2- 14-23161/207, p 17.2). Lisaks viitas maakohus asjakohaselt, et kuigi juurdepääsu määramisel ei ole ainumäärav, et pikaajaliselt on juurdepääs toimunud konkreetse kinnisasja kaudu, tuleb selle asjaoluga poolte huvide kaalumisel arvestada (RKTKm 03.06.2020, 3- 2- 1- 48-10, p 27). Nimetatut tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel arvestada.
\nJuurdepääsu tingimuste määramisel tuleb koormatud kinnisasjade omanike huve kaaludes mh arvestada juurdepääsutee kasutamise intensiivsust (RKTKm 04.03.2020, 2-17-12857/119, p 17.2). Seejuures on Riigikohus selgitanud, et kohtud peavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg‑st 2 tuleneva hea usu põhimõtte kohaselt arvestama, et juurdepääs kuni 30 tonni kaaluvate sõidukitega on AÕS § 156 lg 1 alusel võimalik määrata üksnes juhul, kui see ei kahjusta koormatavat kinnisasja. Kohus ei saa juurdepääsu määrata nii, et selle tulemuseks on kahju tekkimine koormatava kinnisasja omanikule või kolmandatele isikutele (RKTKm 09.07.2017, 3-2-1-31-17, p 12).
\nRingkonnakohtu hinnangul tuleb asja uuel lahendamisel maakohtul selgitada välja olulised asjaolud mh juurdepääsu ajalise ja raskeveokitega (sõidukitega) läbimise piiramise ja selle mõjude ning erinevate juurdepääsuteede liikluskoormuse ja läbipääsetavuse (st, kas sõidukid mahuvad manööverdama) osas. Maakohtul tuleb võimaldada menetlusosalistel nimetatu puhul seisukohti avaldada. Olukorras, kus koormatud või õigustatud kinnisasjade omanikud (tööstusettevõtted) tegelevad oma kinnistutel majandus- ja kutsetegevusega, on juurdepääsu ja selle tingimuste (mh piirangute) määramisel tähtis koormatud või õigustatud kinnisasjade 34 2-14-55070 omanike majandustegevuse spetsiifika. Asja lahendamisel on oluline ka see, kui juurdepääsu määramise korral kulgeks juurdepääsutee vahetult korterelamu sissepääsude eest. Maakohtul tuleb erinevate juurdepääsuteede kontekstis olulisi asjaolusid arvestades ning menetlusosaliste huve kaaludes määrata avaldajate kinnistute kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja selle tingimused (mh piirangud). Samuti on oluline, et juurdepääsu määramisel oleks tagatud õigustatud kinnistute puhul juurdepääs ka vajalike teenuste osutajatele (nt prügivedu).
\nRingkonnakohus märgib lisaks, et päästeamet võib valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks (päästeseaduse § 132 lg 2). Seega on päästeametil õigus kasutada ka teid, üle mille ei ole juurdepääsu määratud.
\nII 42. Kuigi eespool märgitud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, selgitab ringkonnakohus juurdepääsu kasutamise eest juurdepääsutasu määramise kohta järgmist.
\nViidatud Riigikohtu seisukohast ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul, et olukorras, kus kohus on enne viidatud Riigikohtu seisukoha muutust (st ajal, mil Riigikohtu praktika järgi oli võimalik, et juurdepääsutasu ja juurdepääsu määramise küsimustes jõustus kohtulahend erineval ajal) juurdepääsu esialgse õiguskaitse korras talumise kohustuse jõustunud lahendiga kindlaks määranud, ei saa kohus avaldajatelt, kelle kasuks esialgse õiguskaitse korras juurdepääs määrati, koormatud kinnisasja omanike kasuks juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse kohaldamise perioodi eest välja mõista. Riigikohus on selgitanud, et kindlaks määratavat talumistasu on juurdepääsuteed taluma kohustatud isikul õigus saada ka aja eest, mil juurdepääsuteed kasutatakse esialgse õiguskaitse korras (RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-27-17, p 18). Riigikohus on küll märkinud, et juurdepääsutasu maksmise kohustus tekib alates seda kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest ning seda ei saa kohustada tasuma tagasiulatuvalt, kuid viidatud asjas oli kohus esialgse õiguskaitse korras kohustanud avaldajat koormatava kinnistu omanikule juurdepääsutasu maksma (RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098/271, p 17.3).
\nEelnevast tulenevalt saab Riigikohtu viidatud seisukohast ringkonnakohtu arvates järeldada, et koormatava kinnisasja omanik ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise perioodi eest nõuda esialgse õiguskaitse korras välja mõistetud juurdepääsutasule lisaks lõpplahendis määratud juurdepääsutasu.
\nEelnevast tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel mh lahendada küsimus, kas Maleva 2h korteriomanike kasuks tuleb avaldajatelt, kelle kasuks maakohus 01.08.2014. a määrustega esialgset õiguskaitset kohaldas, välja mõista juurdepääsutasu esialgse õiguskaitse kohaldamise perioodi eest, mida ringkonnakohtu praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise perioodi juurdepääsutasu osas tehtud määrus ei kata.
\n35 2-14-55070 44. Juurdepääsutasu suuruse määramisel tuleb arvestada mh järgmist.
\n44.1. Juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused (RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416/41, p 15.4;
\nRKTKm 13.12.2023, 2-18-12098/271, p 13; RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997/98, p 17).
\nJuurdepääsutasu suuruse määramisel tuleb arvestada juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid (RKTKm 01.06.2022, 2- 19-20416/41, p-d 15.3).
\n44.2. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (juhul, kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) ning omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele sõltumata asjaolust, kas juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltuvatest asjaoludest või temast sõltumatutest asjaoludest (RKTKm 01.06.2022, 2- 19-20416/41, p-d 15.3; RTKTm 20.12.2023, 2- 19- 6901/280, p 14; RKTKm 03.10.2018, 2- 16-3663/95, p 18; RKTKm 20.03.2019, 2-16-7011/114, p 12; RKTKm 06.06.2023, 2- 21- 4128/88, p 12; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 15). Minimaalne hüvitis, mida õigustatud kinnisasja omanik peaks maatüki kasutamise eest koormatud maatüki omanikule maksma, ei või olla väiksem kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus (RKTKm 01.06.2022, 2- 19-20416/41, p-d 15.3). Kohus ei saa välja mõista üksnes tasu, mis vastab hüvitisele omandiõiguse riive eest (hüvitis kasutuseelise alusel), ning lugeda sellega määratuks ka hüvitis juurdepääsutee korrashoiu kulude eest (v. a juhul, kui tuvastatud asjaoludel neid kulusid ei tekkinud; RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997/98, p 17).
\n44.3. Koormatud kinnisasja omanikule tuleb maksta hüvitist juurdepääsutee talumise kohustusega kaasneva omandiõiguse riive eest ka juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, samuti juhul, kui koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663/95, p 18). Juurdepääsutasu hulka arvestatava kasutuseelise hüvitamise eesmärk on tagada kinnisasja omanikule samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust. Juurdepääsutasu indekseerimine tarbijahinnaindeksiga ei ole põhjendatud (RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416/41, p-d 15.3). Seejuures tuleb AÕS § 156 lg 1 järgi omandiõiguse riive hüvitada kasutuseelise alusel ning hüvitist määrates ei saa lähtuda juurdepääsutee alla jääva maatüki turuväärtusest (RTKTm 20.12.2023, 2- 19- 6901/280, p 15;
\nRKTKm 03.10.2018, 2-16-3663/95, p-d 18-19; RKTKm 16.06.2016, 3- 2-1-180-15, p- d 37– 39).
\n36 2-14-55070 44.4. Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et kui isik, kelle kinnisasi soovitakse juurdepääsuga koormata, on menetluses tuginenud sellele, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui terviku väärtus, ja ta taotleb juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist, tuleb kohtul välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk koormatistest vaba ja koormatud kinnisasja väärtuse vahe).
\nKui kohus tuvastab, et juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega koormatava kinnisasja kui terviku väärtus väheneb, tuleb juurdepääsutasu määrata selliselt, et juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised maksed suurendaksid kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele. Selleks tuleb leida juurdepääsutee tasu suurus, millest lähtuva rahavoo nüüdisväärtus vastaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemisele ehk koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahele. Kui kohus ei ole määranud juurdepääsutee talumise kohustust tähtajalisena, tuleb talumistasu leidmisel eeldada, et tasu makstakse tähtajatult (perpetuiteedi põhimõtte alusel).
\nSeega tuleb iga-aastase juurdepääsutasu makse suurus määrata perpetuiteedi alusel koormatava kinnisasja väärtuse vähenemise (rahavoo nüüdisväärtuse) ja diskontomäära korrutisena. Seda saab väljendada järgmise valemina: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär.
\nDiskontomäärana tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev (RTKTm 20.12.2023, 2- 19- 6901/280, p 14; RKTKm 01.06.2022, 2- 19- 20416/41, p- d 15.5 ja 15.6; RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098/271, p 14; RKTKm 06.06.2023, 2- 21- 4128/88, p 12; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 15). Nimetatud diskontomäär koosneb VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgi kahest komponendist - VÕS § 94 lg 1 järgsest intressimäärast, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär on aga ajas, iga poole aasta tagant muutuda võiv suurus. See on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavad määrad avaldab ka Eesti Pank oma kodulehel. Kui juurdepääsutasu määratakse eelviidatud perpetuiteedi põhimõttel tähtajatuna, tuleb arvesse võtta ka VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgse intressimäära (diskontomäär) võimalikku muutumist. Kuna diskontomäära muutumine mõjutab ka iga-aastase juurdepääsutasu suurust, ei saa juurdepääsutasu üldjuhul välja mõista kindla rahasummana, vaid indekseeritavana.
\nJuurdepääsutasu suuruse leidmiseks tuleb seega korrutada kinnisasja väärtuse vähenemine diskontomääraga, mis kehtib iga-aastase juurdepääsumakse tasumise tähtaja seisuga. (RKTKm 20.12.2023, 2- 19- 6901/280, p 14; RKTKm 13.12.2023, 2- 18- 12098/272, p 17).
\nKui juurdepääsutasu määratakse kindlaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist arvesse võttes, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest (RTKTm 20.12.2023, 2- 19- 6901/280, p 14; RKTKm 01.06.2022, 2- 19-20416/41, p-d 15.5 ja 15.6; RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098/271, p 14;
\nRKTKm 06.06.2023, 2-21-4128/88, p 12; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 15).
\nSeejuures on maakohus ekslikult jätnud tähelepanuta, et Maleva 2h korteriomanike märgitud summa puhul on lähtutud eeldusest, et juurdepääsutee ala suurus on 630 m2 (vt Maleva 2h korteriomanike 02.01.2017. a menetlusdokument). Nimetatu on vastuolus maakohtu tuvastatuga, et juurdepääsutee alla jääva ala suurus on 400 m2.
\nMaakohus tuvastas 07.12.2020. a ekspertiisi alusel, et hinnatava juurdepääsutee puhul ei kavandata kinnistu äralõiget ega selle võõrandamist, sest juurdepääsuteed kasutavad ja vajavad juurdepääsuks ka Maleva 2h korterelamu elanikud. Maakohus viitas, et ekspert hindas hüvitatavat kahju, mis tuleneb hinnatava juurdepääsutee kasutamisest ärilise otstarbega Maleva 2e, Maleva 2n, Maleva 2m, Maleva 2l, Maleva 2f ja Maleva 2g kinnistute teenindamiseks ja juurdepääsuks. Maakohus tuvastas, et 07.12.2020. a ekspertiisi kohaselt ei saanud kaasnev kahju tekkida elamispindade turuväärtuse vähenemise tõttu, sest elamispindade müügi hetkel oli juurdepääsutee olemas, ning erinevus võib potentsiaalselt tuleneda liiklusintensiivsuse kasvust, kuid seda ei ole võimalik adekvaatselt mõõta. Maakohus viitas 07.12.2020. a ekspertiisi järeldusele, et kuna tegemist on ajaloolise juurdepääsuteega, mis teenindab ka hinnatavat kinnistut, ei kaasnenud ka kahju ega saamata jäänud tulu. Maleva 2h kinnistu harilik väärtus oli 07.12.2020. a ekspertiisi kohaselt 325 000 eurot ja juurdepääsutee hüvitusväärtus 43 600 eurot (400 m2 × 109 eurot/m2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas jõudis maakohus eespool nimetatut arvestades seisukohani, et avaldajatel tuleb Maleva 2h korteriomanikele tasuda omandiõiguse riive eest 43 600 euro suurune hüvitis, arvestades mh 07.12.2020. a ekspertiisi tulemit.
\nLisaks jättis maakohus tähelepanuta 07.12.2020. a ekspertiisis märgitud kommentaari, et isegi kui maa võõrandamist ei toimu ning tehinguid tehakse muude asjaõiguslike instrumentide (nt kasutusõigus, kasutusvaldus, reaalservituut jms) kaudu, siis on lähteülesande kohaselt hindamisel ülesandeks leida koormatud maatüki osa hüvitusväärtus. Hindamisel on eesmärgiks leida hüvitis koormatav ala eest maa omanikule samade põhimõtete alusel, kui see toimuks võõrandamise puhul. Kohtul on TsMS § 232 lg 1 järgi kohustus hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus on 07.12.2020. a ekspertiisi puhul nimetatud kohustust rikkunud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et Riigikohus on selgitanud, et kui asjatundja või eksperdi koostatud arvamusest ei nähtu piisava põhjalikkusega, 38 2-14-55070 miks on asjatundja/ekspert ühele või teisele järeldusele jõudnud, on kohtul õigus lõppastmes otsustada, et vastav asjaolu ei ole arvamusega tõendatud (RKTKm 13.12.2023, 2- 18- 12098/272, p 15.1).
\nAsja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud rikkumised kõrvaldada.
\n48.1. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsuasjas algatab kohus menetluse üksnes selleks õigustatud isiku avalduse alusel, st kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, peab esitama avalduse, milles nõuab juurdepääsu üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1; TsMS § 6181 lg 1 ja § 476 lg 2). Seega on olukord sarnane hagimenetlusega. Kohus ei saa ka juurdepääsuasjades teha lahendit nõude kohta, mida esitatud ei ole, st määrata juurdepääsu kinnistu omaniku kasuks, kes seda taotlenud ei ole, ega mõista temalt välja juurdepääsutasu. Kohus ei saa määruse resolutsiooni formuleerides väljuda avaldaja esitatud nõudest (sarnaselt TsMS §-le 439;
\nRKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 22; RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 15.1).
\nSeejuures on kaasomandis oleva kinnisasja puhul õigus taotleda juurdepääsu kinnisasja kui terviku osas ka ühel kaasomanikul, sest AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.
\nSeega tegi maakohus nii määruse resolutsiooni kui ka põhjenduste kohaselt praegu ekslikult lahendi Maleva 2n kinnistu kõigi kaasomanike kohta ning jättis tähelepanuta, et Maleva 2n kinnistu puhul on juurdepääsu määramist üle Maleva 2h kinnistu taotlenud üksnes kaks kaasomanikku neljast.
\nMääruse resolutsioonis maakohus Maleva 2m kinnistu omaniku kasuks juurdepääsu ei määranud ega temalt juurdepääsuõiguse eest tasu ja hüvitist välja ei mõistnud. Siiski on maakohus määruse põhjendustes ekslikult märkinud, et juurdepääsutasu maksmise kohustus on mh Maleva 2m kinnistu omanikul, kes juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja taotlenud ei ole.
\nAsja uuel lahendamisel tuleb maakohtul arvestada, et juurdepääsu on võimalik määrata üksnes kinnistu omaniku kasuks, kes on seda taotlenud, ning juurdepääsutasu saab välja mõista üksnes kinnistu omanikult, kelle kasuks on juurdepääs üle võõra kinnisasja määratud.
\n48.2. Ringkonnakohus nõustub avaldajate määruskaebustes esitatud etteheitega, et maakohus mõistis Maleva 2h korteriomanikele omandiõiguse riive eest 1896 euro suurused hüvitised avaldajatelt ekslikult välja solidaarselt. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, miks vastutavad avaldajad Maleva 2h korteriomanikele omandiõiguse riive eest hüvitise tasumise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust, kui leidis, et avaldajad on Maleva 2h korteriomanikele omandiõiguse riive eest väljamõistetava 1896 euro suuruste hüvitiste puhul solidaarvõlgnikud.
\nAvaldajad on ringkonnakohtu hinnangul juurdepääsuga koormatavate kinnisasjade omanikele tasutava juurdepääsutasu puhul osavõlgnikud VÕS § 63 lg 1 mõttes, sest nad peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Seejuures tuleb maakohtul asja lahendamisel tuvastada, kas 39 2-14-55070 avaldajad kui osavõlgnikud peavad nimetatud kohustust täitma võrdsetes või ebavõrdsetes osades.
\n48.3. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus juurdepääsuteed kasutab ka koomatud kinnisasja omanik ise, tuleb juurdepääsutasu suuruse määramisel arvesse võtta iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult pidada võrdseteks (RKTKm 16.06.2016, 3- 2- 1-180-15, p 31). Maakohus rikkus praegu oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna ei arvestanud avaldajatelt juurdepääsutasu välja mõistes nii koormatud kinnisasjalt kui ka õigustatud kinnisasjadelt lähtuvat juurdepääsutee kasutamise intensiivsust.
\nSelleks, et määrata iga kinnistu omaniku, kelle kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja määratakse, puhul juurdepääsutasu suurus, tuleb arvestada nii koormatava(te) kinnistu(te) omanike kui ka õigustatud kinnistu(te) omanike osa juurdepääsutee kasutamisel (st tema kinnistult tema tegevuse tõttu lähtuvat juurdepääsutee kasutamise intensiivsust). Seejuures mõjutab kinnisasjalt lähtuvat juurdepääsutee kasutamise intensiivsust see, kas tegemist on korterelamuga ning seetõttu on juurdepääsutee kasutajaid mitu. Kui koormatud või õigustatud kinnisasjade omanikud tegelevad oma kinnisasjal majandus- ja kutsetegevusega, sõltub nende kinnisasjalt lähtuv juurdepääsutee kasutamise intensiivsus mh nende majandus- ja kutsetegevuse spetsiifikast. Olukorras, kus ühel kinnisasjal on mitu kaasomanikku või kinnisasi on jagatud nt korteriomanditeks, tuleb juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse puhul mh tuvastada, kas konkreetselt kinnisasjalt lähtuv juurdepääsutee kasutamise intensiivsus on kinnisasja kaasomanike või korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike puhul võrdne. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel nimetatuga arvestada.
\nKui maakohus määrab asja uuel läbivaatamisel avaldajatele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja piirangutega, tuleb mh tuvastada, kas nimetatud piirangud mõjutavad avaldajate poolt juurdepääsutee kasutamise intensiivsust ning seeläbi avaldajatelt välja mõistetava juurdepääsutasu suurust.
\nKui juurdepääsuteed kasutavad lisaks mõne kinnisasja omanikud, kelle kasuks juurdepääsu õiguse määramist praeguses asjas ei menetleta, tuleb ka nende isikute poolt juurdepääsutee kasutamise intensiivust arvestada avaldajatelt välja mõistetava juurdepääsutasu suuruse määramisel.
\n48.4. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna jättis asja lahendamisel tähelepanuta Maleva 2h korteriomanike taotluse määrata kohtulahendi täitmise kord selliselt, et avaldajatel tuleb väljamõistetav kasutustasu ja muud hüvitised (st juurdepääsutasu) tasuda Maleva 2h korteriühistu pangakontole (vt Maleva 2h korteriomanike 07.10.2019. a, 05.09.2019. a, 13.03.2024. a menetlusdokumendid).
\nKorteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Riigikohus on selgitanud, et juurdepääsutee koormab iga korteriomandiga ühendatud kaasomandi osa ja seeläbi iga korteriomandit. Seega on igal korteriomanikul õigus saada juurdepääsutee talumise eest tasu, mis vastab tema kaasomandi osale. Korteriomanike õigust tasu saamiseks on võimalik tagada kahel viisil. Esiteks võib tasu määrata iga korteriomandi kohta eraldi ning sellisel juhul peab juurdepääsutee taotleja maksma tasu otse korteriomanikele. Teiseks võib tasu määrata korteriühistule, kes on kohustatud tasu korteriomanikele vastavalt nende kaasomandiosa suurusele välja maksma. Sellisel juhul tekib 40 2-14-55070 juurdepääsutee taotlejal tasu maksmise kohustus korteriühistu ees (RKTKm 19.04.2017, 3- 2- 1-27-17, p 16).
\nKui avaldajad maksavad juurdepääsutasu ühtse summana Maleva 2h korteriühistu pangakontole ei tule kohtulahendi resolutsioonis reguleerida, kuidas tuleb avaldajatel juurdepääsutasu maksmise kohustust täita olukorras, kus korteriomand on mitme isiku kaasvõi ühisomandis.
\nSeejuures on Riigikohus rõhutanud, et ekslik on omandiõiguse riivet kompenseeriva hüvitise osa määramine ühekordse maksena. AÕS § 156 lg 1 järgi on sel juhul kohane perioodilise juurdepääsutasu määramine (RKTKm 20.12.2023, 2- 19- 6901/280, p 14). Eelnevast tulenevalt määras maakohus praeguses asjas Maleva 2h korteriomanikele omandi riive eest hüvitise ekslikult ühekordse maksena. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul Riigikohtu eespool märgitud seisukohta arvestada.
\n