Elektroonilise side seadus

Lühidalt

See seadus loob tingimused elektroonilise side arenguks, soodustades võrkude ja teenuste arengut ning kaitstes teenuse kasutajate huve. See reguleerib elektroonilise side võrke ja teenuseid, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamist ning raadioseadmeid.

Mida see reguleerib

Nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele.
Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks.
Raadioside pidamine, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamine ning raadioseadmed.
Riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus rikkumiste eest.

Keda see puudutab

Elektroonilise side ettevõtjaid (sideettevõtjaid), kes osutavad elektroonilise side teenuseid.
Elektroonilise side teenuse kasutajaid (sideteenuse kasutajaid) ja lõppkasutajaid.

Peamised punktid

Seaduse eesmärk on soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut ning tagada kasutajate huvide kaitse.
Seadus ei laiene infoühiskonna teenusele, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
Elektroonilise side teenus on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb peamiselt signaalide edastamises.
Elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist erinevate vahenditega, näiteks kaabli, raadio või optiliste vahenditega.

Seaduse tekst

Obsah (22)

§ 11 § 9 § 8 § 14 § 13 § 15 § 30 § 38 § 32 § 34 § 29 § 36 § 49 § 43 § 46 § 44 § 48 § 54 § 45 § 47 § 56 § 50

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 30.12.2025, 18 Elektroonilise side seadus1 Vastu võetud 08.12.20

eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.

(2)Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele, elektrooniliste kontaktandmete otseturustuseks kasutamisele, raadioside pidamisele, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamisele ja raadioseadmele ning riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus nende nõuete rikkumise eest. [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

(3)Käesolev seadus ei laiene infoühiskonna teenusele infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

(4)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi.

(5)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] §

Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) alamkliendiliin on fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja vahejaotuspunkti vaheline füüsiline ühendus; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 2) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 3) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 4) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 4^1) elektromagnetiline ühilduvus on raadioseadme võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata elektromagnetilisi häireid teisele selles keskkonnas asuvale seadmele; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 4^2) ebaõnnestunud kõne on juhtum, mille korral ühendus loodi, kuid sellele ei vastatud või ühendust ei tekkinud elektroonilise side võrgu halduse tõttu; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 5) elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust; 6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 7) elektroonilise side teenuse kasutaja (edaspidi sideteenuse kasutaja) on isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust; 8) elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks; 8^1) elektroonilised kontaktandmed on andmed, mis võimaldavad elektroonilise side võrgu kaudu edastada isikule teavet, sealhulgas faksi, elektronposti või lühi- ja multimeediasõnumiga; [RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010] 8^2) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mittemobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha kohta; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 8^3) hädaabiühendus on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 8^4) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega võimaldatakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 9) iseplaneeritav raadiosagedusala on raadiosagedusala, mille kasutamist korraldab raadiosageduste kasutaja ise, vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele; 9^1) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 9^2) jagatud juurdepääs kliendiliinile on sideettevõtja juurdepääs teise sideettevõtja kliendiliinile või alamkliendiliinile, millega võimaldatakse kasutada vastavat elektroonilise side võrgu taristu mahtu osaliselt; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 10) jälgimisseade on jälitus- või julgeolekuasutuse poolt kasutatav tehniliste vahendite süsteem sõnumi saladuse õiguse piiramiseks; 11) kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest; 12) kaabellevivõrk on elektroonilise side võrk, mis on loodud kaabelleviteenuse osutamiseks; 12^1) kasutajatunnus on personaalne tunnus, mis antakse kliendile Interneti-ühenduse või Interneti-teenuse kasutamise eesmärgil; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 13) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 14) kliendiliin (local loop) on fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 14^1) kliendi identifitseerimismoodul (Subscriber Identity Module) on sideettevõtja poolt kliendi kasutusse antud andmekandja, mis võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu terminalseadme vahendusel kasutada üldkasutatavat elektroonilise side teenust; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 15) klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga; 16) koostalitlusvõime on vastastikku seotud üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja nende vahendusel osutatavate samalaadsete üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste või nende osade tehniline ja loogiline ühildatavus; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 17) kõne on isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 18) kõne algatamine on kõne edastamine üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktist sidumispunkti; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 18^1) kõnekatse on kõne juhtum, mille korral ühendust ei loodud; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 19) kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 20) kõne transiit on kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel; 20^1) kärjetunnus (Cell ID) on tunnus, mis näitab millisest tugijaamast mobiiltelefoniteenus algatati või millises tugijaamas lõpetati; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 21) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 22) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 23) liides on kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda laadi omadustega; 24) liin on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga; 25) liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses; [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015] 26) liitumisleping on üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks lõppkasutajale, mille sisuks on üldkasutatava elektroonilise side võrguga vajaliku ühenduse loomine ja selle säilitamine; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 27) lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust; 28) läbivühendatavus on lõppkasutajate vaheline ühendatavus; 29) lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas Häirekeskuse lihtsustatud valimiseks; [RT I, 02.10.2025, 2 - jõust. 12.10.2025] 30) lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks; 30^1) masinatevahelise side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 31) mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel; 32) mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 32^1) multiplekser on seade, mille abil muudetakse meedia- või andmesideteenus ühtseks digitaalseks andmevooks, mis edastatakse raadiosaateseadmesse; [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] 32^2) multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik muudab meedia- või andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks ja edastab selle raadiosaateseadmete kaudu; [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] 33) number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks; 34) numbri liikuvus on kliendi võimalus säilitada liitumislepingu alusel tema kasutusse antud number, kui ta vahetab üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajat või sideteenuse kasutamise geograafilist asukohta; 34^1) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 34^2) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 35) numeratsioon on numeratsiooniplaaniga määratud numbrid, lühinumbrid, teenusnumbrid, tunnuskoodid ja prefiksid; 36) prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist; 37) püsiliin on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kahe punkti vahel signaalide mittekommuteeritavat edastamist võimaldav ühendus; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 38) püsiliiniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb kliendile püsiliini kasutada andmises; 39) raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist; [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] 39^1) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 39^2) raadioliides on raadiosageduse kasutuse suhtes kohaldatav tehniline norm; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 40) raadiosaateseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide edastamiseks; 41) raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedustel kuni 3000 GHz; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 42) raadiosagedusala on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavates raadioeeskirjades ning Eesti raadiosagedusplaanis kindlaks kasutusotstarbeks määratud raadiosagedusvahemik; 43) raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning mis on kindlaks määratud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ning ribalaiusega või ülemise ja alumise piirsagedusega; 43^1) raadiosageduste ühiskasutus on kokkulepitud korras kahe või enama isiku juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 44) raadioseade on elektriline või elektrooniline seade, mis kiirgab või võtab raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi, ja elektriline või elektrooniline seade, millele on lisatud tarvik, et kiirata või võtta raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 44^1) raadioseadme kasutusele võtmine on raadioseadme Euroopa Liidus esmakordne kasutamine lõppkasutajate poolt; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 44^2) raadioseadmeklass on iseloomulike ja ühetaoliste kindlaksmääratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega piiritletud raadioseade ja raadioliides, mille jaoks see raadioseade on mõeldud; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 45) raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet; 45^1) raadiotuvastus on objekti asukoha, kiiruse või muude näitajate kindlaksmääramine või nende näitajatega seotud teabe hankimine raadiosageduse leviomadusi kasutades; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 46) raadiovastuvõtuseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide vastuvõtuks; 46^1) rändlusteenus on elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 46^2) rahvusvaheline mobiilside terminalseadme kood (edaspidi terminalseadme identifitseerimiskood) on unikaalne elektrooniline mobiiltelefonivõrgu terminalseadme kood, mis sisaldab informatsiooni seadme valmistaja, mudeli ja seerianumbri kohta; [RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009] 46^3) ringhäälinguvõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis on loodud meediateenuse osutamiseks; [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] 47) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 47^1) seotud teenus on elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenuse osutamisega seotud teenus, mis võimaldab või toetab elektroonilise side teenuste osutamist nimetatud võrgu või teenuse kaudu. Seotud teenus on muu hulgas numbri transleerimine, tingimusjuurdepääsu süsteem ja elektrooniline programmijuht ning identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 47^2) seotud vahend on seotud teenused, füüsilised taristud ja muud vahendid või elemendid, mis on seotud elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenusega ja mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha. Seotud vahend on muu hulgas ehitis või ehitise sissepääs, hoonesisene juhtmestik, antenn, torn ja muu tugikonstruktsioon, kaablikanal, juhtmetoru, mast, pääseluuk ja kaablikapp; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 48) sideteenuse osutamise piiramine on seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata; 49) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 50) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 51) sidumisliin on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti; 52) sidumispunkt on üldkasutatava elektroonilise side võrgu punkt, mille kaudu toimub üldkasutatavate elektroonilise side võrkude sidumine ning tagatakse üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja osutatavate sideteenuste koostalitlusvõime; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 52^1) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 53) sõnum on edastaja ja vastuvõtja vaheline üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu liikuv signaalide kogum; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 54) taipvõrguteenus on teenus, mille toimimist juhitakse telefonijaamaga ühendatud arvutisüsteemi kaudu; 55) tarbija on füüsilisest isikust lõppkasutaja, kes valdavalt ei kasuta elektroonilise side teenust oma majandus- või kutsetegevuses; 56) [kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] 57) telefonijaam on tehniliste vahendite kogum, mis võimaldab kõnede kommuteerimist; 58) telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ning vastuvõtmist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 59) telefonivõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks ja mis võimaldab kõnede tegemist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 60) terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja modem; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 61) tingimusjuurdepääs on tehniliste vahendite kogum või autentimissüsteem, mille abil võimaldatakse raadio- või televisiooniteenuste kasutamist üksnes pärast teatud toiminguid, mis kohustavad teenuse tellijat teenuse eest tasuma; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 62) tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 62^1) täielik juurdepääs kliendiliinile on sideettevõtja juurdepääs teise sideettevõtja kliendiliinile või alamkliendiliinile, millega võimaldatakse kasutada vastavat elektroonilise side võrgu taristut täies mahus; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 63) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 64) virtuaalvõrguteenus on sideettevõtja poolt osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis põhineb teisele sideettevõtjale kuuluvas üldkasutatavas elektroonilise side võrgus loodaval näival ühendusel või vahendil; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 65) [kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 66) võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele; 66^1) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 66^2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 67) ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht; 68) üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel; 69) üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping (edaspidi sideteenuse leping) on leping, mille alusel sideettevõtja osutab kliendile sideteenust; 70) üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 71) üldkasutatav elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk) on võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust, mis võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
peatükk TURULE SISENEMINE §
Sideteenuse osutamise alustamine ja sideteenuse turul tegutsemise tingimused

(1)Igal isikul on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist vastavalt

paragrahvis 4 sätestatule. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(3)Kui sideteenuse osutamine eeldab raadiosageduste kasutamist sagedusloa alusel või numeratsiooni kasutamist numbriloa alusel, peab isikul olema sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kooskõlas

§-s 11 sätestatuga või numbriluba numeratsiooni kasutamiseks kooskõlas

§-s 33 sätestatuga. § 4. Teatamiskohustus

(1)Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks peab esitama majandustegevusteate. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(2)Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldus ja tegevuse geograafiline piirkond ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolu korral. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(3)Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014, lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist]

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet). [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] §

Andmete muutumisest ja tegevuse lõpetamisest teatamine [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
peatükk RAADIOSAGEDUSTE HALDAMINE JA KASUTAMINE [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] §
Raadiosagedushaldus

(1)Käesolevas peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise ning raadioside pidamise nõuded.

(2)Raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk on tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne, läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärk saavutatakse muu hulgas Eesti raadiosageduste kasutamise harmoneerimise kaudu Euroopa Liidu omaga. § 7. Raadiosageduste kasutamise põhimõtted Raadiosagedusi kasutatakse: 1) sagedusloa alusel

§-des 11–19 sätestatud korras, 2) sagedusloata, juhindudes

§-s 20 sätestatust või 3) riigikaitselisel otstarbel, juhindudes

§-s 21 sätestatust. § 8. Raadiosageduste haldamine

(1)Raadiosagedusi haldavad Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Raadiosageduste haldamine seisneb raadiosagedusalade rahvusvahelises ja riigisiseses planeerimises, raadiosageduste koordineerimises ja kasutamise korraldamises, raadiosageduste kasutamisega seotud õiguste ja tingimuste kohta teabe avaldamises ja ajakohastamises ning järelevalve teostamises vastavuses rahvusvaheliste lepingute, Euroopa Liidu õiguse ja

ga. Raadiosagedusi hallatakse objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse Eesti ja Euroopa Liidu majanduslikke, julgeoleku-, rahvastiku tervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]

(3)Raadiosageduste haldamisel tuleb järgida vajadust saavutada raadiosageduste kasutamise ühtlustamine Euroopa Liidus.

(4)Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni raadiosagedushaldust puudutavaid soovitusi. Kui Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei võta nimetatud soovitusi arvesse, teavitavad nad sellest Euroopa Komisjoni, lisades soovituse arvestamata jätmise põhjenduse. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 9. Eesti raadiosagedusplaan

(1)Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eestis. Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas päästetöö, ohutuse ning riigikaitse eesmärgil kasutatavad raadiosagedused, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korralduse.

(2)Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad, sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse võib anda üle

§-s 17 sätestatud korras.

(3)Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4)Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi, raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse või raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil.

(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustuvad neid õigusi piiravad sätted pärast kahe aasta möödumist määruse avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.

(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel.

(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku selle muutmiseks, kui: 1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng; 2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või 3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 9^1. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss

(1)Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutamise õigus avaliku konkursi korras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister: 1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse; 2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse, arvestades

§ 11lõikes 1^1 nimetatud eesmärke; 3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused.

(2)Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile sideettevõtjat: 1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 2) kelle kohta esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja ise või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada riigi julgeolekut.

(4)Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks nõuded sideettevõtja majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsepädevusele.

(5)Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena: 1) sidevõrgu tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama; 2) katvuse ja investeerimise kohustuse; 3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja; 4) sidevõrgu ühiskasutuse.

(6)Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa: 1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot; 2) konkursil osalemise eest tagatisraha.

(7)Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana. Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse

§ 11lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

(8)Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ega tohi olla suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast konkursi võitja selgumist tagatisraha tagastatakse. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 9^2. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tingimuste kooskõlastamine Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga

(1)Enne

§ 9

^1 lõikes 1 nimetatud õigusakti kehtestamist teavitab Justiits- ja Digiministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.

(2)

§ 9

^1 lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Justiits- ja Digiministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ning Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 9^3. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad

(1)

§ 9

lõikes 3 ja § 9^1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide andmisel arvestab valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja anda hiljemalt 30 kuud pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme võtmist.

(2)Valdkonna eest vastutav minister võib jätta

§ 9

lõikes 3 nimetatud määruse vastuvõtmisel arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja, kui see on vajalik: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) vääramatu jõu tõttu; 3) raadiosageduste kasutamise koordineerimiseks kolmandate riikidega.

(3)Valdkonna eest vastutav minister võib

§ 9

lõikes 3 nimetatud määruses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib vajadus: 1) koordineerida raadiosageduste kasutamist teise Euroopa Liidu liikmesriigiga; 2) ümber planeerida olemasolev sageduskasutus.

(4)Justiits- ja Digiministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud juhtudel tähtaja edasilükkamisest ning selle põhjusest Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 10. Eesti raadiosagedusplaani muutmine [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 11. Raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel

(1)[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (1^1) Raadiosageduste kasutamist reguleeritakse sageduslubadega, kui see on vajalik: [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 1) raadiohäirete vältimiseks; 2) sideteenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks; 3) raadiosageduste efektiivse kasutamise tagamiseks; 3^1) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 3^2) raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 3^3) riigi julgeoleku tagamiseks; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 4)

§ 8lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

(2)Sagedusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks

tähenduses on ka vee- või õhusõiduki raadioluba ja amatöörraadiojaama tööluba. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Sagedusluba kehtib kuni üks aasta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud sagedusload.

(4)Sagedusloaga kehtestatakse järgmised tingimused ja nõuded: 1) tehnoloogia määratlus, mille jaoks raadiosageduste kasutamise õigus on antud; 2) raadiosageduste kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht, 3) raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuded; 4) tehnilised tingimused raadiosageduste kasutamiseks; 5) tehnilised tingimused raadiohäirete vältimiseks; 6) rahvusvahelisest lepingust tulenevad nõuded; 7) inimese tervise ja keskkonna kaitset puudutavad nõuded; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008] 8) raadiosageduste ühiskasutamise nõuded. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] (4^1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seab sagedusloa tingimuseks kohustuse kasutada sidevõrgus üksnes sellist riist- ja tarkvara, mille suhtes on

§-s 87^3 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teavitamiskohustus täidetud või mille kohta on antud kasutusluba. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(5)[Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

(6)Raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vee- või õhusõiduki omanikule rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava vee- või õhusõiduki raadioloa kehtivusega kuni kolm aastat. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(7)Raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbeks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava amatöörraadiojaama tööloa kehtivusega kuni viis aastat. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

(8)Sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosaateseadme kasutamiseks raadiovõrgus. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 12. Sagedusloa taotlemine

(1)Sagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022] 1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood, sidevahendite numbrid ja e-posti aadress; 2) taotletav raadiosagedus või sagedusala; 3) raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk; 4) raadiosageduse või sagedusala kasutamise tehnilised tingimused; 5) raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või -koht; 6) raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa taotluse vormi oma veebilehel. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada raadioteenuse osutamise tegevusluba või kirjalik kokkulepe raadioteenuse osutamise tegevusluba omava raadioteenuse osutajaga tema programmi edastamiseks, kui nimetatud luba ei ole antud sagedusloa taotlejale. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

(4)[Kehtetu - RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] § 13. Sagedusloa taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab sagedusloa: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) kuue nädala jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine ei vaja rahvusvahelist koordineerimist; 2) kaheksa kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist või 3)

§ 9^1 lõikes 1 nimetatud korras või §-s 19 sätestatud korras. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(2)Kui raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped sätestavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 erinevad tähtajad, kohaldatakse nimetatud kokkulepetes määratud tähtaegu.

(3)Enne sagedusloa andmist lennuliikluse teenindamiseks raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete abil või teiste raadiosideteenistuste kasutamiseks selles sagedusalas, kui selline kasutus võib mõjutada lennuohutust, kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization – ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] (3^1) Enne sagedusloa andmist või selle tingimuste muutmist kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Terviseametiga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3^2 sätestatud juhtudel. [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] (3^2) Terviseameti kooskõlastust ei vaja järgmised sagedusloa tingimused: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) vee- või õhusõiduki raadioloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused; 2) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused, kui raadiosaateseadmete efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W (20 dBW); [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 3) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused lähitoimeseadmetele; 4) raadiosagedusalas üle 1 GHz töötavate paiksete raadiosideliinide raadiosaateseadmete sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused; 5) sagedusloaga määratud kosmoseside maajaamade ja satelliitringhäälingu maajaamade raadiosageduste kasutamise tingimused; 6) sagedusloa tingimused, mis on määratud raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbel. [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008] (3^3) Sagedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, on kohustatud sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused kooskõlastama Terviseametiga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3^2 sätestatud juhtudel. [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] (3^4) Terviseamet jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 3^1 ja 3^3 sätestatud kooskõlastuse andmata, kui loa taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda. [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3^1 sätestatud sagedusloa tingimuste ning lõikes 3^3 nimetatud raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise korra ja lõikes 3 sätestatud koordinaatoriga kooskõlastatavad sagedusalad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sagedusloa taotlejat ühe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, taotluses esinevatest puudustest ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(6)Enne sagedusloa andmist teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa taotlejat

§ 11

lõike 4 alusel kehtestatud piirangutest koos nende rakendamise põhjendustega ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(7)Sagedusloa saamiseks on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teavitamist. Sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu laekumist. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(8)Sagedusloa omaniku kirjalikul nõudmisel väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates taotlejale kirjaliku kinnituse temale sagedusloaga antud õigustest ja kohustustest raadiosageduste kasutamisel. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(9)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa andmise otsuse ja sagedusloa tingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul sagedusloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(10)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis ei avalikustata amatöörraadiojaama ning füüsilise isiku vee- või õhusõiduki sagedusloa andmise otsust ja sagedusloa tingimusi. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022] § 14. Sagedusloa andmisest keeldumine

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub sagedusloa andmisest, kui: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) taotleja on esitanud valeandmeid, 2) taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, 2^1) taotleja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liikme tegevus võib ohustada riigi julgeolekut; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 3) puudub vaba raadiosageduskanal, 4) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või raadiosageduste kasutamist reguleerivate õigusaktidega, 5) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest tulenevate tingimustega, [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 6) raadiosageduste kasutamine võib tekitada raadiohäireid, 7) raadiosageduste kasutamine võib häirida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve statsionaarsete seadmete tööd nende paiknemise piirkonnas, [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 8) raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne, 8^1) raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada hiljem kui kuus kuud taotluse esitamisest arvates, välja arvatud, kui raadiosagedusalade kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras, [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata või 10) riigilõiv on tasumata.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)[Kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud piirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister. § 15. Sagedusloa tingimuste muutmine

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad

§ 14

lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud alused või kui muudetakse sagedusloa väljaandmise eelduseks olnud raadioteenuse osutamise tegevusluba. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

(2)Sagedusloa tingimuste muutmise otsus jõustub kuue kuu möödumisel selle tegemise päevast, välja arvatud juhul, kui sagedusloa omanik avaldab soovi, et sagedusloa muutmise otsus jõustuks enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui sagedusloa muutmise alus tuleneb

§ 14

lõike 1 punktist 2, siis jõustub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa tingimuste muutmise kohta selle tegemise hetkel. Sagedusloa muutmine, mis on tingitud raadioteenuse osutamise tegevusloa muutmisest, jõustub raadioteenuse osutamise tegevusloa muutmise otsuses märgitud tähtpäeval. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

(3)Kui sagedusloa omanik esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ise elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa tingimuste muutmiseks, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tingimuste muutmise või muutmata jätmise

§ 13lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul, juhindudes § 14 sätetest.

Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa tingimuste muutmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022] § 16. Sagedusloa kehtivuse pikendamine ja pikendamisest keeldumine

(1)Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sagedusloa kehtivuse pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda sagedusloa pikendamisest, kui esineb

§ 14lõike 1 punktis 1, 2, 2^1 , 4, 5, 8 või 10 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alus. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa kehtivuse pikendamise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa kehtivuse pikendamisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 17. Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine

(1)Sagedusloa omanik võib osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule, kui vastavate raadiosageduste üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise õigus on sätestatud Eesti raadiosagedusplaanis. Raadiosageduste kasutamise õigust ei tohi üle anda ega kasutuslepingu alusel kasutamiseks anda sagedusloa puhul, millega antakse raadiosageduste kasutamise õigus ringhäälinguvõrgus.

(2)Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmiseks esitavad sagedusloa omanik ja isik, kellele raadiosageduse kasutamise õigus soovitakse üle anda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse. (2^1) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine käesoleva paragrahvi tähenduses on igasugune sagedusloa üleminek ühelt isikult teisele, sealjuures ettevõtjate ühinemise korral. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemisel juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

§-dest 13 ja 14.

(4)Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral peab kasutuslepingu alusel kasutamiseks andja selle eelnevalt kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

(5)Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral peab kasutuslepingu alusel kasutamiseks andja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kümme tööpäeva enne kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmist sellekohase kirjaliku teate.

(6)Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisel või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral jäävad sagedusloa tingimused kehtima, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei otsusta

§ 15lõike 1 alusel teisiti.

(7)Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral vastutab sagedusloaga määratud tingimuste täitmise eest sagedusloa omanik.

(8)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral kooskõlastada raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise Konkurentsiametiga. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmisest, kui see moonutab konkurentsi.

(9)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5 nimetatud teate vormid ja lõikes 5 sätestatud teates sisalduva informatsiooni oma veebilehel.

(10)Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 18. Sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1)Sagedusloa tingimuse rikkumise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui sagedusloa omanik ei ole kõrvaldanud sagedusloa tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas raadiosageduste kasutajat tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse esitamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab peatamise otsuse kehtetuks, kui sagedusloa omanik kõrvaldab rikkumise ühe kuu jooksul sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest arvates või sagedusloas ettenähtud tähtaja jooksul või kui sagedusloa omanik on lõpetanud sagedusloaga antud õiguste kasutamise, 2) sagedusloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud sagedusloa tingimusi, 3) pärast sagedusloa andmist selgub, et esinevad

§ 14

lõike 1 punktides 1–9 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alused, [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 4) raadiosageduste kasutamine on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja raadiosageduste kasutaja ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olevat asjaolu ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega või [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 5) sagedusloa andmise aluseks olnud raadioteenuse osutamise tegevusluba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

(4)Kui raadiosageduste kasutaja on lõpetanud talle sagedusloaga antud õiguste kasutamise, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kohe teatama. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise või sagedusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse raadiosageduste kasutajale kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 19. Enampakkumise korraldamine

(1)Kui sama raadiosageduse kasutamiseks on esitanud taotluse üheaegselt mitu isikut, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Enampakkumise toimumisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse sagedusluba, arvestades

§-s 13 sätestatut. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 20. Raadiosageduste kasutamine sagedusloata

(1)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kooskõlas raadiosageduste kasutamise eesmärkidega määrata raadiosageduste kasutamise võimalus

§-s 11 sätestatud sagedusloata, kehtestades raadiosageduste kasutamise tingimused kindlaks määratud raadiosageduste osas ning tehnilised nõuded, mis on vajalikud, et vältida raadiohäireid ning tagada seadmete koostoime ja avalikkuse kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosageduste sagedusloata kasutamise tingimused oma veebilehel. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud raadiosageduste kasutamise tingimusi, kui: 1) muutub Eesti raadiosagedusplaan, 2) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng, 3) see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või 4) see tuleneb teisest seadusest.

(4)

§-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muutmine ei piira raadiosageduste kasutajate olemasolevaid õigusi.

(5)Valdkonna eest vastutava ministri määrus, mis muudab raadiosageduste kasutamise tingimusi raadiosageduste kasutajate kehtivaid õigusi piirates, jõustub raadiosageduste kasutajate õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates. § 21. Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel

(1)Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja tehnilised nõuded kehtestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehniliste nõuete kehtestamisel lähtutakse: 1) Kaitseväe vajadustest raadiosagedusi kasutada; [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 2) rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas koordinatsioonilepingutest; 3) võimalike piirangute kehtestamise vajadusest elektromagnetilise ühildatavuse tagamiseks tsiviilkasutuses olevate ja Kaitseväe raadioseadmete vahel; [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 4) raadiohäirete vältimise vajadusest.

(3)Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel väljaspool Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosagedusi toimub sagedusloa alusel kooskõlas

§-dega 11–18. Nimetatud sagedusluba antakse Kaitseväele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt eelisjärjekorras. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(4)Riigikaitse otstarbel kasutatavates sagedusalades Kaitseväele antud sageduslubadele ei kohaldata

§ 11

lõike 1^1 punktis 3, § 14 lõike 1 punktides 8 ja 8^1 ning § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatut. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] § 21^1. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda isikule ilma

§-s 13 sätestatud menetluskorda järgimata sagedusloa või muuta sagedusloa tingimusi ilma §-s 15 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata

§-des 12 ja 13, § 14 lõike 1 punktides 4–10 ning §-des 15, 18, 19 ja 152 sätestatut. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 22. Vale või eksitav teade ning raadioside saladus

(1)Raadiosides vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeasutuse tegevuse funktsioneerimist, on keelatud. [RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

(2)Raadioside saladus on teave raadiosides osalejate ja nende poolt raadioside vahendusel edastatava sõnumi kohta. Kolmandatel isikutel on keelatud hankida raadioside saladust, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(3)[Kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] § 23. Raadiohäired ja nende kõrvaldamine

(1)Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud

§-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.

(2)Raadiosageduste kasutaja võib esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kaebuse seoses raadiohäiretega. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Isik, kellele on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekivad raadiohäired, peab kohe rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab selle kasutamist. Seadme kasutamise peatamise või piiramise nõue vormistatakse kirjalikult. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(5)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on peatanud raadiohäireid tekitava seadme kasutamise, ei või seadet sisse lülitada enne raadiohäirete tekkepõhjuste kõrvaldamist ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kirjalikult seadme kasutamise jätkamise lubamist. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(6)Järelevalvet teostaval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on raadiohäirete kõrvaldamiseks õigus siseneda koos territooriumi valdaja või tema esindajaga territooriumile, kus asub raadiohäire allikas, et lokaliseerida raadiohäire allikas ja kõrvaldada raadiohäired, samuti on tal õigus nõuda seadme omanikult, kasutajalt või valdajalt kõiki andmeid raadiohäireid põhjustava seadme kohta. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(7)[Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

(8)[Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] §

Amatöörraadioside pidamine Raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise ja raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. §
Raadiokutsungite moodustamine ja väljastamine

(1)Raadiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsioon, mida kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme identifitseerimiseks.

(2)Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 26. Raadiosagedushaldusega seotud andmetest teavitamine

(1)Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennusageduste koordinaator Eestis teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult lennuliikluse teenindamise korraldamiseks Eesti territooriumil koordineeritud raadiosagedustest ja nende tehnilistest tingimustest ning tehniliste tingimuste muutmisest kolme tööpäeva jooksul, arvates raadiosageduste ja tingimuste kehtestamise või muutmise kuupäevast. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab riigi elektroonilise side võrke haldavat isikut ning Politsei- ja Piirivalveametit Eesti veesõidukile väljastatud kutsungist, selektiivkutsungist ja raadiosaateseadme koodist (Maritime Mobile System Identification – MMSI) ühe tööpäeva jooksul veesõiduki kohta vastavate andmete saamisest arvates. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Transpordiametit väljastatud veesõiduki raadioloa tingimustest ja navigatsiooniseadmetele eraldatud raadiosaateseadme koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS (Maritime mobile Access and Retrieval System) andmebaasi. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] (3^1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelist Telekommunikatsiooni Liitu otsingu- ja päästetöid teostavale õhusõidukile (Search and Rescue aircraft – SAR aircraft) väljastatud raadioloa tingimustest ja raadiosaateseadme koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib mereside arvelduskeskused, teostab nende üle järelevalvet ja edastab vastavad andmed Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu andmebaasi. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(5)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mereside arvelduskeskustele ning nende registreerimise ja nende üle järelevalve teostamise korra.

peatükk NUMERATSIOONIHALDUS §
Numeratsiooni haldamise eesmärk Numeratsiooni haldamise eesmärk on tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsioon ning selle efektiivne ja sihipärane kasutamine. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] §
Numeratsiooni haldamine

(1)Numeratsiooni haldavad Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Numeratsiooni haldamine seisneb numeratsiooni eraldamises vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle. Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet haldavad numeratsiooni objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal, pidades silmas vajadust saavutada numeratsiooni ühtlustatud, efektiivne ja tulemuslik kasutamine. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Numeratsiooni haldamine ja kasutamine toimub numbri broneerimise andmekogu kaudu.

(4)Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni numeratsioonihaldust puudutavaid soovitusi. Kui Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei võta nimetatud soovitusi arvesse, teavitavad nad sellest Euroopa Komisjoni, lisades soovituse arvestamata jätmise põhjenduse. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 28^1. Numbri broneerimise andmekogu

(1)Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.

(2)Numbri broneerimise andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3)Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

(4)Numbri broneerimise andmekogusse kantakse andmed: 1) broneeritud numbrite kohta; 2) numbri liikuvuse toimingute kohta.

(5)Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(6)Numbri broneerimise andmekogusse kantavad andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud teave numbri kuuluvuse kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 29. Numeratsiooni kasutajad ja numeratsiooni kasutamise tingimused

(1)Numeratsiooni kasutamise õigus on isikul, kes osutab sideteenust või kasutab sideteenust muude teenuste, sealhulgas infoühiskonna teenuste infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses osutamiseks, samuti valitsusasutusel talle antud pädevuse piires (edaspidi numeratsiooni kasutaja).

(2)Lisaks käesolevas peatükis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada: 1) [kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] 2) üldkasutatavas numbriinfokataloogis klientide kohta teabe avaldamise kohustuse ja tingimused; 3) numbri kasutamise õiguse üleandmise tingimused; 4) numeratsiooni kasutamise kohta käivatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad tingimused; 5) numbri broneerimise tingimused; 6) numeratsiooni kasutamise tingimused avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja läbipaistev.

(4)Number loetakse kasutusel olevaks, kui broneeritud numbrile või numbrilt on numbriloa kehtivusaja jooksul esinenud sisenevat või väljuvat liiklust või numbriga on seotud kehtiv sideteenuse leping ja number on valitav. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(5)Isik on kohustatud kuue kuu jooksul pärast numbriloa saamist numeratsiooni efektiivselt kasutusele võtma. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] § 30. Eesti numeratsiooniplaan

(1)Eesti numeratsiooniplaanis määratakse kindlaks sideteenuse ja muu teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite: 1) paiknemine numeratsiooniväljas; 2) pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra nõuded; 3) kasutamise tingimused ja 4) teenused, mille osutamiseks on lubatud neid kasutada, sealhulgas teenustele kehtestatud nõuded. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(2)Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja muude aadresside kasutamist.

(3)Eesti numeratsiooniplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister ning seda haldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 31. Eesti numeratsiooniplaani ja numeratsiooni kasutamise tingimuste muutmine

(1)Valdkonna eest vastutav minister muudab Eesti numeratsiooniplaani või numeratsiooni kasutamise tingimusi, kui: 1) seda tingib elektroonilise side valdkonna areng või 2) see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest.

(2)Kui

§ 30

lõike 3 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrus piirab numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates. § 32. Numbri ja lühinumbri valitavuse tagamine

(1)Sideettevõtja peab tagama, et kliendi alustatud kõned Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud kõikidele numbritele ja lühinumbritele, samuti Eestis kasutatavatele Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ning rahvusvahelistele tasuta numbritele (Universal International Freephone Numbers – UIFN), lõpetatakse kliendi soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt

§-le 98. (1^1) Numbriloa omanik peab tagama Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud numbritelt kõne valimise või juurdepääsu

§ 38

alusel broneeritud ja kasutusele võetud numbrile ning osutatavale sideteenusele või selle vahendusel osutatavale muule teenusele. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] (1^2) Numbriloa omanik peab tagama tasuta ühenduse loomise numbriga 116

[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (1^3) Numbriloa omanik peab tagama erivajadusega inimesele spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenuse vahendusel ühenduse numbriga 116
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022, lõiget 1³ kohaldatakse alates
aasta
juunist]

(2)Sideettevõtja peab tagama teistes Euroopa Liidu liikmesriikides välja antud numbrite, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja (ETNS) numbrite ja rahvusvaheliste tasuta (UIFN) numbrite valitavuse ning juurdepääsu Euroopa Liidu liikmesriikides osutatavatele teenustele, välja arvatud juhul, kui: 1) teenuseosutaja on ärilistel põhjustel otsustanud konkreetses geograafilises piirkonnas asuvate helistajate juurdepääsu piirata; 2) sideettevõtja on rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt

§-le 98; 3) teenusele juurdepääs või käesolevas lõikes nimetatud numbri valitavus ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud.

(3)Sideettevõtja on kohustatud edastama kõik kõned Euroopa numeratsioonivälja ja Euroopa numeratsiooniväljast sarnase tasu eest, mida ta kohaldab teistesse liikmesriikidesse ja teistest liikmesriikidest tehtavate kõnede puhul.

(4)Sideettevõtja peab tagama rahvusvahelise kõne valimise võimaluse vähemalt rahvusvahelise prefiksi 00 valimise kaudu.

(5)Sideettevõtja peab tagama kliendi alustatud ühenduse edastamise üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbrile. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud avaldama informatsiooni üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri kasutusele võtmisest oma veebilehel. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 33. Numbriluba

(1)Numbriluba on luba numeratsiooni kasutamiseks, mis annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks: 1) numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbrit ja korraldada nende kasutamist; 2) numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada nende kasutamist.

(2)Numbriluba on numbrite osas numbrite arvu põhine ning tunnuskoodi ja lühinumbri osas üksiku numbri põhine.

(3)Numbriloale märgitakse vähemalt: 1) tunnuskoodi või lühinumbri puhul eraldatud lühinumber või tunnuskood ning numbri puhul kasutamiseks lubatavate numbrite arv ja liik vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile; 2) loa väljastamise kuupäev ja kehtivuse viimane kuupäev; 3) numeratsiooni kasutaja nimi, sünniaeg või registri- või isikukood; 4) numeratsiooni kasutamise tingimused. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(4)Numbriluba antakse üheks aastaks. § 34. Numbriloa taotlemine ja menetlemine

(1)Numbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022] 1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood ja sidevahendite numbrid; 2) taotletava numeratsiooni planeeritav kasutusotstarve ja -piirkond riikide kaupa; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 3) numbrite arv ja lühinumbri puhul konkreetne taotletav lühinumber või lühinumbri pikkus; 4) kirjeldus selle kohta, kuidas isik kavatseb tagada

§ 32lõikes 1^1 sätestatud nõude täitmise. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa taotluse vormi oma veebilehel. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib numbriloa taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ja muid andmeid, mis on vajalikud taotluse lahendamiseks, ning teha päringuid esitatud andmete kontrollimiseks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab numeratsiooni kasutajale numbriloa 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastava taotluse saamisest arvates, kui numeratsiooni kasutaja on tasunud riigilõivu. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa andmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul numbriloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 35. Numbriloa muutmine ja pikendamine

(1)Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist, esitades selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu numbriloa muutmise taotluse, lisades

§ 34lõikes 1 sätestatud andmed.

Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa muutmisel on taotleja kohustatud tasuma täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud täiskuude eest. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(2)Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus esitatakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vähemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Kui taotluse esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

(3)Numbriluba pikendatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne kehtiva numbriloa kehtivustähtaja lõppemist. § 36. Numbriloa andmisest, muutmisest ja pikendamisest keeldumine [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest, kui: 1) riigilõiv on tasumata; 2) numbriloa taotleja on esitanud valeandmeid; 3) numbriloa taotleja ei vasta numeratsiooni kasutaja kohta

§ 29

lõikes 1 sätestatud tunnustele; 4) numeratsiooni planeeritav kasutamine või tegelik kasutamine ei vasta Eesti numeratsiooniplaanis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele või ei ole kooskõlas numeratsiooni kasutamist reguleerivate muude õigusaktidega; 5) lühinumber või tunnuskood on väljastatud teisele isikule; 6) numeratsiooni kasutamine on ebaefektiivne; 6^1) numeratsioon on ammendumas; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 7) isik ei taga

§ 32

lõikes 1^1 numbriloa omanikule sätestatud kohustust või 8) numeratsioon plaanitakse efektiivselt kasutusele võtta hiljem kui kuus kuud pärast numbriloa taotlemist. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6^1 ei kohaldata sideettevõtjale. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 37. Numeratsiooni kasutamise õiguse peatamine ja numbriloa kehtetuks tunnistamine [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib peatada numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse, kui numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis või numbriloas sätestatud tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul arvates ajast, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas numbriloa omanikku tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse avaldamiseks.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse peatamise otsuse kehtetuks viivitamata pärast peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemist.

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada numbriloa kehtetuks, kui: 1) numbriloaga antud õigusi ei ole hakatud efektiivselt kasutama kuue kuu jooksul numbriloa andmisest arvates või numbriloas ettenähtud muu tähtaja jooksul või kui numbriloa omanik on lõpetanud numbriloaga antud õiguste kasutamise; 2) numbriloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud numeratsiooni kasutamise või numbriloa tingimusi; 3) pärast numbriloa andmist selgub, et enne numbriloa andmist esinesid

§ 36

punktides 2–7 nimetatud alused, või 4) numeratsiooni kasutamise õigus on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olnud rikkumist ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse peatamise või numbriloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] § 38. Numbri broneerimine

(1)Numbri broneerimise õigus on isikul, kellel on kehtiv numbriluba. Numbri broneerimine annab numbriloa omanikule õiguse kasutada konkreetset numbrit.

(2)Numbri broneerib ja numbri broneeringu tühistab numbriloa omanik selleks loodud andmekogu abil.

(3)Numbrit ei broneerita, kui: 1) number on broneeritud teisele isikule, 2) broneeringut soovival isikul puudub kehtiv numbriluba või numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õigus on peatatud või [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015] 3) broneeringut sooviva isiku poolt soovitavate numbrite arv ületab numbriloaga kasutamiseks lubatud numbrite arvu.

(4)Number broneeritakse tähtajatult.

(5)Numbri broneering lõpeb numbriloa kehtivustähtaja lõppemisel, numbriloa kehtetuks tunnistamisel või broneeringu tühistamisel. [RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

(6)Kui klient vahetab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajat, säilitades senise numbri, lõpeb numbri broneering senise telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja suhtes ning selle numbri broneering läheb üle telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajale, kellega klient sõlmib liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine. § 39. Enampakkumise korraldamine

(1)Kui sama lühinumbri või tunnuskoodi kasutamiseks on numbriloa taotluse esitanud üheaegselt mitu isikut ning seda lühinumbrit või tunnuskoodi ei ole võimalik anda ühiskasutusse, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet numbriloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)

§-s 19 ja käesolevas paragrahvis nimetatud enampakkumise läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

peatükk SIDETEENUSE TURGUDE VALDKONNASPETSIIFILINE REGULEERIMINE §
Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk

(1)Sideteenuse turgude (edaspidi turg) valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.

(2)[Kehtetu - RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

(3)Turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne.

(4)Turgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab järgima käesolevas peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifiliste toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel

§-s 134 sätestatud üldisi eesmärke. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 41. Valdkonnaspetsiifilised toimingud ja meetmed

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks teha järgmisi toiminguid: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) piiritleda turge vastavalt

§-le 43; 2) läbi viia piiritletud turgudel turuanalüüse vastavalt

§-dele 44–44^2 ; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 3) määrata kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja vastavalt

§-le 45.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks rakendada järgmisi meetmeid: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt

§-le 46 ning muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt

§ 49

lõigetes 4 ja 6 sätestatule; 2) kehtestada sideettevõtjale kohustusi ja vabastada sideettevõtja kohustustest seoses juurdepääsu ja sidumisega vastavalt

§-dele 63–63^2 . [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] §

Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad sideteenuse turud [Kehtetu - RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006] §
Turgude piiritlemine

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes arvesse taristupõhist konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ka

§-s 100^2 sätestatud sideteenuse andmekogu andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (1^1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, piiritleda sideteenuse turg erinevalt Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgudest. Nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu erinevast piiritlemisest Euroopa Komisjoni, juhindudes

§-s 48 sätestatust. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Sideteenuse geograafilise käibimisalana võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Kui sideteenuse geograafiline käibimisala ületab Eesti Vabariigi riigipiiri, informeerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sellest Euroopa Komisjoni. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Teatud piirkond moodustab ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse Euroopa Sideameti suuniseid. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa Sideametile, kes analüüsib riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste nõudlust lõppkasutajale ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud soovituses nimetatud turul. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 44. Turuanalüüs

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab

§ 43

lõigete 1 ja 1^1 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid ja on vaja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada § 41 lõike 2 punktis 1 viidatud kohustusi.

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega.

(3)Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.

(4)Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5)Kui Euroopa Komisjon piiritleb

§ 43

lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi.

(6)Kui Euroopa Komisjon jätab

§ 43

lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 44^1. Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi kohta aruande.

(2)Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi, mis sisaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet; 2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.

(3)Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi vastavalt

§ 46lõikele 1. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 44^2. Turuanalüüsi teostamise aeg

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest selle kohta vastuväiteid esitanud.

(2)Kui Euroopa Komisjon muudab

§ 43

lõikes 1 nimetatud turgude loetelu puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse vastuvõtmisest.

(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpule käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata

§ 44^1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse kavandit koostada.

Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt

§ 48lõikele 2.

(4)Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada

§-s 44 sätestatud turuanalüüsi.

(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul, teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse turul. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 45. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat kooskõlas käesoleva paragrahvi sätetega, kui ta on

§-des 44 ja 44^1 sätestatud turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(4)Kaks või enam ettevõtjat omavad konkreetsel sideteenuse turul ühiselt turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse tähenduses, sõltumata sellest, kas need ettevõtjad on omavahel struktuuriliselt või muul viisil seotud, kui need ettevõtjad ühiselt saavad tegutseda vastaval turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning nende ettevõtjate vahel puudub selle teenuse turul konkurents.

(5)Kui ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ühel sideteenuse turul, siis võib ta tunnistada märkimisväärset turujõudu omavaks ka vastava turuga lähedalt seotud teisel sideteenuse turul, kui nende kahe turu vahel on selline seos, et märkimisväärne turujõud ühel turul suurendab turujõudu teisel turul, mille tulemusena teisel turul konkurents ei toimi. (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada vastavalt

viiendale peatükile märkimisväärse turujõuga ettevõtjale mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, raamatupidamise lahususe ja hinnakontrolli ning kuluarvestuse kohustusi ka lähedalt seotud teisel sideteenuse turul. Kui nimetatud kohustused osutuvad ebapiisavaks, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada kohustusi

§ 54lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

(6)[Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

(7)Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettepaneku tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 46. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi, mis sisaldab: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1)

§ 44^1 lõikes 1 nimetatud aruannet; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust.

01.02.2022] 2)

§ 45lõikes 7 nimetatud ettepanekut; 3) märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavat kohustust.

(2)Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja suhtes

§-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kohustuse valikul arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga. [RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014] § 47. Riigisisene konsulteerimine

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb

§ 44

^1 lõikes 2 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi või § 46 lõikes 1 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni. Sideettevõtjale, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saadab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud otsuse kavandi posti teel ja elektrooniliselt. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(2)Huvitatud isikul on võimalik esitada

§ 44

^1 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul selle kättesaamisest. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades

§ 44^1 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi.

Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei arvesta esitatud arvamusi, peab ta seda otsuse eelnõus põhjendama. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu peab sisaldama

§ 44^1 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud andmeid.

[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 48. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid

§ 47lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust.

(2)Kui

§ 47

lõike 3 alusel koostatud otsuse eelnõus sätestatud toimingu tegemine või meetme rakendamine võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andma Euroopa Komisjonile, Euroopa Sideametile ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoritele võimaluse esitada ühe kuu jooksul arvamus otsuse eelnõu kohta. Otsuse eelnõu kohta esitatud arvamusi võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 49 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel võimalikult suures ulatuses arvesse ning edastab otsuse Euroopa Komisjonile. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(3)Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavateks toiminguteks või meetmeteks loetakse need toimingud või meetmed, millel võib olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele viisil, mis võib takistada ühtse turu põhimõtete elluviimist. Sellised toimingud või meetmed võivad mõjutada teistes liikmesriikides teenuste klientidelt nõutavat hinda, teistes liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate suutlikkust osutada sideteenuseid, samuti riikidevaheliste teenuste osutamise võimalikkust ning turu ülesehitust või turule juurdepääsu, mis omakorda võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid teiste liikmesriikide sideettevõtjatele. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(4)Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatud sideturu piiritlemine erineb Euroopa Komisjoni soovitusest või ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine takistab Euroopa ühtse turu arengut ning on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, peatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni nõudmisel kavandatud otsuse tegemise kaheks kuuks.

(5)Kui Euroopa Komisjon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahekuulise perioodi jooksul, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni otsuse kuupäevast. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

§-s 47 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.

(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib erandlike asjaolude korral kooskõlas

ga kehtestada ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud protseduuri järgimata, kui ta leiab, et vastavate toimingute või meetmete rakendamine on hädavajalik konkurentsi tagamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks. Sellisel juhul peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid rakendatud meetmetest ja nende rakendamise põhjendustest. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb muuta nimetatud ajutised meetmed püsivaks või soovib nende meetmete kestust pikendada, peab ta järgima lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud protseduuri. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 48^1. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded

(1)Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ühe kuu jooksul

§ 48

lõikes 1 sätestatud otsuse eelnõu saamisest, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt otsuse eelnõus kehtestatavad, muudetavad või tühistatavad kohustused mõjutavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust või on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei tee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsust kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt teavituse saamisest. Teavituse puudumise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha § 49 lõike 1 alusel koostatud otsuse, arvestades võimalikult suures ulatuses Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatorite arvamust.

(2)Euroopa Komisjonilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse saamisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga, selgitamaks välja kõige sobivamad ja tõhusamad meetmed.

(3)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 sätestatud Euroopa Komisjoni teavituses esitatud põhjuseid ning Euroopa Sideameti arvamust võimalikult suures ulatuses arvesse võttes otsuse eelnõu muuta, tagasi võtta või selle juurde jääda.

(4)Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi. Euroopa Komisjon võib teha ka otsuse lõikes 1 nimetatud teavituses esitatud seisukohtade tagasivõtmise kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile lõplikud meetmed ühe kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud soovituse või otsuse saamisest. Nimetatud ühekuulist tähtaega võib pikendada riigisisese konsultatsiooni läbiviimiseks vastavalt

§-le 47.

(6)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab Euroopa Komisjoni soovituse alusel otsuse eelnõu mitte muuta või tagasi võtta, esitab ta Euroopa Komisjonile oma põhjendused. (6^1) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab

§ 56

^1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

§-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib mis tahes menetluse etapis otsuse eelnõu tagasi võtta.

(8)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et erandlike asjaolude tõttu tuleb märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes kehtestada kohustusi, mida ei ole sätestatud

§-des 51–54, peab ta esitama sellekohase taotluse Euroopa Komisjonile. Kavandatava kohustuse võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada üksnes pärast seda, kui Euroopa Komisjon on andnud selleks loa. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 49. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuse kehtestamine ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamise otsuse (edaspidi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus) või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga vastavalt

§-le 48. Kui kohustuse kehtestamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni nõusolek vastavalt

§-s 48 sätestatule, tuleb see nõusolek otsusele lisada. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus toimetatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kätte viie päeva jooksul, arvates selle tegemisest.

(3)Märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimekiri ja loetelu märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustest ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsus avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses mõistliku tähtaja selles sätestatud kohustuse täitmiseks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(5)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 tehtud otsusega ettevõtjale pandud kohustuse täitmine ei taga konkurentsi konkreetsel turul, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet uue otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjale uue kohustuse kehtestamiseks, muutes märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pandud kohustust kooskõlas

ga. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(6)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb

§-des 44 ja 44^1 sätestatud turuanalüüsi tulemusena kindlaks, et vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, siis tunnistab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks ja teavitab sellest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sama otsusega mitu kohustust ühel või mitmel sideteenuse turul ning osal nendest turgudest või osa kohustustega seotud valdkonnas toimib konkurents, tunnistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse osaliselt kehtetuks. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende täitmiseks mõistliku tähtaja. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] § 50. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga järgmisi kohustusi: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas nende tingimuste kohta, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärse kvaliteediga sidevõrgult uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse kvaliteediga sidevõrgule; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 2) kohustus avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt

§-le 53; 3) mittediskrimineerimise kohustus, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub teenuseid, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid, ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 4) sidumise või juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, mille raames Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 5) kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele ehitistele, võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt

§-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 6) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 7) juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustus vastavalt

§-le 52; 8) kohustus funktsioonipõhise eraldamise kohta vastavalt

§-le 55. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata kohustusi. Sellisel juhul juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

§ 48^1 lõikes 8 sätestatust.

[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] § 51. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel

(1)

§ 50

lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse raames võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt lisaks nõuda: [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele või -vahenditele, sealhulgas täielikku või jagatud juurdepääsu kliendiliinile ja alamkliendiliinile; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 1^1) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 1^2) teisele sideettevõtjale kohustusliku juurdepääsu võimaldamist ehitistele, olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel et kohustus on vajalik ja proportsionaalne

§-s 134 sätestatud eesmärkide saavutamiseks; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 2) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu; 3) lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist; 4) teatud teenuste osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil; 5) teenuste või virtuaalvõrguteenuste koostalitluseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist; [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 6) ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist; 7) lõppkasutajatele läbivühendatavusel põhinevate teenuste koostalitlusvõime tagamiseks vajalike teenuste, sealhulgas taipvõrguteenuseks ja mobiiltelefonivõrkude rändlusteenuseks vajalike vahendite pakkumist; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007] 8) teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist; 9) võrkude või võrguvahendite sidumist; 10) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 11) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 12) juurdepääsu seotud teenusele. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] (1^1) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu on vajalik ja proportsionaalne

§-s 134 sätestatud eesmärkidega, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisab tuvastatud probleemi lahendamiseks muul viisil juurdepääsust hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi,

6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid: [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 1) konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas kaablikanalisatsioonile juurdepääsu teostatavust; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] 1^1) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 1^2) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise projekteerida ja hallata; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 2) kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega; 3) vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse tehtud riiklikke investeeringuid, sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, ja investeerimisega kaasnevaid riske; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 4) vajadus kaitsta konkurentsi pikema aja jooksul, pöörates eelkõige tähelepanu majanduslikult tõhusal taristul põhinevale konkurentsile ja seda toetavatele uutele ärimudelitele; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 5) vajadus luua toimiv konkurents jaemüügi tasandil ja lõppkasutajate õiguste kaitse tagamine; 6) asjasse puutuvad intellektuaalse omandi õigused; 7) üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkus. (2^1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes

§ 50

lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse kehtestamine on proportsionaalne vahend konkurentsi soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse kehtestamisel täpsustada kohustuse täitmise viisi. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 52. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise tasude ning kuludega seotud kohustused

(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale

§ 50

lõike 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

(2)Kehtestades

§ 50

lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustused ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale

§ 50

lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ning suurendama lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (2^1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta

§ 50

lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ning kõik

§-de 50 ja 51 kohaselt kehtestatavad kohustused, eelkõige § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test, tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (2^2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab

§ 50

lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.