Perehüvitiste seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 22.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.09.2026 Avaldamismärge: RT I, 21.05.2026, 10 Perehüvitiste seadus Vastu võetud 15.06.2016 RT I, 08.07.2016, 1 jõustumine 01.01.2017 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 15.06.2016 - RT I, 08.07.2016, 1 - 01.01.2017, osaliselt 01.07.2017, 01.01.2018 ja 01.01.2019 19.12.2016 - RT I, 24.12.2016, 1 - 01.01.2017 15.11.2017 - RT I, 28.11.2017, 2 - 01.01.2018 06.12.2017 - RT I, 28.12.2017, 7 - 01.07.2020, osaliselt 01.03.2018 ja 01.09.2019; osaliselt muudetud [RT I, 30.06.2020, 11] 17.10.2018 - RT I, 26.10.2018, 1 - 01.04.2022, osaliselt 05.11.2018 ja 01.09.2019; osaliselt muudetud [RT I, 30.06.2020, 11]; osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1] 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019, osaliselt 01.09.2019 30.10.2019 - RT I, 31.10.2019, 6 - 30.10.2019 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusevastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 37 lg 3 kolmanda lause (alates 1. septembrist 2019 kehtivas sõnastuses) osas, mille järgi ei arvata vanemahüvitise arvutamisel isikustatud sotsiaalmaksu hulka töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu olukorras, kus isik töötab vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil ja selle perioodi eest maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil või pärast seda. 20.04.2020 - RT I, 06.05.2020, 1 - 07.05.2020 18.06.2020 - RT I, 30.06.2020, 11 - 01.07.2020, osaliselt 01.04.2022; osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1] 19.10.2020 - RT I, 21.10.2020, 1 - 19.10.2020 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. 10.03.2021 - RT I, 22.03.2021, 2 - 01.04.2021 19.05.2021 - RT I, 28.05.2021, 12 - 07.06.2021, osaliselt 01.07.2021 ja 01.04.2022 22.11.2021 - RT I, 10.12.2021, 1 - 01.09.2022, välja jäetud [RT I, 31.03.2022, 1] 08.12.2021 - RT I, 22.12.2021, 2 - 01.01.2022 16.03.2022 - RT I, 31.03.2022, 1 - 01.04.2022, osaliselt 01.07.2022 18.05.2022 - RT I, 07.06.2022, 1 - 17.06.2022 28.12.2022 - RT I, 11.01.2023, 2 - 01.02.2023, osaliselt 01.05.2024; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023; 01.05.2024 jõustuvad sätted välja jäetud [RT I, 06.07.2023, 3] 15.02.2023 - RT I, 07.03.2023, 5 - 01.01.2024 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023 14.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 3 - 01.01.2024 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 20.11.2024 - RT I, 12.12.2024, 2 - 22.12.2024, osaliselt 01.01.2025, 01.04.2025 ja 01.01.2026 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 19.03.2025 - RT I, 08.04.2025, 1 - 01.10.2026, osaliselt 18.04.2025; osaliselt muudetud [RT I, 21.05.2026, 2] 15.04.2026 - RT I, 28.04.2026, 4 - 08.05.2026, osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. aprillist 04.05.2026 - RT I, 21.05.2026, 2 - 22.05.2026 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesolev seadus sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116). § 2. Seaduse eesmärk () Käesoleva seaduse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. § 3. Perehüvitised (1) Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. (2) Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused (edaspidi peretoetused), vanemahüvitis ja elatisabi. § 4. Perehüvitisi saama õigustatud isikud (1) Perehüvitisi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule. (1^1) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026] (2) Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. (3) Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses. (4) Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist. § 5. Isikute teavitamine peretoetuste ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel: 1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemaks (edaspidi hoolduspere vanem) olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta; [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 1^1) lapse eeldatav sünnikuupäev; [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 2) andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta. (3) Lapse surnult sünni korral teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut sünnitoetuse ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest pärast seda, kui on kontrollinud lapse surnult sünni fakti ning isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Lapse surnult sünni kontrollimiseks edastatakse andmed tervise infosüsteemist sotsiaalkaitse infosüsteemi. [RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.04.2022] § 6. Perehüvitiste taotlemine (1) Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] [RT I, 21.10.2020, 1 - jõust. 19.10.2020 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.] (2) Perehüvitiste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. Kui taotlus on esitatud elektrooniliselt, loetakse taotlemise päevaks taotluse esitamise päev. (3) Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil sellele vanemale, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust või kellele ei määratud peretoetusi käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] (4) Perehüvitiste taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 7. Perehüvitiste arvutamise alused (1) Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena. Peretoetuste maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada. (2) Vanemahüvitise arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu suurus. Vanemahüvitise maksmise kuul arvutatakse vanemahüvitis proportsionaalselt nende kalendripäevade arvuga, mille eest on isik vanemahüvitist taotlenud ning mille eest on tal õigus hüvitist saada. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (3) [Kehtetu - RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 8. Perehüvitiste määramine ja maksmine (1) Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] (2) Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine. (4) Perehüvitisi makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras. (5) Kui perehüvitiste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi kojukandega, rakendatakse perehüvitiste väljamaksmiseks sama viisi. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023] (6) Perehüvitiste arvutamisel, määramisel, maksmisel ja tasaarvestamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega. § 9. Taotleja teatamiskohustus () Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust: 1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine; 2) pereliikme – vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) perehüvitiste saamine välisriigilt. § 10. Valla- ja linnavalitsuse teatamiskohustus () Valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit viivitamata asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Muu hulgas teavitab valla- või linnavalitsus lapse perest eraldamisest ja last tegelikult kasvatavast isikust, lapse turvakodusse või asendushooldusele paigutamisest ning asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada valla või linna territooriumil, või perekonna kolimisest välisriiki. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] § 11. Politsei- ja Piirivalveameti teatamiskohustus () Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul. § 12. Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine (1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018] (2) [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab perehüvitiste maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (4) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul. Perehüvitiste maksmist jätkatakse teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. (4^1) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmise karistuse kandmise ajaks. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (5) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast taotluse esitamist makstakse hüvitised taotlejale välja. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023] (6) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise perehüvitisi saavale isikule, kui tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või kui tema suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui peatamise põhjus on ära langenud. (7) Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust. Perehüvitiste maksmist jätkatakse akadeemilise puhkuse lõppemisel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. [RT I, 08.04.2025, 1 - jõust. 18.04.2025] § 13. Perehüvitiste maksmise lõpetamine () Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lõike 1 alusel. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023] § 14. Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamine (1) Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi käesoleva seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast. (3) Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. peatükk Peretoetused 1. jagu Peretoetuste eesmärk ja liigid § 15. Peretoetuste eesmärk () Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. § 16. Peretoetuste liigid (1) Iga kuu makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.09.2019] 3) üksikvanema lapse toetus; 4) eestkostetava lapse toetus; [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 5) lasterikka pere toetus; [RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.07.2017] 6) kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus. [RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.03.2018] (2) Ühekordsed peretoetused on: 1) sünnitoetus; 2) lapsendamistoetus. 3) [kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 2. jagu Iga kuu makstavad peretoetused § 17. Lapsetoetus (1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. (2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023] § 18. Lapsehooldustasu [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.09.2019] § 19. Üksikvanema lapse toetus (1) Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast. (3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023] (4) Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) isaduse tuvastamine; 2) isaduse omaksvõtt; 2^1) lapsele teise vanema lisandumine lapsendamise kaudu; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 2^2) lapse isa või teise vanema kohta kande tegemine rahvastikuregistrisse; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) lapse vanema tagaotsimise lõpetamine või sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramine; 4) vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 20. Eestkostetava lapse toetus [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (1) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. [RT I, 22.03.2021, 2 - jõust. 01.04.2021] (2) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018] (3) Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (4) Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] § 21. Lasterikka pere toetus [RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.07.2017] (1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (2) Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. [RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] (3) Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot. [RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] (5) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] (6) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] (7) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] § 21^1. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus (1) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani. (2) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot. [RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.03.2018] 3. jagu Ühekordsed peretoetused § 22. Sünnitoetus (1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021] (2) Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval. (3) Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (4) Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta. (5) Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta. (6) [Kehtetu - RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021] § 23. Lapsendamistoetus (1) Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval. (3) Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta. § 24. Elluastumistoetus [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 4. jagu Peretoetuste taotlemine, arvutamine ja määramine § 25. Peretoetuste taotleja (1) Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või: [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 1) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] 2) last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) last kasvatav isik, kes kasvatab ka ühist last lapse vanemaga; 4) iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik; 5) [kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 6) lapse perest eraldamise korral last kasvatav isik; 7) eestkoste seadmise menetluse algatamise korral isik, kelle kasuks on eestkoste seadmise menetlus algatatud ning kes täidab kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018] (2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati. § 26. Peretoetuste arvutamise alused (1) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. (2) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus. (3) Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. (4) Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu. § 27. Peretoetuste arvutamine (1) Iga kuu makstava peretoetuse suurus arvutatakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Toetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse suuruse kehtestamise kuupäevast arvates. (2) Sünnitoetust ja lapsendamistoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] § 28. Peretoetuste määramine (1) Igakuine peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui: 1) toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates või 2) toetus on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] (1^1) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul määratakse alates eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast kuni kohtulahendi teatavakstegemiseni üksnes lapsetoetus, kui lapsetoetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast arvates. Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta makstava lapsetoetuse suuruses. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018] (2) Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. (3) Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates. (4) Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (5) Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest. (6) Kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras, et kas isikud vastavad lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse või kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise tingimustele, ja tuvastamine on seotud teise või järgmise lapsega, määratakse nimetatud toetused toiminguga senisele peretoetuse saajale, kui: 1) eelmise lapse eest makstakse käesoleva seaduse alusel peretoetusi; 2) eelmise lapse vanemad on samad isikud. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud peretoetused makstakse senisele peretoetuste saajale, kui ta ei ole 14 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud teate saamisest esitanud Sotsiaalkindlustusametile peretoetustest loobumise taotlust või kui teine vanem ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitanud peretoetuste saamise taotlust. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul esitab senine peretoetuste saaja peretoetustest loobumise taotluse või kui teine vanem esitab peretoetuste taotluse, loetakse lõike 6 alusel peretoetuste määramise toiming kehtetuks ning lõike 7 alusel peretoetusi ei maksta. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019] 5. jagu Peretoetuste maksmise erisused § 29. Iga kuu makstavate peretoetuste maksmine üle 19-aastasele lapsele [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023] (1) Lapse 19-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni. Kui laps osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel, jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist kuni täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (2) [Kehtetu - RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023] (2^1) [Kehtetu - RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023] (2^2) Kui 19-aastane õppiv keskhariduseta laps arvatakse välja käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast, lõpetatakse peretoetuste maksmine nimekirjast väljaarvamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal õppeaastal käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud õppeasutuses või kursusel, makstakse toetusi pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist uuesti õppima asumisest jooksva õppeaasta lõpuni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (3) Välismaal õppimise korral jätkatakse peretoetuste maksmist pärast õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui teatise esitamisele eelnenud kuue kuu eest. (4) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus esitab Sotsiaalkindlustusametile andmed lapse täienduskoolituse kursusel osalemise kohta iga aasta 31. augustiks. Täienduskoolituse kursuse lõpetanud või kursuse nimekirjast väljaarvatud lapse andmed esitab nimetatud asutus viie tööpäeva jooksul alates kursuse lõppemisest või nimekirjast väljaarvamisest. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] § 30. Peretoetuste maksmise erisused (1) Kui käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud asjaolud mõjutavad peretoetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. (2) Lapsele, kes viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lõike 1 alusel, ja lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, peretoetusi ei maksta. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (3) Kui lapse suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist, makstakse peretoetused tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui laps mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. (4) Kui lapsele on määratud eestkostja, kantakse kohtumääruse alusel peretoetused lapse arvelduskontole, kusjuures käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 nimetatud toetused jagatakse laste vahel võrdselt. (5) Kui lapsele on määratud juriidilisest isikust eestkostja, võib peretoetusi maksta juriidilise isiku arvelduskontole. (6) Emale, kes kasvatab kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastast (kaasa arvatud) last, makstakse peretoetust juhul, kui laps viibib emaga kinnipidamisasutuses. § 31. Peretoetuste maksmise lõpetamine () Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust. 3. peatükk Vanemahüvitis [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 1. jagu Vanemahüvitise eesmärk ja õigus vanemahüvitisele [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 32. Vanemahüvitise eesmärk (1) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. (2) Vanemahüvitist saama õigustatud isikule tagatakse sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 33. Vanemahüvitist saama õigustatud isik (1) Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi. (2) Mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele ühel vanemal, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 34. Vanemahüvitise liigid ning vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine (1) Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. [RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022] (2) Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (3) Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal: 1) ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva; 2) lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) Vanemahüvitise samal ajal maksmise korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (5) Kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane ning sama lapse eest on vanemahüvitist makstud teisele isikule, on uuel taotlejal õigus saada vanemahüvitist, välja arvatud lapsendaja vanemahüvitist, nende kalendripäevade võrra vähem, mille eest eelmisele taotlejale vanemahüvitist maksti. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (7) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (8) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (9) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (9^1) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023] (10) Isikule, kellel on õigus vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul järgmiselt: 1) eelmise lapse eest vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal isikule makstakse jagatavat vanemahüvitist eelmise lapse eest; 2) järgmise lapse eest vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest vanemahüvitise saamise õigus. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 35. Ema vanemahüvitis (1) Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal. (2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel. (3) Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema vanemahüvitise saamise aeg väheneb nende kalendripäevade võrra, mille võrra ema taotleb ema vanemahüvitist või jääb emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. (4) Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul sünnib laps rohkem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnikuupäevast, või kui ema täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, lapse sünnikuupäevale järgnevast päevast. Kui laps sünnib vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja ema ei ole hakanud kasutama oma õigust ema vanemahüvitisele, loetakse ema vanemahüvitise õiguse kasutamise alguskuupäevaks lapse sünnikuupäev, või kui ema täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, lapse sünnikuupäevale järgnev päev. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (6) Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. (7) Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 36. Isa vanemahüvitis (1) Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva. (3) Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (5) Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (6) Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 37. Jagatav vanemahüvitis (1) Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva. (3) Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. (4) Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 38. Lapsendaja vanemahüvitis (1) Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. (3) Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast. (4) Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele. (5) Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (6) Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 2. jagu Vanemahüvitise suuruse arvutamine, vanemahüvitise määr ja vanemahüvitise arvutamise erisused [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 39. Vanemahüvitise arvutamise alused (1) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. (3) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood (edaspidi käesolevas jaos arvestusperiood) on: 1) isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud; [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023] 2) teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (4) Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud. (5) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ega sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvestatud sotsiaalmaksu. (5^1) Kui vanemahüvitist arvutatakse olukorras, kus isik vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil töötas, ja selle aja eest maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval ajal või pärast seda, arvatakse tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaks isikustatud sotsiaalmaksu hulka. [RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kalendrikuude arv on arvestusperioodi kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatuna 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12. (6^1) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. [RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024; säte kehtib kuni 31.12.2026 [RT I, 28.05.2021, 12]] (6^2) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 14^1 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026] (6^3) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 140^2 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026] (7) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 40. Vanemahüvitise ülempiir (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (3) Ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise ülempiir 30-ga. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (5) [Kehtetu - RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] (6) [RT I, 31.03.2022, 1- kehtis kuni 09.04.2024] § 41. Vanemahüvitise määr (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. [RT I, 28.04.2026, 4 - jõust. 08.05.2026] (2) Ühe kalendripäeva hüvitise määra arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise määr 30-ga. (3) Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) [Kehtetu - RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022] § 42. Vanemahüvitise suuruse arvutamise erisused (1) Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (2) [Välja jäetud - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 43. Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral (1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat, on käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või sellega võrdne, arvutatakse vanemahüvitise suurus varasemast tulust. [RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022] (2) [Kehtetu - RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] 3. jagu Vanemahüvitise ümberarvutamine [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 44. Vanemahüvitise ümberarvutamine [Kehtetu - RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] § 45. Vanemahüvitise ümberarvutamine töötasu alammäära muutumisel, kalendriaasta vahetumisel ja korduval taotlemisel [RT I, 28.04.2026, 4 - jõust. 08.05.2026, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. aprillist] (1) Töötasu alammäära muutumisel arvutatakse käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe kalendripäeva vanemahüvitis ümber, kui see on väiksem ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mis on arvutatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud töötasu alammäära järgi. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille suurus on töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis. [RT I, 28.04.2026, 4 - jõust. 08.05.2026, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. aprillist] (2) Ühe kalendripäeva vanemahüvitist, mille suurus on määratud ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri suuruses või ühe kalendripäeva hüvitise määra suuruses, kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (3) Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse eest korduvalt sama isik, ei arvutata tema ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] 4. jagu Vanemahüvitise määramine ja maksmine, isikute teatamiskohustus ning vanemahüvitise tagasinõudmine [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] § 46. Vanemahüvitise määramine, maksmine ning sellest teavitamine [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (1) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (3) Kui ema taotleb ema vanemahüvitist enne lapse sündi, määratakse ema vanemahüvitis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) sünnituslehe andmed on edastatud sotsiaalkaitse infosüsteemi; 2) emapuhkuse õigust omava isiku emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused: [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 1) lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse; 2) isapuhkuse õigust omava isiku isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (5) Kui emal ei ole enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, määratakse ema vanemahüvitis pärast taotluse esitamist, kui lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (6) Vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja nende päevade eest, mille eest on isik taotluse esitamise kalendrikuus vanemahüvitist taotlenud. Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (6^1) Sünnitusleht on lapse eeldatavat sünnikuupäeva kajastav vanemahüvitise määramise aluseks olev dokument või andmete koosseis, mille kirjutab isiku soovil välja naistearst, perearst või ämmaemand tervishoiuteenuse osutamise käigus ja mille tervishoiuteenuse osutaja edastab sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sünnituslehel kajastatakse ema üldised isikuandmed ja andmed seoses sünnitähtaja ja loodete arvuga ning tervishoiuteenuse osutaja ja teenusega seotud andmed. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (7) Sünnituslehe täpsema andmekoosseisu ning sünnituslehe väljakirjutamise ja Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (8) Sotsiaalkindlustusamet teatab tööandjale töötaja emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus- ja lõpukuupäeva. Tööandja teavitab Sotsiaalkindlustusametit viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud kuupäevadel. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 46^1. Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine ning vanemahüvitise saaja vahetamine (1) Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (2) Vanemahüvitise maksmine peatub isiku määratud kuupäeval. Vanemahüvitise maksmine jätkub isiku määratud kuupäevast alates. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (3) Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ning teavitatakse vanemahüvitise saajat nende kalendripäevade arvust, mille eest on vanemahüvitist makstud, ja nende kalendripäevade arvust, mille eest on veel õigus vanemahüvitist saada. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (4) Vanemahüvitise maksmine loetakse peatatuks, kui vanemahüvitise saamise õigust ei ole kasutatud ühes kalendrikuus ühtegi päeva. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] (5) Vanemahüvitise samale isikule maksmise jätkamisel ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhul. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (6) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral arvutatakse uue taotleja vanemahüvitise suurus käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitis on määratud § 43 alusel. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (7) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral rakendatakse uuele taotlejale tema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud hüvitise määra ja hüvitise ülempiiri. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (8) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgnevast kuust alates. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 46^2. Vanemahüvitise saaja teatamiskohustus [Kehtetu - RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] § 46^3. Sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustus [Kehtetu - RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] § 46^4. Vanemahüvitise tasaarvestamine ja tagasinõudmine (1) Vanemahüvitis tasaarvestatakse või nõutakse tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ilmneb, et: 1) vanemahüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks; 2) vanemahüvitise saajale on vanemahüvitist makstud rohkem seetõttu, et töötamise registris on emapuhkuse, isapuhkuse või vanemapuhkuse andmeid vanemahüvitise määramise ajaga võrreldes muudetud. (2) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta vanemahüvitise maksmise perioodil ja neli kuud pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. (3) Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse vanemahüvitis ümber ja enam makstud vanemahüvitis nõutakse vanemahüvitise saajalt tagasi. (4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. (5) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib töötamise registrist emapuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse andmeid kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 4. peatükk Elatisabi 1. jagu Elatisabi eesmärk ja õigus saada elatisabi § 47. Elatisabi eesmärk () Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (edaspidi pankrotimenetlusaegne elatisabi). [RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 48. Elatisabi saama õigustatud isik (1) Elatisabi saama õigustatud isik on: 1) alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust; 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. (2) Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik. 2. jagu Elatisabi maksmise alused ja taotlemine § 49. Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise alused (1) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt. [RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (2) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (edaspidi hagi tagamise määrus). (3) Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. [RT I, 06.07.2023, 3 - jõust. 01.01.2024] (3^1) Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada. [RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (4) K …