Obsah (14)

§ 199§ 215§ 25§ 68§ 65§ 74§ 424§ 69§ 50§ 64§ 16§ 57§ 58§ 56

Kriminaalasi nr . 1-13-5598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver, Margit Veike Otsuse tegemise aeg j

§ 199lg.2 p.4 ja § 424 järgi.

XXX, Menetlusosalised ja nende süüdistatav: 1. O.O (isikukood elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; esindajad emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, töökoht või õppeasutusei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1) 22.05.2008.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 215

lg.2 p.2 alusel 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, 2) 30.04.2009 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 25

lg.1, 2, 4 - § 199 lg.2 p.7 alusel 5 kuud vangistust,

§ 68

alusel lõplik karistus 4 kuud 26 päeva vangistust, karistus liidetud

§ 65

lg.2 alusel ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, karistus asendatud

§ 74

lg.5, § 69 alusel kokku 532 üldkasuliku töö tunniga 2 aasta jooksul; 3) 14.12.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas

§ 199

lg.2 p.4,7,8 alusel 4 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 02.01.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 424järgi 4 kuud vangistust, karistus liidetud tartu Maakohtu 14.12.2011.a.

otsusega, liitkaristuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku toga 532 tundi 2 aaasta jooksul,

§ 50

lg.1 p.1 alusel võeti ära lisakaristsuena mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks, kohtuotsus jõustus 18.01.2013.a. Väärteokorras 6 kehtivat karistust. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 11.03.2014; 1 Kaitsja: vandeadvokaat Karl Saavo, Advokaadibüroo Karl Saavo Riia t. 4 Tartu 51004, telefon 7339002, e-post: karl.saavo@mail.ee Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kohtuistungi toimumise aeg 22.-24.oktoober 2013. a. Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.2, p.3, p.4, p.5, p.9, § 180 lg.1, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1. Süüdi tunnistada O.O kuud vangistust.

§ 199

lg.2 p.4 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus)

§ 65

lg.1 alusel liita sellele karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust

§ 64

lg.1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 01.

-02.01.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks O.O-le 7 (seitse) kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg.2 reeglite kohaselt suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõista O.O-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 26 päeva vangistust.

§ 65

lg.1 alusel arvestada liitkaristusest maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ära kantud osa 411 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 (kuus) kuud 26 päeva vangistust. O.O ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada O.O

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg.2, § 64 lg.1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks O.O-le kohtuotsuste ja kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada O.O-le alates tema ilmumisest karistust kandma. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta O.O muutmata kuni karistuse kandmisele ilmumiseni. 2

1. AS Olerex tsiviilhagi rahuldada. Mõista välja O.O-lt 106,47 eurot (ükssada kuus eurot 47 senti) AS Olerex kasuks õigusvastase teoga tekitatud kahju katteks. Kahjuhüvitis tuleb kanda AS Olerex arvele nr .1120051255 Swedbank pangas.
2. Asitõendid: kriminaalasja toimikus olev videosalvestus kuupäeva 25.11.2012 kohta jätta kriminaalasja toimikusse Kohtuotsuse jõustumisel saadab kohus O.O-le KrMS § 414 lg.1, lg.3 alusel teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajal vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist politsei vahendusel. Kriminaalmenetluse kulud: O.O menetluskulud on: 1) sundraha 480 eurot; 2)joobeseisundi tuvastamise uuringu tasu 14 eurot ja toksikoloogiaekspertiisi tasu 27 eurot, kokku 41 eurot. 3) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 755,76 eurot ja kohtueelses menetluses 172,80 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 928,56 eurot. 4) kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; 5)tunnistajatele hüvitatavad summad, mille suurus ei ole praegu teada. Kokku on O.O praegu teadaolevad menetluskulud 1450,01 eurot. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa määratakse kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
3. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-13-5598 “ O.O , menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15.novembril 2013.a. 3 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus arutas üldmenetluse korras O.O-le esitatud järgmist süüdistust: kriminaalasjas süüdistatakse O.O´i selles, et tema juhtis 13.01.2013 kella 19.59 ajal Tartu maakond, Vara vald Aovere- Kallaste- Omedu maanteel Vara ristmikul mootorsõidukit so sõiduautot Audi A8 reg nr 836TJT olles alkoholijoobes – s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (veres etanooli sisaldus) 3,04+-0,07 mg/g , k=2 kohta. O.O ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis Tartu maakond, Vara vald Aovere- Kallaste- Omedu maanteel Vara ristmikul vasakule poole teelt välja lumevalli. Seega pani O.O toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle O.O juhtis 15.01.2013 kella 01.17 ajal Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tänava ristis mootorsõidukit so sõiduautot Volkswagen Passat reg nr 893TFH olles alkoholijoobes – kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,77 mg/l kohta. Seega O.O juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle O.O isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 25.11.2012.a. kell 09.02 paiku Tartumaal, Tartu vallas, Aovere külas AS Olerex Aovere tanklas, olles alkoholijoobe seisundis, tankis 80,66 liitrit bensiini 98 koguväärtusega 106,47 eurot sõiduautosse Audi A8 reg. nr. 836 TJT ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata, millega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega O.O pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 199lg 2 p4 järgi kvalifitseeritava teo.

Kohtuistungi rakendavas osas tunnistas O.O ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja kaitseaktis (tl.18) esitatud süüdistust ega tsiviilhagi ei vaidlustanud. Kohus, kuulanud ära kannatanu ja tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et O.O tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 199lg.

2 p. 4 ja § 424 järgi. O.O süü võõra vallasja äravõtmises Tartumaal, Tartu vallas, Aovere külas AS Olerex Aovere tanklas selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse on tõendatud järgmiste tõenditega:

1. kannatanu AS Olerex esindaja Vadim Gazizulini ütlustega kohtuistungil selle kohta, et kohapeal ta ei olnud, kuid temale tuleb intsidentide info, seekordne Ene Süvaorg poolt tanklast, kus teavitas, et tegemist on „ärasõiduga“. Asutusesiseste mõistete järgi on see kütuse eest maksmata ärasõitmine. Teate järel kontrollis videosalvestuse väljavõtet arvuti 4 kaudu ja vormistas materjali politseile selle põhjal. Salvestuselt oli näha, et tegemist oli kahe inimesega ning tankija ja juht olid erinevad. Tankija oli kapuutsiga. Tankuri juhtimisseadme alusel fikseeriti tangitud koguseks 80,66 liitrit, kahju koos käibemaksuga 106,47 eurot (arvutatud sama päeva hinna järgi). Tankimine toimus, maksmist ei toimunud ja see annab häire (info tuleb meili peale). Ärasõitnud isikut ei tunne. Politsei suulise info kohaselt oli isik lubanud ära maksta, kuid nõue ei ole rahuldatud. Tsiviilhagi summas 106,47 eurot on esitatud. Audi A8-l võib kütusepaak olla kuni 100 liitrit ning tema hinnangul vastab kütusepaagi selline maht auto tehnilistele parameetritele. Kontrollis seda ka ARK-i kaudu.
2. tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil selle kohta, et teab süüdistatavat Olerexis töötamise tõttu, tegemist kliendiga. 25.
3. kell 9 hommikul sõitis must Audi, tähed TJD, tankuri juurde ning hakkas tankima. Olemas on videovalve. Autos oli kaks inimest ning kõrvalistuja hakkas tankima. Müüjatele on aknast kõik nähtav. Kõrvalistuja uks oli lahti, tankija käis autost sisse-välja, hall dressipluus seljas. Isikud vahetasid pooled ära, see kes enne oli kõrvalistuja, läks siis rooli. Esimene isik käis näitu vaatamas korduvalt. Kõrvalolija hakkas tulema maksma, siis pööras ringi, istus autosse ja sõitsid minema. Summa oli 108 eurot, täispaak. Kutsus politsei ning teavitas ärasõidust, kogusest ja summast. Neil on tavapäraselt nii, et kui tunni jooksul tullakse maksma, siis ei esitata avaldust; seda otsustab turvajuht. Tunni jooksul maksma ei tulnud. O.O-ga ei suhtle, see inimene on käinud tanklas ennegi. Kui tööl oleks olnud mõni teine klienditeenindaja mõnel teisel päeval, siis oleks kursis olnud juhtunuga. Arvutist näeb liitrite ja summa kogust. Kui pööras maksma minekul ümber, siis istus kõrvalistuja kohale, räägiti juttu natuke ja siis vahetasid isikud kohad ja sõitsid minema. Mäletab, et olid tema poolsel küljel tankuri juures. Kaameraid on mitmeid.
4. tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 25.
5. oli koos O.O-ga autos ning sõitsid Vara poolt ja lõpuks jõudsid Olerexi. Autos olid kolmekesi – tema, O.O ja kolmandat ta ei tundnud. Teadaolevalt oli tegemist O.O autoga ning sõideti lihtsalt niisama ringi ilma sihtkohata. Kütuse tuli läks algul kollaseks, siis punaseks ning siis sõitis O.O Olerexi, kus palus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkes istus kõrvalistuja kohapeal, asetada tankimispüstol paaki. Asetas bensiini 98 püstoli paaki ning kui tankimine lõppes ja klõps käis, võttis selle ära. O.O pidi maksma, kuid tankimise lõppedes ütles O.O, et tal ei ole nii palju raha. Arve oli kusagil 102, liitreid 80 kanti. Kütuse valiku osas juttu ei olnud. Kui oleks teadnud, et Kajaril ei ole raha, siis ei oleks üldse püstolit paaki pannud. Ta küll ütles, et Kajar läheks ja räägiks sees, kuid Kajar pani auto käima ja sõitis ära. Tee peal arutasid natuke, mis saab, kuid muidu sellest juttu ei olnud, et hiljem minna ära maksta. Temal varguse kavatsust ei olnud. Sõitsid tagasi Varale. Ei tea, kas isikul on aasta alguses vigastusi olnud või muid autosid olnud. On kuulnud, et audit tal enam ei ole.
6. süüteoteade (tl. 48) näitab seda, et mootorsõiduki Audi A8 numbrimärgiga 836TJT juht on 25.11.2012.a kell 09.02 tankinud bensiini 98 koguses 80,66 liitrit koguväärtusega 106,47 eurot ning lahkunud maksmata.
7. äriregistri andmete väljatrükk (tl. 50) näitab, et AS Olerex juhatuse liige on Piret Miller. Volikiri antud Vadim Gazizulinile (tl.26).
8. AS Olerex hagiavaldus (tl. 49), mis näitab, et 25.11.2012.a kell 09.02 toimunud tankimisega ning seejärel lahkumisega tankimise eest maksmata on tekitatud AS-ile Olerex kahju kogusummas 106,47 eurot.
9. asitõendi vaatlusprotokoll kuupäevaga 18.02.2013.a (tl. 52-55), milles vaadeldud Tartumaal Tartu vallas Aovere külas AS Olerexi poolt politseile üle antud videosalvestused kuupäevast 25.11.2012.a. Fotodelt nähtub, et sõiduauto seisab tankuri kõrval (tankur jääb autost paremale vaates sõidusuunale) (fotod 1-4, 9-12), parempoolne kõrvalistuja uks on avatud (fotod 1-4, 10-12) ja hallis pusas ja hallikates pükstes isik väljub autost (fotod 1-2, 10), vasakus käes on tankimispüstol (foto nr 2), istub kõrvalistuja kohal (foto nr 3, 12) ja seisab kõrvalistuja ukse 5 juures (foto nr 4). Fotodelt on näha, et auto näol on tegemist Audiga, reg. nr 836TJT ning juhiistmel istub heledas pluusis isik (fotod nr 5-8). Hallides riietes isik seisab auto tagaosas (kütusepaagi ava juures ilmselt) (foto nr 11). Audi reg. nr 836TJT (foto nr 13). Vaatlusprotokollist nähtub, et videosalvestuse kaadritel on peal ka kuupäev ja kellaaeg, mis tõendab, et vastava sõiduautoga saabuti tankuri juurde 25.11.2012.a ~08.56.47 (foto nr 9) ning lahkus sealt 25.11.2012.a ~09.02.11 (foto nr 13).
10. süüdistatava O.O ütlused kahtlustatavana ülekuulamisel 11.03.2013.a (tl. 104-105) näitavad, et isik tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Leidis, et tegemist võis olla kahtlustuses esitatud kuupäevaga, kui tema koos xxxxxxxxxxxxxxxx ja temale võõra isikuga sõitis sõiduautoga Audi A8 reg. nr 836TJT Tartumaal Aovere külla asuvasse Olerex tanklasse bensiinitankuri juurde. Tema oli autoroolis, kõrval istus Silver. Silver läks autost välja ja pani bensiinipüstoli paaki. Algselt oli plaan tankida ainult 10 liitrit, sest neil oli 15 eurot. Nad ei pannud tähele, et tankisid paagi täis. Tankimise käigus istus Silver autosse ja ei jälginud täpselt, palju tangitud oli. Kuna kellelgi ei olnud piisavalt raha, otsustas ta ära sõita. Kõik olid alkoholijoobes ning sündmus on katkendlikult meeles. Tangiti umbes 106 euro eest. Järgmisel päeval käis tanklas ja soovis ära maksta, kuid siis öeldi, et avaldus on juba politseisse tehtud. Ei olnud plaani kütust varastada, juhtus kogemata. Ei mäleta, et keegi autosolijatest oleks talle ärasõitmisel midagi öelnud. Uuritud tõendid tõendavad, et O.O koos xxxxxxxxxxxxxxxx ja tuvastamata kolmanda isikuga 25.11.2012.a hommikul kella 9 paiku sõitsid Tartumaal Aovere külas asuvasse Aovere Olerex tanklasse bensiinitankuri juurde sõiduautoga Audi A8 reg. nr 836TJT, et tankida sealt bensiini samasse autosse. Eeltoodu on tõendatud nii süüdistatava enda kui tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega selle kohta, et nad viibisid eeltoodud kohas eelnimetatud ajal koos kolmanda isikuga eesmärgiga tankida kütust. Sama kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused tõendavad, et sõiduauto Audi reg nr 836TJT lahkus 25.11.2012.a kella 09 paiku Aovere Olerex tanklast ilma maksmata 80,66 liitrit bensiini 98 eest summas 106,47 eurot. Vaatlusprotokollist nähtub, et ajavahemikul, mil sõiduauto Audi A8 reg nr 836TJT viibis tankimisjaama, s.o ~ 6 minuti jooksul, ei suundunud keegi autos olevatest isikutest tankla kassa juurde maksma. Eeltoodu on kinnitatud ka süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et lahkus tanklast ning summaks võis olla 106 eurot, ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxütlustega selle kohta, et tangiti kusagil 80 liitrit summas kusagil 102 eurot. Seega kattuvad nii tunnistajate kui ka süüdistatava ütlused koguste suurusjärkudes. Ka Olerex AS poolt esitatud süüteoteade (tl. 48) ning hagiavaldus (tl. 49) kinnitavad omakorda maksmata jäetud kütuse kogust ja hinda, ning tunnistaja xxxxxxxxxütlused selle kohta, et tankimisseadme alusel fikseeriti koguseks 80,66 liitrit koguväärtusega 106,47 eurot. Seega on tõendatud, et 25.11.2012.a kella 09.00 ajal hommikul O.O, viibis AS Olerex kuuluvas Aovere tanklas, olles sõiduauto Audi A8 reg nr 836TJT roolis, kuhu tangiti AS-ile Olerex kuuluvat kütust bensiin 98 koguses 80,66 liitrit kogumaksumusega 106,47 eurot, ning seejärel sõitis tanklast ära, jättes kütuse eest maksmata, millega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. O.O lasi panna tankimispüstoli xxxxxxxxxxxxxxxxx autosse, omamata eelnevat kokkulepet isikuga kütuse varguse või maksmise osas, ning lasi tankida tema kasutuses oleva auto sisse kütust 80,66 liitrit. Seejärel lahkus autoga sündmuskohalt, millega võttis ära AS-ile Olerex kuuluva kütuse AS Olerex tahtevastaselt ja saavutas kütuse üle võimu. Tangitud kütuse üle tegeliku võimu saamine toimus kütuse paaki voolamisega: auto kütusepaaki voolanud kütus on auto kasutaja valduses, kasutuses ja käsutuses. 6 VÕS § 92 lg.1 järgi Kokkulepe omandi ülemineku kohta võõrandajalt omandajale ehk käesoleval juhtumil kütusemüüjalt AS Olerex ostjale O.O sõlmitakse tangitud kütuse eest maksmisega kohapeal tankla kassasse. Käesoleval juhtumil sellist kokkulepet omandi üleminekuks ei sõlmitud ja O.O võttis võõra vallasasja ära ebaseaduslikult omastades. Iga meetri maa läbimisega, mis selle autoga sõidetakse, toimub kütuse kasutamine ja käsutamine ehk selle kasulike omaduste ammutamine, auto kasutaja kehtestab ära sõites sellele kütusepaagis olevale kütusele omanikusarnase seisundi. Kütus tarbitakse ära mootorsõiduki liikudes või ka liikumata kui sõidukimootor töötab. Autoga sõitmise käigus toimub selle vallasasja äratarbimine ja selle tagastamine ei ole enam võimalik. Vargus on lõpule viidud täis kütusepaagiga tanklast ära sõites. Koos kütusega tanklast ärasõitmisega manifesteerib autokasutaja kütuse omastamise tahet. Isiku poolt toime pandud süütegu on kvalifitseeritav

§ 199

alusel, kuna vargusega tekitatud kahju kogusumma on 106,47 eurot, mis vastab

§ 199kohaldamiseks nõutud kahju ulatusele.

Süüdistus on esitatud O.O vastu

§ 199lg.

2 p. 4 alusel, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. O.O-le inkrimineeritud kvalifikatsioon õige. Kohtule nähtub esitatud kohtuotsusest (tl. 106-129), et O.O on 14.12.2011.a karistatud

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 alusel, s.o muuhulgas ka varguse toimepanemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Seega on isik varem toime pannud varguse, mille eest teda on karistatud, mistõttu on ta käsitletav

§ 199lg.

2 p. 4 käsitletava isikuna ning vastav säte on temale inkrimineeritav. O.O on teo toime pannud kavatsetusega (

§ 16lg.

2). O.O on oma ütlustes selgitanud, et eesmärk oli minna kütust võtma ning saades teada, et võetud on täispaak (aga mitte tema poolt kavandatud 10 liitrit) ning selleks tal raha puudub, otsustas ära sõita ja jätta kütuse eest maksmata. Seega tegutses isik küll teadvalt eesmärgiga saada kütust, kuid eesmärki tasumata lahkuda ei olnud tanklasse saabumisel seatud. Samas tegelikkuses, olles tankinud täispaagi ehk rohkem kui 100 euro väärtuses kütust ja sellest teada saanud, otsustas ta tanklast koos kütusega ära sõita ja sõitiski, ilma selle eest maksmata. Sõites täidetud kütusepaagiga tanklast ära, teab autokasutaja, et ta hakkab kütust ära kasutama ja sellise ärasõitmisega väljendab ta kavatsust kütusepaagis olev kütus omastada. O.O süüteo toime pannud kavatsetusega. Kinnitust ei ole leidnud tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustes sisalduv, et sõiduautos Audi reg nr 836TJT olevad isikud, juht ja kõrvalistuja, vahepeal kohti vahetasid. Süüdistatava ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxa ütlustest ning asitõendi vaatlusprotokollist nimetatud asjaolu ei nähtu. Seega ei teki kahtlust käesolevalt süüteo toimepannud isiku suhtes. Kohus on uuritud tõenditega tuvastanud, et süüteo on toimepannud O.O. Selline O.O tegevus on kvalifitseeritav

§ 199lg.

2 p. 4 järgi, kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. O.O süü selles, et ta juhtis 13.01.2013.a kella 19.59 ajal Tartu Maakonnas Vara vallas Aovere-Kallaste-Omedu maanteel Vara ristmikul mootorsõidukit Audi A8, reg nr 7 836TJT, joobeseisundis, s.o ühes liitris veres alkoholisisaldusega 3,04+-0,07 mg/g on tõendatud järgmiste tõenditega:

1. tunnistajaxxxxxxxxxxxxxtlustega kohtuistungil selle kohta, et sündmused leidsid aset selle aasta jaanuaris, võis olla 13.
2. Tema elukoht asub Vara keskuses ning eramu ümber olev aed piirneb kohaliku kaupluse parkimisplatsiga (vastakuti), ning majast vaadates õhtul poole 8 või 8 paiku avanes talle vaade, kus auto oli tema aias kinni, aed ja väravad purustatud. Auto marki ja numbrit ta enam ei mäleta, kuid oli sellest varasemalt teadlik kui politseis ütlusi andis. Roolis oli pikk poiss, kapuuts peas, kuid väljas oli pime ja täpsemalt ei näinud. Autos oli veel inimesi. Isikuid ei tundnud. Auto lahkus sündmuskohalt tunnistaja kui aia omanikuga ühendust võtmata pärast auto välja lükkamist aiast. Nägi, kuidas auto suundus Vara poole, 200 m tema majast vasakule ja siis ühele põlluvaheteele. Ei suundutud alevisse. Auto oli tumedat värvi. Teadis öelda, et Vara kaupluse müüja oli öelnud, et tegemist oli O.O-ga, kuna seltskond oli samal õhtul eelnevalt kaupluses mitmel korral alkoholi ostnud ning müüja sai aru, et seltskond oli joobes. Muid nimesid ei oska öelda. O.O-ga ühendust ei ole olnud. Kokkupõrge aiaga oli kuulda, hiljem ütles seda ka poemüüja. Kohus avaldas KrMS § 288 lg. 9 p. 3 alusel tunnistaja ülekuulamisprotokolli, kus oli isik ise käsikirjaliselt kirjutanud, et auto nr oli 863TJD. Autot lükkas aiast välja roolis olnud isik, kes seejärel istus rooli tagasi. Isiku tütar nägi välivalgustuse olemasolu tõttu, et tegemist oli pika heleda peaga noormehega, kapuutsiga ja tumeda jopega ning tegevus õues oli nähtav.
3. tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 13.01.2013.a oli ta politseinikuna tööl avariiteenistuses ning pärast vahetuse algust enne kaheksat tuli väljakutse, et audi A8 oli sõitnud vastu puidust aeda ja seejärel lahkunud. Kinnistu omanik ütles autonumbri ka. Patrull alustas sõitu Tartu linnast ning poole tee peal said läbi juhtimiskeskuse teate, et möödasõitev kiirabibrigaad leidis sama Audi lumevallist Aovere teelt. 200-300 m erines sõiduki asukoht väljakutse kohast ehk siis sellest lõhutud aiast. Sõiduki juurde minnes istus süüdistatav juhi kohal, kus kiirabitöötajate poolt paigaldati talle kaelalahast. Muid isikuid ei olnud. Süütevõtmed olid süütelukus. Juhi kohal oli liikumist olnud, mujal jäljed puudusid. Autost tuli tugevat alkoholilõhna, isik oli kontaktne. Kiirabitöötajad aitasid tal autost väljuda, tema enda võimetus tulenes tema joobest. Indikaatorvahendisse puhudes tulemust ei tulnud, ta ei jõudnud puhuda. Kiirabi viis isiku traumapunkti, kuhu saadeti ka välijuht. Seejärel läks patrull kinnistule aeda vaatama, kus nähtus, et puidust aed oli puru sõidetud. Koostati skeem ja fotografeeriti. Tunnistaja selgitas fotodel asuvat. Sõiduki omanikku ei mäleta, sõiduk teisaldati. Nii suure auto puhul võib tegemist olla 70-80 liitrise paagiga, kuna väiksematel on 60 liitrit.
4. tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 13.01.2013.a oli ta kiirabis tööl, kui suundusid Tartu poole ja nägid Vara ristis Kallaste poolt tulles Alatskivi maanteel tumedat värvi Audi A8, mis oli teelt välja sõitnud vastu liiklusmärki. Lumi oli maas, kõrged vallid, aknad olid udused, automootor töötas, tuled põlesid. Jalajälgi auto juures ei olnud, fikseeris selle telefoniga pilti tehes, nii on neile õpetatud. Auto roolis magas süüdistatav, tunda oli tugevat alkoholilõhna, ilmselgelt raskes joobes. Kõnepruuk ja halb diktsioon kinnitasid seda, kuid püsti suutis hiljem seista. Tunnistaja mäletamist mööda keeldus isik politseile puhumast. Isik oli magavas asendis juhiistmel, juhiiste oli sõiduasendis. Esmaabinõudena panid talle traumakrae ja kanüül. Kutsusid politsei ning nende saabudes muutus isik agressiivsemaks, ta oli kiirabitöötajate vastu meelestatud. Tartu poole sõites tuli kahel korral teha peatus ning korra tuli panna tugevamini isik raami külge kinni, kuna ta üritas med. õde rünnata. Isik ise ei vastanud, mis temaga juhtus. Politsei selgitas, et isik oli varasemalt ühe aia maha sõitnud. Foto nr 2-l on nende tegevus enne politsei saabumist, et fikseerida olukord, et süüdistatav oli juhiistmel, mitte mujal. Verd võtab erakorralise meditsiini osakond, kiirabi seda ei teinud. Tõendil isiku saabumisest isiku kohta märgitu käib 8 sama isiku kohta, kelle nemad viisid EMOsse. Kiirabikaardil on kirjas, et tuvastasid alkoholilõhna ja tasakaaluhäired.
5. süüdistatava O.O ütlused kahtlustatavana ülekuulamisel 27.02.2013.a (tl. 101-103) näitavad, et isik tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. 13.01.2013.a õhtupoolikul hakkas koos sõpradega alkoholi tarvitama Vara külas enda autos. Jõid viina. Ei mäleta, millal autorooli istus, samuti seda, et Vara külas eelnevalt aeda sisse sõitis. Arvas, et oli siis nii purjus. Ei mäletanud ka seda, et Aovere-Kallaste-Omedu maanteel V ara ristmikul teelt välja sõitis. Ärkas 14.01.2013.a Tartu Ülikooli kliinikumis.
6. väärteomenetluse lõpetamise määrus kuupäevaga 05.02.2013.a (tl. 32) tõendab, et O.O suhtes on lõpetatud väärteoasi nr 2602,13,000178 menetlus, kuna selles on kuriteo tunnused.
7. sündmuskoha vaatlusprotokoll kuupäevaga 13.01.2013.a (tl. 33) koos skeemi (tl. 34) ja liiklusõnnetuse lisalehega (tl. 35). Lisatud on fototabel (tl. 39-42). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautot juhtinud juht sõitis paremale ja teelt välja vastu aeda ning lahkus sõiduautoga sündmuskohalt. Tegemist oli Audi A8 836TJT. Liiklusõnnetuse skeemil on märgitud sõiduki Audi A( liikumissuund ja nähtavad teelt väljasõidujäljed. Sündmus toimus 13.01.2013.a kell 19.
8. Liiklusõnnetuse lisalehel on märgitud sõidukis olnud isikuks O.O (tl. 35). Fototabelist nähtub, et sõiduauto Audi reg. nr 836TJT on auto esiosaga vastu märki „Vara vallavalitsus 0,
9. Vara saeveski OÜ 2“ (fotod 1-3). On näha autost väljuvat isikut ja kiirabitöötajat (foto nr 2) ning auto salongi (foto nr 4). Fotolt nr 5 nähtuvad sõiduauto väljasõidujäljed suunaga märgi poole. Fotod nr 6-8 kinnitavad vigastusi, mille tõttu tehti politseile xxxxxxxxxxx poolt väljakutse.
10. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl. 36), millest nähtub, et O.O on liiklusõnnetuse tagajärjel, s.o 13.01.2013.a toimunud õnnetus Vara ristis Tartu-Kallaste maanteel, viidud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kell 20.30 kiirabi poolt ning isiku seisundiks on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, „oli joobes“, mille tunnusteks olid alkoholilõhn, tasakaaluhäired.
11. joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl. 37) kohaselt vereproovi andnud 13.01.2013.a kell 21.15 O.O , kelle verest leiti etanooli 3,04+-0,07 mg/g, k=
12. Lisatud on vereproovi katsutist foto (tl. 38).
13. ekspertiisiakt nr 7-I (tl. 43) koos ekspertiisi maksumuse õiendiga (tl. 44). Ekspertiisiakt nr 7-1 tõendab O.O veres oleva etanoolikogust 13.01.2013.a kell 21.15, mil vereproov võeti. Eksperdi arvamus: ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli 3,04+-0,07 mg/g, k=
14. Uuritud tõendid tõendavad, et O.O 13.01.2013.a kella 19.59 ajal Tartu maakonnas Vara vallas Aovere-Kallaste-Omedu maanteel Vara ristmikul juhtis sõiduautot Audi A8 reg nr 836TJT joobeseisundis, s.o isikul oli ühes liitris veres etanoolisisaldus 3,04+-0,07 mg/g, k=2 kohta. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxütlustega on tõendatud see, et 13.01.2013.a Tartu - Kallaste teel Vara ristmikul oli tumedat värvi Audi A8 teelt välja sõitnud vastu liiklusmärki, ning lähemal vaatlusel magas auto roolis süüdistatav. Tunnistaja Sulev Jürgensoni ütlused kinnitavad, et 13.01.2013.a väljakutse peale kohale sõitnuna nägi, et Audi on teelt välja sõitnud, süüdistatav istus juhi kohal ning talle paigaldati kaelalahast. Jälgi ümber auto ei olnud, ainult juhi koha juures. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (tl. 39-42) on näha, et juhi kohalt välja toodud isikus on ära tuntav O.O (foto 2). Tunnistaja Helmer Pokbinderi ütluste kohaselt oli autos tugev alkoholilõhn. Ka Sulev Jürgensoni ütluste kohaselt tuli autost tugevat alkoholilõhna, kuid idikaatorvahendisse isik puhuda ei suutnud. Isik viidi kiirabi poolt SA TÜ Kliinikumi, kus temalt võeti 13.01.2013.a kell 21.15 vereproov ning tuvastati verest etanooli sisaldus 3,04+-0,07 mg/g, k=2 (tl. 37). Seda kinnitab ka 9 ekspertiisiakt nr 7-I (tl. 43). Süüdistatav ise on andnud ütlusi selle kohta, et oli 13.01.2013.a tarbinud alkoholi, kuid toimunud sündmusi ei mäleta ning ärkas alles 14.01.2013.a SA TÜ Kliinikumis. Seega on tuvastatud, et O.O 13.01.2013.a kella 19.59 ajal, olles joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus vere 3,04+-0,07 mg/g, k=a, juhtis mootorsõidukit Audi A8 836TJT, mille tagajärjel sõitis teelt välja vastu liiklusmärki. Kohtule nähtub nii tunnistajate xxxxxxxxxxx kui ka xxxxxxxxxxxxxxxxxütlustest, et O.O on juhina roolis vahetult samal õhtul sõitnud Vara keskuses eramu aia ja värava katki, lahkudes seejärel autot juhtides sündmuskohalt. Seda kinnitava xxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et autoks oli Audi A8 reg nr 836TJT ning xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et xxxxxxxxxx oli eelnimetatud sõiduki tõttu teinud väljakutse 19.30 ajal. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (tl. 39-42) nähtub lõhutud aia olemasolu (fotod 6-8). O.O poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav

§ 424

järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.

§ 424kuriteokoosseis on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne.

Joobeseisundi käesolevalt sisustab liiklusseaduse (LS) § 69 lg. 4 p. 1, mille kohaselt Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O.O on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis nii, et tema veres olev etanoolisisaldus (alkoholisisaldus) on 3,04+-0,07 mg/g. Seega on täidetud

§ 424kuriteokoosseis.

O.O on teo toime pannud otsese tahtlusega (

§ 16lg.

3). O.O oma tegevuses on pidanud teadma, et pärast alkoholi tarvitamist mootorsõiduki juhtimine toob kaasa endaga süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning autorooli istumisega on isik vähemalt leppinud sellega. Käivitades autoroolis sõiduki mootori ja asudes sõidukit juhtima, on isik

§ 424järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega.

Selline O.O tegevus on kvalifitseeritav

§ 424järgi, kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis.

O.O süü selles, et ta juhtis 15.01.2013.a kella 01.17 ajal Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg nr 893TFH, joobeseisundis, s.o alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,77 mg/l on tõendatud järgmiste tõenditega:

1. tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 14.
2. sai politseipatrull väljakutse ning 15.
3. jõudsid Tabivere alevikku, kus Tuuliku ja Jaama tänava ristis oli kraavis kinni Volkswagen Passat. Ka väljakutse oli tehtud Tabiveres ringi ralliva Volkswagen Passati pärast. Neli inimest oli auto juures. Inimesed kaevasid autot välja. Politseil puudus õigus sekkuda ning jäid ootele, kas keegi rooli läheb. Uurisid, kas on abi vaja, kuid neile vastati, et saadakse hakkama. Ei olnud täielikku kindlust, et tegemist väljakutses kirjeldatud sõidukiga. Kui auto välja saadi kraavist, hakkas auto liikuma, algul Tuuliku tänava poole, kuid siis keeras auto politseiauto suunas ja sõitis politseiautole vastu umbes 50 meetrit. Kui politseipatrull lülitas sisse vilkurid, jäi auto seisma, ning kui välijuht xxxxxxxxxxxxautost väljus ja auto poole suundus, siis enne, kui kohale jõudis, hakkas auto tagurdama. Siis oli kindel, et on väljakutses olev sõiduk. Lisas, et kuna öö oli ja tegemist oli kirjeldusele vastava sõidukiga, siis oli kindel, et tegemist on sama sõidukiga. Sõiduk hakkas põgenema, 10 xxxxxxxxx jooksis järele ning tunnistaja, olles roolis, sõitis ette. Välijuht andis korralduse autost väljuda, kuid siis veel pandi tagumine käik sisse. Rooli tagant tõmmati välja O.O, autos oli veel kolm isikut. Juhi poolt tehtud manöövrid ei olnud ohutud. Alguses osutas isik vastupanu, siis pandi käed raudu, kuid pärast politseibussis rahunes. O.O oli nõus politseibussis puhuma ning näit oli positiivne, mille peale sõideti Tabiverest Jõgevale, et fikseerida näit tõendusliku alkomeetriga. Juhtimisõiguse olemasolu kohta ei mäleta. Jõgeval puhus rahulikult ning oli kriminaalne joove. Isik nõustus sellega.
4. süüdistatava O.O ütlused kahtlustatavana ülekuulamisel 27.02.2013.a (tl. 101-103) näitavad, et isik tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. 14.01.2013.a pärast haiglast väljasaamist, läks Varale, kus hakkas koos sõpradega alkoholi tarvitama. Südaööl sõitsid Tabivere alevikku, kus sõber sõitis autoga lumevalli. Lükkasid auto välja ning seejärel istus tema rooli ja hakkas sõitma ning umbes 15 m pärast pidas politsei ta kinni. Puhus indikaatorvahendisse, mis näitas joovet. Seejärel paluti istuda politseisõidukisse, et sõita Jõgevale tõendusliku alkomeetri juurde, kuid tema allumatuse tõttu, pandi tal käed raudu ja paigutati politseisõidukisse. Jõgeval puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas isiku alkoholijoovet. Nõustus selle tuvastamisega. Seejärel pandi ta Jõgeva arestikambrisse kainenema.
5. indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kuupäevaga 15.01.2013.a (tl. 27) näitab, et O.O (isikukood XXX) on allutatud Jaama teel Tabiveres Jõgeva maakonnas joobeseisundi kontrollile 15.01.2013.a kell 01.17 ning isikul on mõõdetud indikaatorvahendiga LION 500 nr 13634-A391, kalibreeritud kuni 28.03.2013.a, joovet ja indikaatorvahendi näit oli 0,62 mg/l. Sama protokoll näitab, et Jõgeva linnas Suur tn 1 on kasutatud isiku suhtes tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80005397, versioon 8372-EST-007, mille lõplik lugem oli 0,86 mg/l kohta ja mõõtemääramatus 0,09 – lõplik tulem 0,77 mg/l. Kontrollile allutatud isikul märkusi ei ole.
6. väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta (tl. 28) tõendab, et O.O on tuvastatud alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80-005397, versioon 8372-EST007, joove 0,77 mg/l.
7. sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus (tl. 29), millelt nähtub, et O.O on 15.01.2013.a kell 01.08 kõrvaldatud Jaama tänaval Tabivere alevikus Jõgeva maakonnas VW Passati, reg. nr 893TFH, juhtimiselt, kuna isikul tuli alkoholilõhna suust. Kõrvaldatud kuni kainenemiseni.
8. järelevalve meetmete kohaldamise protokoll (tl. 30), millelt nähtub, et O.O suhtes on 15.01.2013.a Jaama tänaval Tabiveres kohaldatud vahetut sundi füüsilise jõuga kasutades käeraudu. Isik ei allunud politsei korraldusele peatuda, kuigi politseiautol oli sinise-punase vilkuriga peatumismärguanne, proovis põgeneda. Autost ei väljunud vaatamata korraldustele. Isikule kehavigastusi ei tekkinud.
9. joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl. 31), millelt nähtub, et 15.01.2013.a kell 02.20 on O.O (isik tuvastatud ütluste ja rahvastikuregistri alusel) toimetatud kainenemisele, sest isik juhtis 15.01.2013.a kell 01.08 Tabivere alevikus Jaama tn mootorsõidukit alkoholijoobes. Välised vigastused puudusid. Isik kainenes ja vabastati 15.01.2013.a kell 10.
10. Uuritud tõendid tõendavad, et O.O juhtis 15.01.2013.a kella 01.00 ajal öösel Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg nr 893TFH, joobeseisundis, s.o alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,77 mg/l. Süüdistatava endi ütluste kohaselt tarbis ta 14.01.2013.a alkoholi ning südaööl sõitsid sõpradega Tabivere alevikku, sõber oli roolis, ning sõitis lumevalli. Kui auto oli välja lükatud, istus tema autorooli ning sai 15 m sõita, kui politsei ta kinni pidas. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi selle kohta, et Tabivere alevikus peeti kinni Volkswagen Passat, mille roolist tabati isik, kes osutus hiljem 11 O.O-ks. xxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et 14.
11. Tabivere alevikus Tuuliku ja Jaama tänava ristis oli kraavis kinni Volkswagen Passat; kui auto sõitma oli hakanud, ei peatunud ta peatumismärguande peale ega allunud korraldusele väljuda sõiduautost, mistõttu tuli kohaldada füüsilist jõudu ja käeraudu. Ka süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et allumatuse tõttu kasutati käeraudu. Politseipatrull allutas O.O alkoholijoobe kontrollimiseks, milleks kasutas indikaatorvahendit LION 500 nr 13634-A391, kalibreeritud kuni 28.03.2013.a, (tl. 27), millelt nähtus, et 15.01.2013.a kell 01.17 näit oli 0,62 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja O.O enda ütlused kinnitavad tema olekut alkoholijoobes ning seda, et isik juhtis sõidukit Volkswagen Passat reg nr 893TFH. Sama kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused ning tõendusliku alkomeetri protokoll (tl. 27), millelt nähtub, et Jõgeva linnas Suur tn 1 on kasutatud O.O suhtes tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80-005397, versioon 8372-EST-007, mille lõplik lugem oli 0,86 mg/l kohta ja mõõtemääramatus 0,09 – lõplik tulem 0,77 mg/l (väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta tl. 28 kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamist O.O suhtes). Ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl. 30) kuupäevaga 15.01.2013.a kinnitab eelnevat; lisaks seda, et tegemist oli O.O-ga – isik tuvastatud tema ütluste ja rahvastikuregistri alusel. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et O.O 15.01.2013.a kella 01.00 ajal öösel Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tn ristmikul juhtis sõiduautot Volkswagen Passat reg nr 893TFH joobeseisundis, s.o alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,77 mg/l. O.O poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav

§ 424

järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.

§ 424kuriteokoosseis on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne.

Joobeseisundi mõiste sisustatakse liiklusseaduse (LS) § 69 lg. 4 p. 1, millele kohus eespool viitas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O.O on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis nii, et tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,77 mg/l. Seega on täidetud

§ 424kuriteokoosseis.

O.O on teo toime pannud otsese tahtlusega, istudes pärast alkoholi tarvitamist joobeseisundis olles autorooli ja asudes mootorsõidukit juhtima (

§ 16lg.

3). Seega on ta

§ 424järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega.

Selline O.O tegevus on kvalifitseeritav

§ 424järgi, kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis.

O.O suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu 27.02.2013.a PPA Jõgeva kriminaaltalituse määrusega kestvusega kuni 1 aasta kriminaalasjas 13260100189 (tl.7,8) ja 11.03.2013.a PPA Lõuna prefektuuri määrusega kestvusega kuni 11.03.2014.a kriminaalasjas nr 12278000210 (tl.9). Kohus määrab, et tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta O.O suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele ilmumiseni. Tsiviilhagi Kannatanu AS Olerex on esitanud kohtule tsiviilhagi (tl. 11) süüdistatava vastu, milles soovib, et süüdiolev isik hüvitaks 25.11.2012.a kella 09.02 ajal Tartumaal Tartu vallas Aovere 12 külas AS Olerex Aovere tanklas bensiini 98 koguses 80,66 liitrit eurot vargusega tekitatud kahju kogusummas 106,47 eurot. AS Olerex soovib kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 106,47 eurot väljamõistmist VÕS § 1043 alusel süüdlaselt. Kohus menetleb tsiviilhagi TsMS sätete kohaselt, nõudes menetlusosalistelt õigeaegselt nende avalduste ja vastuväidete esitamist (TsMS § 329 lg 1., lg. 2). Kannatanu AS Olerex tsiviilhagi on esitatud kohtueelse uurimise käigus 20.02.2013.a. Kaitsja 06.08.2013.a eelistungil ega esitatud katseaktis tsiviilhagi ei vaidlustanud. Kohus võttis tsiviilhagi menetlusse KrMS § 2631 alusel. VÕS § 1043 sätestab: VÕS § 128 lg 3 sätestab: VÕS § 132 lg. 1 sätestab: Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et AS Olerex esindaja on esitanud hagiavalduse (tl. 11), milles on märkinud, et kuriteoga tekitatud kahju, s.o varguse esemeks olnud 80,66 liitri bensiini 98 väärtus on kogusummas 106,47 eurot. Kannatanu poolt esitatud kahju hüvitamise nõue koosneb temalt varguse esemeks oleva kütuse bensiin 98 koguväärtusest, mille hüvitamise nõudmine toimub VÕS § 127 lg. 1, § 128 lg. 3 ja § 132 lg. 1 alusel. Kohus on leidnud eelnevalt, et käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdi tunnistada O.O , kelle tegevuse käigus on tekitatud AS-le Olerex kahju kogusummas 106,47 eurot. O.O 25.11.2012.a sõitis AS Olerex Aoveres asuvasse tankimisjaama, kus lasi teisel isikul tankida tema autosse 80,66 liitrit kütust bensiin 98 ning lahkus tankimisjaamast ilma maksmata. 80,66 liitri kütuse koguväärtus oli 25.11.2012.a 106,47 eurot. Sellega tekitas O.O AS-ile Olerex varguse toimepanemise käigus kahju kogusummas 106,47 eurot. Sellega on kannatanu kahju otseses põhjuslikus seoses süüdistatava õigusvastase käitumisega ja kannatanul on õigus nõuda selle kahju heastamist VÕS § 127 lg. 1, § 128 lg. 3, § 132 lg. 1 ja § 1043 alusel. Kohus rahuldab tsiviilhagi kannatanu poolt esitatud ulatuses, s.o summas 106,47 eurot. Asitõendid Kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks AS Olerex poolt väljastatud 4 turvakaamerate salvestust kuupäevast 25.11.2012.a, mis on salvestatud CD-R plaadile, mis on omakorda pakitud ümbrikusse ja tähistatud märkega „Pakend nr. 1“ (tl. 73). KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja toimikus olev videosalvestus (AS Olerex poolt väljastatud 4 turvakaamerate salvestust kuupäevast 25.11.2012.a, mis on salvestatud CD-R plaadile) kuupäeva 25.11.2012.a kohta kriminaalasja toimikusse. Karistuse kohaldamine 13 O.O tuleb süüdi tunnistada O.O käitumises kohus vastutust kergendavaid asjaolusid (

§ 57

järgi) ega raskendavaid asjaolusid (

§ 58järgi) ei tuvastanud.

Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl. 66) ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 67) nähtub, et 2011.a andmete kohaselt on isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3578 eurot. 27.02.2013.a õiendist nähtub, et ARK andmebaasi kohaselt on O.O Tartu Maakohtu 02.01.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-25 kohtuotsuse jõustumisel juhtimisõigus peatatud kaheks kuuks. O.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral: 1) 22.05.2008.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 215

lg.2 p.2 alusel 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, 2) 30.04.2009 Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg.1, 2, 4 - § 199 lg.2 p.7 alusel 5 kuud vangistust,

§ 68

alusel lõplik karistus 4 kuud 26 päeva vangistust, karistus liidetud

§ 65

lg.2 alusel ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, karistus asendatud

§ 74

lg.5, § 69 alusel kokku 532 üldkasuliku töö tunniga 2 aasta jooksul; 3) 14.12.2011 Tartu Maakohtu

§ 199

lg.2 p.4,7,8 alusel 4 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 02.01.2013 Tartu Maakohtu poolt

§ 424järgi 4 kuud vangistust, karistus liidetud Tartu Maakohtu 14.12.2011.a.

otsusega, liitkaristuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 532 tundi 2 aasta jooksul,

§ 50

lg.1 p.1 alusel võeti ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks, kohtuotsus jõustus 18.01.2013.a. Väärteokorras on käesoleval hetkel 6 kehtivat karistust (tl. 61-64). Prokurör taotles kohtuistungil O.O karistamist

§ 199lg.

2 p. 4 järgi 6 kuulise vangistusega, mis tuleb liita 02.01.2013.a otsusega mõistetud karistuse 4 kuulise vangistusega

§ 65lg.

1 ja § 64 lg. 1 alusel, s.o kokku 10 kuud vangistust, millest kantuks lugeda

§ 68lg.

1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva. Liita sellele

§ 65lg.

2 alusel 14.12.2011.a otsusega ärakandmata karistus, mis on 4 kuud ja 28 päeva. Kandmata karistuseks jääb 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva ning sellest maha arvata kantud osa, s.o 411 ÜKT tundi ehk 6 kuud ja 25 päeva. Lõplik kandmata karistus 8 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 424

järgi karistada O.O 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millele liita

§ 65lg.

2 alusel 02.01.2013.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud ja 1 päev vangistust, mõistes kokku liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmist hakata lugema karistuse kandmisele ilmumisest. Kaitsja ei olnud nõus reaalse vangistuse kohaldamisega. Kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Isik on viimasel korral mõistetud vangistust, mis on asendatud üldkasuliku töö tundidega, täitnud korrektselt, 4/5 on täidetud karistusest. Samuti on tegemist noore inimesega, kes saab veel positiivselt mõjutada. Kannatanu AS Olerex esindaja leidis, et karistuse määrab kohus ning on kohtu tehtava otsusega nõus. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ning karistus tuleb valida vastavalt süüdistatava süüle ja tema mõjutamisvõimalusele hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest.

§ 56lg.

1 järgi 14

§ 56lg.

2 sätestab: O.O-le

§ 199lg.

2 p. 4 järgi kvalifitseeritud ja inkrimineeritud süüteo eest karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid ja tema eelnevat käitumist.

§ 199lg.

2 p. 4 alusel kvalifitseeritud süüteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusliigi valikul leiab kohus, et O.O suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, vaid tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust, s.o vangistust. Kohtule nähtub, et Tartu Maakohtu 14.12.2011.a kohtuotsusega on isikule määratud katseaeg kestvusega 2 aastat, millest tulenevalt käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on isik veel selle kohtuotsuse alusel katseajal. Seega nähtub kohtule, et vaatamata sellele, et O.O on 14.12.2011.a kohtuotsusega karistatud

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 alusel ning mõistetud vangistus on jäetud tingimisi kohaldamata, on isik jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, sh on ta varguse episoodis oleva süüteo toimepannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Varasematel kordadel, kui isikut on karistatud just varavastaseid süütegusid käsitletavate paragrahvide alusel , s.o Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega ja Tartu Maakohtu 30.04.2009.a otsusega, ei ole talle reaalset vangistust mõistetud. Esimesel juhul on see jäetud tingimisi kohaldamata, kuid uus süütegu on pandud toime eelmise kuriteo eest kantaval katseajal ning teisel korral (2009.a.) on liitkaristus vangistus asendatud üldkasuliku tööga (532 tundi). See näitab eelkõige, et kuigi O.O on karistatud eelnevalt tingimisi vangistusega, on ta katseajal- detsembris 2008 – pannud toime uue kuriteo, mis jäi katse staadiumisse. Liitkaristuseks on mõistetud asenduskaristusena üldkasulik töö, mis tuli ära teha kahe aasta jooksul. Uued kuriteod on O.O toime pannud juulis 2010, s.o. ajal, mil tal oli teha karistusena mõistetud üldkasulik töö. See tähendab, et karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei ole O.O mõjutanud hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja tal tuli järgmine ehk juba kolmas karistus vastu võtta 14.12.2011.a. (tl.106-129). Siis mõisteti O.O-le karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust kaheaastase katseajaga. Juba vähem kui aasta pärast, s.o. katseajal - 25.11.2012 pani O.O toime uue varguse, mis leiab käsitlemist käesolevas kriminaalasjas. Veel kuu ja kuue päeva möödudes pani O.O toime uue kuriteo- juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg.4 p.1 tingimustele. Nüüd, s.o. 02.01.2013 mõisteti O.O-le liitkaristus, mis asendati veelkordselt, s.t. juba teist korda üldkasuliku tööga 532 tundi, mis tuli ära teha kahe aasta jooksul. Juba 10 päeva pärast juhtis O.O järjekordselt mootorsõidukit joobeseisundis ja seejärel kahe päeva möödudes veelkord. Selline kronoloogia näitab, et üldkasuliku töö sooritamine ega kriminaalhooldaja järelevalvele allutamine ei ole neljal korral mõjutanud O.O hoiduma uute süütegude toimepanemisest. O.O on enne käesolevat korda karistatud kohtu poolt neljal korral ja mitte ühelgi korral ei ole O.O oma karistust ära kandnud ilma et ta ei oleks sooritanud karistuse kandmise ajal vähemalt üht uut kuritegu. Seega leiab kohus, et käesolevalt on võimalik nimetatud süüteo eest kohaldada vaid raskeimat karistusliiki, s.o vangistust. Samuti ei leia kohus, et nimetatud vangistust oleks võimalik jätta tingimisi kohaldamata või asendada vangistus omakorda üldkasuliku tööga, kuna eelnevalt on näha, et isiku suhtes ei ole omanud mingit mõju võimalus kanda karistust vabaduses. Ei ole õige väita (kaitsja väide), et üldkasulik töö on O.O-le kohane karistus, kuna ta on nüüd sellest suure osa ära teinud. Karistus on kohane siis, kui see täidab oma eesmärgid- saavutatakse tulemus, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja hakkab käituma õiguskorra nõuetele vastavalt. O.O puhul ei ole seda juhtunud. 30.04.2009 kohtuotsusega mõisteti O.O-le täpselt samasugune 15 karistus nagu viimati ehk 02.01.2013.a. – 532 tundi üldkasulikku tööd. See ei ole mingit tulemust omanud. Kohus peab proportsionaalseks mõista süüdistatavale karistus kohtu poolt põhjendatud karistusliigis, kuid määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo puhul.

Seejuures arvestab kohus nii saabunud tagajärgi kui ka süüdistatava eelnevat käitumist. O.O on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, sealjuures just

§ 199kvalifitseeritud süütegude eest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb O.O süüdi tunnistada

§ 199lg.

2 p. 4 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 65lg.

1 alusel tuleb liita sellele karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust

§ 64lg.

1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks kokku 8 kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel tuleb lugeda isiku eelvangistuses viibitud aeg, s.o 01.02.01.2013.a ehk 2 päeva, karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks O.O-le 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg.

2 reeglite kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ja mõista O.O-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust. Kuna O.O on teostanud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a kohtuotsusega vangistuse asendamiseks määratud üldkasuliku töö tundidest 411 tundi, s.o 6 kuud ja 26 päeva vangistust, siis tuleb see osa arvestada

§ 65lg.

1 alusel liitkaristusest maha. O.O ärakandmata karistuseks jääb 6 kuud vangistust. O.O-le

§ 424

järgi kvalifitseeritud ja inkrimineeritud süütegude eest karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid ja tema eelnevat käitumist.

§ 424

järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistusliigi valikul leiab kohus, et O.O suhtes ei ole võimalik kohalda kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, vaid tuleb kohaldada raskeimat karistusliiki, s.o vangistust. O.O on toime pannud

§ 424järgi kvalifitseeritava teo kahes episoodis.

Esimesel korral oli isikul joove kaks korda kõrgem, kui kriminaalasja algatamiseks vaja on ning teisel korral oli tegemist kriminaalasja piiri natuke ületanud joobega. Isiku vastutustunde puudumist ja süü suurust eeltoodud episoodide osas näitab eelkõige see, et pannes toime 13.01.2013.a

§ 424

järgi karistatava teo, sealjuures sõites kahel korral teelt välja, millest viimasel viidi SA TÜ Kliinikumi, ning vabanedes 14.01.2013.a SA TÜ Kliinikumist, alustas isik oma sõnade kohaselt taas alkoholi tarvitamist, mis päädis 15.01.2013.a taas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Tema tegude ohtlikkust näitab asjaolu, et 13.01.2013.a sõitis ta maha eramu aia ja värava ning seejärel sõitis teelt välja vastu liiklusmärki – seega on isik seadnud oma käitumisega ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise (sh on isik oma tegevusega tekitanud endale tervisekahjustuse- keeleluu murru), ta ei ole suutnud liiklusvahendit valitseda ja on tekkinud ka varakahju. Ta oli alkoholijoobes autoroolist tabatuna agressiivne nii kiirabitöötajate kui ka politseinike suhtes. Sellise joobeastme ja käitumise alusel hindab kohus O.O süüd

§ 424järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides keskmisest oluliselt suuremaks.

Kriminaalhooldaja esitatust (tl. 69) nähtub, et isik ei saa aru, miks teatud tegevused-ülesanded kriminaalhoolduse teostamisel on vajalikud, samuti ei ole ta suutnud endale teadvustada oma tegevuste tagajärgesid ning nende mõju kaasinimestele. Tema suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud üleolev, vastumeelne ja ennastõigustav. Selline käitumine iseloomustab karistuse tegelikku mõju- et O.O ei ole 16 olnud kriminaalhooldusele allutatav, ta ei ole tunnetanud oma süüd ega ole soovinud oma käitumist kriminaalhoolduse läbi mõjutada lasta. Kohtule nähtuvalt on O.O viimati karistatud 02.01.2013.a Tartu Maakohtu poolt

§ 424

alusel kriminaalasjas nr 1-13-25 ning kohtuotsus on jõustunud 18.01.2013.a.

§ 424

alusel karistati teda 4 kuu vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõistetud karistus 8 kuud ja 26 päeva on asendatud 532 tunni üldkasuliku tööga. Kuigi nimetatud kohtuotsus jõustus alles pärast 13.01.2013.a ja 15.01.2013.a episoodide toimumist, näitab juba isikule teadaolevaks saanud karistuse, s.o üldkasuliku töö, mõju puudumist tema edasine rikkumine sama õigusnormi vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.O suhtes tuleb kohaldada reaalset vangistust, kuna varasemad võimalused kanda karistust vabaduses ei ole teda mõjutanud. Kohus leiab, et käesolevalt on reaalne vangistus ainus võimalik, millega oleks tagatud karistuse eesmärgid. Kohus peab proportsionaalseks mõista süüdistatavale karistus kohtu poolt põhjendatud karistusliigis, kuid määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Seejuures arvestab kohus tema süü suurust- nii saabunud tagajärgi kui ka süüdistatava eelnevat käitumist, samuti tegude toimepanemise asjaolusid. O.O on varasemalt korra karistatud

§ 424

sätestatu teo toimepanemise eest (küll ei olnud kohtuotsus jõustunud enne käesolevate episoodide toimepanemist) ning käesolevalt on isik toime pannud kaks episoodi, mis on kvalifitseeritavad

§ 424järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb O.O süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg.

2 ja § 64 lg. 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra, mõistes lõplikuks karistuseks O.O-le kohtuotsuste ja kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. Lisakaristuse kohaldamiseks puudub alus, kuna O.O juhtimisõigus on peatatud 02.01.2013.a. kohtuotsuse alusel kaheks kuuks (tl.68). Menetluskulude jaotus KrMS § 180 lg 1 sätestab: Süüdistatavalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p.2 alusel, paljunduskulu KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel, õigusabi kulu KrMS § 175 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel ning ekspertiisitasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu KrMS §175 lg. 1 p. 3 alusel. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. VV 10.01.2013.a määrusega nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga allamääraks alates 01.01.2013.a 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasuda O.O sundraha summas 480 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale, Karl Saavole tehtud koopiaid CDplaadil summas 0,45 eurot (tl. 89), mis tuleb O.O-lt välja mõista. 17 KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Karl Saavo on esitanud taotlused temale tasu määramiseks kohtueelses menetluses summas 172,80 eurot (tl. 74-76) ja kohtu üldmenetluses summas 755,76 eurot (tl. 98-100), s.o kogusummas 928,56 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 3 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on teostatud joobeseisundi tuvastamise uuring, mille maksumus on 14 eurot (tl. 37) ja toksikoloogiaekspertiis, mille tasu on 27 eurot (tl. 44). Eelnimetatu eest tuleb O.O-lt välja mõista 41 eurot. O.O õigusabi tasu ja kulud on kogusummas 1450,01 eurot, mis tuleb süüdistatavalt kohtuotsusega välja mõista. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa (sh tunnistajatele hüvitatavad summad) määratakse kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega KrMS § 189 lg. 2 ja § 192 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Üle Raag 18