Abielu lahutamine: KOV, notar või kohus

Perekonnaseisuasutus ega notar ei lahuta abielu varem kui üks kuu ja hiljem kui kolm kuud pärast ühise avalduse esitamist (perekonnaseisutoimingute seaduse § 45 lg 1). Kui abikaasad määratud päeval ilmumata jäävad ega teata põhjust, loetakse avaldus esitamata. Kohtus eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (perekonnaseaduse § 67 lg 2); kohus võib anda kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

1. Selgitage välja, kas lahutus on vaidlusteta või vaidlusega.

   Kui mõlemad abikaasad soovivad lahutust ega vaidle lahutusega seotud asjaolude üle, sobib perekonnaseisuasutus või notar. Avalduses tuleb kinnitada, et vaidlusi ei ole (perekonnaseisutoimingute seaduse § 44 lg 2). Kui teine abikaasa ei ole lahutusega nõus, ei vasta kirjadele või kui teil on lahkarvamusi näiteks laste elukoha või vara osas, mida te ei soovi enne lahutust lahendada, tuleb abielu lahutada kohtus (perekonnaseaduse § 65 lg 2).

   Ühisvara jagamine ei ole lahutuse eeldus. Vara ja laste küsimused võib lahendada ka hiljem, kuid kokkulepe enne lahutust hoiab ära pikad vaidlused.

2. Kontrollige, kas perekonnaseisuasutus või notar on pädev.

   Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuasutus (nt Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare) lahutab abielu, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja lahutusele kohaldatakse Eesti õigust või kui abikaasad on sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe Eesti õiguse kasuks (perekonnaseaduse § 64).

   Notar võib abielu lahutada, kui lahutusasi on nõukogu määruse (EL) 2019/1111 järgi Eesti kohtualluvuses (perekonnaseaduse § 64¹ lg 1). See on oluline eelkõige siis, kui üks abikaasa elab välismaal. Notar selgitab enne avalduse vastuvõtmist välja kohaldatava õiguse ja lahutuse õiguslikud tagajärjed, sh ülalpidamiskohustused (notariaadiseaduse § 30). Kohaldatava õiguse kokkuleppe saab sõlmida notariaalselt.

3. Koostage ja esitage abielu lahutamise ühisavaldus.

   Avaldus esitatakse ühiselt ja isiklikult perekonnaseisuasutuses või notari juures. Alates 1. detsembrist 2024 võib digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitada ka turvalises veebikeskkonnas, siis ei pea kohale minema (perekonnaseisutoimingute seaduse § 44 lg 1¹). Avalduses märgitakse lahutatava abielu sõlmimise aeg ja koht, kummagi perekonnanimi pärast lahutust ja see, millise riigi õigust lahutusele kohaldatakse; lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument (§ 44 lg 2 ja 3).

   Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse (§ 44 lg 4). Välisriigis sõlmitud abielu puhul kontrollige eelnevalt, kas abielu on rahvastikuregistris kirjas.

4. Ilmuge määratud lahutuspäeval perekonnaseisuasutusse või notari juurde.

   Avalduse vastuvõtmisel määrab ametnik lahutuspäeva, mis jääb ühe ja kolme kuu vahele avalduse esitamisest (perekonnaseisutoimingute seaduse § 45 lg 1 ja 2). Digitaalse avalduse korral valite koha ja soovitud päeva ise veebikeskkonnas (§ 45 lg 2²). See kuu aega on mõtlemisaeg; avalduse võib selle ajal tagasi võtta.

   Lahutuspäeval peavad üldjuhul kohal olema mõlemad abikaasad (§ 46 lg 1). Ühe abikaasa kohalolekuta võib abielu lahutada, kui ta ei saa mõjuval põhjusel tulla ja esitatakse tema notariaalselt või konsulaarametniku tõestatud nõusolek (§ 47). Kui te ei ilmu ega teata põhjust, loetakse avaldus esitamata ja kõike tuleb alustada uuesti (§ 45 lg 4).

5. Tasuge riigilõiv ja võtke lahutustõend.

   Abielulahutuse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 90 eurot (riigilõivuseaduse § 339). Notari juures lisandub notari tasu, mille suurus tuleneb notari tasu seadusest; küsige täpne summa enne aja broneerimist oma notarilt. Abielu lõpeb lahutuskande jõustumisel (perekonnaseaduse § 66 p 3); kanne tehakse rahvastikuregistris lahutamise päeval ja ametnik annab teile allkirjastatud kande väljatrüki (perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 3).

   Abielu lahutamise tõendiks väljastatakse kinnitatud väljavõte rahvastikuregistrist (§ 49). Kordustõendi eest tasutakse riigilõivu 30 eurot (riigilõivuseaduse § 319 lg 1). Välismaal kasutamiseks võib vaja minna määruse (EL) 2019/1111 artikli 66 tõendit, mille väljastab maakonnakeskuse kohalik omavalitsus.

6. Esitage vaidluse korral hagi maakohtusse.

   Kui kokkulepet ei ole, esitab üks abikaasa teise vastu abielu lahutamise hagi (perekonnaseaduse § 65 lg 1). Hagi esitatakse abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi; kui kostja ei ela Eestis, ühise alaealise lapse elukoha järgi ja selle puudumisel hageja elukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 3). Näiteks Tallinnas elavate abikaasade asi läheb Harju Maakohtusse.

   Hagi saab esitada e-toimiku kaudu. Abielu lahutamise hagilt tasutakse riigilõivu 100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Kui samas hagis nõuate ka ühisvara jagamist, lisandub riigilõiv varalise nõude hinnalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi. Kirjeldage hagis, millal kooselu lõppes ja miks seda ei saa taastada.

7. Valmistuge kohtuistungiks ja leppimiskatseks.

   Kohus lahutab abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud: abieluline kooselu puudub ja on alust arvata, et seda ei taastata. Kui olete elanud eraldi vähemalt kaks aastat, eeldatakse suhete lõppemist (perekonnaseaduse § 67 lg 1 ja 2). Abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja kuulab nad ära, kui mõjuvat takistust ei ole (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 346 lg 2).

   Kohus peab püüdma pooli lepitada ja võib anda kuni kuuekuulise leppimisaja (perekonnaseaduse § 67 lg 3); menetluse võib sel põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 357). Abieluasjas kannab kumbki pool üldjuhul oma menetluskulud ise (§ 164 lg 1). Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval (perekonnaseaduse § 66 p 2).

8. Lahendage kaasnevad küsimused: vara, eluase, lapsed.

   Ühisvara jagamise nõude võib esitada koos lahutushagiga (perekonnaseaduse § 37 lg 1). Ühisvara koosseis määratakse varasuhte lõppemise ehk lahutuse seisuga (§ 35 p 3 ja § 37 lg 1¹). Kui te ei jõua kokkuleppele perekonna eluaseme ja tavalise sisustuse kasutamises, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kasutustingimused; kohus arvestab eelkõige laste heaolu (§ 68 ja § 69). Need vaidlused lahendatakse kas koos lahutusasjaga või eraldi (§ 70).

   Lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra asjad on hagita perekonnaasjad, mille avalduselt tasutakse riigilõivu 10 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 7). Lapse elatise nõue on riigilõivust vabastatud (§ 22 lg 1 p 2).

9. Korrastage pärast lahutust dokumendid ja testament.

   Kui võtsite tagasi abielueelse perekonnanime, taotlege uus isikut tõendav dokument. Teavitage panka ja kindlustusandjat, eriti kui teil on ühine laen või ühine kodukindlustus. Ühisvara jäänud vara üle otsustate kuni jagamiseni endiselt ühiselt (perekonnaseaduse § 37 lg 2).

   Kontrollige oma testamenti. Abikaasa kasuks tehtud testament või selle osa on tühine, kui abielu on enne pärandaja surma lõppenud või kui pärandaja oli esitanud kohtule lahutusnõude või andnud lahutuseks kirjaliku nõusoleku, välja arvatud juhul, kui saab eeldada, et pärandaja oleks testamendi teinud ka sel juhul (pärimisseaduse § 32). Kahtluse korral tehke uus testament.

• Lahutuspäeval ilmumata jäämine ilma põhjust teatamata: avaldus loetakse esitamata ja ootamine algab otsast (perekonnaseisutoimingute seaduse § 45 lg 4).
• Ühisvara jagamata jätmine pärast lahutust. Abielu lõpeb, kuid ühisvara jääb jagamata ja seda valitsetakse ühiselt edasi; aja jooksul läheb vara koosseisu tõendamine üha raskemaks.
• Avalduses kinnitatakse, et vaidlusi ei ole, kuigi tegelikult ollakse lahkarvamusel. Kokkuleppeta lahutus lükkab vaidluse lihtsalt edasi ja see jõuab hiljem ikkagi kohtusse.
• Kohtualluvuse vale valik. Kui hagi esitatakse vale maakohtu kaudu, kulub aega asja üleandmisele; kontrollige ühise elukoha ja kostja elukoha reegleid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 3).
• Välisriigi elemendi tähelepanuta jätmine. Kui üks abikaasa elab välismaal või abielu sõlmiti välisriigis, kontrollige kohaldatavat õigust ja pädevust enne avalduse esitamist; vajadusel sõlmige kohaldatava õiguse kokkulepe notari juures.
• Ühiste kohustuste unustamine. Lahutus ei muuda pangalaenu lepingut: kui olete solidaarvõlgnik, võib pank nõuda kogu summat kummaltki, kuni panga nõusolekul ei ole võlga ümber vormistatud.
• Vana testamendi ja kindlustuse soodustatud isiku muutmata jätmine. Testament võib lahutuse tõttu muutuda tühiseks, kuid elukindlustuse soodustatud isik jääb sageli samaks, kui te seda ise ei muuda.

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: 03.11.2026 · Allikad: Perekonnaseadus § 35, § 37, § 63–70, Perekonnaseisutoimingute seadus § 3, § 44–49, Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 102, § 164, § 346, § 357, § 632, Riigilõivuseadus § 22, § 59, § 319, § 339, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.