← Eesti

2-23-10544/8

Obsah (4)§ 368§ 231§ 238§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1

) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on tõendanud, et tarbijavaidluste komisjoni 23.06.2023 otsusega asjas nr 19-1/23-04878-010 on rahuldatud kostja avaldus hageja vastu ning kohustatud kauplejat tasuma kindlustushüvitis 1063 eurot (dtl-d 63-66). Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 60 lg 4 sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kaupleja kantakse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja, kui ta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Hagejal on õiguslik huvi vältida enda kandmist kauplejate nimekirja, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Hageja nime avalikustamine negatiivses kontekstis võib mõjutada hageja kui ettevõtja usaldusväärsust ning mõjuda selliselt negatiivselt ettevõtja majandustulemustele. Korraliku ettevõtja hoolsusega ettevõtja võtab kasutusele seaduses sätestatud abinõud, et vältida ettevõtja nime avalikustamise negatiivses kontekstis. TKS § 60 lg 2 ei sätesta, millise nõudega on võimalik komisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Komisjon tuvastas, et kostjal võlausaldajana on hageja kui võlgniku vastu kahjuhüvitise maksmise nõue. Kuivõrd hageja on võlgnik, on kohane vahend komisjoni otsuse vaidlustamiseks esitada tuvastushagi, milles palutakse komisjoni tuvastatud võlasuhte puudumine tuvastada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal on tuvastushuvi

§ 368lg 1 mõistes.

  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 03.03.2023 kell 12:56 reisikindlustuse lepingu, mille poliisi number oli xxx ning periood 13.03.2023 kuni 29.03.2023 ja mille eritingimuseks oli reisitõrkekindlustuse algus alates 06.03.2023 12:
  2. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kindlustuslepingu tingimuste sisu on tõendatud kindlustuspoliisi dokumendiga (dtl-d 69-72). Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustusleping sõlmiti tüüptingimustel, mida hageja kasutas kostja suhtes. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kindlustulepingule kohalduvate tüüptingimuste sisu on tõendatud AS LHV Kindlustus reisikindlustuse tingimustega 01.11.2021 (dtl-d 73-95). 6. Kostja põhjendab kindlustushüvitise nõuet hageja vastu faktiväidetega, mille kohaselt pidi kostja 13.03.2023 reisile xxx, perearst diagnoosis 10.03.2023 kostjal hingamisteede põletiku, kostja jättis reisi haiguse tõttu ära ning esitas hagejale 10.03.2023 kahjuteate. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

7. Kohus leiab, et kindlustuspoliisi ja sellele kohalduvate tüüptingimuste sisust nähtuvalt on pooled sõlminud kindlustuslepingu, mis vastab kahjukindlustuslepingu tunnustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ärajäänud reis, mille põhjuseks oli 10.03.2023 perearsti poolt diagnoositud hingamisteede põletikku haigestumine, on poolte kokkulepitud kindlustusjuhtum võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 lg 1 mõistes. 4

(7)Reisikindlustuse tingimuste punkt 1.1 sisaldab järgmist tingimust: „1.
  1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku ärajäänud reis, kui selle põhjus on: kindlustatud isiku ootamatu haigestumine, raske kehavigastus või surm“ (dtl 77). Reisikindlustuse tingimuste punkt 1.16 sisaldab järgmist tingimust: „1.
  2. LHV ei hüvita reisitõrke kahjujuhtumiga seotud kulusid juhul, kui reisitõrke põhjustas(id): terviseseisund või selle muutus (sealhulgas ärevushäire, depressioon või muu psüühikahäire), mis ei ole seotud ootamatu haigestumisega“ (dtl 79). Hageja on seisukohal, et ootamatu haigestumine on reisikindlustuse tingimuste punkti 1.1 kohaselt selline haigestumine, mille sümptomid tekivad pärast reistõrke kindlustuse jõustumist, st kindlustusperioodi jooksul. Kostja vastusest nähtuvalt peab kostja ootamatuks haigestumiseks sellist haigestumist, mis on meditsiiniliselt tuvastatud pärast reistõrke kindlustuse jõustumist, st kindlustusperioodi jooksul. Kohus on seisukohal, et pooled vaidlevad selle üle, mida tähendab „haigestumine“ reisikindlustuse tingimuste p-de 1.1 ja 1.16 mõistes. Samuti vaidlevad pooled selle üle, mida tähendab „ootamatu haigestumine“ reisikindlustuse tingimuste p-de 1.1 ja 1.16 mõistes. Kohtu hinnangul ei sisalda reisikindlustuse tingimused mõistete „haigestumine“ ja „ootamatu haigestumine“ definitsioone. Reisikindlustuse tingimused ei sisalda tüüptingimust, mis näeb ette eeldused, mille esinemisel loetakse kindlustatud isik haigestunuks ning millal loetakse haigestumine ootamatult toimunuks. Eeltoodut arvestades tuleb tüüptingimusi tõlgendada.
  3. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus hindab esmalt, kuidas mõistab kostjaga sarnane isik samadel asjaoludel mõistet „haigestumine“. Kostja oli isikukoodist nähtuvalt lepingu sõlmimise ajal 33 aastat vana. Kostja on tõendanud, et ta on omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi (dtl 156), mistõttu kohus eeldab kostjal meditsiinialaste eriteadmiste puudumist. Kostjal on töökogemus alates
  4. aastast ning ta on sõlminud korduvalt reisikindlustuslepinguid ning käinud lennureisidel (dtl-d 157-186). Seetõttu tuleb eeldada, et kostja ei olnud lepingu sõlmimisel kogenematu. Ambulatoorse epikriisi nr 627093 kohaselt pöördus kostja pereõe vastuvõtule 07.03.2023 (dtl 98). Epikriisi on märgitud järgmise sisuga anamnees: „Olen üle nädala olnud väikses palavikus (37,2), öösiti on köhahood ja higistan (ärkan läbimärjana), päeval on jõuetu olla“ (dtl 99). Ambulatoorse epikriisi nr 627505 kohaselt pöördus kostja perearsti vastuvõtule 10.03.2023 (dtl 100). Epikriisi on märgitud järgmise sisuga anamnees: „Haigestus nädal tagasi respiratoorse haiguse sümptomitega: nohu, kurguvalu, köha. Subfebriliteet 37,2-37,
  5. On ravinud nädala jooksul koduste vahenditega (soe tee, toidulisandid)“ (dtl-s 100-101). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on epikriisidesse märgitud andmed ebaõigesti. Kohtul ei ole asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates alust kahelda epikriiside usaldusväärsuses. Kohus leiab, et epikriisiga nr 627093 on tõendatud järgmised asjaolud: kostjal olid vähemalt 28.02.2023 seisuga (st nädal enne pereõe poole pöördumist) väike palavik, öised köhahood ja öine higistamine (dtl 99). Kohus leiab, et epikriisiga nr 627505 on tõendatud järgmised asjaolud: kostjal olid vähemalt 03.03.2023 seisuga (st nädal enne perearsti poole pöördumist) nohu, kurguvalu, köha (dtl-d 100-101). Kohtu hinnangul on kostjaga sarnane mõistlik isik 30ndates eluaastates kõrgharidusega meditsiinilisi eriteadmisi mitteomav inimene, kes ei ole lepingu sõlmimisel kogenematu. Kohus võtab tõlgendamisel aluseks, et kostjaga sarnasel mõistlikul isikul olid enne kindlustuslepingu sõlmimist olnud vähemalt kolm päeva väike palavik, öised köhahood ja öine higistamine ning kindlustuslepingu sõlmimise ajal 03.03.2023 nohu, kurguvalu ja köha, mille tõttu isik pöördus pärast kindlustuslepingu sõlmimist meditsiinialaseid eriteadmisi omava isiku poole. Kohus leiab, et haigestumine on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis esineb sõltumata sellest, kas meditsiinialaseid eriteadmisi omav isik on selle diagnoosinud või mitte. Kohtu hinnangul on xxx xxx eluaastates mõistlik inimene üldjuhul võimeline enda haigestumisest aru saama 5
(7)ilma eriteadmisi omamata, kui haigestumisega kaasneb inimese kehalise heaolu oluline häiritus, nt tavalisest suurem öine higistamine, köha, jõuetus, palavik, kurguvalu, sekreedi väljavool ninast (nohu). Enda haigestumise tajumine ongi peamiseks ajendiks, miks inimesed pöörduvad arsti poole, kes seejärel haiguse diagnoosib. Arsti poole pöördumine kinnitab üldjuhul seda, et esines häiritus inimese kehalises või vaimses heaolus. Meditsiinilisi eriteadmisi omava isiku poolt haiguse diagnoosimine kinnitab olemasolevat objektiivset asjaolu, mitte ei loo seda. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades mõistab kostjaga sarnane mõistlik isik enda kehalise heaolu häiritust, mis väljendub väikses palavikus, õisetes köhahoogudes, öises higistamises, nohus ja kurguvalus haigestumisena ilma, et haigestumist oleks diagnoosinud meditsiinilisi eriteadmisi omav isik.
  1. Kohus hindab, et kuidas mõistab kostjaga sarnane isik samadel asjaoludel mõistet „ootamatu haigestumine“. Kohtu hinnangul tuleb mõiste tõlgendamisel arvestada, et reisitõrkeks on üksnes selline haigestumine, mis toob kaasa reisi ärajäämise. Kui inimese haigestumisel on vastunäidustatud reisimine (nt lendamine), on tegemist reisimise takistusega. Kohtu hinnangul oli kostja haigestumine enne kindlustuslepingu sõlmimist kerge, sest kostja kehaline heaolu ei olnud olulisel määral häiritud. Kostjaga sarnane mõistlik isik ei pea kergel haigestumisel suutma hinnata, kas tema haigestumine takistab tal reisida. Kui inimene on kergelt haigestunud, on selleks üldjuhul vajalikud meditsiinilised eriteadmised, et hinnata, kas reisimine (nt lendamine, autosõit, laevasõit) on haigestumise tõttu vastunäidustatud. Eeltoodut arvestades tuleb tingimusi mõistlikult tõlgendades tingimustest aru saada selliselt, et ootamatuks haigestumiseks tuleb lugeda inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisundi muutumine pärast kindlustuskaitse algust sellise määral, et reisimine on vastunäidustatud ning vastunäidustatus peab olema meditsiinilisi eriteadmisi kasutades välja selgitatud. Ambulatoorse epikriisi nr 627505 kohaselt leidis perearst 10.03.2023, et kostja lennureis on vastunäidustatud terviseseisundi tõttu (dtl 101). Kohtu hinnangul sai kostja 10.03.2023 esmakordselt teada oma kehalise heaolu häirituse seisundi muutumisest sellisel määral, et reisimine on vastunäidustatud. Kohus arvestab sellega, et 07.03.2023 meditsiiniteenuse osutaja poole pöördumisel sellist takistust ei tuvastatud. Reisitõrkekindlustuse kindlustuskaitse algas 06.03.2023 12:
  2. Eeltoodut arvestades on reisi ärajäämise põhjustanud terviseseisundi muutus toimunud pärast kindlustuskaitse algust ning tegemist oli kindlustusjuhtumiga.
  3. Kohtu hinnangul on kindlustusvõtja haigestumine enne kindlustuslepingu sõlmimiseks selline asjaolu, millest teadasaamiseks on kindlustusandjal äratuntav oluline huvi, sest haigestumisest teadmisel on mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud) (VÕS § 440 lg 1). Kohus leiab, et kostja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel hagejat enda haigestumisest teavitanud, mis oleks andnud hagejale võimaluse kaaluda, kas sõlmida kostjaga kindlustusleping või kas teha seda kokkulepitud tingimustel. Hageja ei ole tuginenud lepingust taganemisele VÕS § 441 lg 1 alusel, mistõttu ei anna kostja poolt andmete hagejale esitamata jätmine hagejale õigust keelduda kindlustushüvitise tasumisest.
  4. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja haigestumine oli kokkulepitud kindlustusjuhtumiks, st ootamatuks haigestumiseks, mis toimus pärast kindlustuskaitse algust. Poliisist nähtuvalt oli reisitõrkekindlustuse kindlustussummaks 1500 eurot (dtl 69). Reisikindlustuse tingimuste p 1.2 kohaselt hüvitab reisi ärajäämise korral LHV reisitõrkekindlustuse kindlustussumma ulatuses järgmised kulud: kasutamata teenuste kulud, mille eest on tasutud, kuid mida teenuseosutaja ei tagasta, sealhulgas sõidu- ja majutuskulu, kontserdipiletid ning rendiauto kulu (dtl 78). Kostja on põhjendanud enda kahjuhüvitise nõuet hageja vastu sellega, et talle on ette tasutud sõidukuludena tekkinud kahju 1068 eurot, millest 1028 eurot on lennupiletite maksumus suunal xxx ning lennupileti maksumus 40 eurot suunal xxx (dtl 97). Hageja ei ole vaidlustanud kostja lennupiletite maksumust. 6
(7)Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal on kohustus tasuda kostjale kindlustushüvitist ulatuses vähemalt 1063 eurot. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja hagiavalduse kostja vastu nõudes tuvastada, et hagejal puudub kostja ees 03.03.2023 kindlustuslepingust (reisikindlustuspoliis xxx, väljastatud / issued 03.03.2023 12:56) tulenev kohustus tasuda 1063 eurot. 12. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 13.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 14. Kostja on menetluses osalenud isiklikult. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostjale menetluskulude tekkimist. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.