Notariaadiseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 04.12.2024, 22 Notariaadiseadus Vastu võetud 06.12.2000 RT I 2000, 104, 684 jõustumine 01.02.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 14.11.2001 - RT I 2001, 93, 565 - 01.02.2002 12.06.2002 - RT I 2002, 57, 357 - 01.08.2002 19.06.2002 - RT I 2002, 64, 390 - 29.07.2002 19.06.2002 - RT I 2002, 61, 375 - 01.08.2002 20.11.2002 - RT I 2002, 102, 600 - 01.01.2003 29.01.2003 - RT I 2003, 18, 100 - 07.03.2003, osaliselt 01.05.2004 03.12.2003 - RT I 2003, 78, 527 - 01.01.2004 14.04.2004 - RT I 2004, 30, 208 - 01.05.2004 15.06.2205 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 12.10.2005 - RT I 2005, 57, 450 - 01.01.2006 15.12.2005 - RT I 2005, 71, 549 - 01.01.2006 26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006 21.11.2007 - RT I 2007, 67, 413 - 28.12.2007 19.12.2007 - RT I 2008, 3, 21 - 28.01.2008 12.03.2008 - RT I 2008, 15, 108 - 01.11.2008 04.06.2008 - RT I 2008, 27, 177 - 10.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 30, 191 - 01.07.2008 09.12.2008 - RT I 2008, 56, 313 - 24.12.2008 10.12.2008 - RT I 2008, 59, 330 - 01.01.2009 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 164 - 08.06.2009; osaliselt 30.08.2009, 01.01.2010, 01.07.2010 ja lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 01.01.2010 21.10.2009 - RT I 2009, 51, 349 - 15.11.2009 29.10.2009 - RT I 2009, 54, 363 - 01.01.2010 16.12.2009 - RT I 2009, 67, 460 - 01.01.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 17.06.2010 - RT I 2010, 38, 231 - 01.07.2010, osaliselt 01.08.2010 16.12.2010 - RT I, 30.12.2010, 2 - 01.01.2011 26.09.2013 - RT I, 09.10.2013, 1 - 28.10.2013, osaliselt 19.10.2013 ja 01.01.2015 11.12.2013 - RT I, 23.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014 05.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 1 - 01.07.2014 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 10.12.2014 - RT I, 31.12.2014, 1 - 10.01.2015 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 2 - 29.03.2015 16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 1 - 01.07.2016 16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 2 - 20.03.2016 07.12.2016 - RT I, 21.12.2016, 1 - 01.03.2018 05.04.2017 - RT I, 20.04.2017, 1 - 15.01.2018 20.04.2017 - RT I, 09.05.2017, 1 - 01.07.2017 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 2 - 10.06.2018, osaliselt 01.10.2018 ja 01.01.2021 06.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 1 - 01.07.2018 17.10.2018 - RT I, 26.10.2018, 1 - 01.04.2022 30.01.2019 - RT I, 22.02.2019, 2 - 01.02.2020 21.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 8 - 01.04.2019 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 1 - 20.07.2020 09.12.2020 - RT I, 22.12.2020, 34 - 01.01.2021 24.11.2021 - RT I, 08.12.2021, 2 - 01.01.2022 13.04.2022 - RT I, 05.05.2022, 1 - 01.02.2023 26.10.2022 - RT I, 10.11.2022, 1 - 20.11.2022 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 1 - 01.05.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024, osaliselt 01.10.2023 19.11.2024 - RT I, 04.12.2024, 1 - 01.01.2025 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib notariametit ning Notarite Koja staatust. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Notariaalset tõestamismenetlust, notari distsiplinaarvastutust ning notari tasu määrasid reguleeritakse teiste seadustega. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata notari ametitoimingutele. [RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003] 2. peatükk NOTARIAMET § 2. Notari õiguslik seisund (1) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. (2) Notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. (3) Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik. (4) Notar peab ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne. (5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 3. Saladuse hoidmise kohustus (1) Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele. Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ametiteenuste suhtes niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Notar annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta uurimisorganitele. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajad esitavad notarile oma esindusõiguse tõendamiseks digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud volikirja, mittetehingulise esindamise korral muu esindusõiguse aluseks oleva dokumendi. [RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007] (2^2) Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist käesoleva seaduse § 5 alusel haldusjärelevalvet teostavale organile ja isikule, kes viib notari suhtes läbi distsiplinaar- või aukohtumenetlust. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (2^3) Tunnistuse (apostille’) väljaandmisega seotud kohustuste täitmisel on notar saladuse hoidmise kohustusest vabastatud. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (2^4) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks halduskohtu loal. Loa andmine otsustatakse julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] (2^5) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks, kui isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, on andnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras nõusoleku julgeolekukontrolli teostamiseks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] (3) Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma. Pärast ühe abikaasa surma võib notar avaldada andmeid abikaasade vastastikuse testamendi olemasolu ja surnud abikaasa tehtud korralduste kohta. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (4) Isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib notari vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta notariaalselt kinnitatud, digitaalallkirjastatud või notari juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku. Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik, võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus. Kohus võib notari taotlusel vabastada ta ametitoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaalukatel põhjustel. [RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007] (5) Notari ametitoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb krediidiasutustele, kohtutele, arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente või kellel on neile juurdepääs, kui seadusega ei sätestata teisiti. Krediidiasutused, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notari ametitoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti. § 4. Õigus kasutada riigivapi kujutist [Kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] § 4^1. Notari ametipitsat Notari ametipitsati kirjelduse ja liigid ning pitsati kasutamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] § 5. Haldusjärelevalve ametipidamise üle [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (1) Haldusjärelevalvet notari ametipidamise üle teostavad Justiits- ja Digiministeerium ja Notarite Koda. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] (2) Justiits- ja Digiministeerium võib haldusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka haldusjärelevalve muudes üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiits- ja Digiministeerium võib delegeeritud haldusjärelevalve valdkonnas anda juhendeid haldusjärelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] (3) Haldusjärelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Haldusjärelevalve ei laiene ametitoimingute sisule. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (4) Haldusjärelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (5) Notar on kohustatud esitama haldusjärelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse vastavalt ka notari asendaja ametitegevuse kontrollimisel. § 6. Notariks saamise tingimused (1) Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarikandidaadi hindamise sooritanud teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (2) Notariks ei või nimetada: 1) kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut; 2) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari asendamise õiguse kaotanud isikut; 3) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006] § 7. Ametikoha täitmine konkursi alusel Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra määrab valdkonna eest vastutav minister, ära kuulanud Notarite Koja arvamuse. § 7^1. Ametikoha täitmise eksam (1) Ametikoha täitmise konkursi osa on eksam. Eksam on kirjalik ja koosneb praktiliste kaasusülesannete lahendamisest. Eksami korraldab eksamikomisjon. Eksami täpsemad tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. (2) Notar, kes soovib kandideerida konkursi korras teise piirkonda, kuid kellel jääb eksam sooritamata, peab sooritama hindamisvestluse, mille korraldab eksamikomisjon. Hindamisvestluse eesmärk on selgitada välja, kas notar on pädev jätkama notariametis. Kui notaril jäävad eksam ja sellele järgnev hindamisvestlus sooritamata, tagandatakse ta ametist. (3) Ametikoha täitmise eksamil võivad osaleda ametikoha täitmise konkursil kandideerivad käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teise piirkonda kandideerivad notarid ja notarikandidaadi hindamise sooritanud notarikandidaadid. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] § 8. Ametikohtade arv ja ametisse nimetamine (1) Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister, lähtudes õiguskäibe vajadustest. (2) Notari nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. (3) Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus. (4) Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib valdkonna eest vastutav minister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. § 9. Ametivanne (1) Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist valdkonna eest vastutavale ministrile ametivande, mille tekst on järgmine: «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.» (2) Notari ametivannet hoitakse Justiits- ja Digiministeeriumis. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] § 10. Ametisse asumine (1) Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. (2) Enne ametisse asumist esitab notar Notarite Kojale ametikindlustusdokumendi. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] § 10^1. Allkirja ja pitseri näidis Enne ametisse asumist, samuti nime muutumise või pitsati vahetamise korral esitab notar Notarite Kojale allkirjanäidise ning pitseri näidise. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010] § 11. Notaribüroo (1) Notari töökohaks on tema büroo. (2) Notar võib avada ainult ühe büroo. Notari taotlusel võib valdkonna eest vastutav minister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood. (3) Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. (4) Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, välja arvatud vandetõlgiga. (5) Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood, kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta. Teiste büroode lahtioleku aja määrab notar vastavalt vajadusele. (6) Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja täidab talle seadusega pandud ülesandeid isiklikult. Notari ametitoimingu taotlejal ja tõestatava tehingu poolel peab olema alati võimalik pöörduda toiminguga seoses vahetult notari poole. § 12. Ametialased kitsendused (1) Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009] (2) Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega: 1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist; 2) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 3) olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja. (3) Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju. (4) Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse. (5) Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (6) [Kehtetu - RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008] § 12^1. Täiendusõpe (1) Notar, notarikandidaat ja notari asendaja on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord kolme aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). (2) Täiendusõppe alused, mahu ja korra kehtestab Notarite Koda. (3) Eksamikomisjon hindab täiendusõppeks kohustatud isiku enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale. Eksamikomisjon võib vajaduse korral isikult nõuda täiendusõppe läbimise kohta täiendavaid tõendeid. (4) Kui täiendusõppeks kohustatud isik ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab eksamikomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks vestluse. Vestlus toimub kuue kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates. Vestluse korraldamise otsusest teatatakse täiendusõppeks kohustatud isikule vähemalt üks kuu enne vestluse toimumist. Kui isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse vestlus mittesooritatuks. Vestlus korraldatakse ühe isikuga kuni kaks korda. (5) Kui täiendusõppeks kohustatud isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel, esitab Notarite Koda valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamiseks, lõpetab notarikandidaadiga kandidaaditeenistuse või ei nimeta kohustatud isikut asendajaks. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] § 13. Notari raamatupidamine ja maksustamine (1) Notar on raamatupidamis- ja käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine. (2) Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 14. Vastutus (1) Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] (2) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. (4) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada notari või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses notari või muu kahju eest vastutava isiku vastu. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 15. Ametikindlustus (1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing; 2) leping katab kogu käesoleva seaduse §-st 14 tulenevat vastutust, hõlmates ka isikuid, kelle eest notar ametialaselt vastutab; 3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (1^1) Notar võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või notar kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Vastutust tahtliku kohustuse rikkumise eest kindlustama ei pea. (2^1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada notari ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta. (3) Notarite Koda sõlmib kindlustuslepingu notarikandidaadi ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 näidatud isiku tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ning võib sõlmida täiendava kindlustuslepingu käesoleva seaduse §-s 14 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks. (4) Notar teatab Notarite Kojale kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teadete kohta kehtib käesoleva seaduse § 3, avalikustada võib vaid notari ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] § 16. Dokumentide säilitamine (1) Ametitoimingute käigus notari ning notari asendaja poolt koostatud ja seaduse kohaselt säilitatavad dokumendid, sealhulgas ametitoimingu alusdokumendid ning ametitegevuse raamatud, kuuluvad riigile. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (1^1) Notarid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid salvestab notar ka digitaalsesse notariaalarhiivi notarite elektroonilises infosüsteemis. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigile kuuluvad dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele riigi arhiivile. Notari surma või raske haiguse korral teeb seda Notarite Koja esindaja. Dokumente võib üle anda ametisoleku ajal. Digitaalset notariaalarhiivi riigi arhiivile üle ei anta. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (3) Valdkonna eest vastutava ministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Valdkonna eest vastutava ministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. (4) [Kehtetu - RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 19.10.2013] (5) Riigile kuuluvate notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Notari ametiteenuste osutamise käigus koostatud muude notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab Notarite Koda. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 17. Ametist vabastamine ja tagandamine (1) Notari vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister järgmistel alustel: 1) notari algatusel; 2) notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada; 3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel; 4) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 5) kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 6) kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist järgmistel alustel: 1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise; 1^1) kui notari suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu; [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] 1^2) kui notaril jäävad käesoleva seaduse §-s 7^1 nimetatud eksam ja hindamisvestlus sooritamata; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 1^3) kui notar jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 12^1 lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 2) raske ametialase üleastumise korral; 3) [kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise. (3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul. § 18. Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine ja ametisoleku peatamine (1) Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama Notarite Kojale. (2) Notarite Koja nõusolekul võib notaribüroo olla suletud notari ja tema töötajate üheaegseks puhkuseks kuni 28 päeva aastas. Notarite Koda annab nõusoleku tingimusel, et notariteenuse kättesaadavus selles tööpiirkonnas oluliselt ei halvene. (3) Notarite Koda võib peatada notari ametisoleku kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel: [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] 1) notari taotlusel notari erialase enesetäiendamise korral, notari asumise korral Notarite Koja või muu notarite ühenduse teenistusse või muul mõjuval põhjusel; [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] 2) käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni; 3) notari suhtes distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse lõpuni; [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] 4) notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni, notari õigeksmõistmiseni või Notarite Koja poolt ametisoleku peatamise lõpetamise otsustamiseni. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud juhul võib notari ametisoleku peatada ka valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (4) Notaril, kelle ametisolek on peatatud, on keelatud teha ametitoiminguid ning osutada ametiteenuseid. (5) Ametisolek peatatakse maksimaalselt viieks aastaks. Mõjuval põhjusel võib peatamist pikendada veel viie aasta võrra. (6) Notarite Koda peatab notari taotlusel tema ametisoleku kuni üheks aastaks koos ametikoha säilitamisega juhul, kui notar esitab põhistatud taotluse mõjuvate asjaolude esinemise kohta ning ametikoha säilitamine on õiguskäibe huvisid arvestades võimalik. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (7) Notari taotlusel ametisoleku peatamise korral kauemaks kui üheks aastaks notari ametikohta ei säilitata ning dokumentide üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16. Peatamise lõppemisel peab notar kandideerima notari ametikoha täitmise konkursil käesoleva seaduse §-des 7, 8 ja 10 sätestatud korras. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (8) Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse korral, kui ametisolekut ei peatata, on nõutav Notarite Koja luba. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetatud juhul on notar kohustatud tagama pooleliolevate ametitoimingute nõuetekohase lõpetamise ning võimaluse tutvuda tema poolt säilitatavate dokumentidega ning saada nende ärakirju. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 19. Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 3. peatükk NOTARI ASENDAMINE § 20. Notari asendamine (1) Notarite Koda nimetab notarile asendaja käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (2) Notari taotlusel võib Notarite Koda nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks. Notari asendajal on lisaks notari asendamisele õigus samaaegselt notariga teha tõestamisseaduse §-s 38 nimetatud kinnitamistoiminguid. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (3) Notari või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud notari asendaja haigestumise korral ning viiepäevase kuni ühekuulise ametikohustuste täitmisest eemalviibimise korral nimetab Notarite Koda vajaduse korral notarile asendaja juhul, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (4) Notarite Koda võib nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (4^1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel teeb notari ametitoiminguid ja täidab notaribüroo tegevusega seotud ülesandeid Notarite Koja nimetatud asendaja. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (5) Notari asendamise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 21. Notari asendaja (1) Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 25 lõikes 2^1 nimetatud notarikandidaadi arvestuse. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (2) Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes vastab notarile esitatavatele nõuetele (välja arvatud kandidaaditeenistuse läbimine ja notarikandidaadi hindamise sooritamine) ning on sooritanud notari asendaja eksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab Notarite Koda. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kontrollitakse enne notari asendajaks taotleja eksamile lubamist taotleja usaldusväärsust vastavalt käesoleva seaduse §-le 24^1 . [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] (2^2) Notari asendajaks ei või olla endine notar, kes on notari ametist tagandatud, ega isik, kes on notari kandidaaditeenistusest vabastatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud alusel. Notari asendajaks ei või olla ka notarikandidaat, kelle kandidaaditeenistus on peatunud ning kes on asunud tööle mujale kui Notarite Kotta või notaribüroosse või õppe- ja teadustööle. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma valdkonna eest vastutavale ministrile notari ametivande, kui ta ei ole seda varem teinud. (4) Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast. (5) Notari asendajale kohaldatakse vastavalt notari kohta käivaid sätteid. § 22. Notari asendaja tasu (1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 4 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu Notarite Kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Notari asendaja poolt tehtud ametitoimingute eest laekunud tasu läheb Notarite Kojale, kes kannab ka notaribüroo ülalpidamise kulud. (2) Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1–3 kohaselt kandidaaditeenistuse väljaõppe kestel notari asendajaks nimetatud notarikandidaat ei saa asendamise eest täiendavat tasu. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 23. Notari asendaja vastutus (1) Notari asendaja vastutab notariga samadel alustel. (2) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõiked 1 ja 2) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt. (3) Notarite Koja taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõige 4) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad Notarite Koda ja asendaja solidaarselt. 4. peatükk NOTARIKANDIDAAT § 24. Notarikandidaat (1) Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Notarikandidaadiks taotlejatele korraldab konkursi Notarite Koda. Konkursi tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (3) Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse Notarite Koda. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] § 24^1. Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine (1) Eksamikomisjonile esitatakse koos avaldusega järgmised dokumendid: 1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi koopia; 2) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe koopia; 3) vormikohane ankeet, mille kinnitab eksamikomisjon; 4) kinnitus, et kandideerija vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Notarikandidaadiks taotleja esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib eksamikomisjon pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega notarikandidaadiks taotleja andmete saamiseks, et selgitada välja taotleja kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi. (3) Notarikandidaadiks taotlejat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega. (4) Kui notarikandidaadiks taotleja esitas eksamikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta eksamikomisjoni otsusega konkursilt välja. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] § 25. Kandidaaditeenistus (1) Kandidaaditeenistus on Notarite Koja poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab Notarite Koda. Kandidaadi teenistusalase tegevuse eest vastutab Notarite Koda. Notar tagab Notarite Koja poolt tema juurde suunatud notarikandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (2) Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi hindamisega. Notarite Koda võib väljaõppe kestust muuta. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (2^1) Notarikandidaadi arvestus korraldatakse kuue kuu jooksul kandidaaditeenistusse asumisest arvates. Arvestuse korraldamise alused ja korra kehtestab Notarite Koda. Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (3) Pärast notarikandidaadi hindamise sooritamist kandidaaditeenistus peatub. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (4) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud ja kes kandideerib notari ametikohale, on kohustus osaleda eksamil, välja arvatud juhul, kui notari ametikohale kandideerib ainult üks notarikandidaat, kellel on eksami sooritamisest möödas kuni kaks aastat. Kui ametikoha täitmise konkursil kandideerimiseks ei laeku ühtegi avaldust, loetakse, et avalduse kandideerimiseks on esitanud kõik kandidaadid, kelle kandidaaditeenistus on peatunud. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei osale eksamil, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (5) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari ametiga. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 26. Notarikandidaadi tasu Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal kuutasu Notarite Kojalt. Notarikandidaadi kuutasu suuruse kehtestab Notarite Koja üldkoosolek. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 27. Notarikandidaadi hindamine [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (1) Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaati hinnatakse Notarite Koja sätestatud tingimustel ja korras. Notarikandidaadi hindamise korraldab eksamikomisjon. Hindamise eesmärk on selgitada välja kandidaaditeenistuse käigus teadmiste ja oskuste omandamine ning notarina töötamise eeldused. (2) Notarikandidaat esitab enne hindamist Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta. (3) Notarikandidaati juhendav notar esitab enne hindamist Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi notarina töötamise sobivuse kohta. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] § 28. Kandidaaditeenistuse lõppemine (1) Kandidaaditeenistuse lõpetab Notarite Koda. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] (2) Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel: 1) notarikandidaadi algatusel; 1^1) notarikandidaadi ja Notarite Koja kokkuleppel; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 1^2) kui notarikandidaat jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 12^1 lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 2) seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks; 3) kui notarikandidaat ei osale notari ametikoha täitmise eksamil pärast ametikoha täitmise konkursil osalemise soovi avaldamist; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 3^1) [kehtetu - RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 4) kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine. (2^1) Kandidaaditeenistuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel lõpetada ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) Kandidaaditeenistus lõpeb notariks nimetamisega. 5. peatükk NOTARI AMETITEGEVUS [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 29. Notari ametitoimingud (1) Notar teeb ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras. (2) Ametitoimingu eest saab notar seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised. (3) Notari ametitoimingud on: 1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2) pärimismenetluse läbiviimine; [RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013] 3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 4) tunnistuse (apostille’) väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010] 5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel] 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras; [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] 7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande tegemine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel, abieluvarakande tegemine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras ning abieluvararegistris andmete sisaldumise kohta tõendi väljastamine abieluvararegistri seaduses sätestatud korras; [RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018] 7^1) kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise tahteavalduse tõestamine ning kooselulepingu sõlmimise ja selle lõpetamise kohta andmete andmine ja kannete tegemine kooseluseaduse, abieluvararegistri seaduse ja rahvastikuregistri seaduse kohaselt; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023] 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 60 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015] 8^1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artikli 59 lõike 1 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eestis ning artikli 60 lõike 2 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; [RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016] 8^2) nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) artikli 48 lõike 3 ning III ja IV lisa alusel väljavõtte väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; [RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016] 8^3) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 66 kohase tõendi väljastamine notari või perekonnaseisuasutuse poolt registreeritud abielulahutuse kohta ja artikli 67 lõikes 1 ettenähtud juhul notari väljastatud tõendis paranduse tegemine; [RT I, 10.11.2022, 1 - jõust. 20.11.2022] 9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 10) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine; [RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013] 11) ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 3 alusel, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 4 alusel ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 60 lõike 4 alusel; [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] 12) ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 2 alusel; [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] 13) juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine. [RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020] § 30. Ametitoiminguga kaasnev õigusabi ja esindamine (1) Abielu sõlmimise või lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele vastavalt abiellumise või lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas ülalpidamiskohustusi perekonnas. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010] (1^1) Notar selgitab enne abielu lahutamise avalduse vastuvõtmist välja lõplikult kohaldatava õiguse. Notar selgitab avaldajatele abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise võimalust ning kohaldatava õiguse sisu ja tagajärgi. [RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (1^2) Kooselulepingu sõlmimisel selgitab notar kooselulepingut sõlmida soovivatele isikutele kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamisega seotud ning kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas registreeritud elukaaslaste vastastikust ülalpidamiskohustust ja valitud varasuhtest tulenevaid tagajärgi, ning viitab varaliste, ülalpidamiskohustust puudutavate ja pärimisõiguslike küsimuste reguleerimise võimalusele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Notar esindab osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja haldusasutuses, sealhulgas: 1) koostab ja edastab tõestatud tehingu registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse; 2) koostab ja edastab kohtu kinnistus- või registriosakonnas registreerimiseks notariaalselt kinnitatud avalduse, samuti avalduse muutmise ja tagasivõtmise avalduse. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (2^1) Osalejate soovil koostab ja esitab notar ametitoiminguga seoses osalejate nimel määruskaebusi ja vaideid registripidaja tegevuse vaidlustamiseks ning esindab osalejaid seoses ametitoiminguga, kui tõestatud tehing kuulub registrisse kandmisele. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (3) Ametitoimingus osalejate nimel tehtud avaldus, määruskaebus ja vaie, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend või digitaalse dokumendi puhul notari digitaalallkiri, kehtivad kui notariaalselt kinnitatud avaldus, määruskaebus ja vaie. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (4) Osalejate soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametikohustuse ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (6) Kui seadus ei sätesta teisiti, peavad kohtu- ja haldusasutused esitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalikke dokumente või nende ärakirju. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 31. Ametitoiminguga kaasnev registrite kontrollimine (1) Ametitoimingu õigsuse tagamiseks kontrollib notar toiminguga seotud andmeid asjakohastest registritest. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada registrite kasutamise täpse korra. (2) Notar võib notariaaldokumendina või selle osana väljastada registriseisu tõendi või kinnitatud väljatrüki, millel on samasugune tõenduslik tähendus nagu registripidaja väljaantud tõendil või väljatrükil. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 32. Notari ametiteenused (1) Notar avaldab käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud veebilehel andmed selle kohta, milliseid ametiteenuseid ta osutab. (2) Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Ametiteenused on: 1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut; 2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames; 3) lepitamine vastavalt lepitusseadusele; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel] 4) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; 5) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel; 6) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel; 7) väljaspool käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ametikohustusi avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel; 7^1) äriregistri seaduse §-s 24 nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine; [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] 8) raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus; 9) [kehtetu - RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020] 10) ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] § 33. Nõustamine ametiteenusena (1) Nõustamine ametiteenusena võib hõlmata ka dokumendi koostamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist notari vahendusel, samuti isiku esindamist haldusmenetluses, kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamist pärandvara pankrotimenetluses. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (2) Esindamine kohtus registriasja menetluses on ametiteenus vaid ulatuses, milles see ei ole seotud notari tõestatud tehinguga. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 30.08.2009] § 34. Lepitamine ja vahekohtunikuna tegutsemine (1) Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja vahekohtu kaudu. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (2) Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel] § 35. Hoiustamine (1) Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha. (2) Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. (3) Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus. (4) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis. (5) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale. (6) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 36. Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise koht (1) Isik võib notari ametitoimingut või ametiteenust taotleda ükskõik milliselt notarilt, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Notar teeb ametitoimingud oma büroos. (3) Isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel ametitoimingu oma tööpiirkonnas väljaspool bürood. (4) Notar võib avaldajate soovil abielu sõlmimise kinnitada väljaspool oma bürood ja tööpiirkonda. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010] (5) Ametiteenuseid osutab notar oma tööpiirkonnas. Käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 3–5 nimetatud ametiteenuseid võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonda. (5^1) Ametitoiminguid on võimalik teha ka tõestamisseaduse § 1 lõikes 3^1 nimetatud kaugtõestamise teel. [RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020] (5^2) Kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute nimekiri kehtestatakse tõestamisseaduse § 13 lõike 8 alusel. [RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020] (6) Väljaspool Eestit on notari ametitegevus keelatud ning seda keeldu rikkudes tehtud ametitoimingud ning ametiteenuse osutamisena tehtud tõestamistoimingud on tühised. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (7) Ametitoimingu tegemise korral tõestamisseaduse § 1 lõikes 3^1 nimetatud kaugtõestamise teel loetakse ametitoimingu tegemise kohaks Eesti. [RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020] § 37. Notari ametitoimingu tegemise eeldused (1) Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed. (2) Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada tõestamisseaduse teise peatüki alusel, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 38. Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise edasilükkamine ja peatamine (1) Ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi: 1) täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni; 2) ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni; 3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks. (2) Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine peatatakse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel kuni keelu äralangemiseni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 39. Muud ametitegevuse piirangud (1) Ametitoimingutele, ametiteenuse osutamisena tehtavatele tõestamistoimingutele ning vahekohtuniku teenuse osutamisele kohaldatakse tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid ja tühisuse aluseid. Muu hulgas on notaril keelatud: 1) osaleda vahekohtunikuna vaidluse lahendamises, kui vaidlus on tekkinud seoses tema või temaga ühist bürood pidava notari poolt tõestatud tehinguga; 2) kinnitada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tunnistusega oma allkirja või pitseri ehtsust ja enda pädevust; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010] 3) tunnistada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 5 kohaselt täidetavaks enda vahendusel sõlmitud kokkuleppeid. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel] (2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) Kui ametitegevuse piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari Notarite Koda. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] § 40. Notari ametitegevuse registreerimine ja aruandlus (1) Kõik notari ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus. (2) Notari ametitegevuse raamatute liigid, vormi ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Vajaduse korral antakse sellele isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti või kellele teenus osutati, tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (4) Notar esitab Notarite Kojale iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande. Notarite Koda määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] § 41. Ametitoimingu tegemisest ja ametiteenuse osutamisest keeldumine (1) Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. (2) Ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama. (3) Kui notar nõustus ametiteenust osutama, võib ta edasisest osutamisest keelduda üksnes siis, kui ilmneb tõestamisseaduse §-s 4 loetletud asjaolu või muu mõjuv põhjus. (4) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates. (5) Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. (6) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 42. Notari ametitoimingute tegemine ja ametiteenuste osutamine välismaalastele Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindaja kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist ning ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 6. peatükk NOTARITE KODA § 43. Notarite Koja õiguslik seisund (1) Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid. (2) Notarite Koda tegutseb käesoleva seaduse ning oma põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab valdkonna eest vastutav minister. (3) Notarite Koja põhikirjas sätestatakse Notarite Koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, Notarite Koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse muid Notarite Koja pädevuses olevaid küsimusi. (4) Haldusjärelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiits- ja Digiministeerium, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] (5) Notarite Koda esitab Justiits- ja Digiministeeriumile tema määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse, sealhulgas Notarite Koja poolt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punkti 7^1 alusel notaritele hüvitatud summade ning notari tasu maksmisest vabastamise juhtude arvu ja liigi kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] (6) Justiits- ja Digiministeerium, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse ja ettepanekud. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] (7) Notarite Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. § 44. Notarite Koja tegevus (1) Notarite Koja eesmärgiks on: 1) kontrollida notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist; [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] 1^1) valvata notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; [RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008] 2) ühtlustada notarite ametialast praktikat; 3) korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust; 4) korraldada kandidaaditeenistust; 4^1) korraldada Notarite Koja vahekohtu tegevust; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 5) teostada käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud haldusjärelevalvet ja osutada Justiits- ja Digiministeeriumile kaasabi haldusjärelevalve teostamisel; [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] 6) hallata ja arendada Notarite Koja peetavaid infosüsteeme; [RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018] 7) notari tasu maksmisest vabastamise kohta tehtud kohtulahendite täitmine. (2) Oma eesmärkide täitmiseks Notarite Koda: 1) esindab notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures; 2) koostab soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks; 2^1) koostab soovituslikud lepitus- ning vahekohtukokkuleppe näidistekstid ja menetlusreeglid Notarite Koja vahekohtu vahenduseta läbiviidava lepitus- ja vahekohtumenetluse reguleerimiseks niivõrd, kuivõrd seadus ei sätesta kohustuslikke menetlusnorme; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 2^2) korraldab notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet; [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] 3) nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajaduse korral algatab distsiplinaarmenetluse; [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021] 3^1) teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; [RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008] 4) kehtestab notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale; 5) loob Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti; 6) eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava …