2-20-19309/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19309 Kohtuasi E-Trading B.V. hagi Globalex OÜ vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.01.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik Globalex OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 170 901,34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: E-Trading B.V. (Hollandi registrikood 30237123), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja: Globalex OÜ (registrikood 11159880), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2023 otsus muutmata.

3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Globalex OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2-20-19309 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. E-Trading B.V. (hageja) esitas 31.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Globalex OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 30.12.2021 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 170 901,34 eurot (30.04.2021 seisuga).

2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulgimüügiga tegelev ettevõte. Hageja klientideks on enamasti hulgimüüjad, kes ostavad hagejalt kaupu, et neid oma tingimustel edasi müüa jaemüüjatele. Selliseks hageja kliendiks oli ka kostja.

3.Hageja müüs kostjale viimase tellimuse alusel erinevaid kosmeetikatooteid. Müügilepingu raames toimus tellimuse esitamine üldjuhul järgmiselt: (i) kostja esitab e-kirja teel tellimuse, lisades tellimuse andmed kirja manusesse tabeli vormis; (ii) hageja kontrollib tootjalt, kas kostja tellimust on võimalik täita; (iii) vajadusel kooskõlastavad pooled tellimuse muudatused (nt kui tootjal ei ole soovitud kogust vms); (iv) hageja kinnitab tellimuse; (v) hageja paneb tellimuse enda lattu valmis ja esitab kostjale arve; (vi) kostja tellib transpordi ja võtab hageja laost (Hollandis) kauba vastu; (vi) kostja otsib ostetud kaubale kliendi. Samadel põhimõtetel toimus ostu-müügilepingute sõlmimine hageja ja kostja vahel. Kuna pooled usaldasid teineteist, siis eraldi kirjalikku müügilepingut ei vormistatud. Eeltoodud alustel on pooled olnud püsivalt ärisuhtes ligikaudu 10 aastat.

4.Müügisuhte algusalgusajal kohustus kostja tellitud kauba eest tasuma ettemaksuga. Aja möödudes usaldus kasvas ja hageja andis vedajale kauba üle ka siis, kui kostjal oli jäänud arve maksmata. Samas jäi arve esitamise loogika ja arve sisu samaks, sh arved vormistati ettemaksuarvena ja arvetel oli märge, et hageja jääb kaupade omanikuks kuni tasumiseni.

5.Kostja on kõik tellitud kaubad hagejalt kätte saanud, kuid on jätnud kauba eest osaliselt tasumata. Alates 2012. a augustist kuni 2021. a aprillini on hageja väljastanud kostjale arveid kogusummas 1 453 698,79 eurot ja tasutud on 1 283 927,06 eurot. 30.04.2021 seisuga oli kostja võlgnevuse suurus 170 901,34 eurot. Poolte viimane müügitehing oli 2018. a oktoobris. Kuna kostja võlgnevus oli kasvanud ebamõistlikult suureks, siis pärast seda hageja kostjale enam kaupa ei müünud. Võlgnevust ja laekumisi on arvestatud jooksva arvena, mille kohta on hageja saatnud kostjale saldokinnitused. Hageja alustas juba 2015. aastast jooksva arve pidamist ja saatis kostjale regulaarselt (reeglina igakuiselt) saldokinnituse, millele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse ja viivitusintressi arvestusi. Kostja on hageja arvutuskäike aktsepteerinud ning on tasunud saldokinnitusele tuginedes enamiku viivitusintressi arvetest. Samuti on kostja kinnitanud, et saldokinnituses toodud andmed ning arvutused on õiged. Kostja on korduvalt kinnitanud, et tasub võlgnevuse. Hagejal on õigus nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, § 30 ja § 204 lg 2 alusel tasumata ostuhinna tasumist vastavalt saldokinnituses toodule. Saldokinnituste õigsust on kostja kinnitanud nii e-kirja teel kui ka konkludentselt arvete (sh intressiarvete) tasumisega. Saldoteadetes toodud andmete õigsuse kinnitamisel on kostja tunnustanud hageja esitatud nõudeid deklaratiivse 2 2-20-19309 võlatunnistusena (VÕS § 203, § 204). Hageja on teatanud kostjale saldod (VÕS § 204 lg 1) ning kuna kostja saldosid ei vaidlustanud, tuleb eeldada saldode õigsust (VÕS § 204 lg 2).

6.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja väited nn konsignatsioonilao lepingu ja komisjonilepingu sõlmimise kohta on põhjendamata ning tõendamata. Haginõue tuleneb müügilepingust, mille kohaselt hageja müüs ja kostja ostis hagejalt kosmeetikakaupu ning ostja kohustus tellitud kauba eest tasuma. Seejuures vastutas kostja kaupade transpordi eest. Kuna kostja ostis hagejalt kaupu ning müüs neid oma tingimustel enda nimel ja arvel edasi, siis ei ole komisjonilepingu sõlmimise eeldused täidetud. Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud kokkulepet, millest nähtuks, et kostja teeb hageja jaoks ja arvel tehinguid ja müüb hageja esemeid. Kostja ostis hagejalt kaupa, millele klientide leidmine ja klientidega kokkulepete sõlmimine oli täielikult kostja vastutus. Seega on väär kostja väide, et hageja pidi vastutama selle eest, kui osa kaupa jäi müümata. Väär ja kohut eksitav on kostja väide, et hageja saatis kauba kostja Tallinna lattu. Kauba transpordi tellis ja korraldas üldjuhul kostja. Hageja tellis kauba tootjalt vastavalt kostja tellimusele ja pani selle enda lattu valmis, et kostja vedaja saaks kauba vastu võtta. Asjaolu, et kostja saatis ülevaateid enda laoseisust, ei muuda pooltevahelist võlasuhet komisjonilepinguks. Kostja saatis infot laos oleva kauba kohta enamasti selleks, et veenda hagejat andma täiendavat aega kauba eest tasumiseks ja näidata, et hageja ei peaks muretsema, et kostja muutub maksejõuetuks ega suuda hagejale ühel hetkel müüdud kauba eest tasuda.

7.Kostja 08.02.2019 arve nr 566, 27.02.2019 arve nr 560 ja 31.01.2019 arve nr 560 alusel on kostja müünud hagejale COTY kosmeetikatooteid, mille oli eelnevalt hagejalt ostnud. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ostnud COTY tooteid hagejalt, vaid hageja hoidis neid kostja konsignatsioonilaos, kus kostja müüs hageja kaupa komisjonärina. Eelviidatud arvete kohaselt on kostja müünud COTY tooted hagejale, st kaubad kuulusid kostjale. Komisjonimüügi korral ei oleks kostjal omandit tekkinud.

8.Ebaõige ja põhjendamata on kostja väide, et hageja müüdud kaup oli puudustega. Pooltel ei olnud kokkulepet, et müüdud kaup ei tohi olla vanem kui kolm kuud alates tootmisest.

Kokkuleppeks ei saa lugeda seda, kui kostja teatab hagejale, et tema klient soovis värskemat kaupa. Hageja ei puutunud kostja ja viimase Vene klientide vahel sõlmitud kokkulepetesse ega saanud neid kuidagi mõjutada. Hageja ei ole kunagi nõustunud ega kinnitanud, et pooltel on kokkulepe 3-kuulises värskuse nõudes. Pooled leppisid kokku 12-kuulises värskuse nõudes.

Selles osas kostjal pretensioone ei olnud. Igal juhul ei ole kostja teavitanud väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul, millest tulenevalt on ta objektiivselt minetanud õiguse puudustele tugineda (VÕS § 220 lg 3).

9.Ebaõiged on kostja väited, et pooled leppisid kokku, et hageja katab 50 % kahjumist. Hageja osutas võimaluste piirides kostjale kaasabi temalt ostetud toodete müügiks, et seeläbi suurendada enda müüke kostjale ja leevendada kostjal tekkinud makseraskusi ja vähendada võimalikku kostja pankrotistumise riski. Kui müüja teeb ostjaga koostööd ja soodustab oma kliendi müügitegevust, siis ei ole see vastuolus müügilepingule omasele võlasuhtega.

Kostja vastuväited 10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooltel oli pikaajaline edukas koostöö ligi 10 aastat. Samuti puudub vaidlus, et kirjalikke lepinguid ei vormistatud, vaid kokkulepped tehti tahteavalduste vahetamise teel telefonikõnedes, e-posti teel ja sõnumitega.

3 2-20-19309 12. Vaidlusalune õigussuhe, millele hagiavalduses tuginetakse, puudutab poolte esmakordset projekti kosmeetikatoodete valdkonnas. Täpsemalt on tegemist USA taustaga rahvusvahelise äriühingu Coty Inc. kosmeetikatoodete kaubamärkidega Max Factor ja Rimmel.

Kosmeetikatoodete jae- ja hulgimüük erineb parfümeeriatoodetest ühes olulises aspektis – kosmeetikatoodetel on konkreetne säilivusaeg (reeglina 3 aastat ehk 36 kuud), mis teeb nendega kauplemise mõnevõrra riskantsemaks. COTY kosmeetikatoodete projekti alustasid pooled 2017. a septembrikuus. Tooted olid spetsiifiliselt suunatud Vene turule. Kogu vaidlus puudutab vaid pooltevahelist lepingut seoses COTY projektiga.

13.Ebaõige on hageja väide, et poolte koostöö on 10 aasta jooksul toimunud vaid müügilepingute alusel. Tegelikult on pooled kasutanud koostöös kahte erinevat kokkulepet: müügileping ning 13.12.2017 sõlmitud komisjonimüügi erikokkulepe.

14.Müügileping ehk toodete ost-müük toimus ettemaksu tingimusel. See tähendab, et kostja tellis hagejalt tooteid ning tasus hagejale toodete eest täies ulatuses ettemaksuga. Alles pärast ettemaksu saamist väljastas hageja kostjale tooted. Seega eeldas müügileping ettemaksu kostja poolt. Sellisel kujul toimus enamik pooltevahelisest koostööst ja tooteks olid peamiselt parfümeeriakaubad.

15.13.12.2017 sõlmiti poolte vahel komisjonimüügi erikokkulepe. Pooled leppisid kokku, et viivad COTY projekti lõpuni komisjonimüügina ja hageja finantseerib vastavat konsignatsiooniladu. Hageja väljastas tooted kostja lattu Tallinnas, jäädes ise kauba omanikuks.

Hageja saatis koos kaubaga kostjale arve, millel on omandireservatsiooni klausel. Pooled vahetasid tabeleid müüdud ja müümata kauba kohta ning kostja tasus hagejale pärast seda, kui kaup sai lõppkliendile müüdud. Hageja müüs ka ise kostja laos olnud enda kaupu enda klientidele ja saatis kostjale vastavaid suuniseid. COTY projekti raames müüdavate kaupade üle peeti eriarvestust. Hageja nõudis ülevaadet laoseisust ja inventuuride läbiviimist kostja laos.

Kostja raporteeris jooksvalt hagejale, millistele klientidele COTY projekti kaupu on müüdud ja milline on laoseis. Hageja saatis ka ise kostjale ülevaateid enda Hollandi lao seisust. Kuna hageja arvetel oli omandireservatsiooni klausel, siis kostjal ei olnudki võimalik saada enne kauba müüki lõppkliendile kauba omanikuks. COTY projekti jooksul lepiti kokku nii kasumikui võimalikus kahjumijaotuses võrdsetes osades (50% ja 50%).

16.Hageja ja kostja tegid mõlemad koostööd kostja laos olevate toodete müümiseks. Sealjuures otsis hageja ka ise toodetele ostjaid ning kui oli ostja leidnud, siis andis hageja kostjale suunised, millised tooted kuhu saata. Klient tasus sellisel juhul otse hagejale ning hageja tegi seejärel kostjale vastavas osas kreeditarve. Hageja ja kostja kooskõlastasid kostja laos olevate toodete müügihindu ja tegid vajadusel korrektuure toodete hinnas, et oleks endiselt võimalik tooteid realiseerida. Arutati ühiselt võimalusi, kuhu ja kellele kaupa müüa. Kostja saatis hagejale indikatiivseid müügiplaane.

17.Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei puudu asjasse poolte õigussuhted alates 2012. a ja VÕS § 203 lg-s 1 käsitletud jooksev arve, vaid ainult COTY projekt ja selle kohta 13.12.2017 sõlmitud erikokkulepe. Hageja käsitlus n-ö jooksvast arvest (ja kostja varasematest väidetavatest võlgnevustest) on alusetu ja asjakohatu. Varasemad n-ö võlgnevused olid tegelikult erikokkulepped komisjonimüügi kohta ja kostja on neid kokkuleppeid täitnud – st tasunud hagejale pärast seda, kui kaup sai müüdud. Samasuguse erikokkuleppega oli tegemist ka COTY projekti puhul.

18.Hageja tarnis kostjale kosmeetikatooteid, mis ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele (esmalt värskusnõue 12 kuud, hiljem 3 kuud). Hageja rikkus mõlemat 4 2-20-19309 värskusnõuet – osa tooteid ei vastanud isegi 12 kuu värskusnõudele, rääkimata 3 kuu nõudest.

Lõppkliendid ei aktsepteerinud tingimustele mittevastavaid tooteid ja esitasid pretensiooni, mille kostja hagejale edastas.

19.COTY kaupade müügi kiirendamiseks leppisid pooled 2019. a augustis kokku, et müügihinda alandatakse 50% võrra. Samuti lepiti kokku, et tekkiv kahjum jaotatakse suhtega 50/50.

Maakohtu otsus ja põhjendused 20. Harju Maakohtu 19.01.2023 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 170 901,34 eurot ja jäeti menetluskulud kostja kanda.

21.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: • • • • • hageja müüs kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid kosmeetikaparfümeeriatooteid; hageja esitas tarnitud kauba eest müügiarved; kostja on arveid osaliselt tasunud; poolte koostöö on kestnud ca 10 aastat (30.11.2022 kohtuistung, 00:14:25); kirjalikke lepingudokumente ei vormistatud. ja 22. Vaidluse all ei ole, et hageja on vastavalt kostja tellimustele müünud kosmeetika- ja parfümeeriakaupu. Sellest tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et on poolte vahel oli ostumüügilepingust tulenev õigussuhe (VÕS § 208 lg 1). Käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele ostu-müügilepingu regulatsioon kogu poolte koostöö perioodi osas. Ka kostja on 27.10.2022 menetlusdokumendis esile toonud, et poolte koostöö toimus müügikokkulepetega ning ettemaksude põhiselt.

23.Asja sisulise läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et müügilepingu raames toimus tellimuse esitamine viisil, et kostja esitas e-kirja teel tellimuse, lisades tellimuse andmed kirja manusesse tabeli vormis; hageja täpsustas tootjalt, kas kostja tellimust on võimalik täita; vajadusel kooskõlastati tellimuse muudatused; hageja kinnitas ja ladustas tellimuse ja esitas kostjale arve; kostja transportis hageja Hollandis asuvast laost kauba ja tegeles ise müügiga.

Samadel tingimustel toimus kauba ost-müük kuni koostöö lõpuni.

24.Kohtu arvates ei ole võimalik kostja 20.05.2020 e-kirjast järeldada tahet ei konstitutiivse ega deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks. Võlatunnistuse tekkimisele suunatud tahe ei ilmnenud ka poolte seaduslike esindajate ütlustest. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli tahe 20.05.2020 e-kirjaga luua eraldiseisev kohustus, samuti ei saa esile toodud asjaoludest järeldada, et kostja oleks soovinud konkreetse kohustuse olemasolu kinnitada. Kostja 20.05.2020 e-kirja ei ole alust tõlgendada hageja saadetud saldo kinnitamisena VÕS § 204 lgte 1 ja 2 mõttes. Vaidlust ei ole, et pooled tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses ja raamlepingust saab järeldada, et nende vahel on püsiv ärisuhe. Samas ei ole pooled väitnud, et neil oleks teineteise suhtes vastastikuseid kohustusi, mida summerida ja tasaarvestada. Kohus ei nõustunud hagejaga, et arvete vastuvõtmist ilma vastuväiteid esitamata saab koosmõjus hinnata VÕS § 203 lg 1 kohase saldokinnitusena. Menetluse kestel on poolte seaduslike esindajate ning ka tunnistaja ütlustega tõendatud, et kaup anti reeglina üle ettemaksu alusel, aga hiljem ka ilma ettemaksuta. Arvete ebakohast tasumist ei saa käsitada kokkuleppelise jooksva arve pidamisena.

5 2-20-19309 25. Kohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole arvetele vastu vaielnud. Hageja on esitanud tõendina saldokinnituse ja nõude arvestuse 30.11.2020 seisuga, selgituse saldokinnituse arvutustabeli kohta ja kostja esindaja e-kirja hagejale. Menetluse kestel on tuvastatud, et kostja on tasunud intressimakseid 05.02.2021, 22.03.2021 ja 27.04.2021. 21.05.2021 menetlusdokumendis on hageja kirjeldanud piisavalt nõude kujunemist. 31.12.2014 seisuga oli tasumata arveid 141 611,93 eurot, millest 118 545,36 eurolt arvestati intressi. 2015. a tellis kostja kaupu summas 390 175,46 eurot, millest 2512,41 eurot on intressi arved, intress 2015. a eest oli 11 933,07 eurot. Hageja tasus 346 037,93 eurot. 01.01.2016 oli intressi arvestamise aluseks võlgnevus 172 103,55 eurot. Kostja tasus 154 948,40 eurot. 2017. a oli arvete kogusumma 353 931,61 eurot. 2019. a hageja enam kaupu kostjale ei müünud. 2020. a kaupade müüki ei toimunud ja kostja tasutus esitatud intressiarveid kogusummas 13 491,59 eurot. Kostja 10.06.2020 e-kirjast nähtuvalt tegi kostja esindaja IS ettepaneku jagada kahjum 50/50 põhimõttel, viidates kauba säilivussaja probleemile. Samuti kinnitas kostja, et maksmata arvete saldo on 182 986,43 eurot ja kostja tasuks sellest 91 493,21 eurot. Kostja pakkus välja maksegraafiku 18 kuuks. Kostja seaduslik esindaja kinnitas ärakuulamisel vande all, et võlgnevus oli tekkinud ja intressi arvestus oli õige (I kd, tl 196, 00:53:11, 00:53:34). Kostja ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt esile toonud, milline olnuks tema hinnangul õige võlgnevuse summa ega ole vaidlustanud rahalise nõude aritmeetilist arvestust. Seega luges kohus hagetava nõude summa tõendatuks esitatud arvestustabelitega ning poolte seaduslike esindajate ütlustega.

26.Kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu rikkumist seoses mittekohase säilivustähtajaga. Isegi kui kostjal olid kokkulepped oma klientidega müüdava kauba osas, ei saa seda hinnata kui mittevastavat kaupa hageja ja kostja müügisuhtes. Kostja seadusliku esindaja ütlustest järeldas kohus, et hagejaga eelnevalt Venemaale müüdava kauba osas mingeid kokkuleppeid ei olnud. Alles Vene kliendilt info saamisel teavitati hagejat. Hageja on esitanud kauba kvaliteedi osas COTY tootjatehase 31.08.2017 säilivus- ja vastavusdeklaratsioonid, kostja on need saanud enne kaubatarnet ja tal oli võimalus veenduda säilivusajas. Säilivusdeklaratsioonis on märgitud, et värvialaste toodete säilitustähtaeg on 36 kuud, alkoholisisaldusega toodetel 36 kuud, muudel tootekategooriatel 30 kuud. Kostja sai seda arvestada kauba edasimüümisel. Kostja väitel tekkis värskusenõude probleem esimese tellimusega, mis jõudis Venemaale 14.11.2017. Ebausutav on, et kostja oli valmis vastu võtma kaupa, mis ei vastanud säilivustähtajale. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt ei ole kogu koostöö perioodil kostja esitanud ühtegi kaebust kauba kohta (28.04.2022 kohtuistung, 00:51:18). Kostjal oli võimalus kasutada lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (kaupa vahetada, tagastada).

27.Maakohus viitas VÕS § 692 lg-le 1 ning märkis, et kostja ei ole tõendanud komisjonilepingu sõlmimist hagejaga enne kaupade tarnet ega ka hiljem. Kauba komisjonikaubana vastuvõtmist ei kinnita ükski tõend. Vastupidi, kauba eest tasumiseks on esitatud arved. Kostja tahe on olnud läbivalt osta kaupa hagejalt selle kauba edasimüümiseks klientidele. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei tasunud saadud kauba eest kohe, ei muuda ostu-müügilepingulist suhet. Ka kostja ise on kinnitanud, et kirjalikke lepingudokumente komisjonimüügi osas ei sõlmitud. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest ei saa järeldada kokkuleppeid, mis tooks kaasa komisjonimüügi suhte. Isegi, kui pooled saavutasid kokkuleppe, et kostja tasub kauba eest siis, kui see on müüdud, ei kinnita see komisjonilepingu sõlmimist. Kuna kostjal oli probleeme arvete maksmisega, siis nõustus kohus hagejaga, et hageja pakkumus tasuda seejärel, kui kaup on müüdud, oli seotud kostjal rahaliste vahendite puudumisega.

28.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

6 2-20-19309 Apellatsioonkaebus 29. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.

30.Vaidlusalune COTY projekti kokkulepe algas standardselt müügitehinguna ehk ettemaksuga, kuid 13.12.2017 sõlmisid pooled konsignatsioonilao kokkuleppe, st mindi üle komisjonimüügile ning hageja pidi kosmeetikakaupade müügi eest tasu saama alles pärast nende realiseerimist kostja poolt. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel oli üksnes ostumüügilepingust tulenev õigussuhe. Komisjonimüügis lepiti kokku 12.12.2017 ja 13.12.2017 toimunud e-kirjavahetuses (kirjalikku eraldiseisvat lepingudokumenti pooled ei sõlminud) ja telefonisuhtluses. Samuti kinnitas komisjonimüügi kokkulepet kostja juhatuse liige oma vande all antud ütlustes. Õigussuhte muutumist ja üleminekut komisjonimüügile kinnitab ühemõtteliselt ka kogu poolte edasine suhtlus ja käitumine. Poolte tahe oli komisjonimüügi lepingu sõlmimine ja selle täitmine (TsÜS § 75). Maakohus ei ole järginud kokkuleppe tõlgendamise reegleid (VÕS § 29).

31.Komisjonilepingu sõlmimist tõendavad asjas esitatud kirjalikud tõendid, kostja juhatuse liikme ütlused ning logistiku/kliendihalduri ütlused.

32.Maakohus on põhjendamatult suurt tähtsust omistanud hageja juhatuse liikme EA vande all antud ütlustele, mis on vastuolus asjas esitatud kirjalike tõendite ja kostja juhatuse liikme ütlustega ning on seetõttu ebausaldusväärsed.

33.Seoses poolte lepinguliste suhetega selgitas kostja järgmist:

33.1. Poolte koostöö COTY projektis algas müügitehinguga ja ettemaksuga: kostja esitas hagejale 29.08.2017 ligikaudse ostuplaani 12 kuuks. Kostja tegi 13.09.2017 esimese tellimuse eeldusel, et kaup tarnitakse hiljemalt oktoobri lõpuks. Tellimuses olid märgitud septembri kogus (st tellimus oktoobriks) ja oktoobri kogus (ligikaudne plaan novembriks). Kaaskirjas märkis kostja, et tooted ei tohi olla tarnimise hetkel vanemad kui 12 kuud. Hageja väljastas esimese tellimuse eest kostjale arve nr 1710046, mille kostja tasus 23.10.2017.

33.2. Tarneaegade tõttu pidi kostja tegema oktoobri esimeses pooles ära ka tellimused novembrikuuks, täpsemalt 10.10.2017 ja 12.10.2017. Kuna kaupade ostjad (kliendid) pidid tegema uue tellimuse enne eelmise (st esimese) tellimuse kohaletoimetamist, nõudsid kliendid, et tarnitud kaup peab olema 95 % ulatuses värske. See tähendab, et kaup ei tohi olla tarne hetkel vanem kui 3 kuud (arvestades kogu kehtivusaega 36 kuud). Enne 10.10 ja 12.10 tellimuste tegemist teavitas kostja rangemast värskuse nõudest telefoni teel ka hagejat ja palus hagejal veenduda, et ka esimene tellimus täidetaks mitte vanemate kui 3 kuud vanade toodetega. Hageja nõustus sellega.

33.3. Vastavalt 10.10 ja 12.10 tellimustele esitas hageja kostjale 23.10.2017 arve nr 1710046 ja 30.10.2017 arve nr 1710051. Kostja tasus mõlemad arved ettemaksuna. 10.10.2017 ning 12.10.2017 tellimused said tootja poolt valmis juba novembri esimestel päevadel (kolm nädalat enne plaanitud saabumist). Pooled leppisid kokku kohtumise 06.11.2017 Amsterdamis, et arutada strateegiat, kuidas lattu tellitavate kaubakogustega hakkama saada. 07.11.2017 saatis kostja hagejale ka kohtumise memo ning sellega koos foto ja ülevaate Rimmeli toodetest, mis ei vasta 3 kuu värskusenõudele. Kostja rõhutas 3 kuu nõude olulisust ja palus hagejal uurida, kas Hollandi laos on veel vanemat kaupa. Hageja ei esitanud sellele memole ega selles 7 2-20-19309 rõhutatud 3-kuulisele värskusenõudele ühtegi vastuväidet. Eelnevaga on ümber lükatud kohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja hagejapoolset lepingu rikkumist seoses toodete mittekohase säilivustähtajaga tõendanud. Kostja on tõendanud, et hageja rikkus poolte kokkulepet toodete nn värskuse nõude osas ning hagejat teavitati sellest rikkumisest.

33.4. 2017. a novembri tellimust (tarnega detsembris) ei olnud kliendid nõus tegema, kuna nad nõudsid, et saaksid varem tellitud kaubad kätte ja need üle kontrollida. Kostja ei teinud seetõttu ka hagejale vastavat tellimust ja andis sellest hagejale teada. Üllatuslikult esitas hageja 09.11.2017 siiski omal riisikol Coty Inc. tehasele tellimuse, vastavalt kostja septembris esitatud üldisele plaanile.

33.5. Esimene tellimus jõudis Venemaale 14.11.2017. Kostja saatis hagejale 15.11.2017 e-kirja ja edastas kliendi sõnumi, et teatud tooted ei vasta värskuse nõuetele, kuna on vanemad kui 3 kuud. Üks kaubagrupp oli isegi vanem kui esialgne nõue, st 12 kuud. Seega teavitas kostja kohe hagejat probleemist kauba värskusega. Hageja tunnistas probleemi olemust ja kirjutas 20.11.2017 e-kirjas kostjale, et ta soovib tarnijalt välja nõuda kirjaliku kinnituse, et kõik kaubad vastaksid 95% / 3 kuu nõudele. Pooled arutasid erinevaid võimalusi ja lahendusvariante, sh võimalust leppida kliendi ja tehasega kokku leebemates värskusenõuetes. Nendest jõupingutustest hoolimata tühistas Vene klient kõik tellimused, välja arvatud esimese, mis oli juba kohale toimetatud ja mille eest ta oli ette maksnud. Seejärel olid pooled probleemi ees – neil oli Vene spetsiifilise turu jaoks tellitud kosmeetikakaupade kogus käes ja lisaks tulemas täiendavalt hageja ennatlikult novembris tellitud suur kogus kaupa, kuid Vene klient ei olnud enam nõus seda kaupa ostma. Pooled arutasid seejärel korduvalt võimalusi, kuidas tekkinud probleem kompromissiga lahendada.

33.6. 12.12.2017 ja 13.12.2017 suhtlesid pooled tihedalt e-posti ja telefoni teel. Kuna hagejal endal puudus võimekus kaupade realiseerimiseks, leppisid pooled kokku kasutada COTY kokkuleppe puhul konsignatsiooni- ehk komisjonimüüki. Viitega telefonis arutatule, saatis kostja 13.12.2017 kell 22:37 e-kirja hagejale kauba tellimustega, et transportida kaubad konsignatsioonilattu Tallinnas. Kostja rõhutas, et teostab lähiajal analüüsi ja saadab hagejale indikatiivse müügiplaani. Hageja nõustus konsignatsiooni täies ulatuses finantseerima (st tasuma kaupade eest enda tarnijale nii, et see on kostja jaoks intressivaba).

33.7. Vastavaid tingimusi on pooled hiljem, kui õigussuhe juba pingelisemaks oli muutunud, arutanud 2019. a jaanuarikuu e-kirjavahetuses, kus kostja on hagejale rõhutanud: „Õige on väide, et Globalex võttis laojäägi 2018. a alguses, kuid ma tuletan meelde, et E-Trading lubas finantseerida konsignatsiooniladu. Lisaks me leppisime kokku, et konsignatsiooni laolt ei arvestata intressi. Meil ei ole kunagi olnud kokkulepet, et Globalex katab kahjusid.“ Hageja ei esitanud selle viite ja tingimuste osas kostjale vastuväiteid ning nentis seega vaikimisi, et selline oli kokkulepe.

34.Kohatu on maakohtu etteheide, et kostja ei ole esile toonud, milline on kostja hinnangul õige võlgnevuse summa. Kostja selgitab, et tal ei olegi võlgnevust hageja ees. Vastavalt 13.12.2017 kokkuleppele pidi hageja kostjalt kaupade eest tasu saama alles siis, kui kostja on vastavad kaubad ära müünud. Kostja esitas ka 14.02.2022 menetlusdokumendis vastuväited hageja arvetele, nõude suurusele ning selle kujunemisele. Kostja tõendas, et teoreetiline nõudesumma 170 901,32 eurot saab puudutada üksnes 2017. a septembrikuus alanud COTY projekti. Maakohus on jätnud kostja selgitused tähelepanuta ja vastavad tõendid hindamata.

Kostja tasus varasemate kokkulepete alusel üleval olnud nõuete viimased osad hagejale 17.06.2020 ja 18.06.2020 kokku 36 918,06 euro ulatuses. Enne seda oli kostja tasunud ka 23 066,57 eurot arve nr 1207100 alusel ehk kokku 36 918,06 + 23 066,57 = 59 984,63 eurot 8 2-20-19309 (mis on summa, mida kostja hagejale vastavalt hageja esitatud tabelile 2016. a lõpu seisuga „võlgnes“). Hageja on oma arvutusi/saldosid küll hiljem muutnud, kuid summa suurusjärk, st 170 901,32 eurot on sama.

35.2019. a augustis leppisid pooled kokku, et COTY projekti toodete müügihinda alandatakse 50% võrra ja et COTY projektist saadav terviklik kahjum jaotatakse poolte vahel 50/50 suhtega.

Sellist kahjumijaotuse kokkulepet on ütlustega kinnitanud nii kostja juhatuse liige 27.06.2022 istungil kui ka hageja seaduslik esindaja 28.04.2022 istungil. Maakohus on leidnud, et kostja 10.06.2020 e-kirjast nähtuvalt on kostja esindaja IS teinud ettepaneku jagada kahjum 50/50 põhimõttel, viidates kauba säilivusaja probleemile. Kuna hageja sellisele kahjumi jaotusele vastuväiteid ei esitanud, siis asus kostja heauskselt kompromissi sellisel kujul täitma. Kostja tasus 50% müümata kauba väärtuse pealt intressi, lähtudes sellest, et kumbki pool vastutab 50% müümata kauba eest. Hagi, milles hageja nõuab kostjalt 100% kahjumi katmist, on alusetu vähemalt 50% osas, mistõttu on põhjendamatu hagi täielik rahuldamine. Kui kostja oleks nentinud, et tema vastutab ainuisikuliselt müümata kauba eest (100% ulatuses), siis oleks ta maksnud intressi 100%-liselt, mitte üksnes 50% ulatuses. Kui ringkonnakohus loeb 50/50 kahjumijaotuse kokkuleppe tõendatuks, ei ole võimalik hagi 50% ulatuses rahuldada, sest hageja ei ole hagi alusena vastavale kokkuleppele tuginenud.

Vastustaja seisukoht 36. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

37.Maakohus kvalifitseeris võlasuhte õiguspäraselt ja järeldas põhjendatult, et kohaldada tuleb müügilepingu sätteid. 12.09.2017 (augustis-septembris 2017 toimunud läbirääkimiste alusel) sõlmiti poolte vahel müügileping. See erines varasemast müügisuhtest ainult selle poolest, et kostja pidi kindla perioodi (12 kuu) jooksul ostma kokkulepitud koguse kaupa, millest tulenevalt oli kostjal võimalik kaupa osta tavalisest soodsama hinnaga (nn mastaabisäästu põhimõttel). Kostja kohustus ostja tellimused esitama igakuiselt 15. kuupäevaks 29.08.2017 esitatud tabelis toodud mahus (kuni 20%-lise erinevusega). Samuti lepiti kokku, et kaup peab olema toodetud 12 kuu jooksul.

38.Müügilepingu sõlmimist kinnitavad hageja müügiarved, mille alusel on hageja müünud ja kostja ostnud hagejalt kaupa, tunnistaja JS ütlused 22.09.2022 istungil, hageja seadusliku esindaja 28.04.2022 istungil vande all antud ütlused ning kostja seadusliku esindaja IS vande all antud ütlused 27.06.2022 istungil.

39.Tunnistaja JS ütlustest nähtub, et kostja mõistis poolte õigussuhet müügilepinguna, kuivõrd tunnistaja käsitles COTY projekti ostu-müügina ning pooli vastavalt müüjana ja ostjana. Samuti järeldub tunnistaja öeldust, et COTY projektis käsitleti Eesti ladu kostja laona, mis oleks konsignatsioonilao kokkuleppe puhul välistatud (konsignatsioonilao puhul on kaup müüja laos kuni lõppostjale toimetamiseni). Kostja juhatuse liikme vande all antud ütlustest nähtub, et kostja käsitas hagejalt ostetud kaupa enda omana ja kauba (sh COTY) müümisel oma klientidele esitas ta arved enda nimel, mis on vastuolus konsignatsioonilao kokkuleppe ja komisjonimüügi olemuse ja loogikaga. Konsignatsioonilao kokkuleppe puhul oleks pidanud lõppostjale müügil olema müüjaks hageja, mitte kostja. Lisaks käsitles kostja juhatuse liige oma ütlustes läbivalt hagejat müüjana ja kostjat ostjana, mis viitab samuti sellele, et lepingu täitmisel ja koostöö ajal mõistis kostja hästi, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe, mitte konsignatsioonilao kokkulepe, mida kostja hakkas väitma pärast suhete halvenemist ja koostöö lõppemist.

9 2-20-19309 40. Arvestades, et 12.09.2017 oli poolte vahel sõlmitud müügileping COTY toodangu ostmiseks kokkulepitud mahus, siis tuginedes VÕS § 9 lg-le 1 pidi 12.12.–13.12.2017 kirjavahetusest esmalt nähtuma poolte ühine tahe lõpetada 12.09.2017 müügileping ja teisalt vastastikune tahe sõlmida uus kokkulepe konsignatsioonilao lepingu sõlmimiseks. 12.12.– 13.12.2017 kirjavahetusest ei tulene poolte ühist tahet müügileping lõpetada ja sõlmida uus leping, mis vastab komisjonilepingu nõuetele VÕS § 692 lg 1 järgi. Kirjavahetuses ei ole sõnagi juttu komisjonilepingust või konsignatsioonilaost.

41.Kostja on müünud enda kaupa, mille ta ostis hageja käest, mida on kinnitanud kostja juhatuse liige kohtule ka vande all. Kostja müügiplaani esitamisest ei saa tuvastada koostööd konsignatsioonilao lepingu alusel. Kostja saatis info laos oleva kauba kohta enamasti selleks, et veenda hagejat andma täiendavat aega kauba eest tasumiseks ja näidata, et hageja ei peaks muretsema, et kostja muutub maksejõuetuks ega suuda hagejale ühel hetkel müüdud kauba eest tasuda. Hageja pakkus kostjale heast tahtest kaasabi, et leida võimalusi kauba müügi edendamiseks ja selle kaudu parandada kostja rahalist seisu. Hageja tegevus ja motiiv ei tähenda seda, et pooled sõlmisid komisjonilepingu.

42.Ebaõiged ja paljasõnalised on kostja väited, et kostja tasus hagejale vastavalt müüdud kauba kogusele. Kostja esitatud maksekorraldustest ega muudest dokumentidest ei nähtu, millal kostja kaupa oma klientidele müüs ja kui palju ta kauba eest raha sai. Samuti ei tulene maksekorraldustest, millise kauba müügi arvelt ta makseid tegi. Kostja ülekanded hagejale ei põhinenud müüdud kauba käibel.

43.Pärast 13.12.2017 kostja antud kinnitused võlgnevuse tasumise kohta tõendavad, et pooltel puudus koostöö konsignatsioonilao lepingu alusel. Kostja lubadused võlgnevuse tasumise kohta ei lähtunud faktilisest müügist, vaid kostjal ei olnud rahalisi vahendeid arvete tasumiseks ja kostja soovis kauba eest tasuda järelmaksuga. Kostja saatis hagejale maksegraafiku, milles esimese asjana tunnistab, et 31.08.2019 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 246 019 eurot.

Kui pooled oleksid sõlminud 13.12.2017 konsignatsioonilao lepingu, siis oleks pidanud tasumine toimuma müügipõhiselt.

44.Ekslik ja alusetu on apellatsioonkaebuse väide, et pooled leppisid kokku, et hageja peab konsignatsiooni täies ulatuses finantseerima.

45.Põhjendamata on kostja väide, et müügilepingus leppisid pooled kokku, et arved tuleb tasuda ettemaksuga. COTY toodete osas on müügilepingu olulised tingimused toodud 12.09.2017 e-kirjas – selles puudub mistahes viide kokkuleppele ettemaksuga arveldamise kohta. Ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et kostja tasus kaupade eest peamiselt ettemaksu.

Hageja esitatud raamatupidamisprogrammi aruandest nähtub, et reeglina kostja arveid ettemaksuna (st arve väljastamise kuupäeval) ei tasunud. Kostja maksis enamiku arveid viivitusega ja peale maksetähtaega. Lisaks, kui kostja oleks suurema osa arveid tasunud ettemaksuna, siis eluliselt usutavalt ei oleks saanud olla kostjal suuri võlgnevusi.

46.Omandireservatsiooniga müük ega vastav märge müügiarvel ei tõenda komisjonilepingu sõlmimist. Omandireservatsioon, mille kohaldamist kostja möönab ja tunnistab, on omane müügilepingulisele võlasuhtele, mitte komisjonilepingule. Ekslik on ka kostja väide, et kui ta jättis arve tähtaegselt maksmata, siis koosmõjus omandireservatsiooniga saab sellest järeldada komisjonilepingut.

47.Ebaõige ja tõendamata kostja väide, et pooled leppisid kokku kauba 3-kuulise värskuse nõudes. Hageja ei vastuta kokkulepete eest, mille kostja sõlmis oma klientidega. Arvestades, et 10 2-20-19309 tellimuse maht oli fikseeritud järgnevaks 12 kuuks, siis on arusaadav, et fikseeritud müügiperioodi ja -mahu tingimustes ei saanud kostja ühepoolselt muuta kokkulepitud värskusenõuet. 20.11.2017 e-kirjas on hageja selgitanud, et arvestades tootmisprotseduure ja logistikat, ei ole 3-kuuline värskusenõue realistlik.

48.Põhjendamata ja väär on kostja väide, et osa tooteid ei vastanud 12-kuulisele värskusenõudele. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul ega arusaadavalt ja täpselt kirjeldanud, millised konkreetsed tooted ei vastanud 12-kuulisele värskusenõudele (VÕS § 220 lg-d 1 ja 2).

Seejuures ei ole kostja ka kohtumenetluses selgelt viidanud, millise arve alusel müüdud ja konkreetselt milline toode nõuetele ei vastanud.

49.Ebaõiged ja alusetud on kostja väited, et 2019. a augustis sõlmisid pooled lepingu, et hageja katab kostja kahjumist 50%. Kostja 14.02.2022 menetlusdokumendi lisas 41 sisalduv kirjavahetus puudutab kliendile Euro Prekyba toodete pakkumise arutelu, mitte COTY tooteid tervikuna. Lisaks ei nähtu kirjavahetusest, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe.

Kirjavahetuse kohaselt küsis kostja, kas hagejal on võimalik teha ühekordset hinnaalandust, et pakkuda Euro Prekybale paremat hinda ja aidata kostjat kauba müügil. Kuna kirjavahetusest nähtuvalt pooled kokkuleppele ei saanud, siis mingit lepingut kahju jagamiseks ei sõlmitud.

Kostja on jätnud avaldamata, et ta müüs Euro Prekybale ettenähtud kauba hagejale tagasi ning esitas vastavas ulatuses kreeditarve 14 345,20 eurot. Tegemist oli ühekordse heas usus tehtud vastutulekuga kostjale. Kostja väited, et pooled leppisid 2019. a augustis kokku kahjumi jagamises, on meelevaldsed ja tõendamata. Hageja ei ole vande all antud ütlustes kahjujaotamise kokkulepet kinnitanud. 28.04.2022 istungil (01:08:23) on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et juhul, kui kostja saab märkimisväärse soodustusega kaupa müüa, siis on hageja valmis ühekordse vastutulekuna riske omavahel jaotama. Seega tuleneb ütlustest selgelt, et tegemist oli ühekordse vastutulekuga, mitte globaalse kokkuleppega, mis kehtib nii tagasikui ka edasiulatuvalt tehtud tellimustele.

50.Maakohus märkis õigesti, et kostja ei esitanud haginõude arvutuskäigule sisulisi vastuväiteid ja kostja nõustus hageja aritmeetiliste arvutustega. Kostja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et võlgnevus oli tekkinud ja intressi arvestus oli õige (I kd, tl 196, 00:53:11, 00:53:34). Kostja ei ole omapoolset arvutust esitanud ka apellatsioonkaebuses, vaid on üldiselt väitnud, et temal võlgnevus hageja ees puudub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 51. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

52.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 19.01.2023 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

53.Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mida ringkonnakohtus vaidlustatud ei ole.

-Hageja ja kostja müügialane koostöö on kestnud alates 2009. a, kuid eraldi kirjalikke lepinguid ei ole pooled sõlminud (nt 28.04.2022 kohtuistung, hageja seaduslik esindaja 00:45:12, 00:51:28, I kd, tl 182 pöördel; 27.06.2022 kohtuistung, kostja seaduslik esindaja 00:10:06, 00:11:49, I kd, tl 193 ja pöördel).

11 2-20-19309 - - Alates 2017. a septembrist oli pooltevahelise õigussuhte esemeks ka COTY Inc. kosmeetikatooted (nt hageja 30.04.2021 menetlusdokumendi p 2.4, I kd, tl 34 pöördel; kostja 14.02.2022 menetlusdokumendi p 4, I kd, tl 139 pöördel).

Hageja esitas kostjale kauba eest arveid, mille kostja on osaliselt tasunud.

54.Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kas ka COTY Inc. toodete (kaubamärgid Max Factor ja Rimmel, edaspidi koos COTY tooted) osas leppisid pooled kokku müügis (31.12.2020 hagiavalduse p 2.1, I kd, tl 1 pöördel; hageja 30.04.2021 menetlusdokumendi p 2.6, I kd, tl 34 pöördel) või sõlmiti komplekskokkulepe, mis hõlmas agendilepingut, distributsioonilepingut ja konsignatsioonilao elemente (kostja 11.02.2021 vastuse p 2.2.2, I kd, tl 24 pöördel). Hiljem on kostja väitnud, et COTY toodete puhul „leppisid pooled kokku kasutada konsignatsiooni ehk komisjonimüüki“ (kostja 14.02.2022 menetlusdokumendi p 4 i, I kd, tl 140 pöördel). Kostja väide on seega, et COTY toodete puhul mindi võõrandamislepingult üle teenuste osutamise lepingule. Maakohus tuvastas, et pooltevaheline õigussuhe tervikuna, sh mis puudutab alates septembrist 2017 ostetud COTY tooteid, on müügilepinguline suhe. Kostja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ning kohaldanud vääralt materiaalõigust, kuna on andnud poolte õigussuhtele vale kvalifikatsiooni.

Samuti heidab kostja maakohtule ette, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud.

55.Ringkonnakohus kvalifitseerib esmalt pooltevahelise õigussuhte (i) ning seejärel hindab, kas kostja on pooltevahelist lepingulist suhet rikkunud ning kas maakohtul oli hageja nõude rahuldamiseks alust (ii). (i) Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine 56. Käesolevas asjas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut, kuid esitatud asjaoludest nähtub, et poolte vahel on olnud lepingulised suhted VÕS § 8 tähenduses (vt ülal p 53). Nagu eespool p-s 54 märgitud, on hageja tuginenud müügilepingule (VÕS § 208), lisaks on hageja leidnud, et poolte vahel oli jooksev arve (VÕS § 203) ning et kostja on negatiivse saldo kinnitamisega andnud võlatunnistuse (VÕS § 204 lg 2). Kostja on väitnud, et tegemist on kas komplekslepinguga (segu agendi-, distributsiooni- ja konsignatsioonilao lepingust) või komisjonilepinguga (VÕS § 692). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest ning kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt nt RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 10.1 koos edasiste viidetega).

57.Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208). Vallasasja müük on võimalik ka omandireservatsiooniga (VÕS § 233). Jooksev arve tähendab seda, kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (VÕS § 203 lg 1). Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et salto on õige ning negatiivne saldo loetakse võlatunnistuseks (VÕS § 204 lg 2).

Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima.

Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 670). Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud 12 2-20-19309 eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu) (VÕS § 692). Komisjonilepingu olemuslikuks tunnuseks on ühe isiku (komisjonäri) kohustus teha oma nimel tehing teise isiku (komitendi) jaoks ja arvel.

Konsignatsiooniladu (komisjoniladu) tähendab ladu, kuhu müüja ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ja ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab ostjale arve vastavalt laost väljastatud kaubakogustele.

58.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et alates 2009. a-st olid nende vahel müügilepingulised suhted. Hageja on selgitanud, et see toimus nii, et kostja esitas hagejale tellimuse; hageja tellis kaubad tootajalt; kui kaubad olid olemas, siis tehti kostjale arve ja tellimus sai kinnitatud; kaup anti kostjale üle (p 3 ülal; vt ka hageja seaduslik esindaja 28.04.2022, 00:45:12, I kd, tl 182 pöördel;).

59.Pooled on kinnitanud, et COTY toodetega seotud projekt algas 2017. a septembris (vt p 53 ülal) ning ka kostja on möönnud, et COTY toodete müük algas „hagejal ja kostjal standardselt ehk ettemaksuga“ (14.02.2022 menetlusdokumendi p 4 c, I kd, tl 139 pöördel, apellatsioonkaebuse p 17, II kd, tl 37). Samuti on kostja kinnitanud, et ta tasus 10.10.2017 ja 12.10.2017 tellimuste eest arved ettemaksuga (samas, p 4 e, I kd, tl 140). Seega on kostja omaks võtnud, et ka COTY projekti puhul lepiti algselt kokku müügis (TsMS § 231 lg 2). Arvestades, et käesolevas asjas tuleb tõlgendada poolte hilisemat tahet lepingut muuta (või selle puudumist) ka lepingu sõlmimise asjaolude valguses, toob ringkonnakohus järgnevalt siiski välja ka tõendid, millest nähtub algne COTY toodete müügikokkuleppe sõlmimine.

59.1. 29.08.2017 kuupäevaga e-kirjadest nähtub, et pooled on COTY projekti (st Max Factori ja Rimmeli tooted) varem arutanud ning kostja saadab nüüd hagejale tellimuste plaani järgnevate kuude lõikes (dtl 295; ringkonnakohus märgib, et maakohus ei lisanud kostja 14.02.2022 vastuse lisasid pabertoimikusse TsMS § 56 lg 3, § 57 lg 1 alusel, seega viitab ringkonnakohus nende dokumentide asukohale digitoimikus).

59.2. Tellimuste plaanile on viidatud ka kostja 12.09.2017 e-kirjas hagejale, kust nähtub, et kostja on esitanud hagejale 2017. a septembri ja oktoobri tellimused selgitusega, et need on väiksemad, kuna soovitakse aru saada, kuidas tarned toimuvad. Samuti on kostja selgitanud, et planeeritud tellimusi kohendatakse maksimaalselt 20%, kuid jäädakse failis märgitud vahemikku. Lisatud on, et kaup peab olema värske (toodetud 12 kuu sees) (dtl 297).

Ringkonnakohus leiab, et see kirjavahetus kinnitab müügilepingulist suhet. Viimast kinnitavad ka kostja oktoobris saadetud e-kirjad, kus kostja on 10.10.2017 teinud tellimuse novembriks (dtl 302) ning 12.10.2017 Rimmeli tellimuse oktoobriks (dtl 304). Hageja esitas nende tellimuste eest kostjale arved nr 1710046 ja 1710051 (I kd, tl 55 ja 56 pöördel), mille kostja on tasunud (I kd, tl 93, 123 ja pöördel).

59.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutunud poolte müügilepinguline suhe ka novembris 2017, kuigi 09.11.–11.11.2017 hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et 09.11.2017 on hageja teinud Max Factori novembrikuise tellimuse enne kostja kinnituse saamist (dtl 306–

308). Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja võttis suure riski, kui tellis enne kostja kinnituse saamist, kuid esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud, et ta ei nõustu selle tellimusega ja selle eest tasumisega või et oleks lepingust taganenud või et müügi asemel oleks sõlmitud teistsugune kokkulepe.

60.Kuigi ka kostja nõustub, et algselt lepiti COTY toodete puhul kokku müügis, siis väidab kostja erinevalt hagejast, et 12.12.2017 – 13.12.2017 e-kirjadega muudeti omavahelist 13 2-20-19309 kokkulepet ning (tavalisest) müügist sai komisjonimüük (vt nt kostja 14.02.2022 vastus, I kd, tl 139 pöördel, apellatsioonkaebuse p 22, II kd, tl 38). Seega tuleb tuvastada, kas septembris 2017 sõlmitud COTY toodete müügikokkulepet on muudetud selliselt, et poolte suhtele tuleb müügilepingu asemel kohaldada mõnele muule lepingule kohalduvat õiguslikku regulatsiooni.

61.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asjas esitatud tõendid ei võimalda jõuda järeldusele, et poolte vahel oleks kogu vaidlusaluse aja vältel olnud muu kui müügilepinguline suhe. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult analüüsinud poolte esitatud tõendeid ning selgitanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega ega kostja käsitlusega, et COTY toodete osas läksid pooled üle komisjonimüügilepingule või muule teenustelepingule.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus selles osas järgmist.

61.1. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kuigi kostja on maakohtus viidanud ka 12.12.2017 ekirjadele, ei ole toimikus selle kuupäevaga e-kirju. 13.12.2017 e-kirjavahetusest võib aru saada, et 12.12.2017 on poolte seaduslikud esindajad asju telefonitsi arutanud, kuid selle kohta mingeid täiendavaid tõendeid ei ole. Kohus ei saa lähtuda sellest, mida pooled väidetavalt 12.12.2017 suuliselt arutasid.

61.2. Toimikus on 13.12.2017 (kell 9:19) e-kiri, milles kostja küsib hagejalt täit ülevaadet, et tellimus kokku panna. Hageja vastas (kell 10:55), et saadab failid Max Factori ja Rimmeli laoseisu kohta ning ootab kostja tellimusi täna, et saaks lattu info ette valmistada. Hageja esindaja lisas „Palun anna tagasisidet. Olen valmis kompromissiks nagu ütlesin sulle eile“.

Kostja on oma kell 22:37 vastusega edastanud tellimused Max Factori ning Rimmeli toodetele.

Kostja on e-kirjas märkinud, et paneb kokku analüüsi ja saadab hagejale eeldatava müügiplaani järgmise nädala lõpuks (dtl 324, inglise keeles 318). TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 13.12.2017 e-kiri ei anna alust järeldada, et kostja tahe oli muuta müügileping komisjonilepinguks või konsignatsioonilao lepinguks vms ning et hageja sai sellest nii aru ja nõustus. Kuna käesoleval juhul tõlgendavad pooled „ühist tahet“ erinevalt, mistõttu tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 4 – 6.

61.3. VÕS § 29 lg 4 alusel, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

61.4. Kuna käesoleval juhul on poolte vahel olnud pikaajaline koostöö, tuleb hinnata ka poolte varasemaid suhteid ja praktikat, samuti mis tähenduse on lepingupooled varem samasugustele tingimustele andnud. Kuigi kostja on nõustunud, et enne 2017. a COTY toodete projekti oli nende vahel alates 2009. a-st müügilepinguline suhe, siis on kostja välja toonud, et ka varem 14 2-20-19309 on müügisuhte raames sõlmitud hagejaga erikokkuleppeid, millega on mingis osas lepitud kokku nt konsignatsioonilaos. Kostja viitab väidetavatele kokkulepetele aastatel 2012, 2014 ja 2015 ning väidab, et on nende erikokkuleppega seoses esitatud arved tasunud alles 2019. ja 2020. a-l (14.02.2022 menetlusdokumendi p 2.1.3, I kd, tl 139). Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et pooled võivad olla ka varem sõlminud erikokkuleppeid, ei tõenda, et ka COTY toodete puhul erikokkulepe sõlmiti. Igasuguse lepingu sõlmituks lugemiseks peab VÕS § 9 lg 1 järgi olema piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe (RKTKo 19.12.2018, 2-17284, p 21). Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et 13.12.2017 e-kirjavahetus selgelt arusaadavat erikokkulepet ei sisalda. Kostja heidab ette, et maakohus ei võtnud arvesse kostja seadusliku esindaja selgitust, et erikokkulepped sõlmiti konsignatsioonilao põhimõttel (27.06.2022, ajamärge 00:14:02, I kd, tl 193 pöördel), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda need ütlused erikokkuleppe sõlmimist COTY toodete osas.

61.5. Kostja leiab, et komisjonimüügile üleminekut kinnitab kostja poolt hagejale kogu aasta müügiplaani esitamine. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas hagejale aastase müügiplaani juba 2017. a augustis ning 12.09.2017 leppisid pooled kokku, et kostja ostab kindla perioodi – 12 kuu – jooksul kokkulepitud koguse kaupa (vt eespool p-d 59.1 ja 59.2). Kui pooled leppisid ka kostja enda sõnul algselt kokku COTY toodete müügis, siis ei saa müügiplaani esitamine tõendada kokkulepet komisjonimüügis, kuna see oli esitatud juba augustis. Hageja on selgitanud, et pikaajaline kokkulepe andis kostjale võimaluse osta kaupa tavalisest soodsama hinnaga (nn mastaabisäästu põhimõttel) (II kd, tl 4, tl 48). Seega ei tõenda müügiplaani esitamine komisjonilepingu sõlmimist.

61.6. Mis puudutab maksetingimusi, siis on hageja selgitanud, et poolte koostöö alguses (2009. a) lähtuti ettemaksust, kuid koostöö sujudes hakkas hageja andma kostjale kaupa enne ettemaksu tasumist. Kuna võlgnevus kasvas 2012 – 2014 suureks, siis 2015. a-st hakati kasutama interssiarvestust (hageja seaduslik esindaja 28.04.2022, 00:54:28, I kd, tl 182 pöördel). See, et kostja oli enne COTY projekti konstantselt võlgnevuses kinnitab ka hageja 31.05.2021 menetlusdokument nõude kujunemise kohta (I kd, tl 84–87) ning võlgnevuse tabel 30.04.2021 seisuga (I kd, tl 89–95). Arvestades seda, kuivõrd palju oli kostja olnud hageja ees varem võlgnevuses, ei ole tõendatud, et al 2009 kuni COTY projekti väidetava muutmiseni teenuste lepinguks toimus pooltevaheline müügisuhe vaid ettemaksu tingimustes, kuigi esitatud arvetel selline klausel oli (vt nt I kd, tl 55–68). Nii ei vasta tõele kostja väide, et enne COTY projekti ei antud talle tooteid enne, kui ta oli tasunud, st et COTY toodete varem kätteandmine tõendab komisjonimüüki. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja arved on läbi aastate, sh ka 2017. a-l ja 2018. a-l, sisaldanud ka omandireservatsiooni klauslit (vt nt I kd, tl 55–68).

Erinevalt kostja tõlgendusest, ei tähenda omandireservatsioon aga seda, et tegemist peab olema komisjonimüügiga. Omandireservatsiooniga müük tähendab, et müügilepingu puhul on kokku lepitud eritingimuses omandi ülemineku aja kohta (VÕS § 233).

61.7. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet selle kohta, et ta maksis COTY toodete eest siis, kui kliendid talle maksid ja see tõendab komisjonimüüki (ja/või konsignatsiooniladu). Kostja e-kirjadest nähtub, et ta on regulaarselt andnud hagejale lubadusi maksta mõni (tihti ümmargune) summa konkreetseks tähtajaks, mitte lubadusi maksta mingi konkreetse arve eest pärast seda, kui kolmas isik on tasunud talle selle kauba arve eest (vt nt kostja 23.04.2018 ekiri, I kd, tl 78; kostja 30.04.2019 – 02.05.2019 e-kirjad, I kd, tl 79 ja pöördel). Kostja viitab apellatsioonkaebuses, et tema 14.02.2022 menetlusdokumendi lisaks 16 olev tabel tõendab, et COTY müügi ja tasumise kohta peeti eriarvestust (dtl 334–351). Ringkonnakohus ei nõustu, et see tabel tõendaks, et hagejale maksti siis, kui saadi sama toote eest kliendilt raha. Tabelist ei ole võimalik näha, milliste toodete müügiga on hiljem hagejale tasutud summad seostatavad.

15 2-20-19309 Seega jäävad kostja väited raha kolmandatelt isikutelt laekumiste ja hagejale seejärel tehtud maksete seose kohta paljasõnalisteks ja on tõendamata.

61.8. Mis puudutab poolte edasist käitumist, siis tõenditest nähtub, et pooled on COTY projektiga ka 2018. a edasi töötanud. 2018. a e-kirjavahetusest nähtub, et kostja poolt müümata toodete laojääk on väga suur ning püütakse ühiselt lahendust leida. Näiteks on kostja 18.09.2018 edastanud hagejale eelmise päeva kohtumise memo, kust nähtub, et: (i) kostja annab hagejale lubaduse müüa 75-80% COTY laojääkidest oktoobri 2018 lõpuks ja siis lõpetab projekti; (ii) 25% laojääkidest annavad nad Amazonile ning Globalex tasub vastavalt müügile; (iii) hageja pakib ülejäänud COTY laojäägi, mis on Hollandis, ja saadab kostjale arve; (iv) pooled ehitavad jaemüügi jaoks portfolio, mis koosneb 20 brändist, sh (a) hageja saab juurdepääsu reaalaajas müükidele ning (b) pooled jagavad kasumit 50% / 50% (dtl 386).

17.10.2018 on kostja saatnud hagejale lingi, kust peaks nähtuma reaalaja laoseis. Kostja selgitab, et „kaup asub meie laos Punane 73, Tallinn“ (dtl 389). 06.12.2018 on hageja kirjutanud kostjale, et ei saa aru kostja strateegiast/plaanidest. Hageja heidab kostjale ette, et viimane „lihtsalt hoiab nii suurt laojääki nii pikalt ja laseb sellel laos seista“ (dtl 236). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevalt välja toodud 2018. a kirjavahetusest, sh kostja 18.09.2018 ühepoolsest memost, üksnes see, et väidetavalt on 25% mingist laojäägist selline, mille puhul kostja tasub vastavalt müügile. Hageja ei ole seda kokkulepet kinnitanud, samuti ei selgu kostja koostatud „memost“, mis summast on jutt. Seega ei kinnita see e-kiri seda, et COTY toodete puhul oleks komisjonile üle mindud juba 2017. detsembris ega tõenda ka seda, kas ja millise väikese osa toodete puhul (Amazonile antav laojääk) võidi erikokkulepe sõlmida.

61.9. 2019. a kirjavahetusest nähtuvad samuti eelkõige hageja etteheited kostja viivitusele ja tegevusetusele. 28.01.2019 on hageja märkinud, et aktsepteerib iga kostja makset, kuna võlgnevus on väga suur ning kostja maksed on väga väikesed. Hageja uurib kostja makselubaduste kohta ning kostja vastab (dtl 330). Samas e-kirjas märgib hageja, et pidas kostjaga pikka kirjavahetust, enne kui kontakteerus oma parimate klientidega, kellelt palus abi laojäägi müümisel, kuna kostja ei ole midagi müünud viimase 12 kuu jooksul. Hageja rõhutab, et kostja tekitas selle probleemi ning kostja kannab kahjud, samuti, et kõik hageja arved peavad saama tasutud (dtl 330-331). Samas e-kirjas väidab kostja vastu, et hageja lubas finantseerida konsignatsiooniladu (dtl 331), st hageja kaupade hoidmist kostja laos Tallinnas (kus kaup asus).

Hageja seda kinnitanud ei ole. Hageja seaduslik esindaja selgitas 28.04.2022 istungil, et sai kostjalt laoseisu infot seetõttu, et 2018. a hakkas usaldus kaduma, sest kostja ei tasunud enam arveid. Tekkis hirm, et mis kaubast saab (01:39:35, I kd, tl 184). Seetõttu tegi hageja ettepaneku pakkuda soodushinda (02:19:40, I kd, tl 185) ning hakkas iga kuu huvi tundma, kas on õnnestunud midagi müüa, sest tahtis saada oma arved tasutud (02:21:11, I kd, tl 185 pöördel).

Hageja selgitas, et kuna temal ei olnud kaupa ega raha, siis oli tema jaoks risk suur ning ta aitas ühe Poola kliendiga, kes ostis osa kaupa (02:25:49, samas). 2019. a kirjavahetus tõendab küll seda, et hageja jälgis aktiivselt, kuidas kostjal müük edeneb, kuid see on loogiliselt põhjendatud sellega, et kostja ei olnud hageja esitatud arveid korrektselt tasunud ning samal ajal olid kosmeetikatooted aegumas.

61.10. 22.01.2020 on hageja saatnud kostjale ametliku kirja viitega, et kostja võlg hageja ees on 220 581,39 eurot. Hageja soovib saada kostja seisukohta, kuidas olukorda lahendada ning palub kostjalt maksegraafikut (dtl 255). Kostja pakkus 25.02.2020 vastuses, et nn vana võla tasub ta 60 päeva jooksul. COTY toodetega seoses viitas kostja, et pooled on 2019. a-l leppinud kokku kahju jagamises 50/50 põhimõttel. Kostja pakkus tasumist 18 kuu jooksul ja 17% intressi tasumata jäägilt (I kd, tl 71–72). 30.03.2020 täpsustas kostja, et peab „vanaks võlaks“ 36 918,06 eurot, st võlga, mis oli olemas enne COTY toodete müüki. COTY toodetega seotud 16 2-20-19309 võlana kinnitas kostja 163 704,06 euro suurust võlgnevust (dtl 260–261). 10.06.2020 kinnitas kostja, et on valmis tasuma 36 918,06 eurot ning sõlmima ülejäänud võla osas kokkuleppe, millega jagatakse kahjum 50/50 põhimõttel. Kostja oli valmis tasuma 91 493,21 eurot (182 986,43 / 2) (dtl 262–263). Kuigi kostja väiteid kahju jagamise kokkuleppe kohta tuleb analüüsida hageja kahjunõude suuruse tõendatuse hindamisel, ei tõenda need kostja väidet, et poolte vahel oli sõlmitud komisjonileping või muu teenuste osutamise leping.

61.11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hinnates pooltevahelist õigussuhet VÕS § 29 sätestatud kriteeriumite alusel, ei tõenda miski, et poolte vahel oleks sõlmitud muu kui müügileping. Hageja ja kostja koostöö on olnud tihe, kuid selles ei ole võimalik tuvastada teenustelepingu elemente. Esiteks leiab ringkonnakohus, et asjaolud ei annaks alust kohaldada agendilepingu sätteid, kuna kostja müüs kaupu enda nimel. Agendilepingu iseloomulik tunnus on püsiv lepingute sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel. Kostja ei ole hageja nimel lepinguid sõlminud ega ka vahendanud hageja ja kolmanda isiku vahel lepingute sõlmimist.

Kostja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et kui kostja müüs hagejalt ostetud kaupa, siis oli arvetel müüjaks kostja (27.06.2022, 00:47:51, I kd, tl 195 pöördel). Ka ei saa tuvastada komisjonimüügi lepingut, kuna kostja ei ole teinud hageja jaoks ja arvel tehinguid ega müünud hageja esemeid. Omandireservatsiooniga müük, kui selles oli kokku lepitud, lisab müügilepingule konkreetse tingimuse vallasasja omandi ülemineku aja kohta, mitte ei muuda õigussuhet komisjonilepinguks. Samuti, mis puudutab väidet konsignatsioonilao kokkuleppes, siis leiab ringkonnakohus, et on tõendatud, et kaubad tarniti kostja lattu Tallinnas kostja poolt.

Tunnistaja JS, kes tegeles kostja poolel tarnete ja laoga, on 22.09.2022 istungil selgitanud, et „nemad“ (st kostja) tõid need [COTY kaubad] Eestisse (00:06:28, I kd, tl 202 pöördel) ning ostja oli kostja ja kostja laost liikus kaup Venemaale (00:27:15, 00:28:12, I kd, tl 203 pöördel).

Seega oli kaup kostja laos. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hageja tarnis tooted kostja Tallinnas asuvasse lattu tingimusega, et hageja maksab lao eest. Kuigi kostja on oma 28.01.2019 e-kirjas (märkused on lisatud hageja 27.01.2019 e-kirja) ühepoolselt viidanud, et hageja lubas konsignatsiooniladu finantseerida (dtl 331), ei ole hageja sellist kokkulepet kinnitanud ning kohtule esitatud varasemas kirjavahetuses ei ole konsignatsiooniladu või finantseerimiskokkulepet mainitud. Kohus märgib, et selles e-kirjas on kostja märkused (heledama sinisega) lisatud hageja (punasega) märkustele (mis on omakorda vastuseks kostja 26.01.2019 e-kirjale, dtl 332). Seega ei saa väita, et hageja oleks ka vaikimisi kostja väidet konsignatsioonilao kokkuleppe kohta aktsepteerinud. Selles e-kirjas on viimasena kostja märkused.

62.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teisele järeldusele kui maakohus, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe ka COTY toodete projekti puhul (VÕS § 208 lg 1). (ii) Müügilepingu rikkumisel põhinev nõue 63. Järgnevalt tuleb hinnata, kas hageja nõue, mis tugineb kostjapoolsele lepingu rikkumisele, st rahalise kohustuse täitmata jätmisele (VÕS § 108 lg 1), on tõendatud. Hageja väidab, et kostja rikkumine seisneb selles, et kostja ei ole müüdud kauba eest esitatud arveid tasunud ning kostja võlg hageja ees 30.04.2021 seisuga on 170 901,34 eurot. Kostja esimene vastuväide, et ta ei pea arveid tasuma enne, kui ta on need ise maha müünud, on juba eelnevas alajaotuses ümber lükatud sellega, et sellist erikokkulepet poolte vahel tuvastatud ei ole. Lisaks väitis kostja maakohtus ja väidab apellatsioonkaebuses, et hoopis hageja rikkus lepingut, kuna müüs talle puudustega kaupa. Samuti väidab kostja, et pooled sõlmisid kahju jagamise kokkuleppe, mistõttu ei saa hageja igal juhul nõuda temalt kogu võlgu oldavat summat. Kostja on 17 2-20-19309 täpsustanud, et igal juhul saab võlgnevus puudutada vaid COTY tooteid, kuna kõik varasemad võlgnevused on tasutud.

64.Kuna hageja tugines hagiavalduses ja selle täpsustuses nõude alusena VÕS § 30 lg-le 1 ja § 204 lg-le 2, väites, et poolte vahel oli jooksev arve ning kostja andis 20.05.2020 e-kirjaga võlatunnistuse (vt I kd, tl 36 pöördel), siis märgib ringkonnakohus esiteks, et nõustub maakohtu põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6), et poolte vahel ei olnud jooksvat arvet, seega ei ole nõude alusena kohaldatav ka VÕS § 204 lg 2. Ringkonnakohus leiab, et hageja rahalist nõuet kostja vastu tuleb lahendada VÕS § 108 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

65.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja kohtumenetluses esitatud väidet, et hageja müüs talle puudustega kaupu, mida ta ei saanud planeeritud Vene turule edasi müüja.

Ringkonnakohus leiab, et need kostja vastuväited ei anna käesolevas menetluses alust jätta hagi rahuldamata. Nimelt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised eeldused (vt ka RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-156-11, p 19; RKTKo 30.09.2015, 3-2-1100-15, p 21; RKTKo 14.03.2019, 2-17-1937, p 16): - - puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg-d 1 ja 3); puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

66.Kostja väidab, et müüdud toodete puhul oli puuduseks see, et need ei vastanud 3-kuulisele n-ö värskusnõudele.

66.1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja 12.09.2017 e-kirjas, kus COTY toodete värskustingimustes on kokku lepitud, on kirjas, et „Kaup peab olema värske (toodetud 12 kuu sees)“ (dtl 297). Seega oli algne kokkulepe poolte vahel maksimaalselt 12 kuu vanuses kaubas.

66.2. Edasine pooltevaheline suhtlus toodete vanuse teemal on olnud järgmine. 07.11.2017 ekirjas teatas kostja hagejale, et on hetkel oma ostjale lubanud, et tooted ei ole vanemad kui tootmisest 3 kuud ning lisas e-kirjale foto, kus on pilt Rimmeli tootest, mis on toodetud 16.03.2017 (dtl 288-289). 15.11.2017 teatas kostja hagejale, et mõned saadetud (ja juba Moskvasse jõudnud) partiid olid 2016. a-st (dtl 313, 316). Hageja vastas, et näeb vaid ühte partiid, mis oli 2016. a-st (dtl 317, 318). 17.11.2017 on hageja korranud, et kõik kaubad on väga värsked ning kõik dokumendid olemas (dtl 327, COTY tootjatehase 31.08.2017 deklaratsioonid vt I kd, tl 164–167). Hageja selgitas 20.11.2017 e-kirjas, et 3 kuud ei ole reaalne, kuid võib-olla on võimalik leppida tootjaga kokku 4+1 kuud pakkumises (dtl 326). Kostja omakorda vastas, et tema ostja aktsepteerib juba töös olevatele tellimustele 4 kuud, edaspidi 3 kuud ning et see mõjutab u 25% Max Factori tellimustest, Rimmeli omasid vähem (dtl 326). Hageja on seejärel kinnitanud, et saadab tarnijale sellekohase kirja ja nõuab aegumistähtaega 3 kuud (dtl 325).

18 2-20-19309 66.3. Niisiis on erinevalt hageja väidetust poolte vahel siiski pärast 12-kuulise värskusnõude kokkuleppimist toimunud arutelu selle üle, kui vanu kaupu hageja võib kostjale tarnida, ning lähtutud on sellest, millised on kostja edasimüügituru (Venemaa) nõuded. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks (peale 2017. a novembris edastatud teabe, vt eelmine punkt) hagejat toodete mittesobivusest edaspidi üldse teavitanud (§ 220 lg-d 1 ja 3). Poolte õigussuhe on jätkunud ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nõudnud hagejalt lepingu kohast täitmist (st uuemate toodete saatmist) või tagastanud kauba või nõudnud hinna alandamist või kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, mis olid kostja käsutuses, kui ta leidis, et hageja müüjana on müügilepingut rikkunud ja talle puudustega kaupa müünud. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kaotab majandustegevuse raames lepingu sõlminud ostja õiguse tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, kui ta ei ole neist müüjale õigeaegselt teatanud ega kirjeldanud mittevastavust piisavalt täpselt. Seega ei saa kostja mitu aastat hiljem kohtumenetluses enam COTY toodete lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Seejuures ei ole kostja ka kohtumenetluses täpsustanud, millal müüdud ja milline kaup ei vastanud poolte kokkuleppele.

67.Edasi märgib ringkonnakohus, et kuigi kolleegium ei loe (nagu maakohuski) tõendatuks, et kostja on andnud (deklaratiivse või konstitutiivse) võlatunnistuse, kinnitavad kostja 2020. a hagejale saadetud kirjad üheselt, et kostja ei ole vaielnud vastu hageja võlaarvestusele.

67.1. Seda kinnitab esiteks kostja 25.02.2020 kiri, mis on esitatud vastuseks hageja 22.01.2020 kirjale, milles on võlgnevusena nimetatud 220 581,39 eurot (dtl 255–257, I kd, tl 70–72).

03.03.2020 on kostja selgitanud, et võlgnevus tuleks jagada kaheks: nn „vana võlg“ 36 918,06 eurot ja COTY toodetega seotud võlgnevus 163 704,06 eurot (dtl 206–261). Hageja ja kostja vahel 26.–28.05.2020 vahetatud e-kirjades tunnistab kostja võlgnevust 219 904,49, korrates, et nn „vana võlg“ on 36 918,06 (I kd, tl 76). 10.06.2020 on kostja teinud hagejale ettepaneku, et ta tasub nn vana võla kohe ning COTY toodete osas jääb oma (25.02.2020) ettepaneku juurde jagada kahju 50/50 põhimõtte alusel. 10.06.2020 seisuga pidas kostja enda võlgnevuseks 91 493,21 (koguvõlgnevus 182 986,43 / 2) (dtl 262–263).

67.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja kohtumenetluses antud selgitusega, et pooled on nendes kirjades kasutanud ebakorrektselt inglise keeles sõna „debt“, kuigi tegelikult ei olnud õiguslikus mõttes tegemist võlgnevusega, vaid pooled viitasid sellele summale, mille rahalises mahus on hageja poolt kostjale üle antud COTY projekti tooted veel müümata. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited jäävad paljasõnaliseks, kuna on juba tuvastatud, et pooled ei sõlminud ei 2017. a ega hiljem komisjonilepingut. Samuti tuleb sõna „debt“ käsitada just võlgnevusena põhjusel, et ka nn „vana võla“ puhul, mida kostja pidas enda võlaks hageja ees ja mille ta on tasunud, on inglise keeles kasutatud väljendit „old debt“ (vt dtl 260) ning samades kostja kirjades on kasutatud koguvõlgnevuse kohta „outstanding debt“ või „overdue debt“ (I kd, tl 70) ja „total debt“ (nt I kd, tl 76). Kuna pooled on läbivalt kasutanud väljendit „debt“, siis on vähetõenäoline, et erinevate asjade nimetamiseks oleks kasutatud sama terminit. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui kostja tõlgendus oleks õige (et „debt“ ei ole võlgnevus), siis ei oleks kostjal üldse hageja ees mingit võlgnevust, kuna maksmise kohustus tekiks komisjonimüügi puhul alles kauba müümise järgselt. Kui see nii oleks, siis jääb arusaamatuks, miks kostja soovis 2020. a sõlmida maksmisgraafikut ning jagada võlgnevust (kahju) hagejaga.

68.Hageja aritmeetilisele arvutusele ei ole kostja kohtumenetluses vastu vaielnud. Kostja vastuväited on olnud seotud sellega, et sellist võlgnevust üldse ei ole. Eelnevast tulenvalt saab ringkonnakohus hageja nõude hindamisel lähtuda hageja esitatud võlgnevuse aritmeetilisest arvestusest (mida on täpsustatud 30.12.2021 menetlusdokumendis, I kd, tl 117–119), nii nagu tegi ka maakohus. Lähtudes kostja apellatsioonkaebuse väidetest, peab kolleegium siiski 19 2-20-19309 hindama, kas hageja ja kostja on leppinud kokku selles, et kostja ei vastuta võlgnevuse eest terves ulatuses.

69.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud COTY toodete puhul kokku 50/50 kahju kandmises. Kostja viitab hageja ja kostja 28.08.2019 ekirjavahetusele, mis kostja väitel tõendab 50/50 kokkulepet (dtl 253–254). Hageja on sellega seoses selgitanud, et kirjavahetuses peeti silmas konkreetset Euro Prekyba tehingut, mille osas kokkulepet ei saavutatud, kuid hiljem tehti hoopis 14345,20 euro ulatuses kreeditarve (dtl 190, I kd, I kd, tl 126 p). Ringkonnakohus tuvastab, et kõnealune e-kirjavahetus hageja poolt puudutab hindade alandamist Euro Prekyba tehingu puhul. Ka kostja ise viitab samas kirjavahetuses, et nemad nõustusid „antud tehingu puhul“ kahjumit jaotama 50/50 ning vaidleb vastu hageja esitatud muudele tingimustele. Hageja vastust sellele pakkumisele ei ole, seega ei saa lugeda tõendatuks, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele kahju jagamises. Ühtegi muud poolte vahel sõlmitud 50/50 kahjumi jaotamise kokkulepet esitatud tõendite põhjal tuvastada võimalik ei ole. 2020. a kostja sellekohaseid ettepanekuid hageja aktsepteerinud ei ole.

70.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tugines hagi rahuldades õigesti müügilepingu regulatsioonile ning tuvastas kostja võlgnevuse hageja ees, mille väljanõudmiseks on hagejal õiguslik alus (VÕS § 208, § 108). Maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 71. Maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata.

72.Samuti jäävad kostja kanda ringkonnakohtus kantud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1). menetluskulud, kuna 73. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 20

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.