2-23-100221/17
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2023, Tartu Tsiviilasja nr 2-23-100221 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi E. K. vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind 1497 eurot 30 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (rk 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja A. V. (e-post XXX) Kostja: E. K. (ik XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) kirjalik menetlus, lihtmenetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse 6. Mõista E. K.-lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 201 eurot 18 senti.
Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel.
EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata 1 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.
Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. K. (kostja) vastu 1470 euro 68 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 8. märtsil 2022 laenulepingu nr 2102173436 laenusummaga 1102 eurot 10 senti. Laenusumma 1030 eurot kanti kostja arvelduskontole. Kostja tagasimakseid teinud ei ole.
Hageja lähtub nõude esitamisel 16. juunil 2022 krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud refinantseerimislepingust nr 2102207183. Refinantseerimislepingus lepiti kokku laenusummas 1172 eurot 96 senti (mis koosneb refinantseeritava lepingu nr 2102173436 põhiosa jäägist 1102 eurot 10 senti, meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot ja lepingutasust 55 eurot 86 senti), intressimääras 26,17%, viivisemääras 24% (päevamäär 0,067%) ja krediidi kulukuse määras 29,99%. Väljamakseta refinantseerimislepingu sõlmimisel kostjalt täiendavalt andmeid ei küsitud. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 33,91 eurot) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.
Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, mistõttu edastas krediidiandja kostjale teatised võla kohta. Kuna kostja võlga ei tasunud, edastas krediidiandja kostjale 20. oktoobril 2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla likvideerimiseks ja kokkuleppe saavutamiseks, hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja ei likvideerinud võlga hiljemalt 3. novembriks 2022 ja oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja 2 lepingu 4. novembril 2022 üles ja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest hagejale.
Dokumendid on loetud kättetoimetatuks 14. mail 2023.
Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
Vaidlust ei ole selles, et lepinguga seoses tegutses krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Seega on hageja nõude aluseks olev leping tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses.
Vaidlust ei ole ka selles, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes lepingujärgsed maksed nõuetekohaselt tasumata. Krediidiandja andis 20. oktoobril 2022 kostjale tähtaja võla tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kuna kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja 4. novembril 2022 kostjale lepingu üles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus leping üles öelda ning leping on kehtivalt üles öeldud. Krediidiandja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest hagejale. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võla tasumist.
Kohus selgitas hagejale 17. veebruari 2023 määruses mh seda, et kui hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis tuleb hagejal välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, 3 et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus märkis ka, et hagejal tuleb mh välja tuua, kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust.
Hageja tõi välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud 8. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingu kohta. Hageja märkis, et kuna lepingu nr 2102207183 puhul oli tegemist väljamakseta refinantseerimislepinguga, ei olnud see takistuseks lepingu sõlmimisel ning täiendavalt andmeid ei küsitud, lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 33 eurot 91 senti) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.
Kohus leiab, et tegemist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse VÕS § 22. peatüki 2. jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Seega tuli krediidiandjal ka 16. juuni 2022 lepingu puhul järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandades vajaliku teabe ja hinnates kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS §-le 4034. Hageja on märkinud, et kostja ei teinud ühtegi tagasimakset refinantseerimislepingu aluseks olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. See asjaolu oleks krediidiandjat pidanud muutma eriti tähelepanelikuks refinantseerimislepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Arusaamatu on ka, mil viisil sai krediidiandja ilma täiendavaid andmeid kogumata jõuda järeldusele, et kostjale on jõukohane refinantseerimislepingust tulenev igakuine makse 33 eurot 91 senti, kui eelneva tarbijakrediidilepingujärgne igakuine makse oli 41 eurot 44 senti ja kostja ei olnud ühtegi osamakset teha suutnud.
Seega on hageja refinantseerimislepingust tulenev intressinõue 192 eurot 66 senti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja hagejale põhivõlas sisalduvat lepingutasu 55 eurot 86 senti. Hagiavalduse kohast põhivõlga 1166 eurot 10 senti tuleb eelnevast tulenevalt vähendada ja põhivõlaks lugeda 1110 eurot 24 senti.
Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmises punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja on viidanud ka VÕS §-le 115, kuid ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust tõendanud. Hageja on viidanud meeldetuletuskirjade saatmisele, kuid kohtule ei nähtu, kuidas on e-kirjade saatmisest tekkinud kahju ja kui suur see on. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. V., I. K., V. K., M. K., K S.. Tallinn 2016, lk 580, 581; VÕS I).
Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.
Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 201 eurot 18 senti (71,85% 280-st).
Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.