2-21-6908/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6908 Tsiviilasi Bigbank AS-i hagi D. K. vastu võla ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 8 277,46 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bigbank AS (rk 10183757) Hageja lepinguline esindaja:

A. kohus@sissenoudekeskus.ee Kostja: D. K. (ik xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: R.V., e-post xxx Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus K., e-post RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista D. K.lt 7 887,49 eurot, so tagastamata krediidisumma 5263,96 eurot, intress 419,24 eurot, lepingu haldustasu 6,65 eurot ja viivis seisuga 21.11.2021 summas 2197,64 eurot, Bigbank AS-i kasuks.

3.Välja mõista D. K.lt viivis 16,90% aastas tagastamata krediidisummalt 5263,96 eurolt alates 22.11.2021 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni Bigbank AS-i kasuks.

4.Menetluskulud jätta D. K. kanda.

5.Määrata kindlaks, et Bigbank AS-ile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 600 eurot.

6.Välja mõista D. K.lt menetluskulud 600 eurot Bigbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

1 Hageja nõue ja põhjendused 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL1901-1599139 (edaspidi ka Leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 7 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muu hulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Kostjal ei ole alust keelduda laenu tagastamisest ega ka laenuga seotud maksete tasumisest. Kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning nimetatud rikkumine kestab ka hagi esitamise hetkel. Hageja hoiatas 24.09.2019 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 18.10.2019 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 7 299,16 euro tasumist, millest 6 848,96 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 419,24 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 6,65 eurot lepingu haldustasu, 9,31 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 15 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Hageja märgib, et alates 14.03.2019 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 18.10.2019 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 398,60 eurot.

Hageja hinnangul ei ole hagi rahuldamata jätmiseks piisavad kostja väited, nagu oleks kolmandad isikud kostja nimel ja pettuse teel hagejaga lepingu sõlminud. Kostjapoolsed väited on tõendamata. Kohtule on koos hagiavaldusega edastatud hagi aluseks olev tarbijakrediidileping, millest nähtuvalt puudub vaidlus, et kostja on nimetatud lepingu allkirjastanud omanimeliselt digitaalse allkirjaga. Kliendi isikusamasus on tuvastatud kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega ja vastavalt Bigbank AS-i sisekorraeeskirjadele. Samuti on lepingu sõlmimisele eelnevalt suheldud võlgnikuga telefoni teel, telefoninumbrilt xxx. Pärast lepingu sõlmimist on lepinguga seotud teavet edastatud nii postiga võlgniku elukohta xxx.

Samuti on teavitusi ja dokumente edastatud e-postile xxx, mis on isiku poolt edastatud kontaktandmeteks ka käesolevas hagimenetluses. Seega ei ole kostja väited usutavad, et tema nimel tegutsesid kolmandad isikud. Nii Bigbank AS kui ka kostja enda poolt esitatud tõenditest (arvelduskonto väljavõtetest) nähtub selgelt ja üheselt, et kostja on laenu enda valdusesse ja kasutusse saanud. Bigbank AS on kandnud laenusumma arvelduskontole, mis kuulus kostjale ja mida kostja sellel hetkel ja jätkuvalt kasutab. Seega lepingu tühisuse alused puuduvad.

Hageja on kogunud andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. 13.03.2019 kirjas kostjale on palutud edastada arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja 2 väljaminekud, mille ka kostja on hagejale esitanud ning mida on krediidivõimelisuse arvestamisel arvesse võetud. Samuti teostas hageja vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja siseprotseduuridele tavapärased päringud avalikesse andmebaasidesse, mh E-krediidiinfo andmebaas ja Ametlikud Teadaanded. Lisaks on omandanud krediidiandja vajalikku teavet krediidiotsuse tegemiseks kostja poolt esitatud laenutaotluselt. Muu hulgas nähtub laenutaotluselt, et kostja taotles laenu summas 25 000 eurot, kuid pärast kaalutletud pangapoolse krediidiotsuse tegemist oli maksimaalseks väljastatavaks summaks 7 000 eurot. Seega pank on täitnud oma kohustuse krediidivõimelisuse hindamisel ning teinud kaalutletud otsuse väiksema laenusumma väljastamiseks, et tagada kliendi maksevõimelisus. Laenuandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Kostja on loetlenud vastuse punktis 13 kohustused, mida hageja oleks pidanud arvesse võtma. Hagejal ei olnud võimalik nimetatud kohustusi arvesse võtta. Arvelduskonto väljavõttelt, mis kostja 13.03.2019 esitas ning mis oli samuti krediidivõimelisuse hindamise aluseks, ei nähtu nimetatuid kohustusi. Kostja eraõiguslikud lepingud teiste krediidisaajatega ei ole kolmandatele isikutele kättesaadavad.

Samuti ei eksisteeri sellist andmebaasi, kust nimetatud kohustused oleks nähtavad. Hageja on palunud kõik kostja kohustused üles nimetada laenutaotlusel. Sissetulekud ja kohustused, mis krediidiandjale olid teada ning mida seetõttu oli võimalik arvestada, on märgitud laenutaotlusel.

Hageja leiab, et kostja väited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise kohta ei ole tõendamist leidnud. Seega puudub alus kostja vastuse punktis 14 nõutud usalduskahju hüvitamiseks ja kohustuse tasaarvestuseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 5 263,96 eurot, intressi 419,24 eurot, lepingu haldustasu 6,65 eurot, viivise 1698 eurot ja alates 01.05.2021 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja märgib, et 14.03.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL19-01-1599139 on küll allkirjastatud kostja poolt digitaalselt, kuid kostja ei ole isiklikult laenu taotlenud ega koostanud selleks avaldusi, taotlusi vms. Nimelt on kostja nimel tegutsenud I. D. ja V. R., kes esitasid kostja nimel laenutaotlused 16-le erinevale krediidiasutusele. Kostja selgitab, et ei ole isiklikult sõlminud hagejaga laenulepingut ega täitnud ühtegi avaldust laenutaotlus(t)e esitamiseks. Seda tegid tema eest kolmandad isikud, kasutades tema ID-kaarti ja PIN-koode. Samamoodi ei ole kostja kandnud 14.03.2019 laenulepingu alusel saadud raha kolmandatele isikutele, vaid seda tegid kolmandad isikud tema eest. Kostjale ülekantud laenud kogusummas 60 166 eurot sattusid kurjategijate kätte. Nimelt kas I. D. kontole või tema poolt näidatud äriühingule X OÜ. Lepingu kehtivuse ajal ei ole kostja isiklikult tasunud ka ühtegi laenumakset, vaid hagejale ülekantud kaks (2) makset on tehtud kurjategijate poolt. Kostja leiab, et Leping on sõlmitud olulise eksimuse ja pettuse tõttu. Kostja sai teada toime pandud pettusest ETV+ saatest Insight vahendusel 09.12.2020, milles käsitleti just sama petuskeemi organiseerituna samade isikute poolt, kui kostjagi puhul. Kostja teavitas temaga juhtunust koheselt ka politseid. Kostja ei ole laenu saanud enda kasutusse ega tasunud laenumakseid, vaid tegelik laenusaaja on kolmas isik.

Kostja ei oleks tehingut teinud, kui hageja oleks talle selgitanud, et arvestades kostja kõiki eelnevaid kohustusi puudub tal maksevõimekus ilma, et ta ei kahjustaks oma igapäevast toimetulekut. Kostja poolt kohtule 04.06.2021 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2021 teavitust kriminaalmenetluse kohta, kus on märgitud, et kostja suhtes on toime pandud pettus, siis kostja tegevust selle dokumendi kohtule esitamisega saab lugeda konkludentseks avalduseks Lepingu tühistamiseks. Hageja kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning jättis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamata ja kostja esitatud andmed kontrollimata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on piisav 3 selleks, et leping tühistada. Hageja jättis kontrollimata kostja kohustused krediidiasutuste ees, selleks ajaks, mil hageja kostjaga Lepingu sõlmis, oli kostjal juba kohustused teiste krediidiasutuste ees. Kui hageja oleks nimetatud kohustust täinud, ei oleks kostja olnud eksimuses enda võimekuse hindamisel krediidi tagastamisel. Hageja poolt kostja maksevõimekuse ebapiisav hindamine ja selgitamise kohustuse rikkumine tõi kaasa olukorra, kus kostjale jäeti mulje, et tema sissetulekut arvestades piisab kõikide kohustuste täitmiseks.

Seega on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhul täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused.

Kostja põhipalk X AS-s moodustab 600 eurot kuus, millele lisandub tulemustasu. Keskmiselt kostja igakuulised sissetulekud töötasu näol on ca 1 100 – 1 200 eurot. Kogu laenukohustus enne hageja kohustust ja peale kostja isiklikke kohustusi moodustas summaliselt 32 339,45 eurot. Kui ümmarguselt võtta, et igale võlausaldajale tuleb ühes kuus tagastada keskmiselt 100 eurot, siis moodustaks iga 1 200 eurot lisaks kohustusi. Selle peaks lisanduma veel hageja igakuuline makse summas 175,09 eurot. Ehk kokku tulnuks hagejal koos hageja nõudega tasuda iga kuu võlausaldajatele 1 930 eurot. On ilmselge, et kostjal ei oleks piisanud töötasust selliseid summasid kulutada ning hagejal tulnuks keelduda laenu väljastamisest.

Kostjal on hageja vastu nõue, mis tekib vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel, kus krediidisaaja võib muuhulgas nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kostja esitab hageja vastu tasaarvestusavalduse, millega arveldab kostja tasa temale tekkinud kahju, mis seisneb summas 7 387,85 eurot, millest 419,24 eurot on intress, 6,65 eurot on lepingu haldustasu, 1 698 eurot on viivis, 5 263,96 eurot tagastamata krediidisumma.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5.Hageja tugineb enda nõudes poolte vahel 14.03.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr SL19-01-1599139. Hagi kohaselt rikkus kostja nimetatud Lepingut, mille tagajärjel ütles hageja Lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt Lepingu ülesütlemisest tulenevalt tagastamata krediidisumma tasumist koos Lepingust tulenevate kõrvalkohustustega, so intressi, lepingu haldustasu ja viivist.

6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis hagejaga 14.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1599139, kas tarbijakrediidileping on kostja poolt tühistatud, kas hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja Lepingust tulenevad nõuded.

7.Kostja väidete kohaselt ei ole kostja kunagi hagejalt laenu isiklikult taotlenud ega vaidlusalust Lepingut sõlminud, vaid seda tegid tema eest kolmandad isikud, kasutades tema ID-kaarti ja PIN-koode (kostja 22.06.2021 hagivastuse p 5 ja kostja 19.10.2021 täiendavate seisukohtade p

4). Hageja leiab, et kostja vastavad väited on tõendamata.

8.Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt saab lugeda tuvastatuks, et kostja sõlmis ise hagejaga 14.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1599139 (tl 4-7). Leping on poolte poolt digitaalselt allkirjastatud 14.03.2019. Kohus leiab, et kostja väited, et vaidlusaluse Lepingu allkirjastasid tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kolmandad isikud, on tõendamata.

Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 22 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on 4 ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kohus on kostjale 05.10.2021 määruses selgitanud, et kui kostja väidab, et tema ise allkirja ei andnud, tuleb kostjal tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PINkoodid läksid kostja valdusest välja kostja süüta, tema tahte vastaselt. Kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud. Kostja on küll esitanud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 01.03.2021 teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta seoses sellega, et 2019.a märtsis võeti pettuse teel erinevatest krediidiasutustelt (mh hagejalt) laenusid kostja nimel (tl 28-29), kuid kohtu hinnangul ei saa nimetatud teatisega üksi lugeda tõendatuks, et vaidlusalune Leping oli sõlmitud kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kolmandate isikute poolt. Teatise kohaselt oli kriminaalmenetlus kohtueelse menetluse staadiumis. Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et nimetatud kriminaalmenetluse raames oleks leidnud tuvastamist, et vaidlusaluse Lepingu allkirjastasid kolmandad isikud kostja eest kostja ID-kaarti ja PIN-koodi kasutades.

Seega tuleb eeldada, et 14.03.2019 tahteavalduse vaidlusaluse Lepingu sõlmimiseks andis kostja ise.

9.Kohus märgib lisaks, et kostja väited Lepingu sõlmimise osas on lisaks vastuolulised. Ühest küljest märgib kostja, et ei ole vaidlusalust Lepingut isiklikult sõlminud, vaid seda tegid kolmandad isikud. Teisalt väidab kostja, et ta ei oleks tehingut teinud, kui hageja oleks talle isiklikult selgitanud, et arvestades kostja kõiki eelnevaid kohustusi puudub tal maksevõimekus ilma, et ta ei kahjustaks oma igapäevast toimetulekut (kostja 22.06.2021 seisukoha punkt 9, tl 42 ja 19.10.2021 seisukoha punkt 11, tl 86 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei saa esineda samaaegselt, so asjaolu, et kolmandad isikud allkirjastasid vaidlusaluse Lepingu ja see, et kostja tunnistab, et poleks Lepingut sõlminud, kui oleks olnud teadlik teatud asjaoludest.

Seega on kostja kaudselt tunnistanud, et ta sõlmis vaidlusaluse Lepingu ise. Arvestades kostja vastuolulisi väiteid ning seda, et kostja ei ole tõendanud, et tema ID-kaart ja PIN-koodid läksid kostja valdusest tema tahte vastaselt välja, saab eeldada ja lugeda tõendatuks selle, et kostja andis vaidlusaluse Lepingu sõlmimiseks tahteavalduse ise.

10.Kostja on vastuväidetes tuginenud sellele, et on tühistanud vaidlusaluse Lepingu. Kostja leiab, et Leping on sõlmitud olulise eksimuse ja pettuse mõjul ning kostja on esitanud tühistamisavalduse tähtaegselt. Kostja märgib, et sai teada toime pandud pettusest ETV+ saatest „Insight“ vahendusel 09.12.2020, milles käsitleti just sama petuskeemi organiseerituna samade isikute poolt, kui kostjagi puhul. Kostja leiab, et kostja poolt kohtule 04.06.2021 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2021 teavitust kriminaalmenetluse kohta, kus on märgitud, et kostja suhtes on toime pandud pettus, siis kostja tegevust selle dokumendi kohtule esitamisega saab lugeda konkludentseks avalduseks Lepingu tühistamiseks. Hageja leiab, et Lepingu tühisuse alused puuduvad.

11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada.

Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt pettus on 5 isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 3 kohaselt tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Tulenevalt TsÜS § 94 lg-st 4 kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

12.Kohus märgib, et TsÜS § 98 lg-st 1 tulenevalt tuleb esitada tehingu tühistamiseks avaldus teisele poolele. Kostja on tehingu tühistamise konkludentse avaldusena käsitlenud kohtule 04.06.2021 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti teatist kriminaalmenetluse algatamise kohta (tl 28-29).

13.TsÜS kommenteeritud väljaande kohaselt (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, 2010, § 98 komm p 3.1.1) on tühistamisavaldus tehingut tühistada sooviva tehingu pooleks oleva isiku tahteavaldus, millest järeldub avalduse teinud isiku tahe tehing tühistada. Tühistamisavalduses ei pea viitama tehingu tühistamise täpsele õiguslikule alusele, piisav on, kui avalduses on välja toodud faktilised asjaolud, millest võib järeldada, millisel põhjusel tehing tühistada soovitakse. Nagu ka muude kujundusõiguste puhul, võib ka tehingu tühistamine toimuda kaudse tahteavaldusega, sellisel juhul tuleb vaidluse korral avalduse sisu ning avalduse teinud isiku tahet silmas pidades tuvastada, millist õiguskaitse vahendit silmas peetakse. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS kommenteeritud väljaande kohaselt (§ 68 komm p 3.3) kaudne ehk konkludentne on tahteavaldus, mis väljendub sellises teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Tegu, mille kaudu kaudne tahteavaldus väljendub, võib seisneda näiteks mingi teate edastamises kas kirjalikult või suuliselt, kui see teade väljendab tahet saavutada mingi konkreetne õiguslik tagajärg kaudselt.

14.Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja poolt 04.06.2021 kohtule PPA teatise saatmisest järeldada, et kostja esitas kaudse ehk konkludentse avalduse vaidlusaluse Lepingu tühistamiseks, kuna teate saatmisest ei ole võimalik tuvastada vastavat tahteavaldust Lepingu tühistamiseks. Teatise saatmise 04.06.2021 kaaskirjas on kostja üksnes märkinud „2-21-6908 tsiviilasja numb“ (tl 28). Kostja ei ole nimetatud teatise saatmisega märkinud ühtegi omapoolset kommentaari, millest saaks järeldada, et kostja soovib Lepingut tühistada.

15.Kohus leiab, et isegi juhul kui käsitleda kostja poolt 04.06.2021 PPA teatise saatmist Lepingu tühistamise avaldusena, ei esine TsÜS-st tulenevaid materiaalseid aluseid Lepingu tühistamiseks olulise eksimuse või pettuse mõjul. Kostja märgib, et ta ei oleks tehingut teinud kui hageja oleks talle selgitanud, et arvestades kostja kõiki eelnevaid kohustusi, puudub tal maksevõimekus ilma, et ta kahjustaks oma igapäevast toimetulekut. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis lubaksid järeldada olulise eksimuse mõjul tehingu tegemist. Hageja sai Lepingu sõlmimisel lähtuda nendest asjaoludest, mis kostja talle esitas.

Nähtuvalt 13.03.2019 laenutaotlusest soovis kostja laenu summas 25 000 eurot, kostja oli enda sissetuleku suuruseks märkinud 1 381 eurot ja igakuisteks muudeks kohustusteks 427 eurot (tl

75). Hageja rahuldas kostja taotluse krediidi saamiseks osaliselt, andes krediiti 7000 euro ulatuses (tl 4), seejuures igakuiste tagasimaksete suurus vastavalt maksegraafikule oli 175,09 eurot kuus (tl 5pöördel-6). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaoludest järeldada ega pidada eksimuseks ehk ebaõigeks ettekujutuseks tegelikest asjaoludest TsÜS § 92 lg 1 tähenduses seda, et hagejal oleks olnud kohustus kostjale selgitada, et kostjal puudub maksevõimekus Lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud andmete pinnalt tema sissetulekute ja muude kohustuste kohta ei pidanud 7 000 eurose laenu andmisel igakuise tagasimaksega 175,09 eurot eeldama, et kostjal puudub maksevõimekus ilma, et ta kahjustaks oma igapäevas toimetulekut.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat teavitanud kõigist laenukohustustest, millele kostja 6 enda 22.06.2021 hagivastuse punktis 13 viitab. Kui kostja nimetatud laenukohustustest hagejat ei teavitanud, ei pidanud ega saanud hageja neid laenu andmisel arvesse võtma. Lisaks on Lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mis kajastab infot laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta (tl 3 – 3 pöördel), mistõttu pidi kostja koos sõlmitud Lepinguga olema teadlik võetud kohustuste iseloomust.

16.Lisaks ei ole kohtu hinnangul leidnud tuvastamist TsÜS § 94 lg-s 4 nimetatud aluseid tehingu tühistamiseks pettuse mõjul. TsÜS § 94 lg 4 kohaselt kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.

Kostja ei ole väitnud, et pettuse pani toime hageja, vaid väidab, et pettuse pani toime kolmas isik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis väidetavast pettusest või oleks pidanud sellest teadma. Lisaks ei ole tõendatud, et tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Vaidlusalusest Lepingust ei tulene, et see oleks sõlmitud kolmanda isiku kasuks. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et laenusumma kanti üle kostja kontole (tl 83). See kui kostja kandis ise laenusumma edasi kolmandatele isikutele, ei anna alust Lepingu tühistamiseks TsÜS § 94 lg 4 alusel. Eelnevast tulenevalt puuduvad TsÜS § 94 lg-s 4 nimetatud alused pettuse mõjul tehingu tühistamiseks. Kohus märgib, et kui kostja leiab, et on sattunud kolmandate isikute poolt toime pandud pettuse ohvriks, saab kostja esitada kahjunõuded kolmandate isikute vastu.

17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole leidnud tuvastamist ega tõendamist, et esineksid TsÜS-st tulenevad alused vaidlusaluse Lepingu tühistamiseks olulise eksimuse või pettuse tõttu ning et kostja oleks nimetatud alustel vaidlusaluse Lepingu kehtivalt tühistanud.

Järelikult oli Leping lepingupooltele tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-st 2 täitmiseks kohustuslik.

18.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

19.Poolte vahel 14.03.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt kohustus hageja andma kostjale laenu 7 000 eurot lõpptähtpäevaga 05.04.2024. Kostja kohustus tasuma krediidisummalt intressi 16,90% aastas (tl 4 – 4 pöördel). Lepingule kohaldusid Tarbijakrediidilepingu Üldtingimused (edaspidi Üldtingimused, tl 4 pöördel - 5). Krediidisumma tuli tagastada vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule hiljemalt 05.04.2024 (tl 5 pöördel - 6). Kohus leiab, et hageja on tõendanud laenu ülekandmist kostja kontole maksekorralduse esitamisega (tl 83).

Laenusumma ülekandmist kostja kontole tõendab ka kostja enda poolt esitatud kuvatõmmis kostja konto väljavõttest (tl 49). Kostja on väited ja tõendid (tl 45 - 48), mille kohaselt laenusummad sattusid kolmandate isikute valdusesse, ei oma asja lahendamisel tähendust, sest see ei mõjutaks kostja kohustust tagastada krediidisumma hagejale. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema ID-kaart ja PIN-koodid oleksid sattunud kolmandate isikute kätte, 7 mistõttu tuleb eeldada, et vastavad ülekanded tegi kostja ise kolmandatele isikutele. Kostja ei ole ka väitnud, et vastavad ülekanded oleksid teinud kolmandad isikud kostja nõusolekuta. Hageja on laenusumma kandnud kostja kontole ning kostjal oli Lepingust ning VÕS § 401 lg-st 1 tulenev kohustus krediidisumma hagejale tagastada. Kostja kohustust tagastada krediidisumma hagejale, ei mõjuta asjaolu, et kolmandad isikud võisid mõjutada kostjat kandma saadud laenusumma edasi kolmandate isikute kontole.

20.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 ls-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Üldtingimuste punkti 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (tl 4 pöördel).

21.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et hageja saatis kostjale 24.09.2018 teate, milles hageja hoiatas kostjat Lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks (tl 9, tõlge tl 24). Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et hageja saatis kostjale 18.10.2019 Lepingu ülesütlemise avalduse, öeldes Lepingu üles alates 18.10.2019 (tl 10). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks tasunud maksegraafiku järgseid makseid nõuetekohaselt või et kostja ei olnud viivitused vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja ütles vaidlusaluse Lepingu üles 18.10.2019. Üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt on Lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tasumata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja lepinguhaldustasu, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused (tl 5). Seega muutus Lepingu ülesütlemisega 18.10.2019 tasumata krediidisumma koos kõrvalnõuetega koheselt sissenõutavaks.

22.Hagi kohaselt alates 14.03.2019, so lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 18.10.2019 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 398,60 eurot. Hageja on lisanud hagile laekumiste arvestuse, mille katteks kostja poolt tehtud laekumised on arvestatud (tl 8). Hageja märgib, et pärast lepingu ülesütlemist on hagejale laekunud kokku 1600 eurot, millest 15 eurot seoti sissenõudekulude katteks ja 1585 eurot tagastamata krediidisumma katteks. Kostja ei ole laekumiste arvestusele ja nõuete arvestuslikule kujunemisele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud tagasimakseid suuremas ulatuses, kui hageja on esile toonud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhinõue tagastamata krediidisumma tagastamiseks summas 5263,96 eurot tõendatud ja põhjendatud.

23.Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi.

Vastavalt Lepingule oli intressimäär 16,90% aastas (tl 4). Kostja ei ole intressi arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 419,24 eurot on põhjendatud ja tõendatud.

8 24. Poolte vahel sõlmitud Lepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus, esimesel kuul oli selleks 0,70 eurot (tl 3-7). Hagi kohaselt on kostja jätnud tasumata perioodil 2019. juuli kuni 2019.a. oktoober (s.o 4 kuud) lepingu haldustasu, kogusummas 6 eurot. Samuti on kostja jätnud tasumata osaliselt oktoobrikuu lepinguhaldustasu (13 päeva), mis lisandub eelviidatud summale. Päevane lepinguhaldustasu on 5 senti, seega lisandub 6 eurole 0,65 eurot (13*0,05). Hageja leiab, et tulenevalt Lepingu Üldtingimuste punktist 5.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 6,65 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole lepingu haldustasule vastuväiteid esitanud.

25.VÕS § 281 lg 1 kohaselt ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. VÕS § 28¹ lg 4 järgi käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

26.Kohus leiab, et puudub alus pidada Lepingus märgitud haldustasu kokkulepet 1,50 eurot kuus VÕS § 281 lg 4 järgi tühiseks. VÕS § 281 lg 1 näeb sellise lisatasu maksmise kohustuse tingimuseks ette, et tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt.

Vaidlusaluses Lepingus on haldustasu kokku lepitud lepingu põhitingimustes, so lepinguga seotud kulude lahtris (tl 4), mistõttu saab eeldada, et kostja oli sellest teadlik ning lepingu allkirjastamisega sellele nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul ei oleks mõistlik VÕS § 281 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et pooled pidid haldustasu maksmise kohta eraldi allkirjastatud kokkuleppe sõlmima. Antud juhul ei ole haldustasu märgitud laenuandja poolt kasutatavates Üldtingimustes, millest võiks järeldada sellega peidetud kujul nõustumist, vaid lepingu esimesel lehel põhitingimustes, mis pidi kostjale olema lepingu allkirjastamisel selgelt nähtav ning teada.

Seega on kohtu hinnangul hageja poolt nõutud lepingu haldustasu kogusummas 6,65 eurot põhjendatud.

27.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

28.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kuni 30.04.2021 summas 1 698 eurot ja edasi viivise alates 01.05.2021 tagastamata krediidisummalt 5263,96 eurolt kuni krediidisumma tagastamiseni. Hageja on arvestanud viivist lepingulise intressimäära, so 16,90% aastas alusel.

Hageja märgib, et Lepingu ülesütlemisel 18.10.2019 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 9,31 eurot. Hagi kohaselt on kostja jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 6848,96 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 16,90% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on lisanud viivisearvestuse (tl 11). Kostja palub jätta hageja viivise nõude rahuldamata või seda vähendada kuni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määrani, kuna hageja poolt nõutav viivisemäär 16,90% võlgnetavalt summalt aastas on ebamõistlikult suur. Viivise arvestuse osas ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud.

29.Kohus leiab, et hageja on õigustatud arvestama viivist lepingus kokku lepitud intressimäära, so 16,90% aastas alusel tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest.

Kohus leiab, et lepingulist intressimäära 16,90% aastas ei saa pidada ebamõistlikult suureks.

Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et lepinguline viivisemäär on 9 eelduslikult tühine juhul, kui see ületab seadusjärgset viivisemäära üle kolme korra. Käesoleval juhul on lepinguline viivisemäär 16,90% aastas kaks korda suurem seadusjärgsest viivisemäärast, mistõttu puudub alus seda pidada ebamõistlikult suureks.

30.Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist hagi esitamise aja seisuga kogusummas 1 698 eurot ja puuduvad alused viivise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud Lepingu kehtivuse ajal lepingut nõuetekohaselt ning tähtaegselt, mistõttu puudunuks alus kohustuste täitmisel viivist arvestada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks pärast Lepingu ülesütlemist tagastanud krediidisummat suuremas ulatuses kui hageja poolt näidatud viivisearvestuses (tl 11). Kostja, olles krediidisumma tagastamisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tulenes nii seadusest kui poolte vahel sõlmitud Lepingust.

31.Kohus asub seisukohale, et lisaks on hageja alates 01.05.2021 kuni otsuse tegemiseni so 22.11.2021 (v.a) õigustatud nõudma viivist summas 499,64 eurot, so 205 päeva x 16,90/365/100x5263,96. Eelnevast tulenevalt kuulub käesoleva otsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis kokku 2 197,64 eurot, so 1 698 + 499,64 ja edasi viivis põhinõudelt 5 263,96 eurolt 16,90% aastas alates 22.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni.

32.Kostja leiab, et hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on kostjale tekkinud kahju hageja poolt hagis nõutud summade näol ning kostja palub talle tekkinud kahju tasaarvestada hageja nõuetega. Hageja leiab, et kostja väited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise kohta ei ole tõendamist leidnud. Seega puudub alus kostja vastuse punktis 14 nõutud usalduskahju hüvitamiseks ja kohustuse tasaarvestuseks.

33.Kohus märgib, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16, 27.04.2011 otsus 3-2-1-23-11, p 11). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

34.Selleks, et kohus saaks tasaarvestada hageja nõude kostja võimaliku kahjunõudega, tuleb tuvastada esiteks hageja poolt kostjale Lepingu alusel laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on sätestatud VÕS §-s 4034 lg-s 1, mille kohaselt peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

35.Kostja märgib 22.06.2021 hagivastuse punktis 13, et tal olid Lepingu sõlmimise ajal järgmised isiklikud kohustused (tl 52): kodulaen SEB Pank AS-st, kus kostja tasu igakuuliselt ca 280 eurot. Sellel lisandus järelmaksuleping LHV Pangaga igakuulises summas 42 eurot ja autoliising Inpank AS-ga igakuulises summas 232,50 eurot. Lisandusid ka kohustus tasuda kindlustusmakseid nii soetatud eramu kui ka auto eest (tl 53). Seega kõik kohustused enne petturitele laenude võtmist moodustasid summaliselt ca 555 eurot. Enne hagejalt laenusaamist 15.03.2019 (tl 49) oli kostja sõlminud laenulepingud (tl 50-52) Bondora AS-ga summas 4000 eurot; Inbank AS-iga summas 6 000 eurot (üle kanti 5 845,70 eurot); Omaraha OÜ-ga summas 800 eurot (üle kanti 759,50 eurot); Ferratum Bank Ltd-ga summas 1000 eurot; Finora Capital AS-ga summas 2 000 eurot; Berger Finacial Group OÜ-ga summas 2 500 eurot (üle kanti 2 452,50 eurot); Express Credit AS-ga summas 3 000 eurot; Bestcredit OÜ-ga summas 5 000 eurot; IPF Digital Estonia OÜ-ga summas 1 000 eurot; I-Makse OÜ-ga summas 1 500 eurot;

Monefit Estonia OÜ-ga summas 3 000 eurot ja Placet Group OÜ-ga summas 3 693,75 eurot.

Kogu laenukohustus enne hageja kohustust ja peale kostja isiklikke kohustusi moodustas summaliselt 32 339,45 eurot.

10 36. Hageja märgib, et laenuandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaaja ei avalda.

Hageja märgib, et kostja vastuse punktis 13 loetletud kohustusi ei saanud hageja arvesse võtta, kuna kostja neist hagejat ei teavitanud. Hageja märgib, et kogus andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. 13.03.2019 kirjas kostjale palus hageja edastada arvelduskonto väljavõtte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud, mille kostja on hagejale esitanud (tl 62 – 74 pöördel) ning mida on krediidivõimelisuse arvestamisel arvesse võetud.

Hageja märgib, et teostas vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja siseprotseduuridele tavapärased päringud avalikesse andmebaasidesse, mh E-krediidiinfo andmebaas ja Ametlikud Teadaanded.

Lisaks omandas hageja vajalikku teavet krediidiotsuse tegemiseks kostja poolt esitatud laenutaotluselt (tl 75). Muuhulgas nähtub laenutaotluselt, et kostja taotles laenu summas 25 000 eurot, kuid pärast kaalutletud pangapoolse krediidiotsuse tegemist oli maksimaalseks väljastatavaks summaks 7 000 eurot. Hageja leiab, et on täitnud oma kohustuse krediidivõimelisuse hindamisel ning teinud kaalutletud otsuse väiksema laenusumma väljastamiseks, et tagada kliendi maksevõimelisus.

37.Kohus nõustub hagejaga, et laenuandja saab krediidivõimekuse hindamisel arvesse võtta neid kohustusi, millest laenutaotleja on laenuandjat teavitanud. Kostja eraõiguslikud lepingud teiste krediidisaajatega ei ole kolmandatele isikutele kättesaadavad. Samuti ei eksisteeri sellist andmebaasi, kust nimetatud kohustused oleks nähtavad. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enda 22.06.2021 vastuse punktis 13 loetletud kohustustest hagejat enne vaidlusaluse Lepingu sõlmimist teavitanud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millise perioodi kontoväljavõtted on kostja kuvatõmmistena (tl 50 - 53) kohtule esitanud. Nähtuvalt toimikulehel 50 asuvast kuvatõmmisest on X OÜ kandnud kostjale 14.03.2019 üle 1 000 eurot ning sellele järgnevad ülekanded erinevatelt krediidiasutustelt, kuid ei ole arusaadav, millal vastavad ülekanded kostja kontole laekusid. Arvestades lisatud ekraanitõmmiste järjekorda, on alust arvata, et toimikulehel 51-52 kajastuvad sissetulekud erinevatelt krediidiasutustelt on laekunud kas 14.03.2019 või hiljem. Laenutaotluse esitas kostja 13.03.2019 (tl 75). Kostja arvelduskonto väljavõte, mis kostja 13.03.2019 laenutaotlusega esitas, kajastab kostja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodi 01.11.2018-13.03.2019 kohta ning kostja poolt nimetatud laenusid või laenude tagasimakse kohustusi sealt ei nähtu (tl 62 – 74 pöördel). Samuti ei nähtu nimetatud konto väljavõttelt X OÜle tehtud kannet summas 161,61 eurot, mille kohta kostja on esitanud konto ekraanitõmmise (tl

53), mistõttu saab järeldada, et vastavat kohustust kostjal laenu taotlemise ajal ei olnud.

38.Kostja on 22.06.2021 vastuse punktis 13 märkinud, et tema põhipalk X AS-is moodustab 600 eurot kuus, millele lisandub tulemustasu ning lisanud vastava tõendi (tl 54). Kohtu hinnangul ei ole viidatud palgatõend (tl 54) asjassepuutuv, kuivõrd see on väljastatud 22.06.2021 ning sellel ei ole märgitud seda, kas kostja palk oli sellises suuruses ka laenutaotluse esitamise ajal.

Käesoleva asja lahendamisel ei ole oluline, milline on kostja palk hetkel, vaid millised olid kostja sissetulekud laenu taotlemise ajal ja eelselt. Laenutaotluses on kostja märkinud enda tööandja nimeks X OÜ (tl 75) ja lisatud konto väljavõttest nähtub, et X OÜ on teinud 07.11.2018 kostjale palga ülekande summas 1 494,10 eurot (tl 62), 06.12.2018 palga ülekande summas 1 356,46 eurot (tl 65 pöördel) ja 07.01.2019 palga ülekande summas 1 620,29 eurot (tl 68 pöördel).

39.Kohus leiab, et sissetulekud ja kohustused, mis hagejale olid teada ning mida seetõttu oli võimalik hagejal laenutaotluse rahuldamisel arvestada, on märgitud laenutaotlusel (tl 75) ning kajastusid kostja 01.11.2018-13.03.2019 konto väljavõttel. Nähtuvalt 13.03.2019 laenutaotlusest oli kostja enda sissetuleku suuruseks märkinud 1 381 eurot ja igakuisteks muudeks kohustusteks 427 eurot (tl 75). Kohus leiab, et arvestades hageja poolt antud selgitusi kostja laenuvõimekuse hindamisel, kostja poolt laenutaotluses märgitud andmeid olemasolevate kohustuste ja sissetulekute kohta, ei saa väita, et hageja oleks 7 000 eurose laenu andmisel igakuise tagasimaksega 175,09 eurot, rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavat järeldust kinnitab ka see, et hageja ei rahuldanud kostja laenutaotlust täies ulatuses, so 25 000 euro 11 ulatuses, vaid umbes kolmandiku ulatuses taotletud summast. Järelikult hindas hageja kostja krediidivõimekust, kui ei rahuldanud kostja laenutaotlust kostja poolt taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud ning esitanud tõendeid selle kohta, et hageja kogus enne Lepingu sõlmimist piisavalt teavet, mis võimaldas teha kaalutletud otsus laenu väljastamiseks kostjast tulenevatele asjaoludele põhinedes. Eeltoodut tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et hageja oleks Lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja jätnud kostja krediidivõimekuse hindamata.

40.Võttes arvesse, et kohus ei tuvastanud laenu andmisel hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumist, on kostja tasaarvestuslik kahjunõue põhjendamatu.

Puudub alus tasaarvestada Lepingust tulenevat hageja nõuet kostja väidetava kahjunõudega.

41.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena tagastamata krediidisumma 5 263,96 eurot, intressi 419,24 eurot, lepingu haldustasu 6,65 eurot, seisuga 21.11.2021 viivise 2 197,64 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 5 263,96 eurolt 16,90% aastas alates 22.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni.

42.Kostja märgib, et juhul kui kohus peaks leidma, et kostja vastuväited Lepingu tühisuse osas ja tasaarvestusavalduse esitamiseks ei kuulu rahuldamisele, siis palub kostja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostjal tuleks välja mõistetav summa hüvitada igakuulise maksena, kuid mitte suuremas summas kui 200 eurot kuus. Hageja leiab, et sellise otsuse täitmise viisi ja korra jaoks puudub õiguslik alus ning põhjendus ning hageja ei nõustu kohtuotsuse täitmisega sellisel viisil. Kui kostja soovib nõude tasumist ajatatult, siis on selle jaoks võimalik sõlmida kompromisskokkulepe.

43.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks määrata kostja taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viis ja kord kostja poolt taotletud viisil. Hageja ei ole sellega nõustunud. Kostjal on võimalik pärast otsuse jõustumist pöörduda maksegraafiku sõlmimiseks hageja poole.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 44. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt kostja kanda.

45.Hageja on 01.11.2021 seisukohas märkinud, et on omapoolse menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind hagiavalduse esitamise ajal oli 8 277,46 eurot.

Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 500 eurot. Nähtuvalt hagile lisatud maksekorraldusest (tl 12) ja kohtuinfosüsteemist on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 500 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses.

12 Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile summas 100 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 600 eurot, so riigilõiv 500 eurot ja esindaja õigusabikulu 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 13

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.