Obsah (6)

§ 396§ 96§ 142§ 145§ 113§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2022, Tallinna kohtumaja kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-22-128078 Tsiviilasi Kredi

) § 401 tähenduses. Krediidisaajaks on juriidiline isik, tegemist ei ole tarbijakrediidiga.

§ 396

lg 1 järgi on krediidisaajal kohustus laen tagasi maksta.

§ 96ja § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele.

Kostja X vastu esitatud hageja nõude aluseks on käendusleping

§ 142

tähenduses.

§ 145

lg 1 ja käenduslepingu p 2.1 (dtl 48) järgi vastutab käendaja krediidisaaja kohustuste täitmise eest temaga solidaarselt.

§ 113

lg 1 ja krediidilepingu p 3.9 (dtl 38) järgi tuleb põhivõla tagastamisega viivitamise korral maksta viivist 0,2% päevas. Lepingud on lepingupooltele täitmiseks kohustuslikud (

§ 8lg 1).

1. Kostjad on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktiväited. Kohus on seda kostjatele selgitanud (vt p 7 eespool). Asjaolusid pole seega vaja tuvastada tõendite hindamise kaudu. Kostja MTÜ Nõustamised on saanud krediidilepingu alusel hageja poolt nimetatud ulatuses ja tingimustel rahalise laenu ja kostja X on taganud krediidilepingust tulenevaid nõudeid käendusega käendaja vastutuse piirsummaga 10 000 eurot. Hageja väitel on lepingute alusel makstud tagasi 1505,46 eurot, kostjate väitel vähem (p 5 ja 6 eespool). Kostjad ei ole kohtu selgitustele vaatamata põhjendanud, et tagasimakseid tuleks arvestada kohustuste täitmiseks teisti kui seda on teinud hageja (02.11.2022 määruse p 3 ja 3).
2. Kostjate etteheited hageja soovimatusele neile maksepuhkuse andmiseks ei mõjuta hagi õigsust. Hageja nõuab lepingute täitmist vastavalt varem kokkulepitule. Hagejal ei ole kohustust lepingute muutmiseks.
3. Sisuliselt on kostjad võtnud hagi õigeks 5385,09 euro osas (p 6 eespool). Kuna aga avaldus on esitatud tingimuslikuna, siis kohus seda õigeksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ei käsitle. Vaidluse all on seega ainult hageja nõue alates 02.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Kostjad on võtnud omaks põhivõla jäägi, intressinõude ja seisuga 01.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestuste alusasjaolud. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5385,09 eurot (põhinõue 4439,71 eurot, intress 540,73 eurot ja 01.09.2022 seisuga arvestatud viivis 404,65 eurot).
4. Alates 02.09.2022 kuni põhivõla 4439,71 euro tasumiseni palus hageja mõista välja viivise 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot. Viivise määr vastab lepingule (p 9 eespool). Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude selline esitamine on kooskõlas TsMS §-ga
5. Vaatamata kohtu selgitustele (02.11.2022 määruse p 5) pole aga kostjad esitanud põhjendusi ega taotlusi, mis annaksid aluse kõnealuse nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada hageja viivisenõude õigusvastasus või mille alusel saaks nõuet vähendada. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1), tegemist on võistleva menetlusega. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 0,2% päevas arvestatuna põhivõla summalt 4439,71 eurot alates 02.09.2022 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot.
6. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel ja arvestades hagist loobumist summas 1 521,58 eurot ehk ca 22% ulatuses (p 8 eespool), määrab kohus 78% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 22% kostjate menetluskuludest hageja kanda.
7. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 770 eurot ja kulutused õigusabile summas 1657,61 eurot esindaja 9 tunni ja 52 min töö eest tunnitasumääraga 140 eurot (tunnitasumäärale lisandub käibemaks. Üksikasjalik loetelu esindaja tööde kohta on esitatud (dtl 135). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (16.12.2022 avaldus, dtl 134). Kostjad pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb hageja esindaja tööd menetluskulude hüvitamise seisukohalt ebavajalikuks arvestuslikult 2 tunni ja 52 min osas. Hageja nõudes oli puudusi (05.09.2022 määrus ja hageja 05.09.2022 avaldus, dtl 54 ja 56). Hilisema osalise loobumise nõudest põhjustas hageja arvestusviga (16.11.2022 vastuse p 2.1, dtl 126). Nõude vähendamise alust selgitas hageja kohtule alles pärast järelepärimist (02.11.2022 määruse p 2 ja hageja 16.11.2022 avalduse p 2.2, dtl 109 ja 126). Põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks loeb kohus vastavalt 1176 eurot (7 x 140 x 1,2). Hageja on kinnitanud, et ei saa sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kohus mõistab menetluskulude hüvitisena kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1517,88 eurot ([770 + 1176] x 78%) kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
8. Hageja taotluse alusel (dtl 134) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

17. Asja arutamine lõpetati 16.12.2022 kohtuistungil. Kostjate 23.12.2022 avaldust kohus ei menetle ja tagastab selle. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik