Müügileping (vallasasi)
Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ja selle omandi ning ostja maksma ostuhinna ja asja vastu võtma (VÕS § 208). Ettevõtjate ja eraisikute vaheline müük on suures osas poolte kokkuleppe asi, kuid tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest (VÕS § 218 lg 2), ja seda vastutust ei saa lepinguga piirata. Asja juhusliku hävimise riisiko läheb ostjale üldjuhul üle asja üleandmisega (VÕS § 214). Näidis sobib vallasasja, näiteks auto, mööbli või tehnika müügiks; kinnisasja müügileping tuleb sõlmida notariaalselt.
Müügileping (vallasasi)
MÜÜGILEPING (NÄIDIS)
1. POOLED
Müüja: [nimi/ärinimi], [isiku-/registrikood], [aadress], [kontakt].
Ostja: [nimi/ärinimi], [isiku-/registrikood], [aadress], [kontakt].
2. MÜÜGIESE
Ese: [kirjeldus, mark, mudel, seeria-/registreerimisnumber, seisukord]. Teadaolevad puudused: [märgi]. Müüja kinnitab, et ese on tema omand ja vaba kolmandate isikute õigustest, kui ei ole märgitud teisiti.
3. HIND JA TASUMINE
Ostuhind: [summa] eurot. Ostja tasub hinna [ühekordselt / osamaksetena] hiljemalt [kuupäev] müüja arvelduskontole [IBAN] või sularahas üleandmisel.
4. ÜLEANDMINE
Ese antakse ostjale üle [kuupäev] aadressil [koht]. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.
5. VASTUTUS PUUDUSTE EEST
Müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest võlaõigusseaduses sätestatud korras. Tarbijast ostja õigusi ei või kokkuleppega piirata seadusest ebasoodsamalt.
6. MUUD TINGIMUSED
[nt garantii, tarvikud, dokumendid, üleandmisakt].
7. ALLKIRJAD
Koht ja kuupäev: [koht], [kuupäev]
Müüja: _____________________ Ostja: _____________________
Õiguslik alus
Korduma kippuvad küsimused
Kas auto või muu vallasasja müügilepingu võib sõlmida suuliselt?
Võib. Vallasasja müügilepingule seadus vorminõuet ei sea, kuid kirjalik leping koos üleandmisaktiga on vaidluse korral parim tõend hinnast, asja seisukorrast ja teadaolevatest puudustest. Kinnisasja müügileping peab olema notariaalselt tõestatud.
Mida saab ostja teha, kui asjal on puudus?
Ostja võib nõuda asja parandamist või asendamist, alandada hinda, lepingust taganeda või nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 218 ja õiguskaitsevahendite üldsätted). Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (VÕS § 220); tarbija puhul loetakse õigeaegseks teatamist kahe kuu jooksul.
Kas eraisikute vahelises müügis saab vastutuse puuduste eest välistada?
Kui ostja ei ole tarbija, kes ostab ettevõtjalt, võib vastutust kokkuleppel piirata, näiteks müüa asja „nagu on“. Vastutust ei saa aga piirata puuduse osas, mida müüja teadis või pidi teadma ja millest ta ostjale ei teatanud. Tarbijalemüügis on ostja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised.
Millal läheb riisiko ostjale üle?
Üldjuhul asja üleandmisel (VÕS § 214). Kui asi hävib pärast üleandmist ilma müüja süüta, peab ostja hinna siiski tasuma. Kui asi hävib enne üleandmist, ostja maksma ei pea.