2-14-21524/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-21524 Tsiviilasi OÜ Nobelium hagi Heindrih Feršeli vastu võlgnevuse 58 472,66 eurot ja viivise 16 526,34 eurot väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Apellatsioonkaebuse hind 5952,94 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 35 201,43 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heindrih Feršeli apellatsioonkaebus OÜ Nobelium vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Heindrih Feršel (ik: XXXXX), esindaja Marko Tiirik Vastuapellant (hageja): OÜ Nobelium (rk: 11236473) esindajad RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 otsus osas, millega maakohus rahuldas OÜ Nobelium hagi osaliselt ning mõistis Heindrih Feršelilt OÜ Nobelium kasuks välja 5509,44 eurot saamata jäänud tulu katteks ja 443,50 eurot viivise katteks.

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Nobelium hagi Heindrih Feršeli vastu rahuldamata aegumise tõttu käesoleva otsuses toodud põhjendustel.

3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Nobelium kanda.

4.Välja mõista OÜ-lt Nobelium Heindrih Feršeli kasuks maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2629 eurot.

5.OÜ Nobelium on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt 2629 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Heindrih Feršeli apellatsioonkaebus rahuldada, OÜ Nobelium avastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Nobelium esitas 08.06.2014 maakohtule Heindrih Feršeli vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 58 472,66 eurot ja viivis 16 526,34 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2008. a oktoobri lõpus kokkuleppe, et kostja võtab hagejalt üürile kerghaagise (registreerimismärgiga 898DO) koos haagisekatte ja mahasõiduteedega ning tasapinnalaseri Dewalt komplekti koos tugijala ja latiga ning hageja arvestab renditasu maha kostja töötasust. 2009. a aprillis esitas hageja kostjale nõude vara väljaandmiseks. Kostja tagastas vara 10.06.2011. 23.11.2011 esitas hageja kostjale kerghaagise ja laserikomplekti üüritasu arve nr 1.11 summas 25 004,42 eurot perioodi 31.10.2008– 09.06.2011 eest. Kostja ei ole arvet tasunud. Kerghaagise ja tasapinnalaseri komplekti üürinõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 alusel moodustab seega 25 004,42 eurot. Viivist nõuab hageja 8263,17 eurot.

10.02.2009 ütles kostja etteteatamistähtaega järgimata hagejaga töölepingu üles ning keeldus hagejale tagastamast tööülesannete täitmiseks tema valduses olnud hageja vara: laadurekskavaatori külge haagitavat lumesahka, kahte koppa, tõsteharki, kett-troppi ja muid vähem väärtuslikke asju. Kostja tegevus halvas täielikult hageja äritegevuse. Kostja andis vara hagejale üle 10. ja 27.06.2011. 30.01.2012 esitas hageja kostjale AÕS § 85 lg 2 alusel nõude perioodil 15.02.2009–09.06.2011 saamata jäänud tulu hüvitamiseks summas 33 468,24 eurot (koos käibemaksuga). Summa moodustab kaevetöödest saamata jäänud kasum 26 648,18 eurot (1852,55 töötundi hinnaga 225,07 krooni tund) ning lumekoristustöödest saamata jäänud kasum 1242,02 eurot (155,38 töötundi hinnaga 125,07 krooni tund), kokku 27 890,20 eurot, millisele summale lisandub käibemaks 5578,04 eurot. Viivist nõuab hageja 8263,17 eurot.

25.08.2015 teesides palus hageja juhul, kui kohus ei pea piisavalt tõendatuks, et kostja võttis hagejalt 2008. a oktoobri lõpus üürile kerghaagise ja tasapinnalaseri, mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu alates 15.02.2009, mil kostja oli kohustatud tagastama tööandjale tema 2 kasutuses olnud töövahendid, kuni 09.06.2011, summas 22 779,90 eurot, ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kostja vastuväidete kohaselt tekkis üürisuhe kerghaagise ja tasapinnalaseri osas hageja väitel 2008. a oktoobri lõpus, hagi esitati 08.06.2014, s.o pärast 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Samas on nõue ka sisuliselt alusetu. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel üürilepingu olemasolu. Hageja väide, et pooled leppisid 2008. a kokku üürilepingus ning üüriarve esitati alles 2011. a, s.o rohkem kui kaks aastat peale väidetava üürilepingu sõlmimist, ei ole usutav. Ka hageja AÕS § 85 lg 2 alusel esitatud nõue on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et perioodil 15.02.2009 kuni 09.06.2011 jäi tal saamata tulu kostja tegevuse tõttu. Hagejal puudusid lepingud nii kaevetöödeks kui lumekoristuseks vms. Kostja arvates oli poolte vahel hoiusuhe. Poolte krundid on kõrvuti ja hageja on alati oma tehnikat kostja juures hoidnud.

Hageja väide vara väljaandmisega viivitamisest on väär. Hagejal oli igal ajal võimalus oma vara tagasi saada. Kuna kostjal ei ole hageja ees rahalist kohustust, on alusetu ka viivisenõue.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus 21. oktoobri 2015 otsusega:

1)rahuldas hagi osaliselt;

2)jättis hageja hüvitusnõue summas 22 779,90 eurot rahuldamata tõendamatuse tõttu;

3)rahuldas hageja saamata jäänud kasumi nõude osaliselt, summas 5509,44 eurot ja viivise summas 443,50 eurot;

4)mõistis välja Hendrih Feršelilt OÜ Nobelium kasuks lumesaha ja kopa eest saamata jäänud tulu 5509,44 eurot ning viivise 443,50 eurot.

Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud summas 87,66 eurot kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 87,66 eurot ning jättis kostja menetluskulud summas 3340,35 eurot hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 3340,35 eurot.

Kohus lahendas esmalt hageja üüritasu hüvitamise nõude.

Kostja soovis 2008. a oktoobri lõpus paariks päevaks kasutada haagist ja tasapinnalaserit. Kuna sel ajal olid pooled töösuhtes, siis saab eeldada, et asjade kasutamise eest tasumiseks kasutati poolte vahel varem kehtinud ja probleemideta toiminud tasaarvestust. Pooled ei ole vaidlustanud, et pooltel oli kokkulepe, et asjade kasutamise tasu arvestatakse maha kostja palgast. VÕS § 29 lg 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kohus nõustus hagejaga, et poolte vahel puudus hoiuleping ning oli sõlmitud üürileping, kuna pooled on väitnud, et kostja tasus asjade kasutamise eest.

Kostja leidis, et nõue üüritasu hüvitamiseks on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Kostja avaldas 10.02.2009 tahet leping lõpetada. Antud asjaolust saab järeldada, et koos töösuhtega lõppes ka üürisuhe, kuna kostja tasus üüri tasaarvestusega (hageja arvestas üüri kostja töötasust maha).

Kuna haagise ja tasapinnalaseri üürileping lõppes 10.02.2009, ei saa lugeda, et kostja üüris nimetatud esemeid edasi üürilepingu alusel ning hageja on õigustatud esitama üürinõuet kuni 09.06.2011 ehk kuni vara tagastamiseni (vara tagastati 10.06.2011). Seega muutus hageja üürinõue perioodi 31.10.2008 kuni 09.02.2009 eest sissenõutavaks 10.02.2009 ja aegus 11.02.2012. Hageja esitas kostjale üüritasu arve 2011. a novembris ning hagi kohtusse 08.06.2014.

Hageja esitas kostjale nõude vara, sh haagise ja tasapinnalaseri, väljaandmiseks 07.04.2009.

Seega on hageja vähemalt alates sellest ajast leidnud, et kostja valdab hageja vara ebaseaduslikult. Perioodil, mil kostja valdas ilma seadusliku aluseta hageja haagist ja 3 tasapinnalaserit (10.02.2009 kuni 10.06.2011), võiks hageja põhimõtteliselt nõuda kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu), mitte üüri. Hageja ei ole põhistanud, et kostjale esitatud üüriarve võrdub tema saamata jäänud tuluga (kahjuga). Suures osas olnuks vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1 aegunud ka kahju hüvitamise nõue, sest hageja pidi olema teadlik kahju suurusest varasema perioodi eest (31.10.2008 kuni aprill 2011).

Kohus jättis hageja esimese nõude, 22 779,90 eurot, rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Järgnevalt lahendas kohus hageja AÕS § 85 lg 2 alusel esitatud nõude.

Poolte töösuhted lõppesid 10.02.2009. Tsiviilasjas nr 2-11-294 leidis tõendamist, et kostja valduses olid hageja asjad, millised kostja tagastas hagejale 2011. a. Traktor tagastati hagejale 11.02.2009, kostja valdusesse jäid aga lumesahk ja kopad, millega oleks saanud talveperioodil ja kevadel kuni traktori 13.05.2009 liisingufirmale tagastamiseni teenust osutada.

Kohus arvestas lumesaha teenuse eest saamata jäänud tulu perioodil 11.02.2009 kuni 30.03.2009, kuna üldjuhul Eesti kliimas aprillikuud ei ole nii lumerohked, et oleks vajadus lumelükkamiseks. Koppade mittetöötamise perioodiks arvestas kohus 01.04.2009 kuni 13.05.2009. Hageja nõue kostja vastu lumekoristuse ja kaevetööde eest saamata jäänud tulu eest kuni 09.06.2011 on põhjendamatu, kuna hageja tagastas 13.05.2009 traktori liisingufirmale. Kolmas isik ei saa firma tegevuse seiskumises süüdi olla.

Kohus leidis, et kostja on kohustatud hagejale hüvitama saamata jäänud tulu perioodil 11.02.-13.05.2009 summas 5509,44 eurot. Hageja on märkinud lumesaha töötunni hinnaks 125,07 krooni ehk 7,99 eurot. 11.02.–30.03.2009 oli 34 tööpäeva (kohus on välja arvestanud puhkepäevad ja pühad). 34 tööpäeva × 8 tundi × 7,99 eurot = 2173,28 eurot. Kopa töötunni hinnaks on hageja märkinud 225,07 krooni ehk 14,38 eurot. 01.04.–13.05.2009 oli 29 tööpäeva.

29 tööpäeva × 8 tundi × 14,38 eurot = 3336,16 eurot.

Viivis 8,05% aastas 5509,44 eurolt moodustab 443,50 eurot. Viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS § 113 lg-test 1 ja 2.

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad hageja menetluskulud (riigilõiv 950 eurot) hagi rahuldatud osas, s.o 9,2278%, summas 87,66 eurot kostja kanda ning kostja menetluskulud (esindaja Viktor Kaasiku kulud 1680 eurot ja esindaja Marko Tiiriku kulud 2000 eurot) hagi rahuldamata osas, s.o 90,77%, summas 3340,35 eurot hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. H. Feršel esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 otsuse tühistamist osaliselt, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi aegumise või alternatiivselt tõendamatuse tõttu rahuldamata.

Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)peab hageja tõendama asjaolu, et tal oli kavatsus ja võimalus sellist tulu saada (3-2-1-55-11, p 12; 3-2-1-94-08, p 12; 3-2-1-94-08, p 12). Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud perioodil 11.02.–30.03.2009 võimalik osutada lumesaha teenust 34 päeva jooksul. Hageja ei ole tuginenud ühelegi tõendile, samuti ühelegi kohale ja ettevõttele, kus ja kellele ta oleks lumesaha teenust osutanud. Lumetõrje teostamiseks peab olema leping. Kostja on esitanud OÜ Iisaku Elamumajandus 26.03.2015 kinnituse, mille kohaselt puudus hagejal töövõtuleping lumetõrje osutamiseks Iisaku vallas. Sellega on tõendatud, et hagejal puudus võimalus saada lumekoristuse eest hagetavat tulu. Kohus jättis nimetatud tõendi hindamata.

Kostja palub lisada asja materjalidele Keskkonnaagentuuri meteoroloogilised andmed lumega kaetuse ja lume paksuse kohta 2009. a veebruaris–märtsis Vasknarvas ja Tiirikojal, kust on näha, et lumikate oli tagasihoidlik. Ka vastavalt avalikult kättesaadavatele andmetele 4 (http://www.ilmateenistus.ee/) sadas 2009. a jaanuaris ja veebruaris normi kohaselt ning märtsis püsis lumikate muutumatuna peaaegu kogu kuu, kohati sadas jäävihma. Seega puudus hagejal võimalus osutada lumesaha teenust 11.02.-30.03.2009, kuna puudus lumi, mida iga päev koristada. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oleks olnud võimalik mingit tulu saada, siis tuleks tulust maha arvata tehtud kulutused (tööjõukulud, maksud, kütus, amortisatsioon).

Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole;

2)on kohtuotsus osas, milles kohus mõistis välja kopa töö eest saamata jäänud tulu perioodil 01.04.–13.05.2009, tõendamata. Hageja ei ole ka viidanud ühelegi objektile ja kohale, kus oleks vajatud kopatöid, mida ta oleks võinud teha. Kohtuotsusest ei nähtu, millele tuginedes leidis kohus töötunni maksumuseks 14,38 eurot. Kohus ei ole arvestanud töötamiseks vajalike kuludega (töötasu, maksud, kütus, amortisatsioon). Hageja neid kulusid tõendavaid dokumente esitanud ei ole.

Kopplaadur tagastati hagejale 11.02.2009. Daisy Rohtma andis maakohtu 18.08.2015 istungil ütlusi, mille kohaselt osutati alguses lumelükkamise teenust kopaga. Seega oli hagejal võimalik kostja tegevusest sõltumata lumelükkamise ja kopateenust osutada ning väidetaval saamata jäänud tulul puudub põhjuslik seos kostja tegevusega;

3)rahuldas kohus saamata jäänud tulu nõude lumesaha teenuse eest perioodil 11.02.-30.03.2009 ja kopateenuse eest perioodil 01.04.–13.05.2009. Seega algas aegumistähtaeg lumesaha teenuse eest saamata jäänud tulu nõudes 31.03.2009 ja lõppes 30.03.2012 ning kopateenuse eest saamata jäänud tulu nõudes 14.05.2009 ja lõppes 13.05.2012.

Hagi esitati kohtusse 08.06.2014, s.o pärast 3-aastast aegumistähtaega.

5.OÜ Nobelium esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 otsuse resolutsiooni punkti 2 tühistamist ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhisumma 25 004,42 eurot ja viivise 8263,17 eurot. Samuti palub vastuapellant muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu kokku 7886,78 eurot, sh kopateenuse eest maakohtu poolt väljamõistetud 3336,16 eurot ning lumekoristusteenuse eest 3963,04 eurot (maakohtu poolt väljamõistetud 2173,28 eurot + 1789,76 eurot) ja viivise 587,58 eurot (maakohtu poolt väljamõistetud 443,50 eurot + 144,08 eurot).

Vastuapellant palub tühistada ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse punktid 2 ja 2.1 ning jätta kostja menetluskulud maakohtus tema enda kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)tuvastas kohus, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Kohtu järeldus, et koos töösuhtega lõppes ka üürisuhe, on meelevaldne. VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt ei seisne tasaarvestus mitte ainult kohustuses maksta rahasumma, vaid ka muu samaliigilise kohustuse täitmises teisele poolele. Kostja kinnitas 16.04.2015 kohtuistungil, et lepingupooltevahelise praktika ja tavade kohaselt tasus kostja hagejale üüritud asjade eest tööga hageja esindajale kuuluval kinnistul.

Kuna 10.02.2009 lõppes tööleping, mitte üürileping, siis ei saa üürinõude aegumise alguseks pidada 10.02.2009. Kostja on tulenevalt VÕS §-st 335 kohustatud maksma hagejale üüritasu kogu aja eest, mil haagis ja tasapinnalaser olid tema valduses, s.o 31.10.2008–09.06.2011.

TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas kostjale arve 23.11.2011, s.o samal aastal, mil nõue muutus VÕS § 335 alusel sissenõutavaks, pärast asjade tagastamist 10.06.2011. Seega algas aegumistähtaeg 2011. a lõppemisest ning hagi esitamise ajaks ei olnud möödunud kolme aastat;

2)seiskas kostja hageja majandustegevuse lumetõrje osas juba enne töölepingu ülesütlemist 2009. a veebruaris, millest tulenevalt palub vastuapellant mõista kostjalt välja hagejal lumekoristuse eest saamata jäänud kasum perioodil 01.01.–09.02.2009 summas 1789,76 eurot (28 tööpäeva × 8 tundi × 7,99 eurot). Viivis 8,05% aastas 1789,76 eurolt moodustab 144,08 eurot;

3)rikkus kohus TsMS § 176 lg-t 7. Kohus ei toimetanud hagejale kätte kostja esindaja M. Tiiriku arvet nr 40/2015 ega muid tõendeid selle kohta, et kostja oleks kandnud menetluskulusid summas 2000 eurot. Hagejale üllatuseks on temalt kostja kasuks välja mõistetud ka kostja esindaja V. Kaasiku kulud 1680 eurot, kuna kohus ei toimetanud hagejale kätte kostja menetluskulude nimekirja ega tõendeid esindaja V. Kaasiku kulude kohta. Seetõttu ei olnud hagejal võimalust avaldada seisukohta vastaspoole menetluskulude kohta.

6.OÜ Nobelium vaidleb H. Feršeli apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1)oli vastavalt OÜ Iisaku Elamumajandus vastustele küsimustele 2008/2009 talveks sõlmitud hagejaga suuline leping lumetõrjeteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal 11.02.–30.03.2009 praktiliselt iga päev võimalus osutada lumesahaga teenust. Lumesaha tunnihinnast 125,07 krooni on kulud (124,93 krooni) juba maha arvestatud. Seda kinnitab OÜ Iisaku Elamumajandus vastus, et hagejaga sõlmitud lumetõrje alltöövõtulepingu tunnihinnaks oli 250 krooni;

2)on hageja esitanud 66 tõendit teostatud kaevetööde kohta. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et hageja klientidel oleksid olnud objektiivsed põhjused edaspidi hagejalt kaevetöid mitte tellida. Kopa töötunni hinnast 14,38 eurot on vajalikud kulud juba maha arvestatud;

3)ei ole saamata jäänud tulu nõuded TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja sai teada kahju ulatuse ja kahju hüvitama kohustatud isiku tsiviilasjas nr 2-11-294 tehtud kohtuotsusest ning seega algas nõuete aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest 20.10.2011. Enne nimetatud kohtuotsuse jõustumist ei olnud hagejale teada periood, mille jooksul tal jäi tulu saamata, ega isik, kellelt kahjuhüvitist nõuda, kuna kostja vastused hageja suulistele järelepärimistele ei olnud adekvaatsed ning kirjalikule pöördumisele kostja ei reageerinud.

7.H. Feršel vaidleb OÜ Nobelium vastuapellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1)lõppes töölepingu ülesütlemisel ka üürileping. Hageja väide, et töölepingu ülesütlemine ei takistanud kostjal teostada tasaarvestust edaspidi kas põllumajandustoodetes või tööga hageja esindaja kinnistul, on õiguslikult arusaamatu. Hageja ei ole maakohtus väitnud, et kostja pidi pärast töölepingu lõppemist teostama töid hageja esindaja kinnistul. Kuna üürileping lõppes 10.02.2009, muutus üürinõue vastavalt VÕS §-le 146 ja §-le 147 sissenõutavaks 11.02.2009 ning aegus 10.02.2012. Hageja esitas hagi kohtusse 08.06.2014. Vara tagastamist ei saa seostada üüri sissenõutavaks muutumisega. Vastavalt VÕS §-le 147 muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Hagejal oli üüri tasumise nõuet õigus esitada alates 11.02.2009. Hageja tõlgendab valesti VÕS § 147 lg-t 3. Nimetatud paragrahv sätestab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaja alguse.

Pooled ei ole kokku leppinud ei tasu suurust ega tähtaega, samuti ei ole kokku lepitud arvete esitamises. Pooltel oli kokkulepe üksnes selles, et kostja tegi hagejale töölepingu alusel tööd ning hageja arvestas haagise ja tasapinnalaseri kasutamise tasu töötasust maha;

2)ei ole poolte töösuhe vaidluse esemeks. Töölepingu sõlmimine ja ülesütlemine on isiku õigus, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega. Hageja seaduslikul esindajal oli 6 võimalik võtta tööle uued töötajad või teostada tööd isiklikult. Väide, et kostja töökohustus oli reageerida temale kolmandate isikute poolt telefoni teel tehtud väljakutsetele, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Hagejal puudusid 2009. a lepingud lumetõrje teostamiseks;

3)on hageja esitanud kohtule kõik kuludokumendid, mille alusel kohus menetluskulud välja mõistis. Menetlusosalisel on õigus tsiviilasja materjalidega tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis H. Feršelilt Nobelium OÜ kasuks välja saamata jäänud tulu 5509,44 eurot ja viivise 443,50 eurot ning jättis menetluskulud osaliselt H. Feršeli kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Nobelium OÜ hagi H. Feršeli vastu täielikult rahuldamata ning menetluskulud Nobelium OÜ kanda. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

H. Feršeli apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Nobelium OÜ vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

9.Asja materjalidest nähtuvalt töötas kostja hageja juures suulise töölepingu alusel traktoristina. Traktor koos traktori tööks vajalike lisaseadmetega (kaks kaevekoppa, lumesahk, tõsteketid, haagis ja tasapinnalaser) olid kostja valduses.

Hageja seisukohast nähtuvalt olid traktori lisaseadmetest haagis ja tasapinnalaser alates 2008. a oktoobri lõpust kostja valduses üürilepingu alusel. Samas on hageja juhatuse liige T.

Rohtma vande all kinnitanud (II kd, tl 81), et „Kasutamisel olid firma antud töövahendid töötajale töö tegemiseks. Siin käisid läbi fraasid, et need olid rendil, kasutusse antud või hoiule antud. Sellist asja ei olnud.“ 16.04.2015 kohtuistungil on hageja juhatuse liige D. Rohtma kinnitanud (II kd, tl 27), et pärast töölepingu lõpetamist oleks kostja pidanud traktori lisaseadmed tagastama. 25.08.2015 menetlusdokumendis (II kd, tl 89) on hageja leidnud, et kui üürisuhe haagise ja tasapinnalaseri osas ei ole tõendatud, soovib ta kostjalt saamata jäänud tulu väljamõistmist kuni haagise ja tasapinnalaseri tagastamiseni.

Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et nii traktor kui kõik traktori lisaseadmed olid tema valduses seoses töösuhtega ning ta ei ole sõlminud hagejaga üürilepingut haagise ja tasapinnalaseri üürimiseks. Vande all antud seletuses (II kd, tl 82) on kostja samuti kinnitanud, et haagise ja tasapinnalaseri üürimiseks ei olnud tal mingit põhjust ning kõik töövahendid olid tema valduses seoses töösuhtega. T. Rohtmaga oli kokkulepe, et vajadusel võib ta kasutada töövahendeid enda tarbeks. Töölepingu lõppemisel tagastas ta hagejale traktori, traktori lisaseadmeid ei tagastanud, kuna hageja oli talle töötasu maksmata.

Vastavalt VÕS § 8 lg-le 1 leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Seega eeldab lepingu sõlmimine mõlema lepingu poole tahteavaldust. Antud juhul on kostja üürilepingu sõlmimist eitanud ning ainuüksi hageja väite alusel ei saa lugeda pooltevahelist üürilepingut haagise ja tasapinnalaseri üürimiseks sõlmituks. Asjaolust, et kostja võis seoses töösuhtega tema valdusesse antud traktorit ja selle lisaseadmeid enda tarbeks kasutada, ei saa järeldada, et osade lisaseadmete (haagis ja tasapinnalaser) osas oleks poolte vahel tekkinud alates 2008. a oktoobri lõpust töölepingu kõrvale lisaks üürileping. Kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid üürisuhet (näiteks üüri arvestus, mida hageja väidetavalt kostja töötasust kinni pidas) hageja esitanud ei ole.

Seetõttu on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping haagise ja tasapinnalaseri üürimiseks. Hageja sellekohane seisukoht ei ole õige.

7 Ringkonnakohus leiab, et nii traktor kui kõik traktori lisaseadmed (sh haagis ja tasapinnalaser) olid kostja valduses seoses töösuhtega. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta.

Tegemist on õiguse kohaldamisega (TsMS § 436 lg 7), mis kehtib ka apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus märgib, et pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on oluline, kuna kostja on alates esimesest vastusest (I kd, tl 52) hagile kinnitanud, et hageja nõue on aegunud.

10.Põhjendatud on hageja seisukoht, et pärast töölepingu lõpetamist oli kostjal kohustus tagastada hagejale lisaks traktorile ka traktori lisaseadmed. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et tal ei olnud kohustust tagastada töölepingu lõppemisel traktori lisaseadmed.

Kuna kostja traktori lisaseadmeid hagejale pärast töölepingu lõpetamist ei tagastanud, on hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt hageja nõue tervikuna kvalifitseeritav saamata jäänud tulu (kahju) nõudena, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks traktori lisaseadmed töölepingu lõpetamisel tagastanud. Hageja esitatud asjaolude kohaselt oleks ta saanud kasumit kaeve- ja lumekoristustöödelt, kuna eelnevatel aastatel olid tal sõlmitud lepingud erinevate äriühingutega ning eeldatavasti oleks ta sõlminud sarnaseid lepinguid ka pärast 10.02.2009.

Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks traktori lisaseadmete enda valduses hoidmisega tema arvel alusetult rikastunud.

Hageja seisukoht, et tema nõue on kvalifitseeritav AÕS § 85 lg 2 järgi, ei ole õige, kuna kostja sai traktori lisaseadmete valduse seoses töösuhtega, mitte omavoliga.

Ringkonnakohus leiab, et aegumisele kohaldab TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Tegemist on tehingust (töölepingust) tuleneva nõudega, kuna hageja nõue kahju (saamata jäänud tulu) väljamõistmiseks tulenes töölepingu rikkumisest.

Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 esimesele lausele algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pooltevaheline tööleping lõppes 10.02.2009 ning seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 11.02.2009 ja aegus 12.02.2012. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks kogu tulevikus tekkiva ja ajas muutuva kahju osas, st kehtib nn kahju ühtsuse põhimõte. Sellest tulenevalt aegumise kohaldamisel aegu nõue ka tulevase kahju suhtes.

Ekslik on vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt aegumistähtaja algusele kohaldub TsÜS § 147 lg 3, kuna tegemist ei ole kokkulepitud tasu maksmise nõudega. Hagejale olid teada nii kahju põhjustanud isik kui kahju 10.02.2009 ning põhjendamatu on hageja väide, et kahju hüvitama kohustatud täpse isiku ja kahju ulatuse sai ta teada tsiviilasjas nr 2-11-294 tehtud kohtulahendi jõustumisest 20.10.2011.

Kuna hageja esitas hagiavalduse maakohtule 08.06.2014, siis oli tema nõue aegunud ning hageja nõue tuleb tervikuna jätta aegumise tõttu rahuldamata. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi osaliselt rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 5509,44 eurot ja viivis 443,50 eurot.

Seoses aegumise kohaldamisega puudub vajadus anda hinnangut hageja nõude tõendatusele.

Arvestades eelnevat, muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi seoses aegumise kohaldamisega. Apellatsioonkaebus maakohtu poolt aegumise kohaldamata jätmise kohta on põhjendatud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja nõue oleks kvalifitseeritav kasutuseelise nõudena, oleks see aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi.

11.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

8 Kostjat esindasid maakohtu menetluses lepingulised esindajad V. Kaasik ja M. Tiirik ning ringkonnakohtus M. Tiirik. Kostja lepinguliste esindajate kulud tuleb hagejalt välja mõista.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsus ning seda ka juhul, kui kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kuludele vastu ei vaidle (TsMS § 175 lg 11). Seejuures on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peamiseks kriteeriumiks õigusabile kulunud aeg ja vaidluse keerukus.

V. Kaasiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile kokku 10 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on V. Kaasik koostanud 21.07.2014 esialgse vastuse hagile (I kd, tl 52) ja täiendava vastuse hagile (I kd, tl 58-59). Tegemist on esialgsete seisukohtadega ning vastusetest nähtuvalt puudub võimalus põhjalikuma vastuse esitamiseks, kuna hageja ei ole oma nõudeid tõendanud.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kahe esialgse vastuse koostamise eest on kokku 3 tundi, mis hõlmab ka suhtlemist kostjaga. Õigusabi tunnimäär 140 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga ning sellest tulenevalt on V. Kaasiku õigusabikulu põhjendatud suuruseks 504 eurot (3x140x1,2).

Õigusabikulu tsiviilasja nr 2-11-294 materjalidega tutvumise ja analüüsi eest ei ole lahendatav käesolevas menetluses.

M. Tiiriku esitatud menetlusnimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile maakohtus 20 tundi ja ringkonnakohus 7 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et M. Tiiriku õigusabikulu on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ja vajalik ajakulu täiendava vastuse koostamiseks on 3 tundi (sh kulu materjalidega eelnevaks tutvumiseks); 16.04.2015 ja 18.08.2015 kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks on kokku 6 tundi; hageja 02.05. 2015 seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 1 tund ja lõplike seisukohtade esitamiseks 2 tundi, kõik kokku 12 tundi.

Samuti on M. Tiirik esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja vastuse hageja vastuapellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumentide esitamiseks on kokku 5 tundi.

M. Tiiriku põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile moodustab kokku 17 tundi. Lähtudes tunnimäärast 100 eurot, on M. Tiiriku õigusabikulu suuruseks 1700 eurot.

Lisaks õigusabikuludele peab hageja hüvitama kostjale apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 425 eurot.

Kokku tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2629 eurot (504+1700+425).

Kostja lepingulise esindaja M. Tiiriku menetluskulude nimekiri on hagejale kätte toimetatud 07.09.2015 (II kd, tl 111) ning vastuapellandi vastupidine väide ei ole õige. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas kostja on õigusabikulud oma lepingulisele esindajale hüvitanud või mitte. Kostja lepingulise esindaja V. Kaasiku õigusabikulude suurusele ja põhjendatusele oli hagejal võimalik vastuväiteid esitada apellatsioonimenetluses ning see, et V. Kaasiku menetluskulude nimekirja ei toimetatud hagejale kätte, ei anna alust põhjendatud ja vajalike õigusabikulude välja mõistmata jätmist.

12.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud täiendavad tõendid, s.o keskkonnaagentuuri meteroloogilised andmed ja OÜ Iisaku Elamumajandus 24.11.2015 vastuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 10

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.