirjas, edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja muudatuse riigi valimisteenistusele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (4) [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (5) Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. (6) Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. (7) Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. (8) Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 30^1. Teavitamiskohustus () Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid 16–17-aastase isiku kohta, kes tuleb valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistada, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule 16–17-aastase isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka 16–17-aastase isiku sugulastel. [RT I, 22.01.2016, 7 - jõust. 01.02.2016] 6. peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE § 31. Erakond (1) Volikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval. [RT III 2002, 22, 251 - jõust. 15.07.2002 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-7-02 tunnistab lõike 1 vastuolus olevaks põhiseaduse §-dega 11, 12 ja § 156 lg-ga 1.] (2) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] (3) Erakond osaleb volikogu valimistel oma nime all. (4) Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel valla või linna valimiskomisjonile kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik. [RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] (5) Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut. § 31^1. Valimisliit (1) Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. (2) Valimisliidu nimetus sisaldab sõna „valimisliit”. (3) Valimisliit esitatakse valla või linna valimiskomisjonile registreerimiseks varemalt 60. päeval ja hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva. (4) Valimisliidu kandidaatide registreerimiseks esitab valimisliidu volitatud esindaja valla või linna valimiskomisjonile teatise. Teatises esitatakse: 1) valla või linna nimi, mille volikogu valimisteks valimisliit moodustatakse; 2) valimisliidu nimi; 3) kirjalik seltsinguleping, milles sisalduvad vähemalt kahe valimisliitu juhtima õigustatud isiku nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid; 4) valimisliidu moodustanud hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike nimed, isikukoodid ja allkirjad. (5) Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest on ka uue valimisliidu moodustajateks. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime. (6) Valla või linna valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud valimisliidu kolme päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumentide saamist. (7) Valla või linna valimiskomisjon ei registreeri valimisliitu, kui selle registreerimiseks esitamise tähtaja jooksul ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumente või neis on puudusi või vigu või kui käesolevast seadusest tulenevalt ei ole valimisliidu moodustamine lubatud. [RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] § 32. Üksikkandidaat (1) Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 5 lõiked 5 ja 6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid sellekohase volikirja alusel teha iga isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 5 lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt. [RT III 2002, 22, 251 - jõust. 15.07.2002 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-7-02 tunnistab lõike 1 vastuolus olevaks põhiseaduse §-dega 11, 12 ja § 156 lg-ga 1.] (2) Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas. § 32^1. Kandideerimisdokumendid Riigi valimisteenistus valmistab ette ja avaldab kandideerimisdokumentide näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 33. Kandideerimisavaldus [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kandideerimisavalduses isik: 1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina; 2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses volikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele; 3) esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 sätestatud andmed. (2) Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) erakondlik kuuluvus; 4) elukoha aadress; 5) sidevahendite numbrid; 6) kontaktandmed; 7) andmed hariduse kohta; 8) töökoht ja amet. (3) Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt kodakondsuse andmed. (4) Riigi valimisteenistus avaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] (5) Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime. (6) Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 34. Kandidaatide nimekiri (1) Erakond või valimisliit koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) Tallinnas lisaks kandidaatide ülelinnalise nimekirja. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (2) Registreerimiseks esitatud kandidaat peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas. (3) Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. (4) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna või valimisliidu kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik. (5) Erakond või valimisliit võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja. (6) Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond või valimisliit. (7) Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide ülelinnalisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna või valimisliidu kõik volitatud esindajad. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] § 35. Kandidaatide registreerimiseks esitamine (1) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist ja valimisliit pärast valimisliidu registreerimist. (2) Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00. (3) Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond või valimisliit valla või linna valimiskomisjonile: 1) kandidaatide registreerimise avalduse; 2) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2^1) Tallinnas lisaks kandidaatide ülelinnalise nimekirja; [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 3) iga kandidaadi kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (4) Üksikkandidaat esitab valla või linna valimiskomisjonile: 1) kandidaadi registreerimise avalduse; 2) kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 36. Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine (1) Valla või linna valimiskomisjon peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust. (2) Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna või valimisliidu volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja. (3) Kui valla või linna valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Kui erakond, valimisliit või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab valla või linna valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuiks. (5) Kui kandidaat kustutatakse isikliku avalduse alusel registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast, tagastab valla või linna valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond või valimisliit kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (6) Kui erakond, valimisliit või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 40. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond, valimisliit või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 38. päeval enne kella 18.00. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 37. Kandidaatide registreerimine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva. (2) Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade ja valimisliitude nimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade ja valimisliitude kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Kui käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab valimiskomisjon registreerimata: 1) kõik erakonna või valimisliidu poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 35 lõike 3 punktis 1, 2 või 2^1 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi; 2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi; 3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 ja 6 ettenähtud nõuetele. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab valla või linna valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse. (5) Valla või linna valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui: 1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist; 2) kandidaat sureb; 3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. (6) Valla või linna valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 ettenähtud nõuetele, või kui Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikohtu otsusega on tunnistatud kehtetuks otsus, millega jäeti kandidaat registreerimata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (7) Registreerimisotsust võib tühistada ja registreerimata jäetud isikut registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 38. Kandidaatide täiendav registreerimiseks esitamine (1) Kui mõnes valimisringkonnas on registreerimiseks esitatud kandidaate niisama palju või vähem, kui selles ringkonnas on mandaate, pöördub valla või linna valimiskomisjon erakondade ja selles vallas või linnas registreeritud valimisliitude poole ettepanekuga kandidaatide täiendavaks esitamiseks ning valijate poole üksikkandidaatide täiendavaks esitamiseks. Täiendavalt esitatud kandidaadid registreeritakse koos esialgselt registreerimiseks esitatud kandidaatidega hiljemalt 15. päeval enne valimispäeva. [RT I 2002, 68, 407 - jõust. 07.08.2002] (2) Kandidaatide täiendavaks registreerimiseks esitamisel ja registreerimisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-de 35–37 nõudeid. (3) Kui 15. päeval enne valimispäeva on mõnes valimisringkonnas kandidaate registreerimiseks esitatud niisama palju või vähem, kui on selles ringkonnas mandaate, võtab valla või linna valimiskomisjon vastu otsuse valimiste kuni ühe kuu võrra edasilükkamise kohta selles vallas või linnas. Sellisel juhul koostab ja avalikustab valla või linna valimiskomisjon samaaegselt ka valimiste korraldamise ajakava. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] (4) Valimiste edasilükkamise korral käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 7^1 . peatükis ettenähtut ei kohaldata. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 39. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri (1) Valla- või linnasekretär koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna või valimisliidu nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg. (4) Valla- või linnasekretär edastab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja ülelinnalised nimekirjad. Riigi valimisteenistus koostab kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (5) Valla- või linnasekretär teavitab kõigist valla või linna kandidaatide koondnimekirja ja ülelinnalise nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata riigi valimisteenistust. Riigi valimisteenistus teavitab parandustest ja muudatustest teisi valla- või linnasekretäre. Valla- või linnasekretär teeb kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja asjakohased parandused ja muudatused. Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 7. peatükk HÄÄLETAMISE KORD § 40. Hääletamisruum (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis või hääletamisruumides. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamist, on eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja Tallinnas lisaks ülelinnaline nimekiri. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. § 41. Hääletamiskabiin (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavatele valijatele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 42. Hääletamiskast (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. (3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava. § 43. Hääletamissedel (1) Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. § 44. Hääletamise aeg (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Eelhääletamine toimub: 1) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 3) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 4) kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (4) Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] § 45. Hääletamine (1) Valija hääletab tema elukohajärgse valimisringkonna territooriumil asuvas valimisjaoskonnas, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 47–49 ja 51 ning 7^1 . peatükis ettenähtud juhtudel. (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. (3) Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja valija elukoht asub selles valimisringkonnas. (4) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (6) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (7) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. (8) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. (9) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. (10) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija. (11) Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 46. Eelhääletamine (1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 45 ettenähtud korras. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on saanud 16-aastaseks. [RT I, 22.01.2016, 7 - jõust. 01.02.2016] (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (4) [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. § 47. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda toimuva eelhääletamise erisused [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] Valijal on käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktis 1 sätestatud ajal võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult valija asukohas (§ 49), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 51). [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 48. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis toimuv eelhääletamine [RT I, 09.07.201 …