Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord

Lühidalt

See määrus sätestab kutseõppeasutustele ja kutseõpet korraldavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse andmise põhimõtted, tingimused ja korra kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks.

Mida see reguleerib

  • Kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse eraldamise põhimõtteid, tingimusi ja korda.
  • Riigi kutseõppeasutuste ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala rakenduskõrgkoolide kutseõppe rahastamist.
  • Munitsipaal- ja erakutseõppeasutustele riigieelarvest tegevustoetuse eraldamist, kui on sõlmitud haldusleping.
  • Tegevustoetuse komponente: baasrahastus, tulemusrahastus ja kättesaadavuse tagamise rahastuskomponent.

Keda see puudutab

  • Kutseõppeasutused ja kutseõpet korraldavad rakenduskõrgkoolid.
  • Munitsipaal- ja erakutseõppeasutused, kes on sõlminud halduslepingu Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Peamised punktid

  • Tegevustoetus eraldatakse koolile kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks.
  • Baasrahastus katab õpetajate ja muude töötajate tööjõukulud, õppevahendite kulud ja halduskulud.
  • Tulemusrahastus on seotud riigile oluliste strateegiliste eesmärkide ja koolile antud ülesannete täitmisega ning selle mahtu võib vähendada kuni 30%, kui kool ei ole ülesandeid täitnud.
  • Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastus katab koolilõuna, õppetoetuste, õpilaste sõidukulude ja õpilaskodu halduskulud; ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on vähemalt 1,25 eurot õpilase kohta.
Seaduse tekst
Seaduse tekst

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 10.12

lisas

  1. §
  2. Baasrahastuse arvutamine

(1)Õpetajate tööjõukulu arvestamiseks korrutatakse arvestuslik õpetaja ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetaja töötasu diferentseerimiskomponendiga.
(2)Arvestusliku õpetaja ametikohtade arvu leidmiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õpilaste kategooria koefitsiendiga ning saadud tulemus jagatakse arvestusliku õpilaste arvuga õpetaja ametikoha kohta, lähtudes

§-s 4 toodud alustest.

(3)Muude töötajate tööjõukuluks ning töötajatega seotud muudeks kuludeks arvestatakse vähemalt 20% õpetajate tööjõukulust. Saadud tulemusele lisatakse

§ 4lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud meetmete rakendamiseks täiendav tugiteenuste osutamise kulu.

(4)Täiendava tugiteenuste osutamise kulu arvestamiseks korrutatakse tugiteenuste osutamiseks vajalik täiendav arvestuslike ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetajate töötasu diferentseerimiskomponendiga.
(5)Täiendava tugiteenuste osutamiseks vajalike arvestuslike ametikohtade arvu leidmiseks korrutatakse õpilaste arv neile rakendatava tugimeetmetele vastava arvestusliku nädala lisatundide arvu ja arvu 21 jagatisega, lähtudes

§-s 4 toodud alustest.

(6)Õppevahendite kulu arvestamiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õppevahendi ühikuhinnaga õpilase kohta, mis on toodud

lisas 1.

(7)Kooli haldamisega seotud kulude arvestamiseks liidetakse: 1) kooli hoone, välja arvatud õpilaskodu, (edaspidi õppehoone) toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest; 2) õppehoone muu majandamiskulu, mis leitakse, korrutades õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arv riigi kutseõppeasutuste hoonete sama perioodi keskmise muu majandamiskuluga suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.
(8)Munitsipaal- ja erakooli puhul leitakse lõike 7 punktis 1 nimetatud kooli keskmine tegelik kulu, korrutades: 1) õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arv; 2) eraldatava tegevustoetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta riigi kutseõppeasutuste hoonete keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.
(9)Kooli haldamisega seotud täiendavate kulude katmiseks suurendatakse lõikes 7 leitud summat vähemalt 10% võrra.
(10)Era- või munitsipaalkooli haldamisega seotud kulu arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta
  1. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu ja toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta
  2. novembri keskmise riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu suhtarvuga.
(11)Rakenduskõrgkooli haldamisega seotud kulu arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastatavate kutseõppe õpilaste arvu ja sama kuupäeva kõigi kooli riigieelarvest rahastatavate õppijate suhtarvuga.
(12)Munitsipaalkooli õppevahendite ja halduskulu komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%. § 6. Tulemusrahastus
(1)Kutseõppe tulemusrahastuse abil rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega ja koolile antud ülesannete täitmisega seotud tulemusnäitajate saavutamist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides.
(2)Koolile tulemusnäitajate alusel arvestatava tulemusrahastuse summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli baasrahastuse osakaaluga ning jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastuse osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastuse kogumahu ja

§-s 7 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga.

(3)Koolile tulemusnäitajate alusel arvestatavat tulemusrahastuse osa võib vähendada kuni 30%, kui kool ei ole täitnud tegevustoetuse käskkirja või halduslepinguga ette nähtud ülesandeid. § 7. Tulemusrahastuses arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaal
(1)Koolile tulemusrahastuse põhjal arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse arvesse tulemusnäitajaid järgmistes valdkondades: 1) kutseõppe kvaliteet; 2) kutseõppe tulemuslikkus; 3) ühiskonna arengu toetamine.
(2)Kutseõppe kvaliteedi näitajatena arvestatakse: 1) tasemeõppe kutsetunnistuse või mõne samaväärse riiklikult tunnustatud tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 5 %; 2) töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu kooli õpilaste koguarvust, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 5%.
(3)Kutseõppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist kooli kutsehariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 50%.
(4)Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse: 1) nende põhikooli ja gümnaasiumi 7.–
  1. klassi õpilaste osakaalu, kellele pakutakse õpet kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel vähemalt 35 üldhariduse õppetunni ulatuses, kooli õpilaste koguarvust, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 10%; 2) õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 30%. §
  2. Tulemusrahastuse mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused
(1)

§ 7lõike 2 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse arvesse 3.–5.

taseme õppekava lõpetajad, kelle lõpetamise kuupäev on vahemikus toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta

  1. oktoobrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta
  2. septembrini, välja arvatud
  3. taseme õppekava lõpetajad, kelle puhul on rakendatud § 4 lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud tugimeedet.

(2)

§ 7

lõike 2 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta augustini.

(3)

§ 7

lõikes 3 nimetatud kutsehariduse õppekava arvestusliku nominaalajaga lõpetanuks loetakse lõpetanu, kes on lõpetanud õpingud õppekava nominaalkestuse ja kuni ühe aasta jooksul. Kui õppekava kestus on alla 2,5 aasta, loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kes on lõpetanud õpingud õppekava nominaalkestuse ja mitte enam kui poole aasta jooksul. Pikematel õppekavadel loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kes on lõpetanud õpingud õppekava nominaalkestuse ja mitte enam kui ühe aasta jooksul. Näitaja arvestamisel käsitletakse ainult sama õppimissündmuse raames lõpetamist.

(4)

§ 7

lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta maini.

(5)

§ 7

lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse kaks aastat enne toetuse rakendamise aastat kooli 3.–

  1. taseme õppe lõpetanud isik, kes: 1) lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta
  2. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmisele kvalifikatsioonitasemele vastaval õppekaval või 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta
  3. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või 3) õpib lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta
  4. novembril kõrgharidustaseme õppes või 4) on kutseõppe tasemeõppe, sealhulgas kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud ja saanud aasta jooksul tulu vähemalt miinimumpalga ulatuses või 5) lõpetas kooli kaks aastat enne toetuse rakendamise kalendriaastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

(6)Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, maksukohustuslaste registri, töötamise registri, sotsiaalkaitse infosüsteemi, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri, töötukassa andmekogu ja kutseregistri andmetest. § 9. Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastus
(1)Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna, õppetoetuste, õpilaste sõidukulude hüvitamiseks, õpilaskodu pidamisega seotud halduskulude ning muude õigusaktidega ette nähtud kulude katteks.
(2)Ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on vähemalt 1,25 eurot õpilase kohta.
(3)Koolile koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest; 2) EHISesse kantud riigieelarvest rahastavate statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste arvust koolis toetuse rakendamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga, välja arvatud kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe õpilased; 3) õppepäevade arvust õppeaastas.
(4)Koolilõuna toetust ei eraldata meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleva kutseõppe esmaõppe õppekava õpilastele. Nende õpilaste toitlustuse ja vormiriietuse raha arvestatakse kooli taotluse ja varasemate aastate tegelike kulude alusel.
(5)Koolile õppetoetuste raha arvestamisele kohaldatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §-s 14 sätestatut.
(6)Koolile õpilaste sõidukulude hüvitamise raha eraldamisel lähtutakse tegelikest kuludest.
(7)Riigi- ja munitsipaalkoolidele eraldatakse raha õpilaskodu pidamisega seotud kulude katteks arvestusega, et: 1) personalikulu on arvestatud baasrahastuse muude töötajate tööjõukulu hulgas; 2) halduskulu leitakse § 5 lõigetes 7–11 sätestatud reeglite alusel, arvestades õpilaskodu kasutuses oleva hoone pinda; 3) õpilaskodu ülalpidamine kaetakse osaliselt kohatasu arvelt.
(8)Munitsipaalkooli õpilaskodu pidamisega seotud halduskulude komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%.
  1. peatükk Ülemineku- ja rakendussätted §
  2. Tegevustoetuse eraldamine erijuhtudel
(1)Kui

alusel

  1. või
  2. aastal koolile eraldatud tegevustoetus on
  3. aastal eraldatud tegevustoetusest üle 5% väiksem ja see mõjutab koolile antud ülesannete täitmist oluliselt, võib riik eraldada täiendavad vahendid. Täiendavate vahendite eraldamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ning kooli eelarve täitmist, arvestades kõiki kooli tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid.

(2)Vajadus täiendavate vahendite eraldamiseks räägitakse kooliga läbi mitte enne kui eelarveaasta kolmandas kvartalis.
(3)Kui

alusel

  1. või
  2. aastal arvestatav riigi poolt koolidele eraldatav tegevustoetus kokku koos võimaliku § 10 lõikes 1 arvestatava summaga on eelneval aastal eraldatud tegevustoetusest üle 3% suurem, võib õpetajate töötasu diferentseerimiskomponenti vähendada. §
  3. Rakendussätted

(1)Kutsevaliku õppekava õppe korraldamise kulude arvestamiseks 2026. aastal lisatakse iga kutsevaliku õppekava õpilase kohta 2380 eurot, välja arvatud juhul kui õpilasele rakendatakse

§ 4lõike 2 punktis 1 või 2 kirjeldatud tugimeetmeid.

Iga sellise õpilase kohta, kellele rakendatakse

§ 4lõike 2 punktides 1 või 2 kirjeldatud tugimeetmeid, lisatakse 5334 eurot.

Kutsevaliku õppekava õpilase puhul ei lähtuta rahastamisel §-s 4 lõigetes 4 ja 5 esitatud tugimeetme liikide kohta sätestatud erisustest.

(2)Kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks
  1. aastal jagatakse lõike 2 põhjal leitud tegevustoetuse baasrahastuse ning kutsevaliku õppekava õpilastele arvestatud õppetoetuse ja koolilõuna toetuse summa 12-ga ja saadud jagatis korrutatakse 8-ga. §
  2. Määruse kehtetuks tunnistamine () Haridus- ja teadusministri
  3. augusti
  4. aasta määrus nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. §
  5. Määruse jõustumine () Määrus jõustub
  6. aasta
  7. jaanuaril. Kristina Kallas Minister Triin Laasi-Õige Kantsler Lisa Arvestamise alused

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.