Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
Millest see õigusakt räägib?
See määrus kehtestab Viljandi vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, nõuded ja kitsendused ning määrab muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotuse. Eesmärk on säilitada Viljandi vanalinna kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku tervikut ja selle eripära.
Kellele: Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis elavaid või tegutsevaid isikuid; Muinsuskaitseametit ja Viljandi Linnavalitsust.
Põhiandmed
- Riik
- Eesti
- Õigusvaldkond
- Maksuõigus
- Paragrahvid
- 13
- Allikas
- riigiteataja.ee
- Tekst alla laaditud
- Selgitus uuendatud
Mida see õigusakt reguleerib?
- Viljandi vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piire.
- Nõudeid ja kitsendusi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis.
- Muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotust.
- Koostööd muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel.
Keda see õigusakt puudutab?
- Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis elavaid või tegutsevaid isikuid.
- Muinsuskaitseametit ja Viljandi Linnavalitsust.
Millised on peamised punktid?
- Muinsuskaitsealal on keelatud teatud tegevused ilma Muinsuskaitseameti ja Viljandi Linnavalitsuse loata.
- Ehitades, konserveerides ja restaureerides tuleb arvestada ehitise ja muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.
- Muinsuskaitseala kaitsevööndis tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses ja tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
- Ehitise püstitamine muinsuskaitsealale on lubatud pärast Muinsuskaitseametilt ja Viljandi Linnavalitsuselt loa saamist, arvestades ajaloolise linnapildi taastamise vajadust.
Maksuõigus
8
Seaduse tekst
Seaduse tekst
Sisukord (13)
- § 1 Reguleerimisala
- § 2 Muinsuskaitse alla võtmise aeg
- § 3 Muinsuskaitseala piirid
- § 4 Muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid
- § 5 Muinsuskaitseala plaan
- § 6 Muinsuskaitseala eesmärk
- § 7 Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused
- § 8 Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused
- § 9 Nõuded muinsuskaitsealal tehtavatele töödele
- § 10 Ehitise püstitamine muinsuskaitsealal
- § 11 Muinsuskaitset korraldavad organid
- § 12 Koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobje
- § 13 Järelevalve
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 25.11.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 22.11.2016, 19 Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus Vastu võetud 17.06.2004 nr 219 RT I 2004, 50, 352 jõustumine 24.06.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.11.2016 - RT I, 22.11.2016, 9 - 25.11.2016 Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 15 lõigete 1 ja 2 alusel. [RT I, 22.11.2016, 9 - jõust. 25.11.2016]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Viljandi vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) ja selle kaitsevööndi piirid, muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ja muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus ning sätestatakse koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel.
§ 2Muinsuskaitse alla võtmise aeg
Viljandi vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91.
2. peatükk MUINSUSKAITSEALA JA SELLE KAITSEVÖÖNDI PIIRID, MUINSUSKAITSEALA EESMÄRK
§ 3Muinsuskaitseala piirid
(1)Muinsuskaitseala koosneb Valuoja suudmest lääne poole jäävast Huntaugu muinasasula alast ning ajaloolisest linnatuumikust koos ordulinnuse alaga ja neid ümbritsevast hilisema linnatuumiku alast koos Viljandi järveni laskuva nõlvaga.
(2)Muinsuskaitseala hõlmab ala, mis piirneb mõttelise joonega Valuoja Viljandi järve suubumise kohast 255 m lääne suunas ja pöördub seal täisnurga all põhja suunas kuni lõikumiseni Huntaugu tänavaga, sellest lõikumiskohast kulgeb piir mööda mõttelist joont kuni Hariduse tänava ja Valuoja lõikumiseni, mööda Hariduse tänavat kuni Vaksali tänavani, mööda Vaksali tänavat kuni Kaalu tänavani, mööda Kaalu tänavat kuni Turu tänavani, mööda Turu tänavat kuni Tallinna tänavani, mööda Tallinna tänavat kuni C. R. Jakobsoni tänavani, mööda C. R. Jakobsoni tänavat kuni Koidu tänavani, mööda Koidu tänavat kuni Posti tänavani, mööda Posti tänavat kuni Mäe tänavani, mööda Mäe tänavat kuni Tartu tänavani, mööda Tartu tänavat kuni Aasa tänavani, mööda Aasa tänava mõttelist pikendust kuni lõikumiseni Viljandi järve kaldajoonega ja mööda Viljandi järve kaldajoont kuni Valuoja suudmeni.
§ 4Muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid
Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad Kaalu tänava mõttelise pikendusega Turu tänavast C. R. Jakobsoni tänavani, C. R. Jakobsoni tänavaga kuni Savi tänavani, Savi tänavaga kuni Uku tänavani, Uku tänavaga kuni Tallinna tänavani, Tallinna tänavaga kuni Uue tänavani, Uue tänavaga kuni Tartu tänavani, Tartu tänavaga kuni ristumiseni Uueveski ojaga ja Uueveski ojaga selle Tartu tänavaga ristumise kohast kuni Viljandi järve kaldajooneni.
§ 5Muinsuskaitseala plaan
(1)Muinsuskaitseala ning muinsuskaitseala kaitsevööndi territoorium ja piirid on fikseeritud muinsuskaitseala plaanil (edaspidi plaan)^1 . Muinsuskaitseala piiriks on plaanil muinsuskaitseala piirina tähistatud tänavate muinsuskaitsealast kaugemale jäävate tänavaäärsete hoonete esiseinad või nende mõttelised pikendused kohtades, kus tänavaäärsed hooned puuduvad. Lõikudes, kus piir kulgeb mööda veekogu, on piiriks veekogu muinsuskaitseala-poolne kaldajoon.
(2)Plaani ja §-des 3 ja 4 sätestatu vastuolu korral juhindutakse plaanil fikseeritud muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi territooriumist ja piiridest.
§ 6Muinsuskaitseala eesmärk
(1)Muinsuskaitseala eesmärk on muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja muinsuskaitsealale avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine.
(2)Kaitse eesmärgid, millest juhindutakse muinsuskaitsealal, on:
1)ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elementide (tänavaruumid, väljakud, ordulinnuse varemed, linnamüüri säilinud lõigud ja linnuse ning linna vallikraavid, pargid ja puiesteed jms) säilitamine ja linnaruumi hävinud oluliste osade taastamine;
2)ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutis jms) järgimine ehitiste hooldamisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja remontimisel;
3)ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, stiililise ja ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi, perspektiivvaadete ja muu vanalinnale iseloomuliku järgimine ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurde-, peale- või allaehitamise teel;
4)muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine;
5)ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine;
6)arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine;
7)muinasasustusega seotud maastikuelementide ning väärtuslike loodusobjektide ja haljasalade säilitamine;
8)kultuurkihist leitud ja säilitamist väärivate ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide eksponeerimine;
9)vanalinna ja selle elementide tekke- ja arengulugu käsitlevate teaduslike uuringute jätkamine ja süvendamine;
10)ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste (kuurid, garaažid, trafoalajaamad jne) lammutamine või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine;
11)ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste (piirdeaiad, telefonikabiinid, laternapostid jne) ja muude objektide (reklaamistendid, skulptuurid, tehnovõrkude maapealsed elemendid jne) püstitamise vältimine või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine.
3. peatükk MUINSUSKAITSEALAL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS KEHTIVAD NÕUDED JA KITSENDUSED
§ 7Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused
(1)Muinsuskaitseameti ja Viljandi Linnavalitsuse loata on muinsuskaitsealal keelatud «Muinsuskaitseseaduse» §-s 24 sätestatud tegevused.
(2)Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.
§ 8Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused
(1)Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas, vanalinnasuunalistelt tänavatelt ja Viljandi järvelt.
(2)Muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud:
1)püstitada välismõõtmete tõttu muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaid või olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi;
2)püstitada muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivaid ehitisi;
3)püstitada olulistele vaatesuundadele vanalinnale avanevaid vaateid katvaid või oluliselt varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone.
§ 9Nõuded muinsuskaitsealal tehtavatele töödele
(1)Muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all «Muinsuskaitseseaduse» §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras.
(2)Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.
(3)Kui muinsuskaitsealal tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja Viljandi Linnavalitsusele.
§ 10Ehitise püstitamine muinsuskaitsealal
(1)Ehitise püstitamise all mõistetakse ehitise püstitamist «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) tähenduses.
(2)Ehitise püstitamine muinsuskaitsealale on lubatud pärast Muinsuskaitseametilt ja Viljandi Linnavalitsuselt loa saamist.
(3)Ehitise püstitamise loa andmise otsustamisel lähtub Muinsuskaitseamet järgmisest:
1)Teises maailmasõjas hävinud, Viljandi linnale ainuomaste tänavate võrgustiku, väljakute ja tähtsamatele ehitistele avanevate vaadete taastamise vajadusest kohtades, kus seda ei takista sõjajärgne uushoonestus;
2)Teise maailmasõja järgse hoonestuse ja säilinud ajaloolise hoonestuse linnaruumilise koosmõju parandamise vajadusest sõjas hävinud hoonestusest tekkinud vabadel aladel;
3)Teise maailmasõja eelse tänavaäärse ehitusjoone järgimisest kohtades, kus puuduvad Teise maailmasõja järgsed ehitised;
4)tänavaäärsete ehitiste püstitamisest ehitusmahult ja välismõõtmetelt võimalikult sarnastena samas kohas asunud ning Teises maailmasõjas hävinud hoonetega;
5)Viljandi vanalinnale ajalooliselt mitteomaste, mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid haaravate suurte ehitiskomplekside vältimisest.
4. peatükk MUINSUSKAITSET KORRALDAVATE ORGANITE TÖÖJAOTUS JA KOOSTÖÖ NING JÄRELEVALVE MUINSUSKAITSEALA KAITSE KORRALDAMISEL
§ 11Muinsuskaitset korraldavad organid
Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Viljandi Linnavalitsus vastavalt «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud pädevusele.
§ 12Koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel
Muinsuskaitsealal asuvate kaitstavate loodusobjektide kaitset ja muinsuskaitseala kaitset korraldavad koostöös kaitstavate loodusobjektide valitseja ja muinsuskaitset korraldavad organid.
§ 13Järelevalve
Riiklikku järelevalvet muinsuskaitseala üle teostab Muinsuskaitseamet.
1 Muinsuskaitseala plaaniga saab tutvuda Viljandi Linnavalitsuses ja Muinsuskaitseametis.