2-20-115133/35

2-20-115133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-115133 Tsiviilasi OÜ Matiko hagi T8 Detailing OÜ vastu võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes Tsiviilasja hind 5000 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: OÜ Matiko (registrikood 10095837, asukoht Iva tn 10, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo; Tel:

604 0411, 515 0782; e-post: aleksei.vassiljev@sadekov.ee) Asja läbivaatamine Kostja: T8 Detailing OÜ (registrikood 14381320, asukoht Iva tn 10 Tallinn, e-post t8Detailing@gmail.com, info@t8detailing.ee); Kostja lepinguline esindaja:

Ero Liivik (e-post: ero.liivik@outlook.com) 27.01.2021 eelistung, edasi kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt T8 Detailing OÜ hageja OÜ Matiko kasuks üüri ja kõrvalkulude võlg summas 1732,50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 1732,50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3. Jätta hageja OÜ Matiko menetluskulud 69,3% ulatuses kostja T8 Detailing OÜ kanda ning kostja T8 Detailing OÜ menetluskulud jätta 30,7% ulatuses hageja OÜ Matiko kanda.

4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

1 2-20-115133 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 21.03.2018 sõlmitud äriruumi üürileping hagejale kuuluvate ruumide aadressil Iva 10 Tallinn kasutamiseks. Vastavalt äriruumi üürilepingu ple 4.1. oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt kalendrikuu 15 päeval möödunud kuu eest renditasu ja kõigi Äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude sh elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon (eest).

2.Kostja jättis tasumata üüri ja kõrvalkohustuste eest perioodil november 2019 kuni märts 2020 (arved 132, 133 2019, 5, 10, 11, 2. 2020, 01.11.2019 - 30.03.2020), kuigi valdas lepingu eset, mistõttu hageja oli sunnitud lepingu lõpetama. Võlgnevuse summaks on 2688,15 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.3. oli viivise määraks 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Viiviste suuruseks on 2274,65 eurot. Põhivõlgnevuse suurus ja selle kujunemine on jälgitav hagile lisatud raamatupidamisarvestuselt ja arvetelt 132, 133 2019.a. ja 5, 11, 11-2, 27 2020.a. Kostja ei ole kunagi ühtegi arvet vaidlustanud põhjendusel, et need ei ole õiged.

3.Pooled on lepingus p-is 3.3 silmas pidanud mitte ainult renditasu, vaid kogu maksmisele kuuluvat summat, kasutades väljendit „võlguolevast summast“, st kogu summast, mida üürnik pidi kuus tasuma. Tasumisele kuuluv summa (rent) koosneb üür + kõrvalkohustused, kui seda ei tasuta, on tegemist võlguoleva summaga. Viiviste suuruseks oli hagi esitamise seisuga 2274,65 eurot, sellele on lisandunud 806,45 eurot, seega kokku 3081,10 eurot.

4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2688,15€ ja viivise summas 2311,85€, alternatiivina vastavalt VÕS § 113 kohtuotsuse tegemise päevaga.

5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Juba 22.02.2019 oli kostjale tehtud nõue tasuda 1000-eurone võlg ja vabastada ruumid, siiski poolevaheline suhe jätkus. 2019 sügis-2020 talv rikkus kostja taas pikaajaliselt oma lepingulisi tasumiskohustusi, mis tingiski lepingu lõpetamise. Lepingu ülesütlemine olukorras, kus kostja oli jätnud tasumata üüri 5 kuu eest, on igati õiguspärane. Mis kuupäeval leping täpselt lõppes, ei oma asjas 2 2-20-115133 mingit tähendust, see võib vaid muuta võlgnevuse suurust, ja seda kostja kahjuks. Vaidlust selle üle, et leping on lõppenud, ei ole.

6.Üürileping ei näe ette, et üürnik peaks tasuma mingeid tagatisrahasid, samuti ei ole kostja tõendanud, et ta tagatisraha oleks tasunud. Kostja poolt esitatud arve 90 puudutab mingit lepingut nr 19, 21.08.18, mitte pooltevahelist üürilepingut.

7.Arve nr 27 on esitatud lähtudes sellest, et kostja ruume ei vabastanud vaatamata hageja nõuetele ja jätkas seal enda ja kolmandate isikute esemete hoidmist ja ruumide tegelikku kasutamist. Kostjal oli jätkuvalt juurdepääs ruumidele, mida tõendab muuhulgas fakt, et kui kostjal oli vaja oma asjad ruumidest ära viia, siis ta seda ka tegi. Põhjendatud oleks kostjale üürinõude esitamine kuni 02.04.20, mil ta ruumid vabastas.

8.Kostja etteheited nagu ei oleks tal olnud võimalik ruume sihipäraselt kasutada, on täielikult tõendamata ja põhjendamatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Kostja kasutas ruume pikema aja jooksul ning nende seisund oli talle igapäevaselt teada. Ruumide omadused olid alati samad. Mingeid sellekohased avaldusi, et ruumide seisund erineks lepingus kokkulepitust (ja kostja taotleks selle tõttu üüri alandamist), kostja poolt tehtud ei ole.

9.Kostja arutlused võimalikust tasaarvestusest on täielikult põhjendamatud, ei rajane seadusel ja tuleb jätta tähelepanuta. Vastavalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on oma kahjunõude esitanud maksekäsu kiirmenetluse tsiviilasjas nr 2-20-111942, millele hageja on esitanud vastuväited, menetluse edasine seis on teadmata.

10.Hageja avaldanud, et: a) kostja poolt on tõendamata, et tal (perioodil 21.-27.2.20) üldse üüripinnal mingeid jahedustkartvaid materjale oleks asunud, et need oleksid riknenud, mille tõttu need olnuks riknenud, millises väärtuses, milline on selles hageja süü; b) lepingus ei ole kokku lepitud, millised peaksid olema üüritavate ruumide kasutustingimused, tegemist on välisterritooriumil asuva soojustamata garaažiboksiga.

11.Hagiavalduses nõutakse üüri tasumist 2019 novembri, detsembri, 2020 aasta jaanuari, veebruari ja osaliselt (20 päeva) märtsi eest. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 3.1. järgi moodustab üür 420 eurot kuus (sisaldub käibemaks). Seega nõutakse hagis 01.11.2019 kuni 20.03.2020 ajavahemiku eest üüri kogusummas 1950,97 (420*4 + 420/31*20) eurot.

Lisaks üürile peab kostja maksma kõrvalkohustuste (sh elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu) eest vastavalt 21.08.2018 üürilepingu punktile 4.1. 01.11.2019 kuni 20.03.2020 ajavahemiku eest moodustas kostja poolt tasumisele kõrvalkulude summa kokku 818,18 eurot (146,84 + 20,50 + 8 + 238,30 + 28,70 + 8 + 136,5 + 15,6 + 8 + 11,7 + 8 + 28,28 + 23,40)*20% (käibemaks). Kostja menetlusdokumentidest ei nähtu eelpool loetletud kõrvalkohustuste suuruse vaidlustamise tahet. Seega moodustavad 01.11.2019 kuni 20.03.2020 ajavahemiku eest kostja kohustused (üür ja kõrvalkohustused) kokku 2769,15 eurot, millest kostja on tasunud 81 eurot. Sellest tulenevalt hagis nõutud rahasumma (2688,15 eurot (ehk 2769,15-81)) kujunemine on täiesti selge.

3 2-20-115133 12. Asjakohatud on kostja viited hageja arvetes, ülesütlemisavalduses, võlgnevuste tabeli(te)s, maksegraafiku(te)s toodud numbritele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega kohustuste täitmisel oleks kostja pidanud juhenduma lepingust ka siis, kui muudest dokumentidest (arvetest, graafikutest jne) nähtuks lepinguga võrreldes teine kohustuste maht või sisu. Asjakohatud on kostja viited hageja arvetele, arvete annulleerimisele ja arvete vaidlustamisele. Poolte vahelisest lepingust ega seadusest ei tulene, et arvete esitamine, esitamata jätmine, annulleerimine ja/või vaidlustamine tekitaks, muudaks või lõpetaks kohustusi. Seega oleks kostja pidanud täitma 21.08.2018 üürilepingust tulenevad kohustused täies mahus ka siis, kui hageja ei oleks kostjale vaidlusaluse ajavahemiku eest üleüldse arveid esitanud, samuti kui hageja oleks esitanud kostjale ebaõiges suuruses või muude puudustega arveid. Kohustuste täitmisest ei vabasta ka arvete „annulleerimine“ ja/või vaidlustamine.

13.Arusaamatud on kostja väited arve 132 osalise tasumise kohta. Kostja toob välja arve 132 osalise tasumise fakti, kuid ei täpsusta arve osalise tasumise suurust. Hageja märgib, et kostja tegi 11.12.2019 väljamakse summas 200 eurot selgitusega „arve nr 111 ja arve nr 132 osaline tasumine“ ning 25.02.2020 väljamakse summas 250 eurot selgitusega „arve nr 111 ja arve nr 132 osaline tasumine“. Hageja selgitab, et 11.12.2019 väljamaksest läks 199 eurot arve nr 111 katteks ja 1 euro arve nr 132 katteks. 25.02.2020 väljamaksest läks 180 eurot arve nr 111 katteks ja 70 eurot arve nr 132 katteks. Kahtluste vältimiseks esitab hageja kohtule arve nr 111 summas 535,16 eurot kostjale oktoobris 2019 osutatud teenuste eest. Kostja tasus arve nr 111 järgnevalt: 11.12.2019 – 199 eurot; 04.02.2020 – 150,16 eurot; 25.02.2020 – 180 eurot. Arve 132 jäi tasumata 559,41 euro ulatuses. 71 euro tasumisest arve 132 katteks teatas hageja juba hagiavalduse esitamisel.

14.Kostja 26.02.2020 menetlusdokumendist ei nähtu, mis õiguslikku tähendust omistab kostja asjaolule, et kostja on tasunud tagatisraha. Kostja viidatud VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Nõude esitamise korral ei saa üürnik tagatisraha tagastamist nõuda. Kuna tagatisraha tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei saa kostja tasaarvestada hageja üüri ja kõrvalkohustuste nõuet tagatisraha tagastamise nõudega. Ka olukorras, kui kostja oleks õigustatud hageja nõudeid tasaarvestada, tuleks lähtuda VÕS § 201 lg-s 2 sätestatud reeglist, mille kohaselt toimub tasaarvestus esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi (viivise) ning lõpuks põhikohustuse katteks.

15.Vastates 26.02.2020 menetlusdokumendi punktis 7 toodule märgib hageja, et oma hagis nõuab hageja üüri tasumist kuni 20.03.2020. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt sisulist tähtsust, millal kostja vabastas ruumid, kas 02.04.2020, 29.03.2020 või hoopis 23.03.2020. Ka juhul, kui kostja suudaks tõendada ruumide vabastamist 23.03.2020, oleks hageja õigustatud nõudma üüri tasumist ruumide kasutamise eest ajavahemikul 01.11.2019 kuni 20.03.2020.

16.Põhjendamatud on kostja väited, et ajavahemikul 21.02-27.02.2020 elektri puudumise tõttu ei saanud ta üürilepingu objektiks olevad ruumid sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja ei selgita, kuidas elektri puudumine mõjutas üürile antud ruumide kasutamise võimalust.

Hageja märgib, et üürilepingu objektiks olevate ruumide näol on kütmata garaažiboksiga, 4 2-20-115133 mille kliima tingimuste kohta pole üürilepingus kokku lepitud. Üürilepingust ei nähtu samuti üürileandja kohustust varustada üüriruume elektriga või tagada ühendust elektriga.

Kostja kasutas ruume kolmandate isikute ja oma seadusliku esindaja isiklikke asjade hoidmiseks, millele kostja ise viitas oma 01.04.2020 kirjas. Kostjal endal puudus üürilepingu kehtivuse ajal mistahes majandustegevus. Kostja väited autopesu teenuste korraldamisest üürile antud ruumides on paljasõnalised ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kostja on sissemakseta asutatud osaühing, kelle registrijärgne tegevusala „spetsialiseerimata hulgikaubandus“. Kostjal ei olnud kunagi töötajad ja üürilepingu kehtivuse ajal puudus kostjal käive. Kostja oli registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR nr EExxx) ajavahemikul 08.12.2017 kuni 09.09.2018 (oli kustutatud maksukohustuslaste registrist maksuhalduri 10.09.2018 otsusega). Uurides kohtule esitatud arveid osutatud teenuste eest (nn kõrvalkohustused) saab tuvastada, et veetarbimine üürile antud ruumides moodustas 3-7m3 kuus. Osundatud veetarbimine on madalam kui sama suurusega eluruumide puhul. Hageja hinnangul on selge, et autopesu teenuste osutamist pakkuva ettevõtte veetarbimine peaks olema kostja tarbimisest oluliselt kõrgem. Seega ei ole kostja väited autopesu teenuste osutamisest üürile antud ruumides usutavad.

Kokkuvõttes tuleneb eeltoodust, et elektri puudumine ajavahemikul 21.0227.02.2020 ei mõjutanud oluliselt üüritavate riimide kasutamisvõimalust, rääkimata võimatusest ruume kasutada VÕS § 296 lg 1 tähenduses.

17.Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud oma menetlusdokumentides, kas ja millises ulatuses võis elektri puudumine ajavahemikul 21.02-27.02.2020 mõjutada sihtotstarbele vastava kasutamise võimalust ja seega olla üüri alandamise aluseks. Kostja ei ole üüri alandamise avaldust teinud.

18.Asjakohatud on kostja väited üürilepingu ülesütlemise aluse puudumise kohta. Hageja rõhutab taaskord, et ka olukorras, kui hagejal puuduksid üürilepingu ülesütlemiseks alused, oleks kostja kohustatud maksma üüri ruumide kasutamise eest ajavahemikul 01.11.2019 kuni 20.03.2020. Käsitletavad kostja väited on samuti põhjendamatud. Kostja oli viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetav üür ületas kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri ja võlgnetavad kõrvalkulud ületasid kahe kuu eest maksmisele kuuluvad kõrvalkulud. Seega oli hageja õigustatud üürilepingu üles ütlema VÕS § 316 lg 1 punktide 1, 2 või 3 alusel.

Hageja on korduvalt teatanud üürilepingu ülesütlemise kavatsusest. Kostja ei saanud tasaarvestada hageja üüri ja kõrvalkohustuste nõuet tagatisraha tagastamise nõudega, sest tagatisraha tagastamise nõue muutub sissenõutavaks alles kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist ja niigi üksnes juhul, kui üürileandja ei ole teatanud oma nõudest üürniku vastu (VÕS § 308 lg 3). VÕS § 197 lg 1 järgi saab tasaarvestust sooviv pool tasaarvestada teise poole nõuet üksnes nõudega, mis on tasaarvestuse olukorra tekkimise ajal muutunud sissenõutavaks. Pealegi on tasaarvestamiseks ei piisa tasaarvestuse olukorra tekkimisest, vaid on vajalik avalduse tegemine teisele poolele (VÕS § 198). Kostja ei väida, et ta oleks esitanud hagejale avaldust, millega tasaarvestas hageja üüri ja kõrvalkohustuste nõuet tagatisraha tagastamise nõudega.

19.Kostja ei saanud tasaarvestada hageja üüri ja kõrvalkohustuste nõuet kahju hüvitamise nõudega eelkõige põhjusel, et kostjal ei ole mistahes kahju tekkinud. Ka juhul, kui kostja tõendaks kahju tekkimist ei oleks hageja pidanud seda kostjale hüvitama, muuhulgas põhjustel, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevat kohustust, hagejale etteheidetava 5 2-20-115133 käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos ning kahju tekkimine ei olnud hagejale ettenähtav.

20.Kostja ei ole, hoolimata kohtu tähelepanu juhtimisest, esitanud kohtule tõendeid kahju tekkimise väide kinnitamiseks. Hageja leiab, et kahju tekkimist ei tõenda koos 26.02.2020 menetlusdokumendiga kostja esitatud pildid nimetustega „foto 2 ja foto 3“ (26.02.2020 menetlusdokumendi lisa 14) ja „keemia toodete foto“ (26.02.2020 menetlusdokumendi lisa

19). Hageja märgib, et kohtule esitatud piltidel puudub ajaline ja ruumiline seos kahju tekkimise aluseks oleva sündmusega. Teiseks on arusaamatu, missugused järeldused peaks kohus kostja lisatud piltidest tegema. Piltidest nähtuvad erinevad plastikpudelid, kuid ei nähtu pudelite sisu ega pudelite sisu riknemist. Kostja ei selgita, miks kohus ei pea asuma seisukohale, et piltides on kajastatud tühjad plastikpudelid, mis toodi vahetult enne pildistamist lähimast prügikastist. Piltidest ei nähtu plastikpudelite asumist üürile antud ruumides ajavahemikul 21.02-27.02.2020, plastikpudelite kuulumist kostjale ega muud seost kostja poolt kirjeldatud asjaoludega.

21.Keemiatoodete riknemise väite tõendamiseks ei ole kostja ühtegi tõendit kohtule esitanud.

26.02.2020 menetlusdokumendiga koos esitatud allkirjastamata „mahakandmise aktid“ (lisad 18, 19) ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg-de 1 ja 2 tähenduses, sest tegemist on sisuliselt kostja enda väidete esitamisega tabelite kujul. Menetlusosaliste seletusi ei loe kehtiv TsMS tõendiks.

22.Kostja ei ole selgitanud „mahakandmise aktides“ märgitud asjade väärtuste kujunemise aluseid ega esitanud väärtuste kinnitamiseks tõendeid. „Mahakandmise aktides“ märgitud asjade väärtused on vastuolus kostja enda poolt esitatud arvetega (26.02.2020 menetlusdokumendi lisad 11, 12), millega kostja soovib tõendada keemiatoodete soetamist.

Uurides kostja poolt esitatud arveid saab tuvastada, et tegemist on ühe ja sama kauba suhtes koostatud kaubadokumentidega, st et mõlema arve järgi on kostja soetanud 9 kaubaühikut koguväärtusega 644,80 USA dollarit. Arvetes märgitud kaubad erinevad „mahakandmise aktides“ märgitud asjadest nii komplektsuse kui ka väärtuste poolest.

23.Keemiatoodete soetamise väite tõendamiseks ei ole kostja samuti ühtegi tõendit kohtule esitanud. Hageja märgib, et pelgalt arvete esitamisega ei saa tõendada kauba jõudmist arve adressaadini (kauba üleandmist saajale võib tõendada nt allkirjastatud kauba saateleht).

Kostja ei ole esitanud tõendeid arvetes märgitud kauba kostjale kättetoimetamise kohta, samuti tõendeid arvete tasumise kohta. Hageja juhib tähelepanu, et kostjal puudus arvete esitamise ajal majandustegevus, muuhulgas puudus käive. Nimetatud asjaolu koosmõjus arvete maksmise kohta tõendite puudumisega viitab esitatud arvete fiktiivsusele. Kostja on ise 01.04.2020 kirja punktis 4 väitnud, et üürile antud ruumides asuvad kolmandate isikute asjad, millele ei laiene üürileandja pandiõigus. Ülalpool loetletud asjaolud koosmõjus viitavad sellele, et tegelikult ei ole kostja arvetes märgitud keemiatooteid kunagi soetanud.

24.Täiendavalt juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja väidete kohaselt soetas ta keemiatooted juunis, juulis 2019 ning ta tegeles aktiivselt autopesu teenuste osutamisega.

Eeldades kostja väidete õigust oleksid juunis, juulis 2019 soetatud keemiatooted seisuga 21.02-27.02.2020 kas täielikult või olulises osas juba ära tarvitatud. Nimetatud asjaolu võib 6 2-20-115133 kinnitada väiteid, et kostja poolt esitatud piltidel on kajastatud tühjad (või pooltühjad) plastikpudelid.

25.Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et ajavahemikul 21.02-27.02.2020 langes elektri puudumise tõttu üürile antud ruumides temperatuur, et ruumides asusid asjad, mis võiksid temperatuuri languse tõttu rikneda ja et ruumides asunud asjad oleksid temperatuuri languse mõjul riknenud. Temperatuuri languse tõendamiseks kohtule esitatud pildil (26.02.2020 menetlusdokumendi lisa 14) puudub sisuline, ajaline ja ruumiline seos kahju tekkimise aluseks oleva sündmusega. Ka juhul, kui kostja tõendaks, et esitatud pilt on tehtud 25.02.2020 hommikul üürile antud ruumides, et pildist nähtub temperatuurimõõtja, et temperatuurimõõtja on töökorras ja näitab kraade Celsiuse skaalal, ei saa välistada seda, et pilt on tehtud vahetult peale auto sõimist ruumidesse õuest, st ajal, mil armatuurlaua temperatuurimõõtja näitab veel teatud aja jooksul väljaspool ruumi olevat temperatuuri.

Teiseks temperatuuri languse tõendamiseks ei piisa esitada tõendeid temperatuuri kohta elektri puudumise ajal, vaid tuleb esitada ka tõendeid temperatuuri kohta ajal, kui elekter oli olemas. Vastasel korral puudub alus asuda seisukohale, et temperatuur üldse langes või langes elektri puudumise tõttu.

26.Kauba riknemist ei saa tõendada pelgalt kauba käitlemise ohutuslehega. Ohutuslehega saab (äärmisel juhul) tõendada tagajärje saabumise võimalust, mitte tagajärje saabumist. Kostja poolt esitatud kauba käitlemise ohutusleht (26.02.2020 menetlusdokumendi lisa

14)ei ole eesti keelne, mistõttu on arusaamatu, mis tagajärgede saabumisest ohutusleht ette hoiab. Ohutuslehe väidetavast märkusest, et kaubad ei tohi lasta külmuda, ei tulene, et temperatuuril 3 kraadi Celsiuse skaalal võib kaup muutuda kasutamiskõlbmatuks.

27.Kostja ei suutnud käesolevas menetluses selgitada, mis konkreetset 21.08.2018 üürilepingust tulenevat kohustust (näidates ära lepingu punkti) on hageja rikkunud.

Üürilepingust ei nähtu samuti hageja kohustust varustada üüriruume elektriga või tagada elektriga ühendust. Nimetatud kohustust ei tulene ka asjaolust, et hageja esitas kostjale arveid elektri tasumiseks. Elektrikulude tasumise kohustus on sisuliselt kostja kohustus hüvitada kostjale kuuluva osa kogu hoone elektritarbest.

28.Hageja on seisukohal, et ka juhul, kui hagejal oli üürilepingust tulenev kohustus tagada üürile antud ruumides elektriühendust, siis oleks hageja õigustatud keelduma kohustuste täitmisest kostja poolt tasumise kohustuse rikkumise tõttu. Nimetatud õigus tuleneb, muuhulgas VÕS § 111 lg-st 1.

29.Asjakohatud on kostja viited elektrituruseadusele (ELTS) ja sellest tulenevatele kohustustele. Hageja ei ole võrguettevõtja, mistõttu ELTS-st tulenevad kohustused temale ei laiene.

30.Põhjendamatud on kostja väited elektrivarustuse katkemise kavatsusest teatama jätmisest.

Hageja on korduvalt (nii kirjalikult kui ka suuliselt) hoiatanud kostjat, et arvete tasumata jätmise korral võidakse peatada elektrivarustuse üürile antud ruumides (lisad 6, 7). Lisaks kirjalikele hoiatustele on hageja esindaja hoiatanud kostjat elektri katkestamise kavatsusest ka suuliselt, hageja raamatupidaja V. M. juuresolekul, viimati 29.01.2020 ja 2020 veebruari alguses.

7 2-20-115133 31. Hageja on seisukohal, et hagejale etteheidetava käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ajavahemikul 21.02-27.02.2020 langes elektri puudumise tõttu üürile antud ruumides temperatuur. Kostja ei ole tõendanud, et üürile antud ruumides asusid asjad, mis võiksid temperatuuri languse tõttu rikneda. Kostja ei ole tõendanud, et temale kuulunud asjad riknesid ega seda, et riknemise põhjuseks oli väidetav temperatuuri langus üürile antud ruumides.

32.Hageja jääb seisukoha juurde, et väidetava kahju tekkimine ei olnud hagejale ettenähtav.

Üürilepingust ei nähtu üürileandja kohustust varustada üüriruume elektriga või tagada elektriga ühendust. Üürilepingu objektiks olevate ruumide näol on tegemist kütmata garaažiboksiga, mille kliima tingimuste kohta pole üürilepingus kokku lepitud. Seega ei saanud hageja eeldada, et elektri puudumine võib kuidagi mõjutada temperatuuri püsivust üürile antud ruumides. Kostjal puudus üürilepingu kehtivuse ajal majandustegevus. Kostja kasutas ruume kolmandate isikute ja oma seadusliku esindaja isiklikke asjade hoidmiseks.

Enne elektrivarustuse peatamist teatas hageja korduvalt kostjale nimetatud abivahendite kohaldamise kavatsusest, kuid kostja ei ole kunagi väitnud, et elektrivarustuse katkemise tagajärjel võib langeda ruumides temperatuur ega seda, et ruumides asuvad madala temperatuuri suhtes tundlikud esemed. Seega ei saanud hageja ette näha, et elektri katkemise tagajärjel võib kostjal tekkida kostja menetlusdokumentides kirjeldatud kahju.

33.Hageja on seisukohal, et saades teada temperatuuri langusest, oleks kostja pidanud viivitamata võtma tarvitusele meetmeid, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Käesolevas olukorras piisas temperatuuri languse vastu tundlikud esemed kanda üürile antud ruumidest teisse (vajaliku temperatuuriga) kohta. Kostja ei selgita oma menetlusdokumentides, miks ta seda ei ole teinud ega põhjendanud takistusi, mis oleks võinud raskendada kahju vähendamisele suunatud toimingute tegemist. Hageja leiab, et VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmiseks oleks hoolas üürnik eemaldanud temperatuuri languse vastu tundlikud esemed üürile antud ruumidest juba pärast elektri katkestamise hoiatuse saamist. VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmiseks oleks hoolas üürnik pärast elektri katkestamise hoiatuse saamist teatanud üürileandjale kahju tekkimise ohule.

Hageja palub (alternatiivselt) vähendada kahjuhüvitist juhul, kui kohus, hoolimata hageja vastuväidetest, leiab, et kostja on tõendanud kahju olemasolu ja hageja on kohustatud kahju hüvitama. Hageja hinnangul on käesolevas olukorras põhjendatud vähendada kahjuhüvitist nullini, sest kui kostja oleks võtnud õigeaegselt kahju vähendamisele suunatud meetmed, siis ei oleks kostjal kahju tekkinudki.

34.Hageja leiab, et kostja viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Viivise vähendamiseks ei piisa kostja väidetest viivise ebamõisliku suuruse kohta, vaid tuleb esile tuua (ja tõendada) muud VÕS § 162 lg-s 1 loetletud asjaolud. Kuna kostja neid pole kohtule esitanud, siis puudub kohtul alus ja võimalus viivise vähendamist kaaluda.

Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja viivist määras 0,5% võlast põhikohustuse täitmisega iga viivitatud päeva eest. Käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ületab viivise suurus kostjalt nõutavat põhikohustust (2688,15 eurot). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet 8 2-20-115133 tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Suurema kahju tekkimise tõendamiseks toob hageja järgmised asjaolud: kui kostja oleks võlgu olevad rahasummad tasunud üürilepingus ette nähtud tähtaja jooksul, siis oleksid hagejal hiljemalt 01.04.2020 täiendavad rahalised vahendid summas 2688,15 eurot, mille ta oleks võinud ettevõtluses kasutada, mh kasutada investeerimiseks. Muuhulgas oleks hageja võinud 2688,15 euro eest soetada 0,4133 Bitcoini, mille hind moodustas 03.04.2020 seisuga 6503,70 eurot (lisa

8). Bitcoini hind moodustab 23.04.2021 seisuga 41 303,80 eurot. Järelikult 03.04.2020 ostetud 0,4133 Bitcoini väärtus moodustaks praegusel ajal 7 055,85 eurot. Seega on hageja tõendanud kostja poolt kohustuste täitmise viivitusest tingitud põhivõlast suurema kahju olemasolu. Kuujuures krüptorahaga kauplemine kaasaegses ärikeskkonnas on üsna levinud ja tavapärane investeerimise viis, mistõttu pidi rahaliste kohustuste täitmise viivitusest tulenev kahju olema kostjale ettenähtav.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 35. Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et üüris hagejale kuuluvaid äriruume aadressil Iva 10, Tallinn 12618, mida kasutas enda äritegevuses autopesulana. Hageja märgib, et hageja lõpetas lepingu kostjaga. Tõepoolest, hageja teatas lepingu ülesütlemisest kostjale 13.03.2020. Kostja vaidles ülesütlemisele vastu, selgitades, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele pikenes lepingu tähtaeg juhul, kui kumbki pool seda ei lõpeta, veel üheks aastaks. 2019. aastal ei lõpetanud pooled üürilepingut, vaid pikendasid selle tähtaega kuni 21.08.2020. Seega oli tegemist tähtajalise üürilepinguga. Vastavalt VÕS-ile saab tähtajalise üürilepingu lõpetada üksnes erakorralisel juhul, mida käesoleval juhul ei esinenud. Ühtlasi juhtis kostja hageja tähelepanu asjaolule, et üürilepingut ei ole võimalik üles ütelda tagasiulatuvalt: vastava teate esitas hageja 13.03.2020, kuid lepingu lõpetamise kuupäevaks märkis 01.03.2020.

36.Hageja vahetas märtsis 2020 lukud ning paigaldas ukse ette betoonploki, takistades seeläbi kostja juurdepääsu üüritud ruumidele. Sellega rikkus hageja poolte vahel sõlmitud lepingut (VÕS § 100). Kuni valdus ei ole omanikule üle antud, on üürnik äriruumi otsene valdaja.

Üürnik võib üürileandja omavoli tõrjuda ning saada pind enda valdusesse tagasi. AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Kostja nõudis 01.04.2020 kirjas, hageja lõpetaks koheselt kostja lepingujärgsete õiguste rikkumise ning võimaldaks talle juurdepääsu (valduse) üüritud ruumidele, sh eemaldades ukse eest betoonploki. Hageja oma rikkumist ei kõrvaldanud ega võimaldanud kostjale juurdepääsu tema üüritud ruumidele, mistõttu pidi kostja kasutama omaabi, et kätte saada ruumides asunud talle ja kolmandatele isikutele kuulunud asjad.

37.Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud põhivõlgnevuse arvestamisele. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel arvestanud võlgnevuse hulka kostja poolt tasutud tagatisraha 840 eurot. Käesoleval juhul on kostja maksnud lepingu sõlmimisel tagatisraha kahe kuu üüri ulatuses. 26.06.2020 koostatud ja hagi lisaks oleva kostja võla ja viivise arvestuses on hageja märkinud tagatisraha miinusmärgiga (-840) tabeli lõpus, kuid ei ole hagiavalduse põhivõlgnevuse arvestuses seda summat maha arvestanud, suurendades nimetatud summa võrra põhivõlgnevust ebaõigesti kostja kahjuks. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ta 9 2-20-115133 on täitnud VÕS § 308 lg 2 tulenevat kohustust. Tagatisraha summas 840 eurot tuleb maha arvestada põhivõlgnevusest.

38.Täielikult selgusetuks jääb hageja poolt 31.03.2020 esitatud arve 27. Kui hageja teatas kostjale, et ütles üürilepingu üles alates 01.03.2020, samuti blokeeris kostja juurdepääsu üüritud ruumile, jääb ebaselges, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab siin kokku 270,97 eurot põhivõlga. Vastavalt VÕS § 296 lg 1 ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Sisuliselt on tegemist fiktiivse arve esitamisega kostjale. Arve summas 270,97 eurot tuleb maha arvestada põhivõlgnevusest.

Kostja vaidles nimetatud arve esitamisele korduvalt vastu.

Kostja vaidleb vastu ka arvele nr 11.-2. (29.02.2020) summas 337,18 eurot samuti VÕS § 296 lg 1 alusel. 21.02.-27.02.2020 põhjustas hageja omavoliliselt korduvalt elektrikatkestused kostja kasutusse antud ruumides, mistõttu ei olnud võimalik ruume sihipäraselt kasutada. Arve nr 11.-2. summa 337,18 eurot tuleb maha arvestada põhivõlgnevusest. Kostja vaidles nimetatud arve esitamisele korduvalt vastu.

Hageja ei täitnud kostja ees üürileandja kohustusi nõuetekohaselt ka novembris ja detsembris 2019, mistõttu kostja ei tasunud ka nimetatud kuude eest esitatud arveid; samuti 2020 aasta esimeste kuude eest esitatud arveid. Poolte vahel olid tekkinud erimeelsused, milles põhjuseks oli asjaolu, et hageja takistas kostjal ruume nõuetekohaselt kasutada.

Kostja arvates rikkus hageja lepingut.

39.Hageja esitas 13.03.2020 kostjale e-kirjas oma pakkumise olukorra lahendamiseks.

Nimetatud e-kirjas võtab hageja omaks, et on kostjale „teinud hoiatusi“ hüvede piiramise osas (st tunnistab, et on ise rikkunud lepingut). Samuti on hageja arvestanud kostja võlgnevuseks 1577,18 eurot; lisatud ka arvutuskäik: väidetavalt kostja tasumata arved 2417,18€ – tagatisraha 840€ = 1577,18€. Samuti teatas hageja, et annab kostjale täiendava tähtaja väidetava võlgnevuse tasumiseks – see tuleb tasuda 5 tööpäeva jooksul, st hiljemalt 20.03.2020. Hageja poolt määratud tähtaega ei saa lugeda mõistlikuks. Kostja tõlgendas hageja 13.03.2020 e-kirja tahteavaldusena pidada läbirääkimisi ning edastas omapoolsed ettepanekud 01.04.2020.

40.Hageja käitumine on olnud vastuoluline. Kuigi kostja hageja nõuet täies ulatuses ei tunnista, kuid märgib siiski, et hageja on esitanud omalt poolt talle korduvalt vastuolulisi põhivõlgnevuse arvestusi – kui 13.03.2020 on hageja pidanud väidetava põhivõlgnevuse suuruseks 1577,18 eurot, siis hagiavalduse täienduses 26.08.2020 on jõutud summani 2688,15 eurot. Samas ei ole hageja esitanud mingeid uusi tõendeid, vaid kalkuleerib juba esitatud väidetavalt tasumata arvete põhjal erinevad põhivõlgnevuse suurused. Kostja arvates soovib hageja tema arvel alusetult rikastuda.

41.Hageja soovib kohut eksitada 26.08.2020 koostatud hagiavalduse täpsustuse p 3, kui väidab, et „Pooled on lepingus silmas pidanud mitte ainult renditasu, vaid kogu maksmisele kuuluvat summat, kasutades väljendit „võlguolevat summast“, st kogu summast, mida üürnik pidi kuus tasuma. Tasumisele kuuluv summa (rent) koosneb üür + kõrvalkohustused, kui seda ei tasuta, on tegemist võlguoleva summaga.“ 21.08.2020 sõlmitud lepingu p 3.3. räägitakse üksnes rendi (üüri) mitteõigeaegse tasumise kohustusest – hageja on nimetatud 10 2-20-115133 punkti tõlgendanud laiendavalt ja otseselt vastuolus nimetatud punkti enda grammatilise tähendusega.

42.Kostja vaidleb täielikult vastu hagis esitatud viivise 2274,65 eurot nõudele. Kostja on eelnevalt selgitanud, et hageja poolt esitatud arved on kas fiktiivsed või esitatud ebaõigel alusel, mis omakorda on kaasa toonud ekslikult arvestatud põhivõlgnevuse suuruse. Sellest tulenevalt on järelikult vale ka viiviste arvestus, kuna põhineb valele põhivõlgnevuse arvestusele.

Samuti leiab kostja, et viivisemäär 0,5% päevas (182% aastas) on ebamõistikult suur ning vastuolus heade kommetega. 26.08.2020 koostatud hagiavalduse täpsustuse p 3 selgitab hageja, et „praeguseks momendiks“, so 26.08.2020, on viiviste suurus kokku 3081,10 eurot.

Sellise suurusega viivis ületab põhivõlga – reeglina loetakse põhivõlga ületav viivis põhjendamatuks. Juhul, kui võtta arvesse 13.03.2020 kostjalt nõutud põhivõlg 1577,18 eurot, ületaks hageja viivisenõue põhivõlga lausa kaks korda. Kuigi kostja hageja viivisenõuet ei tunnista, palub ta juhul, kui kohus siiski otsustab hagi kas täielikult või osaliselt rahuldada, vähendada kostjalt väljamõistetava viivise suurust kohtu arvates mõistlikuks peetava määrani.

43.Kostja soovib esitada hageja vastu tasaarvestuse avalduse. Juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, palub kostja alternatiivselt tasaarvestada oma nõuetega hageja vastu summas 4150,10 eurot. 21.02.-27.02.2020 põhjustas hageja omavoliliselt korduvalt elektrikatkestused kostja kasutusse antud ruumides. Nimetatud elektrikatkestuste tagajärjel riknesid ruumides asunud kostjale kuulunud autokeemia tooted. Vastavalt tehnilistele tingimustele ei või nimetatud autokeemia hoiustamisel temperatuur langeda alla +6 kraadi Celsiuse skaalal. Elektri väljalülitamise tagajärjel langes ruumis temperatuur madalamale kui +6 kraadi ning autokeemia tooted riknesid ning muutusid kasutuskõlbmatuks hageja süül. Selliselt riknenud tooteid ei ole võimalik enam äritegevuses kasutada ega ka võõrandada. Sellega põhjustas hageja kostjale otsest varalist kahju VÕS § 128 tähenduses kokku 4150,10 eurot. Kostja edastas hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks arve-saatelehed nr 100327. Hageja ei ole nimetatud arveid tasunud ning mõlemad arved on praeguseks muutunud sissenõutavaks. Juhul, kui kohus peaks hagi kas täielikult või osaliselt rahuldama, palub kostja tasaarvestada oma nõuetega hageja vastu summas 4150,10 eurot.

44.Kostja kinnitab, et on maksnud hagejale peale lepingu sõlmimist 17.09.2018 tagatisraha kahe kuu üüri ulatuses summas 840 eurot sularahas; hageja väljastas kostjale kviitungi raha saamise kohta; kviitungile on kirjutatud „tagatisraha“.

45.Hagiavalduses väidab hageja: „Kostja jättis põhjendamatult tasumata üüri ja kõrvalkohustuste eest perioodil november 2019 kuni märts 2020 (arved 132, 133 2019, 5, 10, 11, 2. 2020, 01.11.2019 - 30.03.2020).“ Kostja on nimetatud arved kas tasunud, nendele põhjendatult vastu vaielnud või on hageja ühe arve ise annulleerinud. Arve 132 on kostja tasunud osaliselt. Arvelt nr 132 nähtub, et kostja pidi hagejale tasuma elektrienergia, vee, kanalisatsiooni ja prügi eest. 30.12.2019 teatas kostja hagejale, et on arved 111 ja 132 osaliselt tasunud. Arve nr 10 (03.02.2020) on hageja ise annulleerinud, kuna kostja vaidles sellele vastu. Seega on hageja väide vale, et kostja on jätnud põhjendamatult tasumata arve nr 10. Arvele nr 11 (2020.a.) on kostja vastu vaielnud. Samuti on kostja vaielnud vastu arvetele nr 11.2. (2020.a.) ja arvele nr 27 (31.03.2020).

11 2-20-115133 46. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei võtnud omaks 02.04.2020 ruumide vabastamise kuupäevana, lasub kostjal kohustus tõendada, millal ruumid vabastati. Kostja selgitab järgmist: hageja teatas kostjale 27.03.2020, et võttis 23.03.2020 üle äriruumi valduse ja kohaldas üüripinnal asuvate esemete osas üürileandja pandiõigust vastavalt VÕS § 305307.

Kostja tuvastas, et 29.03.2020 oli hageja blokeerinud tema juurdepääsu ruumidele. Seega olid ruumid vabastatud juba enne 02.04.2020, so vähemalt 23.03.2020, kui hageja võttis omavoliliselt üle valduse ruumidele.

47.Hageja on 27.01.2021 istungil omaks võtnud, et lülitas ise ruumides elektri välja.

Käesoleval juhul ei olnud täidetud VÕS § 316 lg 1 nõuded, kuna üürnikul oli õigus tasaarvestada üürileandja nõudega tagatisraha 840 eurot, samuti talle tekkinud kahjunõue 4150 eurot, millest üürnik üürileandjat 13.03.2020 peale ülesütlemiseavalduse kättesaamist teavitas (VÕS § 316 lg 2).

48.Kostja täpsustab tasaarvestusavalduses esitatud kahju tekkimise asjaolusid. Kostja hoidis ruumides keemiatooteid, mida kasutas enda tegevuses ning mille oli ostnud USA-st juunis ja juulis 2019 ning viis üüritud ruumidesse. Tegemist on spetsiifiliste keemiliste toodetega, mida kasutatakse auto värvipinna keraamilise töötluse jaoks. Ruumides toimus hageja süül 21.02.-27.02.2020 elektrikatkestus, millal ruume ei saanud sihipäraselt kasutada ning mille tagajärjel sai külmakahjustusi kostja omandis olnud keemiatooted. Kostja esitab uute tõenditena neli fotot, mis on tehtud ruumides peale elektri väljalülitamisest tekkinud kahju ilmnemist 25.02.2020 hommikul ning foto sõiduauto armatuurlaual asuva temperatuurimõõtjast, mis näitab, et ruumides oli temperatuur pildistamise hetkel 3 kraadi Celsiuse skaalal. Nimetatud kuupäevadel oli temperatuur Tallinnas madal.

Kostja lisab nimetatud keemiatoodete tehase antud käitlemise ohutuslehed, kõigi toodete puhul on märgitud, et neil ei tohi lasta külmuda ega ülekuumeneda (Section 07 – Handling and storage. Store in a cool, well-ventilated area. Avoid overheating or freezing.) (Lisa 16

-keemiatoodete ohutuslehed). Seoses keemiatoodete kahjustumisega koostas kostja kaks toodete mahakandmise akti, kokku summas 4150 eurot. Nimetatud aktidelt nähtub, millised olid nende toodete nimetused ja kogused, mida kostja ruumides hoidis ning mis said külmakahjustusi. Kostja esitab tõendina ka foto, millelt nähtub, et keemiatooted olid ruumides tegelikult olemas. Kostja teatas hagejale korduvalt, et seoses elektri väljalülitamisega hageja poolt, on kostjale tekkinud kahju.

Kostja selgitab üürileandja poolt tema elektrienergiaga varustamise katkestamise asjaolusid. Elektrituruseaduse (ELTS) § 12 lg 1 kohaselt on tarbija elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik; sama §-i lg 12 kohaselt on äritarbija tarbija, kes ei ole kodutarbija.

ELTS § § 90 lubab võrguühenduse katkestamist tarbijast tuleneval põhjusel, nimetatud §-i lõige 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija 12 2-20-115133 õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave (lg 2). Sama §-i lg 4 kohaselt võib võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu sama §-i lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud. Hageja ei ole võrguettevõtja ega oma õigust võrguühenduse katkestamiseks; hageja ei ole osutanud, et kostja oleks olnud talle võlgu elektrienergia eest.

Käesoleval juhul oli kostja huvi üürida hagejalt ruumid, milles ta sai osutada klientidele autopesula teenuseid (üürilepingu p 2.2.), mõistlikult on eeldavat, et ruumides peab olema elektrienergiaga varustatus (sellele osutab ka üürilepingu p 4.1.).

Käesoleval juhul esinevad järgmised kahju tekitamise asjaolud: 1) võlgnik on lepingut rikkunud – hageja katkestas ruumide elektrienergiaga varustamise, mistõttu ei vastanud ruumid enam nõutavale kvaliteedile; 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest – hageja on rikkumise omaks võtnud, samuti ei vasta hageja käitumine ELTS nõuetele; 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju – kostja poolt üüritud ruumides hoitud keemiatooted said elektrienergia puudumise tõttu külmakahjustusi, mille tagajärjel need riknesid; rahaline kahju 4150 eurot; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga - hageja on rikkunud VÕS § 276 üldnõudeid, st tagama asja hoidmise sobivas seisundis lepingu kehtivuse ajal; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav – määratletakse tavalise arusaama või konkreetset lepingut puudtavate asjaolude, näiteks poolte poolt vahetatud informatsiooni või nende varasema käitumise ja praktika põhjal. Samuti saab ettenähtavuse kindlakstegemisel abiks võtta majandus- või kutsetegevuses kehtivaid tavasid. Kui võlgnik sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuse käigus, siis tuleb ettenähtavuse hindamisel (teadmapidamise hindamisel) mõõta seda vastavate professionaalsete ehk antud majandus- või kutsealal kehtivate standardite järgi. See tähendab antud juhul, et majandustegevuses tegutseva üürileandja puhul ei ole tähtis see, mida ta isiklikult ette nägi või pidi nägema, vaid see, mida nägi või pidi ette nägema keskmine mõistlik vastaval tegevusalal tegutsev üürileandja. Hageja (Matiko OÜ) on asutatud 1991. aastal ning tema tegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (68201). Seega pidi hageja professionaalse pikaajalise üürileandjana ette nägema, millised tagajärjed on üürnikul, kui hageja katkestab elektrienergiaga varustamise üüritud ruumides. Hageja teadis, et kostja tegeleb ruumides oma majandustegevusega, milleks on spetsialiseerimata hulgikaubandus (46901), mis hõlmab muu hulgas ka erinevate toodete ladustamist; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kahju tekkis otseselt hageja tegevuse tagajärjel ruumides 21.02.-27.02.2020, ilma elektrivarustuse katkestamiseta ei oleks temperatuur ruumides langenud alla nõutud määra, mille tagajärjel ruumides hoitud keemiatooted riknesid. Hageja ei väljastanud kostjale seaduses nõutud asjakohast teadet – kostja oleks saanud sellisel juhul võtta tarvitusele abinõud talle tekkida võiva kahju vältimiseks (nt viinud ruumidest ära keemiatooted vms).

49.Kohus soovis teada, milline on kostja arvates käesoleval juhul mõistlik viivis. Kostja selgitab, et ettevõtjate vahelistes lepingutes saaks tugineda 2013. aastal Riigikohtu otsuses (tsiviilasi nr 3-2-1-5-13) väljendatud seisukohale, mille kohaselt viivis suuruses 0,2% viivitatud summast päevas on mõistlik, kuigi see ületab seaduse järgset viivisemäära märkimisväärselt. Seega ettevõtete vahelistes lepingutes saaks rakendada viivisemäära kuni 73 % aastas. Kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et kohtupraktikas on väljakujunenud 13 2-20-115133 põhimõte, mille kohaselt ei mõista kohtud üldiselt välja viivist suuremas ulatuses, kui on põhinõue.

50.Hageja võttis 27.01.2021 istungil omaks, et leping pikenes ühe aasta võrra ning tegemist oli tähtajalise lepinguga.

51.Vastavalt VÕS § 316 lg 2 aastal 2020 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli ülesütlemine tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Üürnikul oli õigus tasaarvestada üürileandja nõudega tagatisraha 840 eurot, samuti talle tekkinud kahjunõue 4150 eurot, millest üürnik üürileandjat 13.03.2020 peale ülesütlemiseavalduse kättesaamist teavitas (VÕS § 316 lg 2). Seega oli üürilepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt tühine. 10.

Samuti rikkus hageja lepingut, kui vahetas üüripinnal lukud ning paigaldas ukse ette betoonploki, takistades seeläbi kostja juurdepääsu üüritud ruumidele. Hageja võttis omavoliliselt üle valduse ruumidele vähemalt 23.03.2020. Sellega rikkus hageja poolte vahel sõlmitud lepingut (VÕS § 100). Kostja nõudis oma 01.04.2020 e-kirjas, et hageja lõpetaks koheselt kostja lepingujärgsete õiguste rikkumise ning võimaldaks talle juurdepääsu (valduse) üüritud ruumidele, sh eemaldades ukse eest betoonploki. Hageja oma rikkumist ei kõrvaldanud ega võimaldanud kostjale juurdepääsu tema üüritud ruumidele.

52.Käesoleval juhul tuleb arvestada otsuse tegemisel tagatisrahale juurde ka intress seaduslikus määras, vähendades põhivõlgnevust vastava summa võrra. Intressiarvestus algab 18.09.2018 ning seda tuleks arvestada kuni hagi esitamiseni 26.06.2020; saadud intressi suurus kokku on 119,21 eurot.

53.Käesoleval juhul palub kostja jätta hageja viivisenõue täielikult rahuldamata põhjusel, et hageja on käitunud lepingulises suhtes pahauskselt, takistanud üürnikul ruumide sihipärast kasutamist, tekitanud kostjale varalise kahju, öelnud lepingu üles ebaseaduslikult ning võtnud üürnikult valduse tema üüritud ruumides paiknenud asjadele. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui üürnik peab tasuma üürileandjale viivist mistahes alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 54. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

55.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

•pooled allkirjastasid 21.08.2018 äriruumi üürilepingu (dtl 26-28), millega anti kostja kasutusse hagejale kuuluvad ruumid aadressil Iva 10, Tallinn;

•üürileping jõustus 01.09.2018 ja kehtis kuni 01.09.2019 (vt lepingu p 6.1), kuid alates 02.09.2019 kasutas kostja ruume edasi ning hageja sellele vastuväiteid ei esitanud;

14 2-20-115133 • perioodil 21.02-27.02.20 katkestas hageja üürileping esemeks olevates ruumides elektriühenduse; • 23.03.2020 vahetas kostja üürileping esemeks olevatel ruumidel ukselukud; kasutas 02.04.2020 ruumidest oma asjade kättesaamiseks omaabi; tänaseks on poolte vahel sõlmitud üürileping lõppenud. • kostja 56. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2688,15 eurot ja viivise summas 2311,85 eurot (nõude kogusumma mitte üle 5000 euro).

57.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja märgib, et (i) on hageja esitatud arved osaliselt vaidlustanud ja osaliselt tasunud; (ii) hageja rikkus üürilepingut ning tekitas sellega kostjale kahju, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega.

58.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Üürileping jõustus 01.09.2018 ja kehtis kuni 01.09.2019 (vt lepingu p 6.1), kuid alates 02.09.2019 kasutas kostja ruume edasi ning hageja sellele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu on üürileping pikenenud p 6.1 kohaselt veel 1-ks aastaks, s.o kuni 01.09.2020.

59.VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse ajavahemiku 01.11.2019

-20.03.2020 eest summas 2688,15 eurot. Hageja nõude aluseks on üürileping ja selle alusel esitatud arved nr 132 (dtl 56), 133 (dtl 57), 5 (dtl 58), 11 (dtl 59), 11.-2 (dtl 60) ja 27 (dtl

61). Lepingu p 3.1 kohaselt pidi üürnik tasuma üüri 420 eurot (sh käibemaks). Lepingu p 4.1 kohaselt pidi üürnik tasuma 15. kuupäevaks möödunud kuu üüri. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi üürnik tasuma ka ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, sh elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon. Nõude arvestus asub toimikus dtl 64.

Kostja märgib, et on arve nr 132 tasunud osaliselt. Pangakonto väljavõttelt (dtl 165) nähtub, et kostja on 11.12.2019 tasunud 200 eurot arve nr 111 ja arve nr 132 katteks;

04.02.2020 tasunud 156,16 eurot arve nr 111 katteks;

25.02.2020 tasunud 250 eurot arve nr 132 katteks.

Arve nr 111 (dtl 257) summa oli 535,16 eurot. Hageja on märkinud, et on eelnimetatud maksed arvestanud eelkõige arve nr 111 katteks ja ülejäänu arve nr 132 katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arve nr 111 muul viisil tasunud. Seega on arvest nr 132 tasutud 71 eurot (200 + 156,16 + 250 – 535,16).

15 2-20-115133 60. Arve nr 133 kohaselt pidi kostja tasuma 750 eurot. Kostja pole tõendanud, et arve oleks tasutud. Arve nr 5 kohaselt pidi kostja tasuma 612,12 eurot. Kostja pole tõendanud, et arve oleks tasutud 10 eurot ületavas osas. Arve nr 11 kohaselt pidi kostja tasuma 168,47 eurot.

Kostja pole tõendanud, et arve oleks tasutud. Arve nr 11.-2 kohaselt pidi kostja tasuma 337,18 eurot. Kostja pole tõendanud, et arve oleks tasutud. Arve nr 27 kohaselt pidi kostja tasuma märtsi 20 päeva eest 270,97 eurot. Kostja pole tõendanud, et arve oleks tasutud.

Kostja märgib, et on arvetele nr 11, 11.2 ja 27 vastu vaielnud. Kohus märgib, et kostja väide ei oma kohustuse olemasolu ja suuruse osas tähtsust. Kostja ei ole selgitanud, kuidas arve vaidlustamine mõjutab kostja kohustuste olemasolu ja suurust.

Kostja märgib, et hageja ei täitnud kostja ees üürileandja kohustusi nõuetekohaselt novembris ja detsembris 2019, mistõttu kostja ei tasunud nimetatud kuude eest esitatud arveid. Kohus märgib, et nimetatud väited on tõendamata, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.

Pooled ei vaidle, et 21.02.-27.02.2020 katkestas hageja kostja kasutusse antud ruumides elektriühenduse. Üürilepingust nähtuvalt oli kõnealuste ruumide kasutusotstarbes autode puhastamine (lepingu p 2.2). On üldteada, et vastavateks toiminguteks on mh tarvis kasutada elektrienergiat. Arvestades ruumide kasutamise otstarvet (millest üürileandja oli juba lepingu sõlmimisel teadlik), oli üürileandja kohustuseks tagada, et üürnikul on võimalik lepingu esemeks olevaid ruume ka sihtotstarbeliselt kasutada. Olukorras, kus üürileandja on ise elektriühenduse välja lülitanud, on üürileandja isiklikult takistanud üürnikul ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Seega võib asuda seisukohale, et elektrienergia puudumise tõttu oli kõnealusel perioodil asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus vähenenud. Sel juhul on võimalik VÕS § 296 lg 2 kohaselt alandada üüri nimetatud perioodi eest. Kuivõrd kostja pidi veebruarikuu 29 päeva eest tasuma üüri 420 eurot, kuid ei saanud 7 päeval ruumi kasutada, tuleb veebruarikuu üüri alandada 318,62 euroni.

61.Kostja väited, et leping pidi juba varem lõppema (01.03.2020) ei oma tähtsust. Puudub vaidlus, et 23.03.2020 vahetas hageja üüripinna lukud. Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32). Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (AÕS § 36 lg 1). Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (AÕS § 39 lg 1). Lukkude vahetamisega kaotas kostja abinõud, mis võimaldasid teostada tegelikku võimu asja (äriruumi) üle. Seega tuleb eeldada, et kuni 23.03.2020 oli kostja lepingueseme valdaja, mistõttu tuli tal ka selle eest tasu maksta. Isegi, kui leping oleks varem lõppenud (mille tuvastamine ei ole käesoleva menetluse esemeks, kuna sellega seonduvalt ei ole nõudeid esitatud), tuleneb tasu maksmise kohustus VÕS §-st 335. Kuna hageja soovib üüri ja kõrvalkulude tasumist kuni 20.03.2020, siis kõik asjaolud, mis puudutavad sellele järgnenud perioodi, ei ole asjakohased.

62.Eeltoodust tulenevalt on üüri ja kõrvalkulude koguvõlgnevuse suuruseks 2572,50 eurot (559,41 + 750 + 602,12 + 390 + 270,97).

63.Kostja märgib, et tagatisraha summas 840 eurot tuleb maha arvestada põhivõlgnevusest.

Vaatamata sellele, et hageja vaidleb tagatisraha tasumisele vastu, on tagatis on kohaselt tasutud (dtl 159 – hageja poolt esitatud tagatisraha arve ja sularaha orderi kviitung nr 11 16 2-20-115133 kuupäevast 17.09.2018). Hageja ei ole esile toonud, et tagatisraha oleks kostjale tagastatud või et hageja on selle juba kostja vastu oleva nõudega tasaarvestanud.

Tagatisraha arvelt lepingust tuleneva nõude rahuldamine eeldab tasaarvestuse tegemist (VÕS § 197 lg 1 ja 2). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS §

198). Asja materjalidest nähtub, et üürinõuet ei ole kohtueelselt tasaarvestatud. Kostja on oma 05.10.2020 menetlusdokumendi p-is 3 esitanud taotluse arvestada tagatisraha võlgnevusest maha. Kohus leiab, et nimetatud taotlust võib pidada tasaarvestusavalduseks.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune üüri ja kõrvalkulude nõue 12.10.2020 (s.o aeg, mil kohus avalduse hagejale edastas) lõppenud 1732,50 eurot ületavas osas (2572,50 - 840).

Seega on kostja rikkunud üürilepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust (lepingu p 3.1 ja 4.1; VÕS § 100, § 108 lg 1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1732,50 eurot.

64.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 2311,85 eurot. Hageja on viivist arvestanud lepingujärgses määras ning palub viivise välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga, kuid mitte hagihinna mõttes üle 5000 euro. Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Lepingu p-i 3.3 viimase lause kohaselt oli viivise määraks 0,5% üürivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. Viivisekokkulepe asub lepingu peatükis, mis sätestab üüri suuruse ja tasumise korra ning sätestab selgelt, et kokkulepitud määras viivist saab nõuda üksnes üürilt (lepingus toodud kui „rent“).

Kostja on leidnud, et viivisemäär on heade kommete vastane. Hageja kostjaga ei nõustu.

Kohus osundab, et viivise puhul on tegemist sisuliselt leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta kohustuse täitmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud varaline kahju. Leppetrahv ei saa olla tsiviilõiguslik karistus, mistõttu peab võlausaldaja nõue kõrgete viiviste osas olema põhjendatud. Riigikohus on 30. aprilli 2013.a otsuse nr 3-2-1-5-13 pdes 48−49 leidnud, et majandustegevuses sõlmitud tehingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.

Käesoleval juhul on mõlemad pooled sõlminud lepingu majandustegevuses. Siiski leiab kohus, et käesolevas asjas kohaldatav viivisemäära kokkulepe on kostja suhtes ebamõistlik, kuivõrd on 2,5 korda kõrgem eelviidatud kohtulahendis märgitust. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb, juhindudes Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-5-13, kohaldada viivisemäära 0,2% päevas.

17 2-20-115133 Viivisearvestus üüri osas on otsuse tegemise seisuga seega järgnev:

Alus Arve nr Tasumise tähtaeg Nov 2019 132 15.11.19 Arve summa, üür 420 Dets 2019 133 15.12.19 420 Jaan 2020 Veeb 2020 Mär 2020 5 15.01.20 11 11.-2 27 15.02.20 15.03.20 31.03.20 Laekumine (tasaarvest) Laekumise kuupäev Laekumata Viivitatud Viivise summa päevi määr % 420 0 331 0,2 Viivise summa 278.04 420 12.10.20 420 0 301 0,2 252.84 420 420 0 12.10.20 - 420 597 0,2 501.48 144,83 173,79 270,97 0 0 0 - 144,83 173,79 270,97 566 537 521 0,2 0,2 0,2 163.95 186.84 282.35 Viivis 03.09.2021 seisuga 1665,50 Viivisearvestus kõrvalkulude osas on otsuse tegemise seisuga seega järgnev:

Alus Arve nr Tasumise tähtaeg Arve Laekum. summa, kuupäev kõrvalkulud Nov 2019 132 15.11.19 210,41 Dets 2019 Jaan 2020 133 15.12.19 330 5 15.01.20 192,12 Veeb 2020 11 11.-2 15.02.20 15.03.20 23,64 62,02 Laek. summa 25.02.20 - 71 - 29.01.20 - 10 - Laekumata Viivitatud Viivise summa päevade määr % arv Viivise summa 210,41 139,41 101 557 0,022 0,022 4.65 16.99 330 628 0,022 45.35 192,12 182,12 13 584 0,022 0,022 0.55 23.27 23,64 62,02 566 0,022 537 0,022 Viivis 03.09.2021 seisuga 2.93 7.29 101,03 Eeltoodust on kohtuotsuse tegemise seisuga hageja viivisenõue kokku põhjendatud 1766,53 euro (1665,50 + 101,03) ulatuses.

65.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõude vähendamiseks esineb käesoleval juhul alus. Kohus vähendab sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1732,50 euroni (võrdne põhinõudega). Vaatamata sellele, et kostja ei ole esile toonud põhistusi seonduvalt oma majandusliku seisundiga, märgib kohus, et ka hageja ei ole tõendanud, et tal oleks põhjendatud nõuda põhinõuet ületavat viivist. Hageja viited krüptovaluutasse investeerimise võimaluse äralangemise kohta ei ole veenvad ega kooskõlas ka hageja tegevusvaldkonnaga, milleks on majandustegevuse raames äriruumide üürileandmine.

18 2-20-115133 Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud kokku 3465 euro ulatuses.

66.Kostja on esitanud kohtule protsessuaalse tasaarvestusavalduse ning leiab, et selle tulemusel on hageja nõue kattuvas ulatuses lõppenud. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja kahjunõuet.

Pooled ei vaidle, et 21.02.-27.02.2020 põhjustas hageja elektrikatkestuse kostja kasutusse antud ruumides. Kostja märgib, et nimetatud elektrikatkestuste tagajärjel riknesid ruumides asunud kostjale kuulunud autokeemia tooted ning kostjale tekkis kahju summas 4150,10 eurot.

Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

•hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

•kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

67.Esmalt selgitab kohus välja, kas hageja on lepingut rikkunud. Üürilepingust nähtuvalt oli kõnealuste ruumide kasutusotstarbes autode puhastamine (lepingu p 2.2). On üldteada, et vastavateks toiminguteks on mh tarvis kasutada elektrienergiat. Arvestades ruumide kasutamise otstarvet (millest üürileandja oli juba lepingu sõlmimisel teadlik), oli üürileandja kohustuseks tagada, et üürnikul on võimalik lepingu esemeks olevaid ruume ka sihtotstarbeliselt kasutada. Olukorras, kus üürileandja on ise elektriühenduse välja lülitanud, on üürileandja isiklikult takistanud üürnikul ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Seega on täidetud esimene eeldus – hageja on elektriühenduse katkestamisega rikkunud poolte vahel sõlmitud üürilepingut.

68.Kohus leiab, et lepingurikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning hageja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtuni ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks väita, et lepingu rikkumine oli vabandatav (nt põhjustatud vääramatu jõu esinemisest vms).

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

69.Järgmisena analüüsib kohus, kas kostjal on seoses rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks 19 2-20-115133 toimunud. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19).

70.Kostja märgib, et tal on tekkinud otsene varaline kahju 4150,10 eurot, mis seisneb riknenud keemiatoodetes. Kostja on esitanud kohtule keemiatoodete soetamise arve (dtl 177) ja tollidokumendi (dtl 174). Samuti on kostja esitanud keemiatoodete mahakandmise aktid (dtl 207 – 208).

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Esmalt ei ole tõendatud, et keemiatooted oleksid riknenud. Seda ei saa järeldada kostja esitatud fotodest. Kostja on küll tõendanud, et keemiatoodete ohutuslehtede (dtl 184-206) kohaselt tuleb neid ladustada jahedas hästiventileeritud kohas ning tuleb vältida ülekuumenemist ja külmumist.

Ohutuslehtedelt küll nähtuvad toodete keemispunktid jms, kuid ei nähtu, mis temperatuuri juures need külmuvad. Kuivõrd tegemist ei ole veega, mille külmumistemperatuur on üldteadaolev asjaolu, siis puudub alus eeldada, et keemiatooted oleksid ruumis valitsevate temperatuuride juures igal juhul külmunud. Samuti ei ole tõendatud ruumide temperatuur – auto armatuurlaua foto (dtl 179) seda üheselt ei tõenda, kuna fotolt nähtuvalt on ruumi uks lahti, mis üldteadaolevalt jahutab kogu ruumi maha. Kahju tekkimis ei saa tõendada ka kostja enda poolt koostatud toodete mahakandmise aktid.

Kuivõrd kahju tekkimine on tõendamata, puudub vajadus ja võimalus tuvastada põhjusliku seose olemasolu ja teiste kahjunõude eelduste olemasolu. Kostja menetluslik tasaarvestus on tagajärjetu ega lõpeta hageja nõuet.

71.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võla summas 1732,50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 1732,50 eurot.

72.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 73. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi rahuldanud tsiviilasja hinda arvestades 69,3% ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 69,3% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta 30,7% hageja kanda.

20 2-20-115133 Menetluskulude kindlaksmääramine 74. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

75.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 21

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.