Sõjahaudade kaitse seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib Eestis asuvate sõjahaudade kaitset, korrashoidu ja ümbermatmist, tagades sõjategevuses hukkunute säilmete austamise ja väärika kohtlemise.

Mida see reguleerib

Sõjahaudade õiguslikku kaitset ja korrashoidu.
Avalikku ligipääsu sõjahaudadele ja nende tähistamise korda.
Säilmete kalmistule ümbermatmise aluseid ja korda.
Sõjahaudade arvestuse pidamist Eestis ja välisriikides.

Keda see puudutab

Kinnisasja omanikke, kelle maal asub sõjahaud.
Kaitseministeeriumi ja teisi asutusi või isikuid, kes on volitatud sõjahaudadega seotud toiminguid tegema.

Peamised punktid

Sõjahaudade kaitse kestab tähtajatult või välislepinguga sätestatud tähtajani.
Kinnisasja omanik peab tagama sõjahaua ja selle tähistuse säilimise ning lubama avaliku ligipääsu päikesetõusust päikeseloojanguni.
Väljaspool kalmistuid asuvate sõjahaudade kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd kuni 25 meetri ulatuses.
Säilmed kuuluvad ümbermatmisele, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas, mis ei võimalda väärikat kohtlemist.

Seaduse tekst

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.01.2025, 76 Sõjahaudade kaitse seadus Vastu võetud 10.01.2007

§-s 3 sätestatud sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, võib kinnisasja omaniku taotlusel kinnisasja, millel sõjahaud asub, avalikes huvides omandada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras.

(2)Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa riigilt taotleda maatüki avalikes huvides omandamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

peatükk ÜMBERMATMISELE KUULUVAD SÄILMED, ÜMBERMATMISE OTSUSTAMINE JA KORRALDAMINE §
Ümbermatmisele kuuluvad säilmed ja ümbermatmise otsustamine

(1)Käesoleva seaduse alusel kuuluvad säilmed ümbermatmisele, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas. Sõjahauale on ebasobiv koht, mis ei võimalda sõjahaua väärikat kohtlemist. Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik otsustab säilmete ümbermatmise, küsides sõjahaua koha sobivuse kahtluse korral sõjahaudade komisjoni arvamuse. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(2)[Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(3)Sõjahaua kandmine sõjahaudade nimekirja ei ole takistuseks selles sõjahauas olevate säilmete ümbermatmisele käesoleva seaduse alusel.

(4)[Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023] § 9. Identifitseerimine

(1)Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik võib otsustada tundmatute surnute säilmete väljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et matmispaik on sõjahaud, kuid selles asuvate säilmete olemasolu kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine või säilmete identifitseerimine ei ole muul viisil võimalik. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(2)Kui on tuvastatud, et matmispaik on sõjahaud, otsustatakse säilmete võimalik ümbermatmine vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. Võimaluse korral informeerib Kaitseministeerium või tema volitatud isik identifitseeritud sõjaohvri sugulasi või välisriikide vastavaid asutusi. Taotluse korral antakse sõjaohvri säilmed ümbermatmiseks sugulastele.

(3)Isikud, kelle valduses on säilmete identifitseerimisele kaasaaitavaid dokumente ja esemeid, on kohustatud need andma Kaitseministeeriumi käsutusse sõjaohvrite tuvastamiseks. Dokumendid ja esemed tagastatakse omanikule.

(4)Kui haua puhul on olnud põhjendatud kahtlus, et see on sõjahaud, kuid on selgunud, et sõjahauaga siiski tegemist ei ole, otsustatakse säilmete ümbermatmine ning hauamonumendi või -tähise teisaldamine, kohandamine ja lammutamine ning mälestise staatuse äravõtmine käesoleva seaduse alusel samas korras nagu sõjahaua puhul. Kui selgub, et arvatavas sõjahauas kellegi säilmeid ei ole, otsustab Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik hauamonumendi või -tähise või muu hauarajatise kohandamise mälestussambaks, selle teisaldamise muuseumi või mõnda teise sobivasse kohta või osalise või täieliku demonteerimise. Mälestisega seotud piirangute osas kohaldatakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 13 ning mälestise staatuse äravõtmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023] § 10. Ümbermatmise korraldamine

(1)Käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud säilmete ümbermatmise korraldab Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik. Ümbermatmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(2)Käesoleva seaduse alusel ümbermatmisele kuuluvad säilmed maetakse sobivale kalmistule.

(3)Ümbermaetavate säilmete senisest asupaigast teisaldatakse hauamonument või muu hauatähis, nagu hauaplaat ja rist, säilmete uude matmispaika. Kui monument on suuruse tõttu uude matmispaika sobimatu või kui monumendi teisaldamine uude matmispaika ei ole muul põhjusel võimalik, otsustab Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik hauamonumendi kohandamise, hauamonumendi põhiliste elementide paigaldamise uude matmispaika või uue hauamonumendi rajamise uude matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise, küsides uue matmispaiga või hauamonumendi põhiliste elementide uude matmispaika sobivuse kahtluse korral sõjahaudade komisjoni arvamuse. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(4)Ümbermatmisel järgitakse võimaluse korral ümbermaetava religioonile või kultuurile vastavaid matusetavasid. Ümbermatmise ajal tagatakse säilmete väärikas kohtlemine. Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik tähistab haua, sealhulgas paigaldab hauamonumendi või mälestustahvli. Haua tähise avalikku ruumi sobivuse kahtluse korral küsitakse sõjahaudade komisjoni arvamus. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(5)Hauamonumendi ja muu hauatähise endisest asukohast eemaldamiseks ning selle paigaldamiseks säilmete uude matmispaika ei ole vaja ehitusluba ega kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Käesolevas lõikes nimetatud luba või nõusolek on vajalik seaduses sätestatud juhtudel, kui hauamonument, -tähis või muu hauarajatis soovitakse paigaldada mujale kui säilmete uude matmispaika.

(6)Ümbermatmiseks vajalikest töödest teavitatakse selle kinnistu omanikku, millel säilmed asuvad, vähemalt seitse päeva ette. Seda ei ole vaja teha nende säilmete ümbermatmisel, mis asuvad riigimaal.

(7)Ümbermatmiseks ei ole vaja Terviseameti luba, kui lähtuvalt säilmete vanusest ei kujuta nende ümbermatmine rahvastiku tervisele ohtu. Esimese ja Teise maailmasõja ning Eesti Vabadussõja ajal surnud isikute säilmete ümbermatmiseks ei ole säilmete vanuse tõttu Terviseameti luba vaja. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]

(8)Ümbermatmistöid teinud isik koostab tehtud tööde aruande. § 11. Kinnisomandi ulatus ja kinnisasja omaniku õigused ning kohustused

(1)Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata tema kinnistul asuvas sõjahauas olevate säilmete ümbermatmist ning sellega koos haua juurde kuulunud hauamonumendi või -tähise teisaldamist.

(2)Kinnisasja omanik, kelle kinnistul on sõjahaud, on kohustatud võimaldama sellele hauale vaba juurdepääsu säilmete ümbermatmiseks, hauamonumendi või -tähise teisaldamiseks ning säilmete identifitseerimiseks.

(3)Kaitseministeerium tagab, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde tegemist taastatakse kinnistul kolme kuu jooksul nende tööde eelsele seisundile võimalikult lähedane olukord, välja arvatud haua juurde kuulunud tähised ja rajatised. Selle kohustuse täitmata jätmisel on kinnistu omanikul õigus nõuda haljastuse või kinnistu muul viisil kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele.

(4)Kui hauamonumendi või -tähise või muu hauaga seotud rajatise omanik on kandnud kulutusi hauamonumendi või -tähise või muu hauaga seotud rajatise ehitamiseks ja ta kannab kahju seoses hauamonumendi või -tähise või muu hauaga seotud rajatise teisaldamise, kohandamise või demonteerimisega, hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel. § 12. Sõjahaudade komisjon

(1)Sõjahaudade komisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik. Sõjahaudade komisjon on vähemalt viieliikmeline. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(2)[Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

peatükk MÄLESTISEKS TUNNISTATUD HAUAGA SEOTUD ERISUSED §
Mälestisega seotud piirangud

(1)Kui sõjahaud on tunnistatud mälestiseks või see asub muinsuskaitsealal, kohaldatakse sõjahauale mälestise ja muinsuskaitseala kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2)

§ 8

või § 9 lõike 4 alusel kuuluvad ümbermatmisele säilmed, mis on maetud mälestiseks tunnistatud haudadesse või muinsuskaitsealale, ei ole nende mälestiseks olek või muinsuskaitsealal asumine takistuseks säilmete ümbermatmisele.

(3)

§ 8

või § 9 lõike 4 alusel kuuluvad ümbermatmisele säilmed, mis on maetud mälestiseks tunnistatud haudadesse või muinsuskaitsealale, kohaldatakse ümbermatmiseks vajalikele töödele muinsuskaitseseadusest ja vastava muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid kitsendusi järgmiste erisustega: 1) ümbermatmisega ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde tegemiseks ei ole vaja Muinsuskaitseameti luba; 2) ümbermatmisega ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde tegemisest teavitatakse Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust, mille territooriumil töid tehakse, seitse päeva ette; 3) Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust, mille territooriumil töid tehakse, teavitatakse kirjalikult ümbermatmise ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde lõpetamisest seitsme päeva jooksul tööde lõpetamisest arvates. § 14. Haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõppemine [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(1)Haua või matmispaiga mälestiseks olemine lõpeb käesoleva seaduse alusel, kui hauas või matmispaigas olnud säilmed on käesoleva seaduse alusel ümber maetud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppemise aluseks on ümbermatmistöid teinud isiku aruanne ümbermatmise ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde lõpetamise kohta mälestisel. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023] 5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 15. Sõjahaudade komisjoni moodustamine

(1)Sõjahaudade komisjoni moodustab Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik kolmekümne päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]

(2)Sõjahaudade komisjon korraldab seaduse jõustumise ajaks teadaolevate sõjahaudade asupaiga sobivuse hindamise ja käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud identifitseerimisvajaduse hindamise ning teeb ettepaneku säilmete ümbermatmiseks ning hauamonumentide ja -tähiste teisaldamiseks, kohandamiseks, demonteerimiseks või uute rajatiste paigaldamiseks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. § 16. Teadaolevad sõjahauad

(1)Kinnisasja omanik on kohustatud tema maal asuvast ja käesoleva seaduse jõustumise ajal talle teadaolevast sõjahauast informeerima Kaitseministeeriumi kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Nimetatud kohustust ei ole kinnisasja omanikul juhul, kui sõjahaud on tunnistatud mälestiseks.

(2)Sõjahauale, milles olevad säilmed kuuluvad ümbermatmisele, võidakse rakendada ajutist kaitset kuni ümbermatmiseni. § 17. Olemasoleva hauarajatisega seotud hüvitamiskohustus

jõustumise ajal olemasoleva hauamonumendi või -tähise või muu hauaga seotud rajatise aluse kinnisasja omanik on kandnud kulutusi hauamonumendi või -tähise või muu hauaga seotud rajatise ehitamiseks ja ta kannab kahju seoses hauamonumendi või -tähise või muu hauaga seotud rajatise teisaldamise, kohandamise või demonteerimisega, hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel. § 18. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.