2-23-100221/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2023, Tartu Tsiviilasja nr 2-23-100221 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi E. K. vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind 1497 eurot 30 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (rk 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja A. V. (e-post XXX) Kostja: E. K. (ik XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) kirjalik menetlus, lihtmenetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Mõista E. K. OK Incure OÜ kasuks välja 1075 eurot 84 senti.

3.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 90 euro 26 sendi, intressi 192 euro 66 sendi, viivise 93 euro 54 sendi ja sissenõudmiskulude 45 euro osas.

4.Jätta menetluskulud 71,85% ulatuses E. K. kanda ja 28,15% ulatuses OK Incure OÜ.

5.Rahuldada OK Incure kindlaksmääramiseks.

OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse 6. Mõista E. K.-lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 201 eurot 18 senti.

7.Mõista E. K.-lt OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (201 eurot 18 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata 1 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. K. (kostja) vastu 1470 euro 68 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 6. märtsil 2023 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1166 eurot 10 senti, intressi 192 eurot 66 senti, viivise 93 eurot 54 senti ja sissenõudmiskulud 45 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 8. märtsil 2022 laenulepingu nr 2102173436 laenusummaga 1102 eurot 10 senti. Laenusumma 1030 eurot kanti kostja arvelduskontole. Kostja tagasimakseid teinud ei ole.

Hageja lähtub nõude esitamisel 16. juunil 2022 krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud refinantseerimislepingust nr 2102207183. Refinantseerimislepingus lepiti kokku laenusummas 1172 eurot 96 senti (mis koosneb refinantseeritava lepingu nr 2102173436 põhiosa jäägist 1102 eurot 10 senti, meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot ja lepingutasust 55 eurot 86 senti), intressimääras 26,17%, viivisemääras 24% (päevamäär 0,067%) ja krediidi kulukuse määras 29,99%. Väljamakseta refinantseerimislepingu sõlmimisel kostjalt täiendavalt andmeid ei küsitud. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 33,91 eurot) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, mistõttu edastas krediidiandja kostjale teatised võla kohta. Kuna kostja võlga ei tasunud, edastas krediidiandja kostjale 20. oktoobril 2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla likvideerimiseks ja kokkuleppe saavutamiseks, hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja ei likvideerinud võlga hiljemalt 3. novembriks 2022 ja oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja 2 lepingu 4. novembril 2022 üles ja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest hagejale.

3.Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 14. märtsi 2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kohtul on õigus rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja jätab tähtaegselt vastamata. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Dokumendid on loetud kättetoimetatuks 14. mail 2023.

4.Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud (tähtaeg möödus 29. mail 2023).

5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

6.Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel üksnes 16. juunil 2022 sõlmitud refinantseerimiselepingust nr 2102207183.

Vaidlust ei ole selles, et lepinguga seoses tegutses krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Seega on hageja nõude aluseks olev leping tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes lepingujärgsed maksed nõuetekohaselt tasumata. Krediidiandja andis 20. oktoobril 2022 kostjale tähtaja võla tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kuna kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja 4. novembril 2022 kostjale lepingu üles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus leping üles öelda ning leping on kehtivalt üles öeldud. Krediidiandja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest hagejale. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võla tasumist.

7.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula punkt 26).

8.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Kohus selgitas hagejale 17. veebruari 2023 määruses mh seda, et kui hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis tuleb hagejal välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, 3 et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus märkis ka, et hagejal tuleb mh välja tuua, kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust.

Hageja tõi välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud 8. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingu kohta. Hageja märkis, et kuna lepingu nr 2102207183 puhul oli tegemist väljamakseta refinantseerimislepinguga, ei olnud see takistuseks lepingu sõlmimisel ning täiendavalt andmeid ei küsitud, lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 33 eurot 91 senti) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Kohus leiab, et tegemist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse VÕS § 22. peatüki 2. jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Seega tuli krediidiandjal ka 16. juuni 2022 lepingu puhul järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandades vajaliku teabe ja hinnates kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS §-le 4034. Hageja on märkinud, et kostja ei teinud ühtegi tagasimakset refinantseerimislepingu aluseks olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. See asjaolu oleks krediidiandjat pidanud muutma eriti tähelepanelikuks refinantseerimislepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Arusaamatu on ka, mil viisil sai krediidiandja ilma täiendavaid andmeid kogumata jõuda järeldusele, et kostjale on jõukohane refinantseerimislepingust tulenev igakuine makse 33 eurot 91 senti, kui eelneva tarbijakrediidilepingujärgne igakuine makse oli 41 eurot 44 senti ja kostja ei olnud ühtegi osamakset teha suutnud.

9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).

10.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%.

Seega on hageja refinantseerimislepingust tulenev intressinõue 192 eurot 66 senti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja hagejale põhivõlas sisalduvat lepingutasu 55 eurot 86 senti. Hagiavalduse kohast põhivõlga 1166 eurot 10 senti tuleb eelnevast tulenevalt vähendada ja põhivõlaks lugeda 1110 eurot 24 senti.

11.Hagiavaldusest nähtuvalt tegi kostja refinantseerimislepingu graafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 34 eurot 40 senti, millest põhiosa katteks arvestati 6 eurot 86 senti, intressi katteks 25 eurot 58 senti, refinantseeritava laenu intresside katteks 1 euro 57 senti ja refinantseeritava laenu viivise katteks 39 senti. Kuna kostja ei võlgne vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlast 1075 eurot 84 senti (1110,24-34,40).

12.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut 4 tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta rahuldamata.

13.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 45 eurot, lähtudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 ja §-st 115.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmises punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja on viidanud ka VÕS §-le 115, kuid ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust tõendanud. Hageja on viidanud meeldetuletuskirjade saatmisele, kuid kohtule ei nähtu, kuidas on e-kirjade saatmisest tekkinud kahju ja kui suur see on. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. V., I. K., V. K., M. K., K S.. Tallinn 2016, lk 580, 581; VÕS I).

Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

14.Kohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele ja eespool väljatoodud põhjendustele, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1075 eurot 84 senti.

15.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 1497 eurot 30 senti. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, summas 1075 eurot 84 senti, seega rahuldab kohus hagi 71,85% ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 71,85% ulatuses kostja kanda ja 28,15% ulatuses hageja kanda.

15.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro väljamõistmiseks.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 201 eurot 18 senti (71,85% 280-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

16.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.