Obsah (5)
§ 30§ 15§ 39§ 7§ 16seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026 Avaldamismärge: RT I, 30.12.2025, 21 Käibemaksuseadus1 Vastu võetud 10.12.2003 RT I 2003,
§ 30lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel.
Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]
(7)Uus transpordivahend käesoleva seaduse tähenduses on: 1) veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni,
§ 15
lõike 3 punktis 3 nimetatud merelaev; 2) õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni,
§ 15
lõike 3 punktis 4 nimetatud õhusõiduk; 3) maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri;
(8)Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (edaspidi võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi edasimüüja kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi soetaja kolmnurktehingus); 2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus; 3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; 4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.
(9)Ühendusesisene kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Ühendusesisese kaugmüügiga on tegemist ka juhul, kui kauba võõrandaja sekkub kaudselt käesolevas lõikes nimetatud kauba toimetamisse teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] (9^1) Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest ühendusevälisest riigist ühenduses asuvale maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügiga on tegemist ka juhul, kui kauba võõrandaja sekkub kaudselt käesolevas lõikes nimetatud kauba toimetamisse ühendusevälisest riigist ühenduses asuvale maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(10)Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullaturgudel heakskiidetud kaaluga kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mille müügihind ei ületa rohkem kui 80 protsendi võrra mündis sisalduva kulla hinda vabaturul. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(11)Vahendamisteenuse osutamine on maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja arvel tegutsemiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu; 2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja; 3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel; 4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu; 5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
(12)Sõiduauto käesoleva seaduse tähenduses on M1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]
(13)Vautšer käesoleva seaduse tähenduses on instrument, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja on kohustatud vastu võtma tasuna või osana tasust kauba või teenuse eest ning mille puhul on võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba müüja või teenuse osutaja märgitud kas vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes. Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada. Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht (§-d 9, 10 ja 10^1 ) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada. Vautšer on mitmeotstarbeline, kui selle väljastamise ajal ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamise käibe tekkimise koht või sissenõutav käibemaksusumma teada. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.] § 3. Maksukohustuslane ja maksukohustus
(1)Maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(2)Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (§ 21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.
(3)Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (3^1) Välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva ettevõtlusega tegeleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui välisriigi isik ei osale maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus oma Eestis oleva püsiva tegevuskoha kaudu. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
(4)Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: 1) oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustatav käive); 2) teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] 3) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 4) kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus; 5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] 6) teiselt maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 41^1 lõikes 2 nimetatud kauba soetamiselt. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
(5)Piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 loetletud toimingutelt.
(6)Käibemaksu peab maksma ka: 1) võlgnik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; 3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik,
§ 39
lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 4) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses (edaspidi aktsiisikaup) teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 5) kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 44^1 ) lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu paigutamisel, välja arvatud kauba riigisisesele käibele, importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei ole maksuladustamise ajal võõrandatud; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 6) ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse käesoleva lõike punkti 5. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
(7)Maksukohustuslane ja piiratud maksukohustuslane ei pea käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel maksma käibemaksu ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult soetatud kaupadelt või saadud teenustelt, kui selle teise liikmesriigi isik rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 1^1 sätestatud korra alusel ja tema registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX”. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 2. peatükk MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD § 4. Käive
(1)Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3); 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] (1^1) Üheotstarbelise vautšeri üleandmist enda nimel tegutseva isiku poolt käsitatakse vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamisena. Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik, käsitatakse sellise vautšeri üleandmist vautšeriga seotud kauba võõrandamisena või teenuse osutamisena teise isiku poolt, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates
- aasta
- jaanuarist väljastatud vautšeritele.] (1^2) Kui isik võimaldab tarbijakaitseseaduse tähenduses internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, loetakse, et internetipõhist kauplemiskohta omav isik on soetanud ja võõrandanud need kaubad ise. Tegelikku väärtust mõistetakse käesolevas seaduses komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557), tähenduses. [RT I, 30.12.2025, 4 - jõust. 01.01.2026] (1^3) Kui isik võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslase, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, ühenduses asuvaid kaupu võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, loetakse, et internetipõhist kauplemiskohta omav isik on soetanud ja võõrandanud need kaubad ise. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(2)Käivet ei teki: 1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest; 4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele; 5) [kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010] 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 7) [kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 8) ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele,
§ 30lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014] § 5. Kauba eksport
(1)Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba reeksport liidu tolliterritooriumilt; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 3) seestöötlemise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba reeksport liidu tolliterritooriumilt või toimetamine liiduvälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna, varuosadena, lisavarustusena või tarbevaruna; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 4) välistöötlemise tolliprotseduuriga liidu tolliterritooriumilt väljaveetud kauba võõrandamine ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine; 5) kauba võõrandamine koos selle toimetamisega kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt ühendusevälisesse riiki, mis on liidu tolliterritooriumi osa. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(2)Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis; 2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot; [RT I, 20.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012] 3) ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks; 4) maksukohustuslasel on tolli või Politsei- ja Piirivalveameti kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]
(3)Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
(4)Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki suunduvale reisijale rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(5)Kauba eksporti tõendatakse kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti tõendavaid lisadokumente.
(6)Rahvusvahelise lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis võõrandatava kauba ekspordina käsitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] § 6. Kauba import
(1)Kauba import on: 1) liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile või imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile suunamine; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile; 3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku tähenduses. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(2)Liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamist ei käsitata kauba impordina, kui sellele: [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] 1) eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 2) vahetult järgneb kauba toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on liidu tolliterritooriumi osa, ja kaup on kuni selle Eestist väljatoimetamiseni tolli järelevalve all. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(3)Kauba import toimub Eestis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduurile suunamine toimub Eestis või kui muul juhul on tekkinud tollivõlg ja kaup on toimetatud Eestisse. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(4)Eestis toimuv kauba import on ka liidu tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] § 7. Kauba ühendusesisene käive
(1)Kauba ühendusesisene käive on: 1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel; 2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki; 3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel; 4) nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(2)Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata: 1) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks; 2) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele; 3) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist vallasasja teise liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi; 4) teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist; 5) kauba ühendusesisest kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki; [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 6) kauba, sealhulgas pardal tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud vee- või õhusõidukile; 7) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest; 8) kauba võõrandamist soetajale kolmnurktehingus; 9) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia toimetamist Eestist teise liikmesriiki; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 10) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele; 11) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli toimetatud Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga; 12) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki; [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020] 13) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui seda ei võõrandatud 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest ning kui see on nimetatud aja jooksul Eestisse tagasi toimetatud; [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020] 14) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui selle soetaja asendatakse teise maksukohustuslasega 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tehingu või toimingu aluse äralangemise korral käsitatakse tehingut kauba ühendusesisese käibena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kauba ühendusesisene käive loetakse tekkinuks aluse äralangemise päeval. (3^1) Kui Eestist teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba teise liikmesriiki saabumisest, loetakse ühendusesisene käive tekkinuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 3, välja arvatud sama paragrahvi lõike 2 punktis 13 ja lõikes 3 nimetatud juhtudel. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(4)Kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] § 8. Kauba ühendusesisene soetamine
(1)Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(2)Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(3)Kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata: 1) kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks; 2) kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele; 3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui vallasasi toimetatakse Eestisse selle ühendusest väljatoimetamise eesmärgil; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 4) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt; 5) kauba ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse; [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 6) kauba, välja arvatud uue transpordivahendi soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks; 7) kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära; 8) kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises liikmesriigis; 9) kauba soetamist soetaja poolt kolmnurktehingus; 10) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 11) kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 12) kauba toimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 13) vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli Eestist toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 14) nõudmiseni varu toimetamist Eestisse. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toimingu aluste äralangemise korral käsitatakse toimingut kauba ühendusesisese soetamisena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kaup loetakse ühendusesiseselt soetatuks aluse äralangemise päeval.
(5)Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: 1) käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või 2) ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.
(6)Kauba ühendusesisene soetamine on ka nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba soetamine. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(7)Kui Eestisse toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba Eestisse saabumisest, loetakse see kaup ühendusesiseselt soetatuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, välja arvatud juhul, kui kaup on selle aja jooksul tagasi toimetatud liikmesriiki, kust kaup lähetati. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020] 3. peatükk MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 9. Kauba käibe tekkimise koht
(1)Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: 1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või imporditakse Eestis asuvale saajale tingimusel, et kaup maksustatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul; [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 2) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 3) ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest; 4) kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile; 5) Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 6) võrgu kaudu edastatav maagaas või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kaup võõrandatakse ühendusesisese kaugmüügi korras Eestist teise liikmesriiki. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(2)Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane: 1) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 2) võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis; 3) võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 4) võõrandab kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kauba ühendusesisese kaugmüügi korras teisest liikmesriigist Eestisse. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(3)Edasimüüja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 punkti 3 tähenduses ettevõtlusega tegelev isik, kes soetatud maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia peamiselt võõrandab ja kellel on nende kaupade oma tarbeks kasutamine väikese osatähtsusega. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
(4)Kui sama kaup võõrandatakse mitu korda järjest ja selle kauba toimetab maksukohustuslasest või teise liikmesriigi maksukohustuslasest edasimüüja ühest liikmesriigist teise otse esimeselt kauba võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellisele edasimüüjale kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjal tekib kauba ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1^2 ja 1^3 sätestatud juhtudel. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(5)Kui tehingute ahelas osalev edasimüüja, kes toimetab kauba ühest liikmesriigist teise tehingute ahela esimeselt võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, on kauba võõrandajale teatanud oma maksukohustuslasena registreerimise numbri kauba lähetamise liikmesriigis, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellise edasimüüja poolt kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjalt kauba soetajal tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1^2 ja 1^3 sätestatud juhtudel. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] § 10. Teenuse käibe tekkimise koht
(1)Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(2)Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui: 1) osutatakse Eestis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus; 2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud juhul, kui teenust osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine; [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 2^1) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule, välja arvatud juhul, kui nimetatud üritustel osalemine on virtuaalne; [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 3) osutatakse Eestis reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu; 4) osutatakse Eestis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 sätestatud juhtudel; 5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile; 6) transpordivahend antakse Eestis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse; 6^1) transpordivahend antakse üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja kelle asu- või elukoht on Eestis, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 6^2 ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4^1 sätestatud juhtudel; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013] 6^2) huvi- või lõbusõidulaev antakse Eestis üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 sätestatud juhtudel; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013] 7) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 8) osutatakse Eestis kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 9 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhtudel; 9) osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 10) osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 11) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. 12) [kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
(3)[Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(4)Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui: 1) osutatakse välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus; 2) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud juhul, kui teenust osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine; [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 2^1) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule, välja arvatud juhul, kui nimetatud üritustel osalemine on virtuaalne; [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 3) tehakse tööd välisriigis asuva vallasasjaga või hinnatakse välisriigis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 4) osutatakse väljaspool Eestit reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu; 4^1) transpordivahend antakse välisriigis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 4^2) transpordivahend antakse üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja kelle asu- või elukoht on välisriigis, välja arvatud käesoleva lõike punktides 4^1 ja 4^3 ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhtudel; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013] 4^3) huvi- või lõbusõidulaev antakse välisriigis üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on välisriigis, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4^1 sätestatud juhtudel; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013] 5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile; 5^1) osutatakse välisriigis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhtudel; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 6) osutatakse kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 7) osutatakse väljaspool Eestit kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 8) vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; 9) osutatakse käesoleva lõike punktides 1–8 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel teenust Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule. 10) [kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
(5)Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane osutab ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule järgmisi teenuseid: 1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine; 2) reklaamiteenus; 3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus; 4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus; 5) tööjõu kasutada andmine; 6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine; 7) elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses (edaspidi elektroonilise side teenus), kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine; [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 8) elektrooniliselt osutatav teenus; 9) maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 10) atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine; [RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 11) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.
(6)Transpordivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on sõiduk, lennuk, laev ja muu transpordivahend, mille nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi KN kood) esimesed kaks numbrit on 86, 87, 88 või 89.
(7)Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse transpordivahend, välja arvatud laev, lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 kalendripäeva. Laev loetakse lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 kalendripäeva.
(8)Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] § 10^1. Ühendusesisese kaugmüügi ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(1)Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup võõrandatakse ja toimetatakse teisest liikmesriigist võõrandaja poolt või eest Eestisse maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
(2)Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kauba võõrandab või teenust osutab ainult ühes liikmesriigis, välja arvatud Eestis, asukohta või püsivat tegevuskohta omav välisriigi isik; 2) kaup võõrandatakse ja toimetatakse mujale liikmesriiki kui kauba võõrandaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik või teenust osutatakse muus liikmesriigis kui teenuse osutaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; 3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava kauba ja teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik ei ole punktis 3 nimetatud käibe tekkimise kohana määratlenud liikmesriiki, kus on teenuse saaja asu- või elukoht või kuhu kaubad toimetatakse.
(4)Kui teise liikmesriigi isiku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kauba ja teenuse käive kokku ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse lõiget 1 või 2 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.
(5)Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaup võõrandatakse ja toimetatakse Eestist võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
(6)Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud käibe tekkimise koht on Eesti, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriigis peale Eesti; 2) kaup võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki või teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; 3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava kauba ja teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot.
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimuste täitmisel võib kauba võõrandaja või teenuse osutaja määrata kauba või teenuse käibe tekkimise koha lõigete 5 ja 6 alusel vähemalt kaheks kalendriaastaks.
(9)Kui isiku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kauba ja teenuse käive kokku ületab jooksval kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse lõiget 5 ja 6 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.
(10)Käesolevat paragrahvi ei kohaldata kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kauba ühendusesisesel kaugmüügil. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] § 11. Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise, kauba ühendusesisese soetamise ja internetipõhist kauplemiskohta omava isiku poolt kauba soetamise aeg [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(1)Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kauba ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
- kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
- kuupäeva,
§ 7lõigetes 3 ja 3^1 ning § 8 lõigetes 4 ja 7 sätestatud juhtudel.
[RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020] (2^1) Üheotstarbelise vautšeriga seotud kauba või teenuse käive tekib vautšeri üleandmise päeval vautšeri väärtuse ulatuses või enne vautšeri üleandmist vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumisel makstud osa ulatuses. Üheotstarbelise vautšeri üleandmisel teise isiku nimel tekib isikul, kelle nimel vautšer üle antakse, makstud osa ulatuses käive päeval, mil vautšeriga seotud kaup võõrandatakse või teenust osutatakse, või vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumisel, kui see toimub enne vautšeriga seotud kauba võõrandamist või teenuse osutamist. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.]
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.
(4)Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Kui teenust osutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja selle puhul tekib maksukohustus teenuse saajal, loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks teenuse osutamise algusest arvates iga kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuse eest tasutud ning selle osutamist ei ole lõpetatud. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]
(5)Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal.
(6)Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on importimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse tolliseadustiku tähenduses, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(7)Sellise korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasele kalendriaasta jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks 31. detsembril. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul tagastamata korduskasutuspakendite tagatisraha summaga. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(8)Käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1^2 ja 1^3 nimetatud juhtudel loetakse internetipõhist kauplemiskohta omava isiku poolt kaup soetatuks ja käive tekkinuks kauba eest tasumisel või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate saamisel. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] § 12. Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus
(1)Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 6, 7^1 , 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018] (1^1) Sellise kauba või teenuse maksustatav väärtus, mille eest tasutakse mitmeotstarbelise vautšeriga, on vautšeri eest makstud tasu või selle kohta teabe puudumise korral vautšeril või sellega seotud dokumentides märgitud rahaline väärtus ja kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt või teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019, käesolevas lõikes sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.]
(2)Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka maksukohustuslasele kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks antav sihtotstarbeline toetus. Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
(3)Kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lõike 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] (3^1) [Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(4)[Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(5)[Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(6)Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7^1 sätestatud juhul. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018] (6^1) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud Eestis või välisriigis makstav käibemaks, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(7)[Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014] (7^1) Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto või käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
(8)Maksustatav väärtus ei sisalda ostjale võimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil. Samuti ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(9)Maksustatav väärtus ei sisalda kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol. Kulude summa peab olema tõendatav. Maksukohustuslane ei või maha arvata kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud kuludes sisalduvat sisendkäibemaksu.
(10)Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu.
(11)Kauba käibe maksustatava väärtuse hulka ei arvata käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslane ei võõranda korduskasutuspakendit. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(12)Kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata pakendiseaduse alusel pakendile määratud tagatisraha.
(13)Kauba maksuladustamise lõpetamisel või ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba võõrandamiseta (§ 3 lõike 6 punktid 5 ja 6) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu või aktsiisilattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
(14)Kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest: 1) väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksutäieliku mahaarvamise õigust; 2) väiksem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust ning selle kauba võõrandamine või teenuse osutamine on maksuvaba käive; 3) suurem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(15)Käesoleva paragrahvi lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks. Nimetatud lõiget rakendatakse ka kauba ühendusesisese soetamise puhul. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(16)Käesolevas seaduses tähendab turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse, sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(17)Kui ühtegi võrreldavat kauba võõrandamist või teenuse osutamist ei leita, on turuväärtus: 1) kauba puhul summa, mis ei ole väiksem kauba või sarnase kauba soetusmaksumusest, või selle puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks kauba võõrandamise või teenuse osutamise ajal; 2) teenuse puhul summa, mis ei ole väiksem maksukohustuslase kogukulust teenuse osutamisel. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] § 13. Imporditava kauba maksustatav väärtus
(1)Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning tolliväärtusesse arvamata kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ja kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil ja kulud seoses kauba toimetamisega teise ühenduses asuva sihtkohani, kui see koht on importimise ajal teada. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
(2)Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(3)Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] (3^1) Imporditava kaubasaadetise, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mis saadetakse ühendusevälisest riigist otse ühenduses asuvale kaubasaajale, maksustatava väärtuse moodustavad saadetises sisalduva kauba tegelik väärtus, kauba impordiga seotud veo-, kindlustus- ja muud kulud, kui need ei sisaldu kauba tegelikus väärtuses ja on eraldi märgitud kauba müügidokumendil või muul kauba impordiga seotud dokumendil, ja kõik impordimaksud. Kaubasaadetise maksustatav väärtus tõendatakse maksedokumentide alusel. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] (3^2) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3^1 nimetatud maksedokumendid puuduvad ja tollile ei esitata muid kauba maksustatavat väärtust tõendavaid dokumente või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud maksustatav väärtus ei sisalda tegelikult kauba eest makstud summat, määratakse tolliväärtus, kasutades tolliseadustiku artiklis 74 nimetatud meetodeid. Kui vastavalt tolliseadustiku artiklile 74 määratud tolliväärtus ületab 150 eurot, kohaldatakse kaubasaadetise maksustatava väärtuse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(4)Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup imporditakse pärast selle eriprotseduurile suunamist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla üldjuhul väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui eriprotseduurile suunatud kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, lähtub toll komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558–893), artiklis 140 sätestatust. Kui tolliseadustiku artiklites 69–76 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 127–146 sätestatud tingimused on täidetud ja väärtuse vähenemine tolli rahuldavalt põhjendatud, aktsepteerib toll deklareeritud maksustatavat väärtust. Kui maksustatava väärtuse vähenemine ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud, määratakse tolliväärtus vastavalt tolliseadustiku artiklile 74. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(5)Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel liitu selle kauba liidust eksportinud isiku poolt moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega. Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui väljaveetava kauba maksustatav väärtus. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(6)Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa (§ 6 lõige 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(7)Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. § 14. Eksporditava kauba maksustatav väärtus
(1)Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus.
(2)Seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba reekspordil või seestöötlemise loa alusel ekvivalentkaubast valmistatud toote eelneval ekspordil ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust või ekvivalentkauba väärtust maksustatava väärtuse hulka. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] § 15. Käibemaksumäärad
(1)Käibemaksumäär on 24 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1^1 –4 sätestatud juhtudel. [RT I, 02.01.2025, 2 - jõust. 01.07.2025] (1^1) Käibemaksumäär on 13 protsenti majutuse või majutuse koos hommikusöögiga maksustatavast väärtusest, välja arvatud selle teenusega kaasneva kauba või teenuse puhul. [RT I, 01.07.2023, 2 - jõust. 01.01.2025]
(2)Käibemaksumäär on 9 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: 1) raamat ja õppekirjandus, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline,
§ 16lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend; [RT I, 21.04.2020, 1 - jõust.
01.05.2020] 2) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule; [RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016] 3) [kehtetu - RT I, 04.06.2022, 4 - jõust. 01.08.2022] 4) [kehtetu - RT I, 01.07.2023, 2 - jõust. 01.01.2025] 5) ajakirjandusväljaanne, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne. [RT I, 01.07.2023, 2 - jõust. 01.01.2025] (2^1) [kehtetu - RT I, 01.07.2023, 2 - jõust. 01.01.2025]
(3)Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest: 1) eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba; 2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena; [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020] 3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] 4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup; 5) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni või Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, rahvusvahelise organisatsiooni peakorterile, diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile või liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 5^1) kaup, mis võõrandatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele tingimusel, et kauba kogumaksumus käibemaksuta on arve kohaselt vähemalt 53 eurot, välja arvatud kommunaalmaksete ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 5^2) kaup, mis võõrandatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup soetatakse tasu eest edasimüügiks; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 6) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki mis tahes muu liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid, või teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses, või rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 6^1) kaup, mis võõrandatakse Eestis asuvale rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, või ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 7) [kehtetu - RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 8) liiduväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud liiduväline kaup, tingimusel et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollialastes õigusaktides tolliseadustiku tähenduses ettenähtud juhtudel; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 9) ekspordi eesmärgil vabatsooni toimetatav ja võõrandatav liidu kaup ja vabatsoonis olev liidu kaup, mis eksporditakse vahetult vabatsoonist kahe kuu jooksul vabatsooni toimetamisest arvates; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 10) Eesti Pangale võõrandatav kuld; 11) nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 44^1 ) ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine. Sätet ei kohaldata tarbimisse lubatud kütusele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses, kui kütus on paigutatud aktsiisilattu; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012] 12) aktsiisilattu paigutatud ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012] 13) kaup, mis võõrandatakse Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiinis, kohvikus või messis; [RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013] 14) kaup, mille import on maksuvaba tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (ELT L 324, 10.12.2009, lk 23–57), artikli 76 alusel kehtestatud komisjoni otsusele; [RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020] 15) kaup, mis võõrandatakse internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule juhul, kui teda loetakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1^3 kohaselt kauba soetajaks. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number või selle kauba käivet pole kajastatud ühendusesisese käibe aruandes vastavalt käesoleva seaduse §-le 28. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
(4)Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste maksustatavast väärtusest: 1) teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle teenuse käive maksuvaba; 2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus; 3) rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus; 4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 5) [kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 6) rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatav laev, või peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine; 7) vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või käesoleva lõike punktides 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust; 8) [kehtetu - RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 9) kauba toimetamiseks väljapoole liidu tolliterritooriumi või ühendusevälisesse riiki, mis on liidu tolliterritooriumi osa, osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ja sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui neid osutatakse kaubasaatjale või -saajale; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus, sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, välja arvatud kindlustusteenus, ja sellise kauba teise ühenduses asuva sihtkohani toimetamisega seotud teenus, kui nimetatud teenuste kulu arvatakse imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ja neid osutatakse kaubasaatjale või -saajale; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 10^1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 nimetatud tolliprotseduurile suunatava või ajutiselt ladustatava liiduvälise kauba veoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ja sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, välja arvatud kindlustusteenus, kui neid osutatakse kaubasaatjale või -saajale; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki; 12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud Eestisse ning see vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 13) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa; [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] 14) teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, relvajõududele või peakorterile; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 14^1) teenus, mida osutatakse Eestis asuvale rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6^1 nimetatud relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks; [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.05.2016] 14^2) teenus, mida osutatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele tingimusel, et teenuse kogumaksumus käibemaksuta on arve kohaselt vähemalt 53 eurot, välja arvatud kommunaalmaksete ja sideteenuste puhul; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 15) teenus, mida osutab Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiin, kohvik või mess; [RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013] 16) teenus, mida osutatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenus saadakse selle tasu eest edasi osutamiseks. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(5)Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda teenuse osutamist tõendavaid lisadokumente. (5^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5–6^1 ning lõike 4 punktides 14–14^2 ja 16 nimetatud juhtudel on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatavat käivet tõendav dokument nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.03.2011, lk 1–22), kehtestatud käibemaksuvabastustõend. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (5^2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5^1 , 5^2 ja 6^1 ning lõike 4 punktides 14^1 , 14^2 ja 16 nimetatud juhtudel kinnitab Eestis asuva liidu institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi relvajõudude või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning rahvusvahelise sõjalise peakorteri õigust nullprotsendise käibemaksumääraga kauba soetamiseks või teenuse saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 nimetatud käibemaksuvabastustõendil valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
(6)Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendilise käibemaksumäära asemel maksuvabastust järgmistel juhtudel: 1) pärast tolliseadustiku tähenduses eksportimist Eestisse tagasitoodud kauba asemel sellega sarnase kauba eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse tagasi maksuvabalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 alusel; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nullprotsendilise käibemaksumääraga või käesoleva seaduse § 17 alusel maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel. (6^1) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust teenusele, mille käibe tekkimise koht on teine liikmesriik, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit.
(7)[Kehtetu - RT I 2009, 46, 307 - jõust. 16.09.2009, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2009]
(8)Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5^2 või lõike 4 punktis 16 sätestatud nullprotsendise käibemaksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatud kaupa või teenust soetas, sellest maksuhaldurit ning tasub käibemaksu nimetatud kauba või teenuse eest nullprotsendise käibemaksumääraga maksustamise tingimuste äralangemisel käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] § 16. Maksuvaba käive
(1)Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: 1) universaalne postiteenus postiseaduse tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega ning töövõimetoetuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 2) tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimpäritolu elund või kude, inimveri või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim; [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016] 2^1) hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus ning hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees; [RT I 2007, 17, 83 - jõust. 01.03.2007] 3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 4) sotsiaalhoolekande seaduse §-des 8, 17, 20, 23, 26, 27, 30, 33, 41, 44, 45^5 , 45^15 , 56, 87, 91, 94, 97, 99^1 , 100, 130^1 ja § 156 lõikes 3^9 nimetatud sotsiaalteenus ning §-s 45^1 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus; [RT I, 11.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 5) laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus; 6) alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus; 7) haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele; 8) teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused: teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks, mis on maksuvaba või ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi ja teenuse maksuvabastus ei mõjuta oluliselt konkurentsi. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]
(2)Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet: 1) kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus; 2) kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist; [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] 4) Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; 5) [kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 6) väärtpaber, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses ja selline väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse; [RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018] 7) loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine, ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus; [RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009] 8) investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent; 9) kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja arvatud juhul, kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt. (2^1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet: 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud; 3) liisingutehingud; 4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud tehingud meenemüntidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 135–137) tähenduses või ühenduseväliste riikide meenemüntidega (edaspidi meenemündid), mis ei ole investeeringukuld; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine; [RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011] 6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega; [RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018] 8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud; [RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018] 9) rahamaakleri tegevus; 10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus; 11) investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(3)Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele: [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012] 1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 2) kinnisasi või selle osa, välja arvatud eluruum; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 ja lõikes 2^1 nimetatud teenus, välja arvatud juhul, kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] 4) investeeringukuld, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, või sellise käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.
(4)Kui maksukohustuslane lisab teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(5)Käibemaksuga ei maksustata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2^1 nimetatud teenuste käivet, mis on käsitatav elektrooniliselt osutatava teenuse käibena. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016] § 17. Maksuvaba import
(1)Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi: 1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16); 2) Eesti Panga imporditav kuld; 3) pangatähed ja mündid, välja arvatud kollektsiooniesemed käesoleva seaduse § 41 tähenduses ja meenemündid, mis ei ole investeeringukuld; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 4) maksumärk; 5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning gaasi transportiva tankeriga maagaasivõrku pumbatav gaas; [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] 6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup; [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] 7) reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud alkohol ja tubakatoode alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-des 47 ja 57 sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 8) reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 300 euro väärtuses ning lennu- ja meretranspordi, välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral 430 euro väärtuses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna; [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] 9) [kehtetu - RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 10) ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud mittekaubanduslikku laadi saadetis väärtusega kuni 45 eurot, alkohol või tubakatoode alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel, kuni 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee-ekstrakti või -essentsi kuni 45 euro väärtusega ühe mittekaubanduslikku laadi saadetise kohta; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] 11) kaup, mis maksustatakse Eestis või teises liikmesriigis ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorra alusel tingimusel, et maksuhaldurile on hiljemalt impordideklaratsiooni esitamisel esitatud maksukohustuslase, teise liikmesriigi maksukohustuslase, ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku või nende eest tegutseva vahendaja erikorra rakendamiseks antud maksukohustuslasena registreerimise number; [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 12) liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 68 sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
(2)Nõukogu määruses (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (ELT L 324, 10.12.2009, lk 23–57), välja arvatud artiklites 23–27, 42, 44–52, 57, 58, artikli 67 lõike 1 punktis a, artikli 68 lõike 1 punktis a ja artiklites 107–111, nimetatud kaupade ja tolliseadustiku
- jaotise
- peatükis nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Tolliseadustiku
- jaotise
- peatüki
- jaos nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba on reimportinud selle kauba eksportinud isik. Käesolevas lõikes nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud impordi puhul, kui see on kooskõlas tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] (2^1) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel, kui on täidetud järgmised tingimused: [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] 1) kauba importija või teda esindav tolliagentuur on Eesti maksukohustuslane; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012] 2) kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele; 3) teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib kauba ühendusesisene käive; 4) kauba importija või teda esindav tolliagentuur tõendab importimisel kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki seal registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele ning pärast toimetamist esitab tollile kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012] 5) käesolevas lõikes sätestatud tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollialastes õigusaktides sätestatud korras. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (2^2) Kauba importijat esindava tolliagentuuri poolt kauba toimetamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2^1 punktis 3 sätestatud tingimust arvestades tolliagentuuri ühendusesisese käibena. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
(3)Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi: 1) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud raamatukogule, teadus-, arendus- või õppeasutusele; 2) konfiskeeritud võltsitud kaup, mis antakse seaduse alusel üle tervishoiuteenust osutavale asutusele, hoolekandeasutusele või kohalikule omavalitsusüksusele. [RT I 2010, 11, 55 - jõust. 01.05.2010] §
- Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine Käibemaksuga ei maksustata: 1) kauba, mille käive on maksuvaba (§ 16), ühendusesisest soetamist; 2) kauba, mille import on maksuvaba (§ 17), ühendusesisest soetamist; 3) kauba ühendusesisest soetamist välisriigi maksukohustuslase poolt, kui on täidetud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused; [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] 4) kauba ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt kolmnurktehingu puhul; 5) kauba ühendusesisest soetamist, kui kaup suunatakse viivitamata maksuladustamisele (§ 44^1 ). [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
- peatükk MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED §
- Maksukohustuslasena registreerimise kohustus
(1)Kui isiku käesoleva seaduse § 19^1 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul tekib käesoleva seaduse § 4 lõikes 1^3 sätestatud juhul registreerimiskohustus alates maksustatava käibe tekkimise päevast. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] (1^1) Ettevõtlusega tegeleval teise liikmesriigi isikul ei teki Eestis registreerimiskohustust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isiku käesoleva seaduse § 19^1 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas oma asukohaliikmesriigis, ei ületa kalendriaasta algusest alates ega ületanud ka eelmisel kalendriaastal 100 000 eurot; 2) Eestis tekkinud käibe korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimise tingimused täidetud; 3) isik on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate või varem esitatud eelteate muudatuse Eestis maksuvabastuse rakendamiseks ja saanud oma asukohariigi maksuhaldurilt selleks registreerimisnumbri järelliitega „EX” või eelteate muudatuse korral registreerimisnumbri kinnituse. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
(2)Kui maksukohustuslase andmed on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel registrist kustutatud ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast alates isiku § 19^1 lõikes 3 nimetatud käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab veel samal kalendriaastal 40 000 eurot, tekib tal alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast uuesti registreerimiskohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisuste puhul. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
(3)Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast alates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud juhul. Registreerimiskohustust ei teki juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käive, mis tekib kauba võõrandamisel internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule juhul, kui teda loetakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1^3 kohaselt kauba soetajaks. Registreerimiskohustust ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ja ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul teenuse osutamisel, ühendusesisesel kaugmüügil ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisel juhul, kui isik on registreeritud teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana ja nimetatud käive kuulub maksustamisele selle erikorra alusel. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] (3^1) Kui internetipõhist kauplemiskohta omaval ühendusevälise riigi isikul, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, tekib käesoleva seaduse § 4 lõikes 1^3 nimetatud juhul maksustatav käive Eestis, kuid isik ei ole ennast registreerinud ei maksukohustuslasena ega teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ega internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana, on käibemaksu tasumise eest temaga solidaarselt vastutav isik, kellelt ta kaubad soetas, käibe suhtes, mis on tekkinud kuni ühendusevälise riigi isiku maksukohustuslasena registreerimiseni. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(4)Kui ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku käesoleva seaduse § 10^1 lõikes 3 nimetatud kauba ja teenuse käive kokku ületab kalendriaastal 10 000 eurot, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud juhul. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
(5)[Kehtetu - RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] § 19^1. Väikeettevõtete erikord
(1)Ettevõtlusega tegeleval Eestis asukohta omaval isikul ei teki teises liikmesriigis käibe tekkimise korral kohustust ennast selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida, kui ta rakendab käesolevas paragrahvis sätestatud väikeettevõtete erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Erikorra rakendamiseks esitab isik maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu eelteate.
(2)Erikorda rakendatakse juhul, kui isiku: 1) kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal 100 000 eurot; 2) kalendriaasta käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal või kahel eelmisel kalendriaastal, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud, selles liikmesriigis kehtestatud piirmäära, mis on ette nähtud seal asuvatele ettevõtlusega tegelevatele isikutele maksuvabastuse saamiseks.
(3)Kalendriaasta käive ühenduses või liikmesriigis, sealhulgas Eestis, vastavalt käibe tekkimise kohale moodustub järgmistest käivetest: 1) kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine; 2) kinnisasjatehingute (§ 16 lõike 2 punktid 2, 3 ja 6) käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud; 3) kindlustusteenuste (§ 16 lõike 2 punkt 1) ja finantsteenuste (§ 16 lõige 2^1 ) käive, välja arvatud juhuslikud teenused.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelteade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress; 2) liikmesriik või liikmesriigid, kus isik kavatseb maksuvabastust rakendada; 3) eelmise kalendriaasta jooksul igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis, tekkinud käibe kogusumma eurodes; 4) jooksva kalendriaasta jooksul kuni eelteate esitamiseni igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis, tekkinud käibe kogusumma eurodes; 5) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse jooksva kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel sellele järgneval kahel kalendriaastal erikorra rakendamise keeldu, üle-eelmisel kalendriaastal tekkinud käibe kogusumma eurodes; 6) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära, käesoleva lõike punktides 3–5 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste kaupa.
(5)Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu maksuhaldurile esitatud eelteate teabes tehtavast muudatusest, sealhulgas kavatsusest rakendada maksuvabastust muus kui eelteates märgitud liikmesriigis ning otsusest lõpetada maksuvabastuse rakendamine teises liikmesriigis. Erikorda rakendav isik ei pea esitama teavet, mis sisaldub käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatud teabes.
(6)Maksuvabastust rakendatakse teises liikmesriigis kooskõlas: 1) esitatud eelteatega alates kuupäevast, millal maksuhaldur teatas isikule erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri, või 2) eelteate muudatusega alates kuupäevast, millal maksuhaldur kinnitas isikule pärast temalt eelteate muudatuse kohta teate saamist erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbri kehtivuse.
(7)Kui erikorra rakendamiseks sätestatud tingimused on täidetud, teatab maksuhaldur registreerimisnumbri järelliitega „EX” või registreerimisnumbri kehtivuse kinnituse isikule elektrooniliselt 35 tööpäeva jooksul eelteate või eelteate muudatuse esitamisest arvates, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur on isikut teavitanud tähtaja pikendamisest maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil vajalike kontrollide tegemiseks.
(8)Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks järgmise teabe: 1) kvartali jooksul Eestis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud käibe kogusumma eurodes või märge „0”, kui käivet ei tekkinud; 2) kvartali jooksul teises liikmesriigis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud käibe kogusumma eurodes või märge „0”, kui käivet ei tekkinud; 3) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära, käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste kaupa; 4) eelmise kvartali jooksul pärast eelteate esitamist käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käibe kogusumma või märge „0”, kui käivet ei tekkinud, kui eelteade on esitatud enne kvartalit, millal algas erikorra rakendamine.
(9)Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud jooksva kalendriaasta käibe piirmäär ühenduses ületatakse, teatab erikorda rakendav isik sellest maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu 15 tööpäeva jooksul alates käibe piirmäära ületamise päevast ning esitab teabe alates jooksva kvartali algusest kuni kalendriaasta käibe piirmäära ületamiseni tekkinud käibe kohta.
(10)Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 nimetatud käive on tehtud muus valuutas kui euro, kasutatakse selle eurodesse ümberarvestamiseks kalendriaasta esimesel päeval Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.
(11)Maksuhaldur lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda või muudab isiku erikorra rakendamise ulatust, kui isik jätkab erikorra rakendamist teises liikmesriigis, järgmistel juhtudel: 1) isiku käive ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära; 2) teine liikmesriik, kus isik erikorda rakendab või on esitanud eelteate kavatsusest rakendada, on teatanud, et isik selles liikmesriigis maksuvabastust rakendada ei saa või selle rakendamine on lõpetatud; 3) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorra rakendamise lõpetamisest; 4) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu oma tegevuse lõpetamisest või maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada.
(12)Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise lõpetamise või muutmise otsuse elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud, kuid isik on maksuhaldurit teavitanud erikorra rakendamise lõpetamisest, jõustub erikorra rakendamise lõpetamine maksuhalduri teavitamisele järgneva kvartali esimesel päeval, või juhul, kui maksuhaldurit on teavitatud kvartali viimasel kuul, siis järgmise kvartali teise kuu esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära ületamisega, jõustub otsus piirmäära ületamise kuupäeval. Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud kuupäeval.
(13)Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära, ei saa ta piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta jooksul erikorda rakendada.
(14)Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ületab teises liikmesriigis käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud piirmäära, ei saa ta selles liikmesriigis erikorda rakendada piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta jooksul või kahe järgneva kalendriaasta jooksul, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] § 20. Maksukohustuslasena registreerimine
(1)Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Isik võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks äriregistri infosüsteemi kaudu digitaalallkirjastatult või taotleda notarilt avalduse koostamist ja e-notari infosüsteemi kaudu esitamist. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(2)Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks järgmistel juhtudel: 1) isikul ei ole registreerimiskohustust käesoleva seaduse § 19 alusel veel tekkinud; 2) kauba ühendusesisese maksuvaba soetamise korral; 3) ekspordi korral. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(3)Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena, kandes tema andmed viie tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kas avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] (4^1) Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
(5)Maksuhaldur teeb registreerimist käsitleva otsuse isikule teatavaks hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(6)Ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, kuid kelle asukohariigiga on liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu, või ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis ja kelle asukohariigiga ei ole liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi lepingut, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõikes 22 nimetatud juhul. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(7)Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse esindaja tõendama oma isiku. Volitatud isik peab täiendavalt esitama volitust tõendava dokumendi. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
(8)[Kehtetu - RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(9)[Kehtetu - RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
(10)Kui maksuhalduril on andmeid, et isikul on tekkinud registreerimiskohustus, kuid ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud, registreerib maksuhaldur isiku omal algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(11)Kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täitma maksukohustuslase kohustusi (§ 24) enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab maksuhaldur oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(12)Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja maksukohustuslase registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. § 21. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine
(1)Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast alates, välja arvatud juhul, kui teenust saadakse ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes rakendab maksuvabastust § 19 lõikes 1^1 sätestatud korra alusel ja kelle registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX”. Sätet ei kohaldata maksukohustus