2-15-106033/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-106033 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2015. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi AS Kiviõli Soojus hagi R. Š.i vastu võlgnevuse 1 492, 81 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 1 611, 63 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405) Menetlusosalised Hageja:

AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht: Aasa 19, 43122 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja:

Anne Talviste (Condor Inkasso OÜ, postiaadress Sikupilli postkontor, Pallasti 28, pk 1292, 11402 Tallinn; e-post: anne@condorinkasso.ee) Kostja:

R. Š. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON 1.

AS Kiviõli Soojus hagi rahuldada.

2.

Välja mõista R. Š.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks 1 492 (üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks) eurot 81 senti (millest 1 475, 98 eurot on põhivõlg ning 16, 83 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

3.

Välja mõista R. Š.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.05.2015.a kuni põhinõude (1 475, 98 eurot) tasumiseni.

4.

1 Menetluskulud jätta kostja kanda.

4.1 Välja mõista R. Š.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulude katteks 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot.

4.2 Välja mõista R. Š.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (375 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE 1.

AS Kiviõli Soojus esitas 18.03.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. Š.ilt võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 24.03.2015.a võlgnikule makseettepaneku. R.

Š. esitas sellele vastuväite ning Pärnu maakohtu 24.04.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.

Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis Soo 19-70 korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kiviõli linn. Tegemist on munitsipaalelamispinnaga, mis 29.04.1996.a. anti üürile kostja emale L. Š.ile ning temaga koos elavatele perekonnaliikmetele. Pärast L. Š.i surma 16.06.2011.a läks üürilepinguline suhe üle kostjale. Uut üürilepingut temaga ei sõlmitud, kehtima jäid 29.04.1996.a sõlmitud lepingu tingimused. Kiviõli linn kinnitas kostja õigust kasutada elamispinda tõendiga.

Korteriühistut Soo 19 korterelamus moodustatud ei ole.

L. Š. ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 31.10.2007 soojusenergia ostu-müügilepingu nr S 1177, mille kohaselt kohustus võrguettevõtja varustama tarbijat soojusega, viimane omakorda selle eest tasuma. Pärast L. Š.i surma kostjaga uut lepingut ei sõlmitud ning AS Kiviõli Soojus jätkas teenuse osutamist vastavalt ostu-müügilepingu tingimustele. Kostja jättis oma kohustused hageja ees täitmata ning arved soojusenergia tarbimise eest tasumata.

2 Võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 31.10.2011-28.02.2015.a 25.03.2015.a seisuga on kostja võlg hageja ees kokku 1 675, 98 eurot.

Kostja tasus 17.03.2015.a 200 eurot. Hagiavalduse seisuga on hageja põhinõue kostja vastu 1 475, 98 eurot.

3.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 475, 98 eurot, seisuga 15.05.2015.a sissenõutavaks muutunud viivised 16, 83 eurot (põhinõudelt 1 475, 98 eurot) ning alates 16.05.2015.a viivis VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 1 475, 98 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8,05% aastas).

KOSTJA VASTUVÄITED 4.

Kostja märgib kirjalikus vastuses kohtule, et ei loobu võlgnevuse tasumisest, kuid probleem on selles, et kostjal pidev sissetulek puudub. Kostja püüab igakuiselt oma võimaluste piires hagejale teatud summa võlgnevusest tasuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hageja nõude täies ulatuses.

Korteri omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Kiviõli linn (registriosa nr 13751089) (tl 16). Kostja ema L. Š. ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 31.10.2007.a soojusenergia ostumüügilepingu nr S 1177, mille alusel kohustus hageja võrguettevõtjana müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma (tl 19-20) L. Š. suri 16.06.2011.a. Uut lepingu kostja R. Š.iga ei sõlmitud, jätkati teenuse osutamist vastavalt 31.10.2007.a sõlmitud lepingutingimustele.

L. Š.i surma järgselt üürileping ei lõppenud (VÕS § 320).

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 321 lg 1 on üürnikuga koos elanud perekonnaliikmel õigus üürilepingusse astuda üürniku asemel, esitades vastava teate üürileandjale (lg 2).

Kohtule ei ole esitaud andmeid selle kohta, kas R. Š. vastava teate esitas, kuna aga vaidlust ei ole selles, et kostja Soo tn 19-70 korteris elab ja seda kasutab (mida kinnitab ka Kiviõli Linnavalitsuse rahvastikuregistri tõend, tl 21), siis loeb kohus, et kostja on ema surma järgselt üürilepingusse astunud.

7.

Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb käsundita asjaajamist reguleerivatele sätetele VÕS § 1018 - § 1023.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

Lepingu puudumine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda talle osutatud teenuste eest ning kui poolte vahel puudub lepinguline suhe, võib nõude rahuldamise aluseks olla käsundita asjaajamise regulatsioon.

3 8. Hageja tugineb oma nõudes R. Š.i vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib hageja kostjalt muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ning viivist.

Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ei võla olemasolule ega selle suurusele.

Kostja märgib, et ta on teadlik võlgnevusest ja ei loobu selle tasumisest, kuid probleemiks on pideva sissetuleku puudumine. Sissetuleku puudumine ei õigusta osutatud teenuste eest tasumata jätmist.

Maakohtule esitatud kostja arvelduste seisu kohaselt võlgneb kostja 28.02.2015.a seisuga (arve nr 3925) 1 675, 98 eurot (tl 21-22). Hageja kinnitab hagis, et kostja tasus 17.03.2015.a 200 eurot. Põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga on 1 475, 98 eurot.

VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viivist alates 26.03.2015 (arve nr 3925 sissnõutavaks muutumisest) kuni 15.05.2015.a arvestusega 1 475, 98 (põhivõlg) x 8,05% / 365 / 100 = 0,33 eurot päevas x 51 viivitatud päeva = 16, 83 eurot.

Vastavalt TsMS § 367 võib hagis taotleda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja taotleb lisanduva viivise väljamõistmist alates 16.05.2015.a seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1) määras põhinõudelt 1 475, 98 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405).

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 10. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostja R. Š.i kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 375 eurot väljamõistmist, millest 225 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulu.

Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4