Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord

Väljaandja: Kehtna Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.01.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 04.01.2024, 18 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord Vastu võetud 19.12.2023 nr 38 Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 131 lõike 21 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (edaspidi ühiselt nimetatud rajatised) väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimist Kehtna valla (edaspidi vald) ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel. (2) Rajatised määruse mõttes on avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed, haljastus, välisvalgustus, tehnorajatised, kuid ka muud planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud rajatised. § 2. Rajatiste väljaehitamise juhud, halduslepingu sõlmimine (1) Huvitatud isikul tekib rajatiste väljaehitamise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning valla arengukava, eelarvestrateegia või eelarve ei näe detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ette. (2) Vallal on õigus kaaluda detailplaneeringu menetluse alustamist või jätkamist, kui huvitatud isikul ei teki rajatiste väljaehitamise kohustust ja rajatiste rajamist ei ole ette nähtud valla arengukavas, eelarvestrateegias või eelarves, kuid detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on majanduslikult kahjulik. (3) Lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamiseks sõlmivad huvitatud isik ja vald planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingu, milles on toodud vähemalt planeerimisseaduse § 131 lõikes 5 sätestatud asjaolud. (4) Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu vastuvõtmist kehtestamise otsuse tegemise ajaks. (5) Põhjendatud juhul võib halduslepingus näha ette detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise etappide kaupa. (6) Vallal on õigus keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le ehitus- või kasutusloa andmisest, kui huvitatud isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata. § 3. Rajatiste väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord ja tagatised (1) Huvitatud isik on kohustatud ehitama omal kulul välja kõik detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud otstarbekohaselt kasutatavad ja toimivad rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Vald võib kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalise kandmise juhul, kui niisugused kulutused on ette nähtud eelarvestrateegiaga või jooksva aasta eelarvega vajalikes suurustes ja tähtaegades ning tegevused lähtuvad valla huvidest. (3) Huvitatud isikul ei ole õigus nõuda vallalt tasu rajatiste väljaehitamise eest. (4) Vallal on õigus huvitatud isikult nõuda enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist rajatiste väljaehitamise kohustuse tagamiseks detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste kinnistusregistri registriosa IV jakku esimesele järjekohale hüpoteegi seadmist valla kasuks. Hüpoteegi summa vastab üldjuhul detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste 1,3-kordsele eeldatavale kogumaksumusele. Eeldatavate kulude arvutamisel juhindutakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatust. (5) Vallal on õigus nõuda huvitatud isikult enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist valla kasuks kinnistusregistri III jakku esimesele vabale järjekorrale isikliku kasutusõiguse hoidumisservituudina seadmist, mille sisuks on kinnistu omaniku kohustus mitte alustada või lubada detailplaneeringu ala kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni vastava kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad rajatised ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised. (6) Kui kõik halduslepinguga võetud hoidumisservituudi ja hüpoteegi kustutamise eelduseks olevad kohustused ja tingimused on nõuetekohaselt täidetud, on vallal kohustus anda nõusolek vastava hoidumisservituudi või hüpoteegi kustutamiseks sellesisulise nõude saamisest nelja nädala jooksul. Enne vastava nõusoleku andmist kontrollib vald kohustuste nõuetekohast täitmist. § 4. Rajatiste väljaehitamise rahastamisega seotud kulude arvutamise kord (1) Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud ja proportsionaalsus lepitakse kokku halduslepingu sõlmimisel. (2) Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse lähtuvalt huvitatud isiku poolt vallale esitatud hinnapakkumisest, mis kajastavad väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui vallal tekib kahtlus hinnapakkumises toodu õigsuses, on vallal õigus huvitatud isikult nõuda vähemalt ühe täiendava hinnapakkumise esitamist. (3) Juhul, kui huvitatud isik ei esita rajatiste maksumuse osas omapoolseid hinnapakkumisi, lähtub vald rajatiste ühiku hinna arvutamisel valla poolt sarnaste rajatiste ehitamiseks varasemalt läbiviidud riigihangete ligikaudsest maksumusest. (4) Eelarvestusega seotud kulud tasub huvitatud isik. (5) Kui üheks osapooleks rajatiste väljaehitamisel on vald, hangitakse vajalike ehitustööde maksumus valla poolt riigihangete seaduse ja Kehtna valla õigusaktide alusel. (6) Mistahes juhul huvitatud isiku kohustuste ülekandumisel vallale jagab vald rajatiste väljaehitamise kulud detailplaneeringuala kruntide omanike vahel proportsionaalselt vastavalt krundile määratud maksimaalse hoonete ehitisealuse pinna suurusele. § 5. Määruse rakendamine ja jõustumine (1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud kehtivad nendes kokku lepitud tingimustel kehtivuse lõpuni. (2) Enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtestatud detailplaneeringutele, millel ei ole sõlmitud halduslepingut, ei kohusta käesolev määrus lepingut sõlmima. (3) Määruse jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Katrin Anto volikogu esimees