VÕS § 208 – Müügilepingu mõiste

Võlaõigusseadus (VÕS) · 2. osa VÕÕRANDAMISLEPINGUD › 11. peatükk MÜÜGILEPING › 1. jagu Üldsätted

Lühidalt

Säte määratleb müügilepingu: müüja annab ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ja võimaldab omandi ülemineku, ostja tasub ostuhinna ning võtab asja vastu. Sätteid kohaldatakse ka valmistatava asja tellimislepingutele, välja arvatud kui tellija ise andis olulise osa materjalist, ning mitte, kui suurem osa kohustustest seisneb töö või teenuse osutamises. Vastavalt kohaldatakse neid ka õiguse, energia, vee ja soojuse müügile. Tarbijalemüük on vallasasja müük tarbijale ettevõtja poolt, kusjuures valmistatava asja puhul kehtivad erisused ka siis, kui tarbija andis materjali või suurem osa kohustustest on töö tegemine. Kahtluse korral eeldatakse, et asjaga seotud digitaalne sisu või teenus kuulub müügilepingu alla.

Arusaadav kokkuvõte. Õiguslikult siduv on üksnes sätte tekst.

(1)Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

(2)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.

(3)Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.

(4)Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.

(5)Kui müüja kohustub tarbijale üle andma valmistatava vallasasja, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut ka juhul, kui tarbija andis ettevõtjale olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist või kui suurem osa ettevõtja kohustustest seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kui müüja kohustub tarbijale valmistama individuaaltunnustega vallasasja, kohaldatakse täiendavalt käesoleva seaduse §-s 639, § 641 lõikes 3 ning §-des 652, 653 ja 655 sätestatut selle erisusega, et juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb tarbijale üle vastavalt §-s 214 sätestatule.

[RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

(6)Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka digitaalsele sisule või digitaalsele teenusele, mis sisaldub asjas või on sellega ühendatud käesoleva seaduse § 14^2 lõike 3 tähenduses ning mis antakse koos asjaga üle tarbijalemüügi lepingu alusel, olenemata sellest, kas digitaalse sisu üleandjaks või digitaalse teenuse osutajaks on müüja või kolmas isik. Kahtluse korral, kas asjas sisalduva või sellega ühendatud digitaalse sisu üleandmine või digitaalse teenuse osutamine on müügilepingu osa, eeldatakse, et kõnealune sisu või teenus on müügilepinguga hõlmatud.

[RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

Ametlik allikas: riigiteataja.ee · Seis: 2026-06-17 · Seaduse terviktekst · Sisukord