2-20-7715/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7715 Tsiviilasi XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele täiteasjas nr 022/2016/522 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. juuni 2020. a määrus Menetlusosalised Avaldaja (võlgnik) – XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik – kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Võtta tsiviilasja nr 2-20-7715 materjalide juurde täiteasja nr 022/2016/522 täitetoimiku koopia.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 9. juuni 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-7715 resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Määruskaebemenetlusega menetluskulud puuduvad.

Tagastada XX määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot ja kanda see YY (isikukood XXXXXXXXXXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. seotud kulud jätta XX kanda.

Hüvitatavad EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

2-20-7715 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Kohtutäitur Elin Vilippus algatas 28.01.2016 täitmisteatega XX (võlgnik / avaldaja) suhtes Tallinna Liivaoja tn 2 korteriomanike (sissenõudjad / korteriomanikud) nimel Arkaadia Kinnisvarahaldus OÜ (AKVH; endine ärinimi Skanska Haldus OÜ; äriregistrist kustutatud 28.01.2019 seoses ühinemisega Arkaadia Halduse AS-ga) esindaja poolt 18.01.2016 esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse (täiteasi nr 022/2016/522). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-13-36491 (jõustus Riigikohtu 13.01.2016 määrusega nr 3-7-1-2-955-15), millega mõisteti avaldajalt sissenõudjate kasuks välja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 614,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40,31 eurot ja viivis alates 28.11.2013 kuni põhinõude täitmiseni, lisaks sissenõudjate menetluskulude katteks 1173,66 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kohtuotsuse resolutsiooni p 8 kohaselt tuleb võlgnikul sissenõudjate kasuks väljamõistetud summad tasuda AKVH-le.

Avaldaja esitas kohtutäiturile 10.04.2016 kaebuse, milles palus täitemenetlus lõpetada või esitada tõendid, mis kinnitavad AKVH õigust nõuda sisse täitmisele antud nõuet. Tsiviilasja nr 2-13-36491 menetluses selgus, et AKVH-l puudub korteriomanike üldkoosoleku volitus korteriomanike esindamiseks. AKVH-le antud volitus ei ole kehtiv, sest selle on allkirjastanud ainult kuus korteriomanikku. Volitus võimaldab nõuda võlgnevusi, kuid ei anna luba esindada korteriomanikke kohtus. Korteriomanikud on allkirjastanud dokumendi, mille järgi ei ole AKVH-l õigust esindada korteriomanikke kohtus ega muudes ametiasutustes.

Kohtutäitur jättis 05.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kuna täitmisavaldus ja täitedokument vastasid formaalsetele nõuetele, siis pidi kohtutäitur täitemenetluse algatama.

Kohtutäituril puudub õigus hinnata AKVH volituste puudumisega seotud väiteid ja kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohtud on tsiviilasjas nr 2-13-36491 asunud seisukohale, et korteriomanikud andsid AKVH-le õiguse esitada nende nimel elamu haldamisest tulenevaid nõudeid võlgnike vastu, sh õiguse esindada korteriomanikke kohtus. Otsuse täitmise korra järgi tuleb korteriomanike kasuks välja mõistetud summad tasuda AKVH-le. Täiturile on esitatud nii korteriomanike korduskoosoleku protokoll, AKVH-le antud volikiri kui ka AKVH esindajale antud volikiri.

Avaldaja esitas kohtutäiturile 02.05.2020 kaebuse, milles palus lõpetada täitemenetlus ja Lääne-Virumaal Vinni vallas Kadila külas Pärna tn 10 asuva kinnisasja (registriosa nr 2467231; pindala 4,11 ha; sihtotstarve 100% tootmismaa) müük enampakkumisel ning avada tema pangakontod. Täitedokumendiks olev kohtuotsus on tühine, sest hagi esitas üksnes AKVH, aga otsus on tehtud ka teiste hagejate kasuks, kellest osa ei ole AKVH-d volitanud ennast esindama.

Kohtuotsuses on palju vigu ja see ei ole täidetav. Kohtutäitur ei ole esitanud avaldajale kõigi hagejate poolt AKVH-le antud volikirju. Kuna AKVH on 28.01.2019 likvideeritud, on tühine ka korteriomanike AKVH-le väljastatud volikiri ning AKVH väljastatud volikiri, millega ta andis kõik nõude esitamisega seotud õigused OÜ-le Legalpraksis. Samuti on tühised AKVH nõuded avaldaja vastu. Liivaoja tn 2 korteriomanike 27.02.2013 üldkoosoleku otsuse alusel AKVH-le antud volikiri ei andnud talle õigust nõuda sisse täitedokumendist tulenevat nõuet.

Paljud täitedokumendis hagejatena märgitud korteriomanikud on oma korterid ära müünud.

Nõude sissenõudmiseks pidid eelmised korteriomanikud andma uutele korteriomanikele volikirja. Mitmed hagejatena märgitud juriidilised isikud on äriregistrist kustutatud.

Täitedokumendis märgitud hagejate arv on vähenenud ja ka nõue peaks olema nende osade võrra väiksem. Mitmed korteriomanikud allkirjastasid 06.12.2013 avalduse, et nad ei ole andnud AKVH-le mingeid volitusi. Täitedokument on tehtud kõigi korteriomanike kasuks, kes saavad täitedokumendist tulenevat nõuet sisse nõuda vaid isiklikult või anda sissenõudmiseks 2(7) 2-20-7715 volikirja kolmandale isikule. Avaldaja ei nõustu Pärna tn 10 kinnistule arestimisel määratud hinnaga. Täitemenetluses nõutav summa ei vasta täitedokumendis märgitud summale.

Kohtutäitur selgitas 05.05.2020 e-kirjaga, et kõik dokumendid on avaldajale kätte toimetatud. Täitedokumendi ja nõude ning selle sissenõutavaks muutumise ja rahuldamise viisi ning sissenõudjate ja nende esindajate volitustega seotud küsimused lahendas kohtutäitur 05.05.2016 otsusega, mida ei ole vaidlustatud. Avaldaja oleks pidanud kõik oma vastuväited esitama kohtumenetluses. Kuna uusi tõendeid ja asjaolusid ei ole esitatud, ei tee kohtutäitur uut otsust. Pärna tn 10 kinnistule arestimisel määratud hinna vaidlustamise tõttu esitas kohtutäitur kohtule TMS § 74 lg 8 alusel avalduse eksperdi määramiseks.

Avaldaja palus 10.05.2020 e-kirjas kohtutäituril täpsustada, kas 05.05.2020 e-kiri on kohtutäituri ametlik vastus kaebusele. Samuti palus avaldaja vastata tema küsimustele, millele on jäetud 05.05.2020 e-kirjas vastamata.

Kohtutäitur vastas 15.05.2020 e-kirjaga, et avaldaja tõstatatud küsimustele on vastatud 05.05.2016 otsuses ja kohtutäitur ei hakka samadel asjaoludel uut otsust tegema. Arestimisel määratud hinna vaidlustamise korral puudub kohtutäituril otsustusõigus. Avaldaja väiteid volituste ja valitseja osas on põhjalikult käsitletud täitedokumendis. Täitmisavalduse esitamisel olid valitseja volitused kehtivad ja tal oli õigus korteriomanike nimel võlgu sisse nõuda.

Sissenõudja või võlgniku esindaja või nende volituste lõppemine ei anna alust kohtulahendi tühistamiseks ega täitemenetluse lõpetamiseks. Seadus ei näe ette, et iga korteriomaniku vahetumise korral tuleks kommunaalvõlgniku osas teha uus kohtulahend.

Avaldaja esitas Harju Maakohtule 27.05.2020 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus kohustada kohtutäiturit arvestama kaebuses märgitud küsimustega, kohustada kohtutäiturit esitama dokumendid nõude sissenõudmise õiguse kohta seoses AKVH likvideerimisega, täpsustada, kellel on õigus esitada täitedokumendist tulenevaid nõudeid, ning kohustada kohtutäiturit lõpetama nõude sissenõudmine, kui kohtutäituril puuduvad vajalikud dokumendid ja õigused. Täitedokumendi järgi tuleb avaldajal tasuda väljamõistetud summad AKVH-le, kuid see äriühing on likvideeritud. Teised tsiviilasja nr 2-13-3691 hagejad ei ole nõudeid esitanud. Kohtutäitur ei vasta avaldaja taotlusele lõpetada nõude sissenõudmine seoses AKVH likvideerimisega ega anna infot isiku kohta, kellel on õigus pärast AKVH likvideerimist võlga sisse nõuda. Kohtutäitur ei ole avaldajale esitanud teiste hagejate täitmisavaldusi ega volikirju. Samuti oli AKVH volitus valesti vormistatud ja AKVH on nõuet sisse nõudnud tühise volikirja alusel. Maakohus ei kontrollinud tsiviilasjas nr 2-13-36491 kas AKVH-l on õigus esindada kõiki korteriomanikke, kuigi oleks pidanud seda tegema. Täitedokumendis ei ole hagejatena märgitud kõiki korteriomanikke. Osa võlgnevusest on arusaamatult mõistetud välja avaldaja enda kasuks. AKVH maksis avaldaja võlgnevuse volikirjas märgitud korteriomanikele ära enne tsiviilasja nr 2-13-36491 menetlust, mistõttu ei ole korteriomanikel avaldaja vastu nõudeid ja AKVH likvideerimise tõttu ei saa temale nõuet täita. Mitmed täitedokumendis märgitud hagejad ei ole enam korteriomanikud ja ei ole enam huvitatud nende kasuks isiklikult välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmisest. Kohtutäitur saab täita ainult nende korteriomanike nõudeid, kes on esitanud täitmisavalduse või volikirja. Kohtutäituril need puuduvad.

Harju Maakohus keeldus 09.06.2020 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. TMS § 218 lg 1 näeb üheselt ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Seega peab kohtutäitur olema eelnevalt teinud otsuse temale esitatud kaebuse kohta. Avaldaja on väitnud, et kohtutäitur vastas kaebusele 18.05.2020, kuid sellist kohtutäituri otsust ei ole kohtule esitatud. Praegusel juhul on kohtutäitur võlgnikule vastanud, et lahendas vaidlusalused küsimused juba 05.05.2016 otsusega 3(7) 2-20-7715 ning kuna asjaolud ei ole muutunud, siis ei tee kohtutäitur uut otsust. Seega ei ole avaldaja esitanud kaebust kohtutäituri otsuse peale ja kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Kui avaldaja on soovinud esitada kaebuse kohtutäituri 05.05.2016 otsuse peale, siis on möödunud TMS § 217 lg-st 1 tulenev 10-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks. Kohtu pädevuses ei ole lahendada selliseid taotlusi, milles palutakse täpsustada avaldaja ja kohtututäituri õigusi ning kohustusi, kohustada kohtutäiturit edastama dokumendid sissenõudmise õiguse kohta ning kohustada kohtutäiturit arvestama kaebuses märgitud küsimustega.

10.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 26.06.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 02.09.2020 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. XX palub 26.06.2020 määruskaebuses (täiendatud 18.07.2020) kohustada kohtutäiturit esitama uue sissenõudja nimi ja täitemenetluse aluseks olevad dokumendid ning uue sissenõudja puudumisel kohustada kohtutäiturit lõpetama nõude täitmine. Avaldajal on õigus teada sissenõudja nime ja tutvuda kohtutäiturile esitatud dokumentidega. Täitedokumendi järgi on õigus nõuet sisse nõuda AKVH-l, kes on likvideeritud. Avaldaja on nõus nõude tasuma, kuid soovib teada, kes on sissenõudja ja mille alusel sissenõudmine toimub. Uue sissenõudja kohta teabe saamiseks ei ole vaja järgida TMS § 217 lg-t 1. Kohtutäitur keeldus 15.05.2020 kirjas kaebuses esitatud küsimuste arutamisest, kuid ei vormistanud seda otsusena. Praeguse olukorra ja kohtutäituri 05.05.2016 otsuse vahel puudub seos. AKVH valiti valitsejaks vajaliku kvoorumita, mistõttu nõuti kohtumenetluses tühist võlga. AKVH tegutses kohtumenetluses volikirja alusel, mis koostati korteriomanike kahtlasel üldkoosolekul. Korteriomanikud koostasid ühise petitsiooni, milles keeldusid AKVH-le antud volikirjast. Korteriomanike üldkoosolekult puudus mitu korteriomanikku ja neid ei olnud korteriomanike nimekirjas.

Korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel antud volitus on tühine. Paljud täitedokumendis hagejatena märgitud isikud ei ole enam korteriomanikud, mistõttu ei ole neil õigust nõuet sisse nõuda. Selle asemel, et vastata avaldaja küsimusele arestitud vara hinna kohta, esitas kohtutäitur avalduse eksperdi määramiseks. Jääb arusaamatuks, miks tuleb kohtutäituri põhjendamatu hinnangu vaidlustamiseks kaasata ekspert. Maakohtu määrus ei ole mõistetav ja selles ei ole käsitletud kaebuses esitatud küsimusi.

12.Kohtutäitur vaidleb 04.08.2020 vastuses (täiendatud 22.10.2020) määruskaebusele vastu. Pole arusaadav, millist kohtutäituri tegevust avaldaja vaidlustab. Kohtutäituri 05.05.2016 otsust ei saa kaebetähtaja möödumise tõttu enam vaidlustada. Avaldaja vastuväited on suunatud täitedokumendile ja kohtutäitur on neid käsitlenud 05.05.2016 otsuses. Kinnistu müügihinna vaidlustamise küsimuses on pooleli tsiviilasi nr 2-20-6550. Avaldaja on korduvalt viidanud, et AKVH ei saa olla sissenõudjaks, kuna tal puudub kõigi hagejate volitus, kuid määruskaebuses nimetab avaldaja AKVH-d ainsaks sissenõudjaks, kelle äriregistrist kustutamise tõttu tuleks täitemenetlus lõpetada. AKVH on ühinemise tagajärjel andnud kogu oma vara üle ühendavale äriühingule ja äriregistrist kustutatud. See ei vabasta avaldajat kohustustest sissenõudjate ees ega täitedokumendi täitmisest. Sissenõudja või tema esindaja või nende volituste lõppemine ei anna alust täitedokumendi tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur ei pea pärast iga täitetoimingu tegemist esitatud sama sisuga kaebust uuesti läbi vaatama. Avaldaja ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. Täitedokumendi sisu puudutavad vaidlused tuleb lahendada hagimenetluses.

4(7) 2-20-7715 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus palus 16.10.2020 kirjaga kohtutäituril esitada täiteasja nr 022/2016/522 täitetoimiku koopia, mille kohtutäitur edastas 22.10.2020. Kuivõrd täitetoimiku dokumendid omavad asja lahendamisel tähtsust, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 alusel võtta täitetoimiku koopia asja materjalide juurde.

14.Vaidlustatud määruse põhjal jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel keeldus maakohus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Määruses on viidatud TsMS § 371 lg 2 p-le 2, kuid seda ei ole seostatud vaidluse asjaoludega. Kuna maakohus põhjendas kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist esmajoones kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisega, siis olnuks menetlusse võtmisest keeldumise alusena kohane viidata TsMS § 371 lg 1 p-le 3.

15.TMS § 217 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osaline võib esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 järgi teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6). TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule kaebuse 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Eeltoodud sätted näevad ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis annab kohtutäiturile võimaluse kontrollida tehtud otsuse, toimingu või selle tegemata jätmise õiguspärasust kõigepealt ise ning parandada võimalikud eksimused.

Kohtupraktika kohaselt saab kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohtule ka juhul, kui kohtutäitur on temale TMS § 217 lg 1 kohaselt esitatud kaebuse jätnud mingil põhjusel läbi vaatamata, sest kohtusse pöördunud isik on sellisel juhul teinud endast oleneva, et kohustuslik kohtueelne menetlus läbida (nt Riigikohtu 12.03.2018 määrus nr 2-16-12972, p 19 ja seal viidatud varasemad lahendid).

16.Praegusel juhul palus avaldaja kohtutäiturile esitatud 02.05.2020 kaebuses (dateeritud 29.04.2020) lõpetada täiteasja nr 022/2016/522 menetlus ja Pärna tn 10 kinnistu müük 12.05.2020 toimuval enampakkumisel ning avada tema pangakontod. Kaebuse sissejuhatuses on viidatud, et see on esitatud vastavalt TMS §-dele 217, 218 ja 222 ning kaebusest saab ühtlasi järeldada, et selle esitamise ajendiks olid kohtutäiturilt 24.04.2020 kirjaga saadud dokumendid.

Kuigi avaldaja ei ole täpsustanud, missuguse sisuga kirja ta kohtutäiturilt 24.04.2020 sai, võib täitetoimiku põhjal eeldada, et sellega toimetati võlgnikule kätte kohtutäituri 16.04.2020 akt kinnisasja arestimise kohta, millega määrati Pärna tn 10 kinnistu hinnaks 30 000 eurot, ning kohtutäituri 16.04.2020 otsus täitekulu ja lisatasu väljamõistmise kohta, samuti teavitati teda täitetoimingutest (s.o Pärna tn 10 kinnistu müük elektroonilisel enampakkumisel 12.05.2020– 19.05.2020 ja kinnisasjaga tutvumise võimaldamine seoses vara müügiga enampakkumisel).

Kaebuse p-des 1–5, 7 ja 9 on esitatud vastuväited sundtäitmise aluseks olevatele dokumentidele ning p-s 6 vastuväited kinnistule määratud hinnale ja p-s 8 heidetud ette sissenõutava summa (1923,70 eurot) kujunemise ebaselgust.

17.TMS § 74 lg 7 kohaselt võib muu hulgas võlgnik vaidlustada arestimise aktis kohtutäituri poolt kinnisasjale määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg 8). Kohtutäitur teavitas 05.05.2020 e-kirjas avaldajat, et esitas Harju Maakohtule 05.05.2020 taotluse määrata avaldajale kuuluva kinnisasja uue hindamise 5(7) 2-20-7715 korraldamiseks ekspert ja selles osas on kaebus rahuldatud. Kohtutäitur märkis 05.05.2020 vastuses ühtlasi, et kinnisasja arestimisel määratud hinna, mis on enampakkumise alghinnaks, vaidlustamise tõttu ei toimu enampakkumist enne eksperthinnangu või hinna vaidlustamisega seotud kohtuasja menetlust lõpetava lahendi saamist. Harju Maakohus algatas 29.05.2020 määrusega nr 2-20-6550 hagita menetluse kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ja kohustas avaldajat tasuma eksperdikulu 960 eurot. Avaldaja on esitanud selle määruse peale 31.08.2020 määruskaebuse, mille menetlus on pooleli. Kinnisasja arestimise aktis märgitud sissenõutava summa suuruse kujunemist on kohtutäitur 05.05.2020 e-kirjas avaldajale täpsemalt selgitanud ning avaldaja ei ole sellele hiljem vastuväiteid esitanud.

18.Kokkuvõtlikult lahendas kohtutäitur 05.05.2020 e-kirjaga avaldaja 02.05.2020 kaebuse ulatuses, milles see oli esitatud kohtutäituri 16.04.2020 otsuste või toimingute peale ning muus osas juhtis avaldaja tähelepanu, et tema küsimustele on juba vastatud kohtutäituri 05.05.2016 otsuses, mida ei ole vaidlustatud. Avaldaja kaebuses esitatud taotlused lõpetada täitemenetlus ja vabastada arestitud pangakontod, ei ole seostatavad kohtutäituri konkreetsete otsuste või toimingutega, mille peale olnuks avaldajal 02.05.2020 seisuga üldse võimalik kaebust esitada.

Täitemenetlus lõpetatakse kohtutäituri otsusega (TMS § 50), kui esineb mõni TMS § 48 lg-s 1 loetletud täitemenetluse lõpetamise alustest. Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab täitur vara viivitamata aresti alt (TMS § 49 lg 1). Kui võlgnik leiab, et esineb seaduses märgitud alus täitemenetluse lõpetamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, kuid kohtutäitur jätkab alusetult täitemenetlust, siis tuleb tal esmalt esitada kohtutäiturile taotlus täitemenetluse lõpetamiseks.

Kui kohtutäitur sellest keeldub (TMS § 7 lg 2), siis on avaldajal võimalik esitada TMS § 217 lg 1 alusel kaebus kohtutäituri otsuse peale ning selle rahuldamata jätmise korral pöörduda TMS § 218 lg 1 alusel kohtusse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2020 määrus nr 2-19-13379, p-d 17–18). Täitetoimikust ei nähtu, et avaldaja oleks praegusel juhul sellise taotluse esitanud.

Muu hulgas ei ole avaldaja 02.05.2020 kaebuses tuginenud ühelegi TMS § 48 lg-s 1 toodud täitemenetluse lõpetamise alusele, mis oleks saanud tekkida pärast kohtutäituri 05.05.2016 otsuse tegemist. Kuna täitemenetluse lõpetamiseks ei olnud kohtutäiturile taotlust esitatud, siis puudus 02.05.2020 kaebuse esitamise ajal selline kohtutäituri tegevus või tegevusetus, mida olnuks võimalik TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras vaidlustada ja mida kohtutäitur saanuks üle kontrollida (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2020 määrus nr 2-20-4976, p-d 10–11).

Seetõttu ei saa kohtutäituri 05.05.2020 vastust käsitada TMS § 217 lg-s 5 märgitud otsusena, mida oleks võimalik TMS § 218 lg 1 alusel kohtus vaidlustada.

19.Kuna avaldaja ei ole maakohtule esitatud 27.05.2020 kaebuses vaidlustanud kohtutäituri 05.05.2020 vastust ulatuses, milles sellega lahendati vastuväited 16.04.2020 täitetoimingutele, vaid kaebuse eesmärgiks oli kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, siis on maakohus kaebuse menetlusse võtmisest põhjendatult keeldunud. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb siiski muuta keeldumise õigusliku aluse osas, milleks on TsMS § 371 lg 1 p 3 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

20.Isegi kui asuda seisukohale, et avaldaja 02.05.2020 kaebus vastas TMS § 217 lg-s 1 toodud tingimustele ning kohtutäituri 05.05.2020 e-kiri oli TMS § 217 lg 5 kohane otsus kaebuse (või selle läbi vaatamata jätmise) kohta, ei ole avaldaja kohtusse pöördumisel järginud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud 10-päevast kaebetähtaega. Kohtutäitur on 05.05.2020 vastuses üheselt arusaadavalt märkinud, et kuna avaldaja tõstatatud küsimused on juba lahendatud kohtutäituri 05.05.2016 otsusega ning esitatud ei ole uusi asjaolusid ega tõendeid, siis ei tee kohtutäitur nende kohta uut otsust. Selle põhjal pidi avaldaja mõistma, et kohtutäitur ei vaata kaebust TMS § 217 lg-tes 3–5 sätestatud korras läbi ja mh ei vormista eraldi dokumendina motiveeritud otsust. Seega hakkas 10-päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks kulgema alates kohtutäituri 05.05.2020 e-kirja kättesaamisest (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus nr 3-2-1-1226(7) 2-20-7715 15, p 14). Avaldaja on 10.05.2020 e-kirjas kinnitanud, et sai kohtutäituri 05.05.2020 e-kirja kätte 09.05.2020 ja sellest tulenevalt oli viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks 19.05.2020.

Avaldaja esitas kaebuse 27.05.2020 ehk hilinenult. Seetõttu tulnuks kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, kuna kaebusega ei ole enam võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Ringkonnakohus lisab, et kuigi avaldaja on 27.05.2020 kaebusest nähtuvalt hakanud kohtusse pöördumise tähtaega arvestama kohtutäituri 15.05.2020 e-kirja kättesaamisest (s.o alates 18.05.2020), ei ole see põhjendatud, sest kohtutäituri 05.05.2020 e-kirjast nähtus selgelt, et kohtutäitur ei tee uut otsust küsimustes, mis lahendati juba 05.05.2016 otsusega. Sama seisukoha kordamine 15.05.2020 vastuses ei mõjuta kaebetähtaja kulgema hakkamist.

21.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldaja on 02.05.2020 ja 27.05.2020 kaebustes suures osas üksnes korranud oma 10.04.2016 kaebuses esitatud väiteid, millele on vastatud kohtutäituri 05.05.2016 otsuses. Täitetoimiku järgi sai avaldaja kohtutäituri 05.05.2016 otsuse kätte hiljemalt 30.05.2016 ning TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt on nimetatud otsus siduv osas, milles sellega lahendati 10.04.2016 kaebuses toodud asjaoludel esitatud taotlus täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja ei saa hilisemates kaebustes enam tugineda asjaoludele, mis ta esitas või oleks saanud esitada juba 10.04.2016 kaebuses (nt AKVH esindusõigus).

22.Ainsate uute asjaoludena on avaldaja toonud 02.05.2020 ja 27.05.2020 kaebustes välja, et AKVH on äriregistrist kustutatud ning osa tsiviilasjas nr 2-13-36491 hagejateks olnud Liivaoja tn 2 korteriomanikest on oma korteriomandid võõrandanud või on nad äriregistrist kustutatud. AKVH esitas täitmisavalduse Liivaoja tn 2 korteriomanike esindajana ning täitemenetluses on sissenõudjateks kõik tsiviilasjas nr 2-13-36491 hagejateks olnud isikud, kelle kasuks täitedokumendist tulenevad summad välja mõisteti. TMS § 48 lg 1 kohaselt ei anna sissenõudjate esindaja või tema volituste lõppemine alust täitemenetluse lõpetamiseks. Lisaks ei ole AKVH lõppenud õigusjärgluseta, vaid kustutati äriregistrist seoses ühinemisega Arkaadia Halduse AS-ga. Sissenõudjate positsiooni ei mõjuta see, kas nad on jätkuvalt Liivaoja tn 2 korteriomanikud või mitte, sest sisse nõutakse võlgnevust, mis tekkis ajal, kui nad olid korterite omanikud. Sissenõudmist ei mõjuta ka asjaolu, et osa juriidilistest isikutest korteriomanikke võivad olla lõppenud õigusjärgluseta, sest kõik summad on hagejate kasuks mõistetud välja solidaarselt. Iga solidaarvõlausaldaja saab võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse täielikku täitmist endale ning kohustus ei vähene, kui mõni solidaarvõlausaldajatest õigusjärgluseta lõpeb või nõudest loobub (VÕS § 74 lg 3).

23.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 09.06.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Avaldaja on tasunud 26.06.2020 ja 16.07.2020 riigilõivu kokku 65 eurot ning on määruskaebuse täienduses taotlenud enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 ja 15 alusel tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ettenähtust rohkem ning nimetatud summa tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel maksjale tagastada. Kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 175 lg 31). (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.