Obsah (17)

§ 113§ 114§ 116§ 90§ 117§ 111§ 211§ 208§ 139§ 82§ 189§ 186§ 233§ 115§ 127§ 128§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-21-202

) § 113 lg 1 sätestatud määras alates

1. detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus arvestada esimeses järjekorras tasutuks viivise ja seejärel põhivõla ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus
2. septembril 2022 täiendavalt tunnustada hageja omandiõigust koerale ja nõuda koer kostja valdusest välja. Hageja täiendas
3. detsembril 2022 hagiavalduses esitatud nõuet taotlusega kanda kostjalt hageja kasuks väljamõistatud summad hageja esindaja pangakontole ning esitas alternatiivse nõude. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel tasumata 1000 eurot, kahju 94 eurot 59 senti ja viivise 1500 eurolt

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 28.

detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus ka sel juhul kanda kostjalt hageja kasuks väljamõistatud summad hageja esindaja pangakontole. Hageja märkis

1. jaanuari
2. a seisukohas, et kui kohus teeb ettepaneku ostuhinna tasumiseks 1000 eurot, tuleb hageja nõudele lisada kohtueelne õigusabikulu kahjuna. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
3. aprillil 2021 müügilepingu, mille alusel hageja kohustus andma kostjale üle koera ning kostja kohustus maksma koera eest 1500 eurot ja tasuma koera sõidukulud hiljemalt
4. oktoobriks 2021 (leping). Hageja andis kostjale koera üle. Kostja tasus ettemakse 500 eurot. Kostja ei tasunud ülejäänud ostuhinda. Kuna kostja pidi lepingu järgi tasuma koera sõidukulud, tuleb kostjal hüvitada hageja poolt
5. a mais kantud koera transportimise kulud 94 eurot 59 senti. Kostja ei täitnud meeldetuletustele vaatamata oma kohustusi. Hageja andis
6. oktoobril 2021 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei kõrvaldanud rikkumist. Hagejal oli õigus lepingust taganeda ka täiendava tähtaja andmiseta, kuna kostja rikkus kohustust, mille tõttu hageja jäi ilma lepingujärgsest tasust, ning kohustust, mille järgimine oli hageja lepingu täitmise vastu huvi püsimise eeldus. Kostja rikkus lepingut seega oluliselt. Hageja taganes lepingust. Hageja saatis
7. novembril 2021 kostjale vastava teate tähitud kirjaga. Hageja saatis koos taganemisavaldusega kostjale ka koera põlvnemise originaaldokumendid. Kiri tuli tagasi. Hageja saatis lepingust taganemise avalduse e-posti teel. E-kiri tuleb lugeda kättesaaduks. Hageja taganes lepingust mõistliku aja jooksul. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt koera tagastamist ja 94 euro 59 sendi hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt viivist põhisummalt, s.o lepingu hinnalt (1500 eurot). Hageja ei ole nõus, et kostjal oli õigus lepingus ettenähtud tasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Lepingust ei tulene, et hageja oleks pidanud koera põlvnemise originaaldokumendid kostjale koos koeraga üle andma. Kostjal on koera sugupuu koopia. Kostja käis koeraga näitustel. Kostja soovis koera hagejale tagastada. Lepingu eesmärk oli koera kostjale müümine tingimusel, et koera omand läheb kostjale üle lepingu hinna tasumisega. Hageja on seega koera omanik. Hageja nõuab 3 omandireservatsiooniga müüdud koerale omandiõiguse tunnistamist ja koera valduse väljaandmist. Tavapärane on, et koera omandiõigus läheb ostjale üle ostuhinna tasumisega. Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, millega kostja saaks tasaarvestada hageja nõudeid kostja vastu. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja ei tõendanud, et tal oli võimalik koera järglaste müügist tulu saada. Kostja tekitas lepingu rikkumisega ise olukorra, mis on kostja väidetava kahju alus. Kohtueelsed õigusabikulud tekkisid konsultatsiooni ning taganemisavalduse koostamise tõttu. Õigusabikulud olid 210 eurot.
8. meeldetuletuse ja Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Leping on kehtiv. Kostja sai
9. mail 2021 koera valduse. Kostja sai lepingu alusel koera omandiõiguse. Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja ei rikkunud lepingut. Kostja tasus hagejale koera eest 500 eurot. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma hagejale täiendavalt 1000 eurot hiljemalt
10. oktoobril 2021 (lepingu kohaselt
11. oktoobril 2021). Hageja nõudis kostjalt 1000 euro tasumist ennetähtaegselt. Hagejal ei olnud selleks õigust. Kostja keeldus pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist oma kohustuse täitmisest, kuivõrd hageja ei täinud lepingust tulenevat kohustust anda kostjale üle koera põlvnemise originaaldokumendid. Kostja sai koera põlvnemise originaaldokumendid alles
12. detsembril
13. Kostjal ei olnud lepingu alusel kohustust tasuda hagejale koera sõidukulu 94 eurot 50 senti hiljemalt
14. oktoobril
15. Hageja ei esitanud selle nõude alust ega tõendanud nõuet. Hageja ei teatanud kostjale nõudest enne kohtusse pöördumist. Hageja pidi kokkuleppe kohaselt toimetama koera enda kulul Moskvasse. Kostja toimetas koera Moskvast Eestisse. Isegi, kui kostja rikkus koera sõidukulude hüvitamise kohustust, ei ole rikkumine oluline. Hageja
16. oktoobri
17. a kirja ei saa käsitleda kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena. Hageja ei saanud nõuda kohustuse täitmist enne selle sissenõutavaks muutumist. Hageja
18. oktoobri
19. a kiri on ettepanek kompromissi sõlmimiseks. Hageja ei toimetanud lepingust taganemise tahteavaldust kostjale kätte. Kostjale saadetud tähitud kirjad tagastati. Kostja ei saanud nende sisuga tutvuda. Hageja ei tõendanud, et kostja sai hageja poolt e-posti teel saadetud tahteavaldused kätte. Kostja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Viivise nõue ei ole põhjendatud. Hageja nõuab koera tagastamist, mitte raha. Kostja esitas
20. detsembril 2022 tasaarvestuse vastuväite, milles palus juhul, kui kohus rahuldab hageja rahalised nõuded kostja vastu, tasaarvestada hageja nõuded kostja vastu kostja nõudega hageja vastu. Kostjal on hageja vastu kahju 8889 euro hüvitamise nõue. Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust anda kostjale üle koera põlvnemise originaaldokumendid alates koera kostjale üleandmisest kuni
21. detsembrini
22. Koer oli emane. Koer müüdi kostjale aretuse õigusega. Kostja ei saanud aga kasutada koera aretuses, kuna hageja ei andnud kostjale üle koera põlvnemise originaaldokumente. Kostja rikkumise tõttu jäi hagejal saamata koera järglaste müügist tulu 8889 eurot. MAAKOHTU LAHEND
23. Maakohus jättis
24. märtsi
25. a otsusega hageja põhinõude rahuldamata, rahuldas alternatiivnõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot ja viivise 1000 eurolt

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 28.

detsembrist 2022 kuni nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 4 Hageja poolt e-kirja teel saadetud taganemisavaldus tuleb lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 alusel kostja poolt kätte saaduks. Poolte varasem suhtlus toimus nii sõnumite kui ka e-kirja teel. Hageja valis taganemisavalduse edastamiseks mõistliku viisi, arvestades, et kirja ei õnnestunud posti teel kätte toimetada. Hageja taganes lepingust põhjusel, et kostja jättis ostuhinnast 1000 eurot tasumata. Hageja

1. oktoobri
2. a meeldetuletust ei saa pidada kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks. Lepingu kohaselt tuli ostuhinnast 1000 eurot tasuda
3. oktoobriks
4. See oli laupäev. Kohustust tuli TsÜS § 136 lg 8 järgi täita seega hiljemalt
5. novembril
6. Kuna
7. oktoobri
8. a meeldetuletus edastati enne kohustuse täitmise tähtpäeva, ei saa seda pidada

§ 114järgi täiendava tähtaja andmiseks.

Hageja ei väitnud, et müügihinna tasumise täpne tähtpäev oli tema lepingu täitmise vastu huvi püsimise eeldus. Lepingust taganemine

§ 116lg 2 p 2 alusel ei ole seega põhjendatud.

Kostja ei saanud

§ 116

lg 4 esimese lause järgi lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata, kuna kohustust rikkunud lepingupool kannaks sel juhul kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Lepingust taganemise korral tuleks koer Venemaale tagastada. Koera ostuhinnaga võrreldes oleks koera tagastamise kulu arvestatav summa.

§ 90alusel jääks see kostja kanda.

Koer on elusolend, kellele pikk transport ja keskkonnavahetus põhjustaks stressi. Hageja väitis, et taganes lepingust

§ 117alusel.

Hageja teatas

1. oktoobri
2. a meeldetuletuses kostjale

117 lg 2 järgi taganemise kavatsusest. Kostja teatas 11. oktoobril 2021, et on otsustanud koerast loobuda. Kostja vastusest saab eeldada tulevast lepingurikkumist. See andis aluse lepingust

§ 117lg 1 järgi taganeda.

Kostjal oli

§ 111

lg 1 alusel õigus keelduda ostuhinna maksmisest kuni koera põlvnemise dokumentide kostjale üleandmiseni. Kostjat ei saa seetõttu pidada lepingut oluliselt rikkunuks. Koer müüdi kostjale aretuseks. Koera põlvnemise originaaldokumendid on vajalikud koera aretuses kasutamiseks. Koer on kantud mittetulundusühingu Eesti Kennelliit registrisse Venemaa registreerimisnumbriga ja lemmikloomaregistrisse. Koera Eesti registreerimisnumbriga mittetulundusühingu Eesti Kennelliit registrisse kandmiseks on vaja koera originaaldokumente. Hageja ei märkinud, et tal oli koera originaaldokumentide endale jätmiseks õigustatud huvi. Hagejal oli seega kohustus koera põlvnemise originaaldokumendid kostjale üle anda. Pooltel ei olnud dokumentide üle andmise aja kohta kokkulepet. Dokumendid tuli

§ 211järgi seega üle anda koos koeraga.

Hagejal ei olnud eeltoodust tulenevalt õigus lepingust taganeda. Leping kehtib. Hageja nõue koera tagastamiseks jääb rahuldamata. Hageja andis kostjale koera põlvnemise originaaldokumendi üle 27. detsembril 2022. Hageja täitis seega lepingust tuleneva kohustuse. Kostjal on kohustus tasuda müügihind 1000 eurot (

§ 208lg 1).

Kuna kostja õigus lepingu täitmisest keeldumiseks lõppes

1. detsembril 2022, algab ostuhinna tasumisega viivitamine
2. detsembrist
3. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt transpordikulude 94 euro 59 sendi hüvitamist. Kostjal oli lepingu järgi kohustus tasuda koera transportimise kulud. Samas sellest 94 eurot 59 senti tasus hageja. Poolte sõnumivahetusest nähtub, et koera transpordikulude tasumises lepiti hiljem kokku nii, et hageja saadab koera kuni Moskva või Peterburini. Lepingut võis muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh sõnumite vahetamise teel. Hageja nõudis kostjalt koera transportimise kulusid alles lepingust taganemisega seoses. Kuna leping kehtib, kehtib koera transpordikulude kokkuleppe muudatus. Kostja tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Kostjal jäi tulu saamata peamiselt enda vastuolulise käitumise tõttu. Kostja saatis hagejale sõnumeid nii ostuhinna maksmise kinnituseks kui ka koerast loobumiseks. Kostjal oli teada, milleks ja millal on vaja 5 põlvnemisandmete originaali ning millal on võimalik koera paaritada. Kostja sai koera 6-kuusena. Koera võib paaritada alates 18 kuu vanusest. Kostjal oli aasta dokumentide üleandmiseks lahenduse leidmiseks. Poolte vahel kadus usaldus. Menetluses ei esitatud tõendeid, et kostja oleks aktiivselt otsinud võimalust dokumentide üleandmiseks mõlemale poolele sobival viisil. Hageja oli aktiivsem pool. Hageja on oma kohustuse täitnud. Kostja kahjunõuet on

§ 139lg 1 alusel õiglane vähendada nullini. Menetluskulud on Ts

MS § 162 lg 4 alusel õiglane jätta poolte endi kanda. Kohus jättis põhinõude rahuldamata ja rahuldas alternatiivse nõude. Alternatiivne nõue kattub sisuliselt kostja menetlusliku positsiooniga. Pooled pidasid menetluses läbirääkimisi ja jõudsid asja sisulise lahenduse osas põhimõtteliselt samale tulemusele nagu kohus, kuid ei saanud menetluskulude kandmises kokkuleppele. Kompromissi sõlmimisel oleks kumbki pool kandnud oma kulud ise. Pooled panustasid menetluse venimisse ja kulude suurenemisse. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata transpordikulu 94 eurot 59 senti ja viivise 1000 euro tasumisega viivitamise eest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.

detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini 2022 ning menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja transpordikulu 94 eurot 59 senti ja viivis 1000 euro tasumisega viivitamise eest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.

detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini 2022 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata transpordikulu 94 eurot 59 senti, viivise 1000 euro tasumisega viivitamise eest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.

detsembrist 2021 kuni

1. detsembrini 2022, hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 210 eurot sisuliselt läbivaatamata ja menetluskulud poolte kanda ning saata tsiviilasi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat tagastama hagejale koer ja hagi rahuldas. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. See ei vasta TsMS § 436 lõikele 1 ja 2 ning § 442 lõikele
2. Kohus jättis olulised asjaolud arvestamata ja osad tõendid uurimata ning hindas tõendeid valesti. Kohus jättis kostja vastuväited välja selgitamata ja tõendamiskoormuse selgitamata. Kohus ei kohelnud menetlusosalisi võrdselt. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks õigustatult kohtu poole. Kostja ei täitnud tasu maksmise kohustust. Kostja väitis korduvalt, et ta ei ole koerast huvitatud. Maakohus tuvastas kostjapoolse lepingu rikkumise. Koera omand pidi kokkuleppe alusel minema kostjale üle alles ostuhinna täielikul tasumisel. Valdkonnas väljakujunenud praktika kohaselt oli hagejal koera omandiõigus kuni lepingujärgse tasu saamiseni. Hageja esitas selle kohta tõendid (N. Stankevitši seletused), kuid maakohus jättis need tähelepanuta. Hageja palus alternatiivse nõude rahuldamist koos kohtumenetluseelse õigusabikuluga 210 eurot. Maakohus jättis selle nõude sisuliselt läbi vaatamata. Hageja ei ole nõus transpordikulu nõude (94 eurot 59 senti) rahuldamata jätmisega. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, kuid jättis transpordikulu 94 eurot 59 senti välja mõistmata ja mõistis viivise välja alates
3. detsembrist
4. Hageja soovis alternatiivses nõudes transpordikulu 94 euro 59 sendi väljamõistmist ja viivist alates
5. detsembrist
6. 6 Hageja ei nõustu, et alternatiivne nõue kattub sisuliselt kostja menetlusliku positsiooniga. Kostja ei ole hagi tunnustanud ega soovinud kompromissi sõlmida. Kui hageja ei suuda oma väiteid tõendada, peaks kohus kohaldama uurimisprintsiipi. Tegemist on lihtmenetlusega. Kui tõendeid ei olnud piisavalt, sai kohus neid koguda.
7. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja rikkus lepingut, kuna ei andnud kostjale koera originaaldokumente. Kostja keeldus seega õigustatult hagejale ostuhinna osa tasumisest kuni kostjale dokumentide üleandmiseni. Kostja soovis ostuhinda tasuda pärast originaaldokumentide saamist. Hageja nõudis raha enne dokumentide kostjale andmist ja isegi kokkulepitust varem. Kostja otsis lahendust ega väitnud, et ta pole koerast huvitatud. Kokkulepet ei olnud, et kostja saab koera originaaldokumendid lepingu tasu täielikul maksmisel. Hageja nõudis koera tagastamist, kuid see ei tõenda, et pooled leppisid kokku koera omandireservatsiooniga müügis. Antud juhul kohaldub

§ 211lg 1.

Praktika ega N. Stankevitši seletused ei muuda seda. Kostja ei saanud koera mittetulundusühingus Eesti Kennelliit registreerida, kuna kostjal ei olnud koera originaaldokumente. Kostja sai koera originaaldokumendid alles

1. detsembril
2. Hageja ei esitanud nõuet kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus ei menetlenud seetõttu seda. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt transpordikulu hüvitamist. Pooled muutsid algset kokkulepet ja leppisid kokku, et koera transpordikulud kuni Moskvani kannab hageja. Hageja nõuab seega nende kulude hüvitamist, mille ta pidi ise kandma. Viivist ei saa nõuda aja eest enne koera originaaldokumentide kostjale üle andmist. Viivisenõue ei kuulu rahuldamisele, kuna põhinõue lõppes
3. detsembril 2022 tasaarvestusega. Maakohus ei rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ega kohelnud pooli ebavõrdselt. Hagimenetluses ei kohaldu uurimisprintsiip. Tegemist ei ole lihtmenetlusega.
4. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2 – 6 osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja alternatiivne nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas

§ 139lõiget 1 valesti.

Selleks, et lugeda kannatanu tegevus kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks

§ 139

järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel olema põhjuslik seos (RKTKo 8.11.2017, 2-11-58942/229, p 34). Koera tohtis alates

1. aprillist 2022 kui koer sai 18-kuuseks aretuses kasutada. Hageja poolt koera põlvnemise originaaldokumendi kostjale üle andmata jätmise tõttu ei saanud kostja aga seda teha. Hageja andis dokumendid üle alles maakohtu menetluse ajal
2. detsembril
3. Kostjal jäi seetõttu saamata kutsikate müügist tulu. Kostja ei teinud midagi valesti. Kostjalt ei saanud oodata mingi toimingu tegemist. Maakohtu seisukoht, et kostja oleks võinud käituda teisiti, ei anna alust väita, et kahju oli tingitud kostja tegevusest. Poolte enne kohtumenetlust peetud kirjavahetuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos.
4. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. Kostja ei soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja pidi seega kohtusse pöörduma. Lepingust ei tulene, et koera dokumendid oleks tulnud kostjale üle anda enne ostuhinna tasumist. Leping oli sõlmitud omandireservatsiooniga. Kostja keeldus põhjendamatult tasu ja transpordikulude 7 maksmisest. Praktika on, et müüja omandiõigus säilib kuni ostuhinna tasumiseni. Kostja ei täitnud isegi pärast dokumentide kätte saamist oma kohustusi. Kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida kostja saab tasaarvestuseks kasutada. Kostja ei tõendanud, et tal oli koera järglaste kaudu võimalik tulu saada. Kostja väitis kirjavahetuses korduvalt, et ta ei ole koerast huvitatud. Kostja tekitas oma käitumisega olukorra, mis on kostja väidetava kahju alus. Kostja ei esitanud maakohtu tegevuse peale vastuväiteid. Kostja ei saa tugineda menetlusnormide rikkumisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja vastu täies ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude kostja vastu osaliselt ning jätab hageja nõude kahju 94 euro 59 sendi ja viivise alates
6. detsembrist 2021 kuni
7. detsembrini 2022 väljamõistmiseks ning viivise alates
8. detsembrist 2022 kuni nõude tasumiseni suuremalt summalt kui 1000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni ülejäänud osas muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 ja § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde võtmata hageja
10. jaanuari
11. a menetlusdokumendis sisalduva täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr 197/2023/1306 ning mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kodulehe väljavõtte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nendel tõenditel asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust.
12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata transpordikulu 94 eurot 59 senti, samuti osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivise 1000 eurolt alates
13. detsembrist 2021 kuni
14. detsembrini 2022, ning menetluskulude jaotuse osas. Lisaks jättis maakohus hageja hinnangul hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 210 eurot sisuliselt läbivaatamata. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat tagastama hagejale koer ning hageja rahalised nõuded (osaliselt) rahuldas. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes järgmiste nõuete osas: lepingujärgse tasu 1000 euro nõue, sellelt tasult viivise nõue alates
15. detsembrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni ning koera transpordikulude 94 euro 59 sendi nõue. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Samuti hindab ringkonnakohus hageja väiteid, mille kohaselt on maakohus jätnud lahendamata hageja kohtueelsete õigusabikulude 210 euro nõude. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud. 8
16. Hageja esitas alternatiivselt kostja vastu

§ 208

lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõude lepingus kokkulepitud koera ostuhinna tasumiseks. Maakohus tuvastas menetlusõiguse norme rikkumata, et kostjal oli lepingu alusel kohustus maksta koera eest 1500 eurot, millest 500 eurot on makstud ja 1000 eurot on maksmata, samuti et lepingu järgi tuli ostuhind tasuda

1. oktoobril
2. Nende asjaolude üle ei ole pooled menetluses ka vaielnud. Kuna
3. ja
4. oktoober 2021 olid puhkepäevad (laupäev ja pühapäev), oli kohustuse täitmise tähtajaks TsÜS § 136 lg 8 järgi esmaspäev, s.o
5. november
6. Ostuhinna tasumise kohustus muutus

§ 82lg 7 järgi sissenõutavaks 2.

novembril 2021. Hageja tugines algselt sellele, et ta on lepingust

§ 116

lg 1 alusel taganenud ja soovis

§ 189lg 1 alusel lepingu alusel üle antud koera tagastamist.

Maakohus leidis, et lepingust taganemise eeldused ei olnud täidetud ning jättis koera tagastamise nõude rahuldamata. Seda ei ole apellatsioon- ega vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatud. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuste lahendamisel seega sellest, et lepingust ei ole taganetud ning lepingus kokku lepitud koera ostuhinna tasumise kohustuse täitmise nõue ei ole

§ 186p 5 ja § 188 lg 2 alusel lõppenud.

12. Kostja väitel keeldus ta

§ 111

lg 1 alusel pärast lepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumist ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest põhjendatult, kuna hageja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust anda kostjale üle koera põlvnemist kinnitavad originaaldokumendid. Hageja vaidleb sellele kostja seisukohale vastu. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool

§ 111

lg 1 järgi oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

§ 111

lg 1 alusel kohustuse täitmisest keeldumine lükkab seega lepingust tulenevate kohustuse täitmise edasi, kuid ei lõpeta seda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal oli

§ 111

lg 1 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest kuni hageja andis kostjale üle koera tõulooma põlvnemisandmete (dokumendi) originaali. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt ning vastusena apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. Müügileping on vastastikune leping. Hageja kohustus lepingu järgi andma kostjale üle koera ja järgmised dokumendid: tõulooma põlvnemisandmed – РКФ-FCI (originaal), veterinaarpass (originaal), kutsika meetrikaraamat (originaal) ja koera paaritumise akt (koopia). Kostja kohustus maksma lepingu alusel tasu 1500 eurot. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millal hageja kohustub andma koera ja dokumendid kostjale üle (I kd, tl 23). Kuna pooltel ei olnud erikokkulepet, kohaldub

§ 211

lg 1, mille järgi oli hageja kohustatud andma kostjale koeraga seotud dokumendid üle koera üleandmise kohas ja koera üleandmise ajal. See, et kolmandad isikud lepivad koera müümiseks sõlmitud lepingutes tavapäraselt kokku, et ostjal on õigus saada koeraga seotud originaaldokumendid alles ostuhinna täielikul tasumisel, ei oma asjas tähtsust. Hageja ja kostja vahelises lepingus selline kokkulepe puudub. Vaidlust ei ole selles üle, et hageja andis kostjale koera üle enne kui kostjal tekkis lepingu järgi kohustus tasuda hagejale 1000 eurot, kuid ei andnud koos koeraga üle tõulooma põlvnemisandmeid. Hagejal oli seega õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest kuni kostja täidab enda lepingust tuleneva kohustuse ja annab kostjale üle tõulooma põlvnemisandmed. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et kostja sai tõulooma põlvnemisandmed maakohtu menetluse ajal, s.o 27. detsembril 2022. Kostja õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest lõppes seega sel kuupäeval. 9 Hageja väide, et müügileping oli sõlmitud omandireservatsiooniga (

§ 233lg 1), on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata.

Lisaks ei tähendaks väidetav omandireservatsioon seda, et koera dokumente ei oleks tulnud kostjale üle anda enne ostuhinna tasumist. Müük omandireservatsiooniga ei mõjuta iseenesest müüja

§ 211lg-st 1 tulenevaid kohustusi.

Pooled ei ole kokku leppinud, et dokumendid tuleb üle anda ostuhinna maksmise vastu. 13. Kostja väitel on ostuhinna tasumise kohustus lõppenud, kuna kostja tasaarvestas hageja nõude kostja vastu ostuhinna 1000 euro tasumiseks kostja nõudega hageja vastu saamata jäänud tulu 8889 euro hüvitamiseks. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 12.1). Ringkonnakohtu hinnangul ei kontrollinud maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt, kas hageja vastuväited välistavad kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Maakohus ei analüüsinud otsuses kostja kahju hüvitamise nõude eeldusi, vaid leidis üksnes seda, et kahju hüvitist on

§ 139lg 1 alusel õiglane vähendada nullini.

Kahju hüvitist saab

§ 139

lg 1 alusel vähendada aga alles siis, kui on tuvastatud, et kahju nõude eeldused on täidetud ja kahju hüvitamise kohustus on tekkinud. Maakohtu see rikkumine ei anna siiski alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks. Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise, muutes alljärgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja saab nõuda

§ 115

lg 1 alusel hagejalt tõulooma põlvnemisandmete originaali üleandmise kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist, kui kostjal tekkis kahju (

§ 127lg 1, § 128).

Kahjuks võib

§ 128

lg 4 järgi olla mh kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (saamata jäänud tulu). Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja peab saamata jäänud tulu saamiseks tõendama asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et kostjal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostjal oli tegelik kavatsus ja võimalus saada lepingu alusel üle antud koera järglaste müügist 8889 eurot. Ainuüksi sellest, et lepingu alusel anti üle emane koer, kes oli piisavalt vana, et järglasi saada, ei tulene, et kostjal oli tegelik kavatsus ja võimalus koera paaritada, selle tulemusena seitse kutsikat saada ning kõik need kutsikad 10 500 euro eest maha müüa. Vastupidi, kostja märkis 11. oktoobri 2021. a kirjas, et ta soovib koerast loobuda, kuna hageja ei andnud talle koera põlvnemise originaaldokumente (I kd, tl 112). Kostja ei väitnud poolte vahel peetud kirjavahetuses kordagi, et tal on koera paaritamiseks sobiv isane koer leitud ning et koera saaks paaritada. Kostja asus sellekohaseid väiteid esitama alles maakohtu menetluses, pärast seda, kui hageja andis kostjale üle koera põlvnemise originaaldokumendid ja kostja õigus ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks lõppes. Kuna kostja ei tõendanud asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, ei ole kostjal

§ 115lg 1 ja § 128 lg 4 alusel hageja vastu kahju hüvitamise nõuet.

Küsimust kahju vähendamisest

§ 139lg 1 alusel seega ei tõusetu.

Maakohtu vastavad põhjendused tuleb otsusest välja jätta. 14. Eelmärgitut arvestades võib hageja

§ 208lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt lepingujärgse tasu 1000 euro maksmist.

10 15. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

§ 113

lg 1 esimese lause alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlgnik ei pea

§ 113

lg 4 järgi tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kuna kostja keeldus alates ostuhinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

1. novembril 2021 kuni koera põlvnemise originaaldokumentide saamiseni
2. detsembril 2022 õigustatult ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest, ei pea kostja selle perioodi eest hagejale viivist tasuma. Kostjal ei olnud alates
3. detsembrist 2022 enam õigust ostuhinna 1000 euro tasumise kohustuse täitmisest keelduda. Tasunõue ei lõppenud tasaarvestusega. Kostjal on seega alates sellest päevast kohustus tasuda hagejale 1000 euro maksmisega viivitamise eest viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Hageja esitas kostja vastu nõude transpordikulu 94 euro 59 sendi hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub nõude rahuldamata jätmise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Hageja ei väida, et maakohus oleks valesti tuvastanud, et pooled leppisid pärast lepingu sõlmimist kokku, et hageja kannab koera Moskvasse toimetamise kulud. Hageja ei saa

§ 108

lg 1 ega § 115 lg 1 alusel nõuda kostjalt nende kulude hüvitamist, mille hageja pidi poolte kokkuleppe kohaselt ise kandma. Ringkonnakohus nõustub hagejaga siiski selles, et maakohtu otsuse resolutsioon on osaliselt vastuoluline. Hageja esitas transpordikulude hüvitamise nõude nii oma põhi- (I kd, tl 3 pöördel) kui ka alternatiivse nõude (II kd, tl 59) koosseisus. Maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus jättis hageja põhinõude rahuldamata ja rahuldas alternatiivse nõude, ei ole seega üheselt selge. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse, muutes maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastades selle TsMS § 442 lg 5 nõuete kohaselt.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jättis hageja kohtueelsete õigusabikulude 210 euro hüvitamise nõude põhjendamatult tähelepanuta. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks sellise nõude esitanud. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Kohus ei või TsMS §-st 439 lähtudes otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Maakohus saab hagimenetluses seega nõuet lahendada, kui pool esitab maakohtule hagimenetluses läbivaatamisele kuuluva nõude. Hageja märgib
2. jaanuari
3. a menetlusdokumendis: "Kompromissi sõlmimisest. Hageja on seisukohal, et kuna pooltel ei õnnestunud kompromissile jõuda, siis kohus võib teha oma ettepanek pooltele. Riigilõiv oli tasutud hagi hinnalt 1714 eurot 19 senti. Kui kohus teeb ettepaneku ostuhinna tasumisel summas 1000 eurot, siis tuleb hageja nõudele lisada ka õigusabikulu kahjuna". Hageja soovis
4. jaanuari
5. a menetlusdokumendis, et kohus teeks pooltele kompromissettepaneku ning juhul, kui kohtu poolt tehtav kompromiss seisneb selles, et kostja peab tasuma hagejale 1000 eurot, on hageja sellega nõus, kui hüvitatakse hageja kohtueelsed õigusabikulud 210 eurot. Hageja ei esitanud seega maakohtule nõuet kohtueelsete õigusabikulude 210 euro väljamõistmiseks, vaid käsitles seda üksnes ühe võimaliku kompromissi osana. Hagi hind 1714 eurot 19 senti vastab TsMS § 124 lg 1, § 126 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi suurusjärgus hageja põhinõude hinnale [1500 (koera väärtus) + 94,59 + (1500 * 8 / 100)]. Hageja viidatud hagi hinnast ei järeldu seega täiendava 210-eurose nõude esitamine. Maakohus ei pidanud ega saanud TsMS § 5 lg 1 ning § 442 lg-te 5 ja 8 kohaselt seega võtma otsuses kohtueelsete õigusabikulude 210 euro hüvitamise nõude kohta seisukohta. 11
6. Hagimenetluses ei kohaldu uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 1 ja 2) hageja poolt apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Samuti ei nähtu hageja apellatsioonkaebuse väidetest, millega maakohus hageja hinnangul rikkus eelmenetluse ülesandeid ning kuidas need võimalikud rikkumised võisid muuta asjas tehtavat lahendit.
7. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda. Samas ei kohaldanud maakohus õiget normi. Hageja nõue jäi rahuldamata koera tagastamise, transpordikulude 94 euro 59 sendi väljamõistmise, viivise kuni
8. detsembrini 2022 ja viivise suuremalt summalt kui 1000 eurot väljamõistmise osas. Koera tagastamise nõude alternatiiviks olnud 1000 euro väljamõistmise nõue rahuldati. Hageja nõuded rahuldati seega osaliselt. Hageja esitas alternatiivse nõude ligikaudu aasta pärast põhinõude menetlemise algust (II kd, tl 58– 59). Nende nõuete menetlemine, mida ei rahuldatud, tekitas seega hulgaliselt menetluskulusid. Hageja esitas mitmeid taotlusi, mis jäid rahuldamata (hagi tagamise, vaatluse korraldamise, eeltõendamisemenetluse läbiviimise taotlus). Kostja taotlus hageja kohustamiseks eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks jäi samuti rahuldamata. Poolte menetluskulud on seega põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole vajalik.
9. Apellatsioonkaebus rahuldati üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni osas. Hageja nõuete rahuldamise ulatust sisuliselt ei muudetud. Vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt seega poolte endi kanda.
10. Eelmärgitud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 12