2-19-3212/119

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-3212 Kohtuasi OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik OÜ Coffee IN apellatsioonkaebus Apollo Kino OÜ vastuapellatsioonkaebus Kaebuse hind Apellatsioonkaebuse hind 27 350,83 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 74 023,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant/vastuapellatsioonkaebuses vastustaja):

OÜ Coffee IN (registrikood 10933767), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Triinu Järviste ja Martti Peetsalu Kostja (vastustaja/vastuapellatsioonkaebuses apellant):

Apollo Kino OÜ (registrikood 1283294), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mart Blöndal ja Kadri Michelson, vandeadvokaadi abi Anna-Riin Brett Asja läbivaatamine 12.04.2024 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 07.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-19-3212 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. OÜ Coffee IN esitas 28.02.2019 Harju Maakohtule hagi Apollo Kino OÜ vastu (täiendatud 13.08.2019) kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise ühekordse summana 712 928 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras arvestatuna summalt 712 928 eurot alates 14.08.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 712 928 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, osaliselt perioodiliste maksetena järgmiselt: kahjuhüvitis kuni 13.08.2019 kindlaks määratud summas 80 837 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna 80 837 eurolt alates 14.08.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni; kahjuhüvitis alates 14.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kohtu poolt kindlaksmääratud summas ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna kohtuotsuses kindlaksmääratud summalt ja kohtuotsuse tegemise ajast kuni kahjuhüvitise tasumiseni; kahjuhüvitis alates kohtuotsuse tegemisest kuni 29.08.2022 kuupäevani kohtu poolt kindlaksmääratud igakuiste maksetena, mis tuleb tasuda hagejale iga kuu 10. kuupäevaks ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna perioodilise makse summalt ja sissenõutavaks muutumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

2.Kostja opereeris alates 2014. aastast suulise kokkuleppe alusel talle kuuluvates kinodes hagejale kuuluvaid Yo! iseteeninduslikke kohvikuid. 29.08.2017 sõlmiti kirjalik koostööleping (edaspidi ka leping) tähtajaga 5 a. Lepingupunkti 3.9 alusel kohustus kostja mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma oma kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Ka hageja ei tohtinud lepingu kehtivuse ajal Yo! kohvikuid teistesse kinodesse paigaldada. Hagi esitamise seisuga opereeris kostja kolme hageja kohvikut – Mustamäe Keskuses, Solarise Keskuses ja Tartus Lõunakeskuses.

29.08.2017 lepinguga anti kostjale opereerimiseks Yo! kohvikud ja nende kasutamise eest maksab kostja tasu opereerimisest saadava tulu ulatuses.

3.02.04.2018 teatas kostja, et ei kavatse täita lepingu punktis 3.9 võetud kohustust selle vastuolu tõttu konkurentsiseaduse sätetega. Hageja lepingupunkti tühisusega ei nõustunud.

11.04.2018 paigaldati samadesse kinodesse, kus asuvad hageja kohvikud, nendega konkureerivad Ice Café kohvikud. Kostja tõstis Yo! kohvikud ümber kohtadesse, kus kliendid tavapäraselt ei käi. Kostja on Ice Café kohvikud loonud hageja Yo! kohvikute põhjal.

2 2-19-3212 4. Asjakohaseks kaubaturuks on jäätise/lahtise jäätise ja külmutatud jogurti turg Eestis. Ostja seisukohalt on asendatavaks kaubaks eri sorti jäätised, sh Ice Café kohvikutes pakutav jäätis, ning külmutatud jogurt ja Yo! kohvikutes pakutav külmutatud jogurt. Tegemist on külmutatud piimatoodetest valminud maiustustega ning Ice Café ja Yo! kohvikud on kaubaturul konkurendid. Kostja ei ole turgu valitsev ettevõtja jäätiseturul. Kostja osutatav kinoteenus ei ole ostjate seisukohalt asendatav jäätise (sh külmutatud jogurtitoodete) jaemüügiga, kuivõrd need on olemuselt erinevad teenused. Seega ei ole tähtis kostja turgu valitsev seisund kinoteenuste kaubaturul. Kaubaturgu ei saa sisustada kitsalt. Ei ole õige, et kui inimene läheb kinno, ei ole tal võimalik osta mujalt külmutatud jogurtitoodet, mida saab kinosaalis või ruumides tarbida, mistõttu on sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos ja väljaspool kino eraldi kaubaturud. Kostja kinod asuvad suurtes Eesti kaubanduskeskustes ning neis pakutavad toidud ja joogid konkureerivad teiste kaubanduskeskuses tegutsevate toitlustajate toodete ja teenustega. Kinokohvikutest ostetavaid tooteid on võimalik tarbida ka mujal. Tavapäraselt (sh ka suures osas kostja kinodes) saab toite ja jooke kinost osta eespool piletikassasid ning piletikontrolli, st kliendil on võimalik kinost toitu ka kaasa osta ilma kino külastamata ning pileti eest maksmata. Seega konkureerivad enne kinokassasid asuvad toitlustajad igal juhul muude kaubanduskeskustes asuvate toitlustajatega. Nii konkureerivad hageja Yo! kohvikud ja kostja Ice Café kohvikud muude Eesti kaubanduskeskustes asuvate jäätisemüüjatega. Lisaks konkureerivad kostja kinodes asuvad jäätisekohvikud isegi juhul, kui neist toodete ostmine pole ilma kino külastamata võimalik, teiste kaubanduskeskuse toitlustajatega. Konkurentsiamet ei ole tuvastanud, et kostja omab turgu valitsevat seisundit või turuosa üle 15% kaubaturgudel, mis saaks puudutada jäätisekohvikuid.

5.Lepingut sõlmides pidi kostja teadma oma turuosa kinoturul. Kostja väidete kohaselt oli kostjal juba 2017. aastal kinoturul turuosa 44,1%. Koostööleping sõlmiti 29.08.2017 ehk 2017. aasta III kvartalil. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et tema turuosa kinoturul ületab 30%. Sellegipoolest sõlmis kostja 2017. a augustis eksklusiivsuskohustust sisaldava lepingu, mis viitab, et ka kostja ise ei pidanud lepingut sõlmides konkurentsiõiguslikult asjakohaseks turuks kinoturgu.

6.Külmutatud jogurt ja jäätis on analoogtoodeteks. Külmutatud jogurtijäätis on tarbijate seas ja meedias tuntud klassikalise koorejäätise alternatiivina ning nendega samamoodi asendatavad kui muud erineva maitsega jäätised. Sisuliselt on mõlema toote puhul tegemist jäätisega, mida toetab ka Eesti keele seletava sõnaraamatu definitsioon sõnale „jäätis“: koorest, piimast v. puuviljamahlast mitmesuguste maitselisanditega valmistatud külmutatud maiustus. Ka seetõttu ei saa asjakohast kaubaturgu defineerida kitsalt pelgalt sügavkülmutatud jogurti müümisega Eesti kinodes. Euroopa Komisjoni praktikas ei ole peetud vajalikuks eristada külmutatud jogurtit ja jäätist eraldi kaubaturuna.

7.Konkurentsipiirang sisaldab keeldu teha koostööd Yo! kaubamärgi konkurentidega. Sellel eksklusiivkohustusel ei ole konkurentsi kahjustavat eesmärki ega tagajärge ja selle eesmärgiks on tagada, et nende toodete puhul, mida tarnitakse, ei saaks kahjustada tarbijad. Koostööleping tagab toodete kvaliteedi ühtsuse ja maine, mis on positiivse mõjuga tarbijale.

8.Kostja rikub lepingujärgset kohustust. Kuna lepingu p 3.9 on kehtiv, on pooled omavahel kokku leppinud, et kostja ei tohi kinodes lubada müüa Yo! kohviku konkurentide tooteid, mida kostja siiski Ice Café kohvikutes teeb. Kostja on rikkunud lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust igas kinos, ka nn avamata hageja jäätisekohvikute osas nagu Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodes.

3 2-19-3212 9. Pooltevaheline leping on frantsiisileping VÕS § 375 järgi, mida on kostja rikkunud.

Eksklusiivkohustusel ei ole konkurentsi kahjustavat eesmärki, tagajärge. Frantsiisikokkuleppes oleva eksklusiivkokkuleppe eesmärgiks on tagada, et nende toodete puhul, mida tarnitakse, ei saaks kahjustada selle kauba tarbijaid, mida käesoleval juhul pole. Frantsiisileping tagab toodete kvaliteedi ühtsuse, maine, mis on positiivse mõjuga tarbijale. Frantsiis teeb frantsiisivõtjale võimalikuks, ent samas paneb talle ka kohustuse kasutada oma äritegevuses frantsiisiandja intellektuaalset vara, oskusteavet ja ärimeetodeid. Frantsiisiga annab üks ettevõtja (hageja) teisele ettevõtjale (kostja) õiguse tegeleda äritegevusega vastavalt oma äraproovitud ja toimivale äriideele ja -mudelile, kohustades teda (kostja) kasutama endaga ühesugust ärilist tähistust ning tagama kaupade või teenuste teatav iseloomulik kvaliteet (koostöölepingu p 3). Seda toetab frantsiisiandja poolt pidev äriline ja tehniline nõustamine ning muu vajalik kaasabi tema ärimudeli alusel tegutsemiseks, samuti frantsiisivõtja tegevuse kontrollimine (VÕS § 376 ja 378). Frantsiisileping on tasuline, mistõttu on frantsiisivõtjal kohustus tasuda frantsiisi eest kokkulepitud tasu (koostöölepingu p 5.1). Seega on frantsiisandja kõige olulisem kohustus anda frantsiisivõtjale frantsiisi alusel tegutsemiseks vajalike õiguste ja teabe kogum, mis sarnaneb litsentsilepingust tulenevate litsentsiandja kohustustega (VÕS §

368). Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, st andnud kostjale (frantsiisivõtjale) vajalikud õigused ja teabe selleks, et kostja saaks hageja (frantsiisiandja) ärimudeli alusel tegutseda, ja on osutanud kaasabi (VÕS § 376). Frantsiisilepingu olemust arvestades on ebaõige kostja väide, et tal ei olnud mingit kohustust Yo! kohvikutega tulu teenida.

10.Hagejal on tekkinud kahju, mis on saamata jäänud tulu. Kuna kostja on paigaldanud vastuolus lepingu p-ga 3.9 Yo! kohvikutega samadesse kinodesse, mh paremasse asukohta, Ice Café kohvikud, eelistavad paljud kinokülastajad Ice Café-d. Kuna kinokülastajatel, kes soovivad külmutatud piimatoodetest maiustusi, on nüüd valida nii Yo! kui Ice Café vahel, väheneb Yo! kohvikute käive Ice Café kohvikute käibe tõusu arvelt. Kostja hooldab Ice Café kohvikuid hageja kohvikutest paremini, kuigi lepingu p 3.1 alusel on kostja kohustatud opereerima Yo! kohvikuid heaperemehelikult ja efektiivselt ning lepingu p 3.4 alusel hoidma kohvikutes puhtust ja korda ning pidama kinni kokkulepitud väljapanekureeglitest. Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega.

11.Eksklusiivkohustuse eesmärgiks on kaitsta hagejat tekkinud/tekkida võiva kahju eest.

Kostjale kui äritegevusega tegelevale juriidilisele isikule pidi olema ettenähtav, et eksklusiivsuskohustust rikkudes ja hageja toodete kõrval teisi külmutatud maiustusi müües langeb hageja käive ja seeläbi ka hageja kasum ning hagejale tekib kahju. Lepingu regulatsioon on suunatud hageja maine ja identiteedi kaitsmisele. Punktis 1.1 on toodud hageja Yo! kaubamärk ja kontseptsioon. Lepingu p 2.1-2.4 sätestavad, et kostja peab kasutama hageja kaubamärki Yo! kujunduslike elemente, hageja oskusteavet, tootmisjuhiseid, retsepte lihtlitsentside alusel; kasutamine väljaspool üksnes kooskõlastatult; lepingu lõppemisel seonduv tagastada. Lepingu p 3 sätestab, et kostja peab tootma klientidele Yo! külmutatud jogurtit, ette valmistama lisandeid vastavalt hageja koolitusprogrammidele ning rangelt ja täpselt kinni pidama retseptidest, tellima tooraine ja muud materjalid soovitatud hankijatelt, kinni pidama kokkulepitud väljapanekureeglitest, kooskõlastatud peab olema tooraine, hooldama jogurtimasinaid, tegema turunduskampaaniad ja reklaami kokkulepitud turundusplaani kohaselt, mitte tegema koostööd konkurentidega. Lepingu p 4 järgi peab hageja ehitama kohvikute sisustused, koolitama, töötama välja sortimendi, andma kogu vajaliku info, tegema turunduskampaaniaid ja reklaami, mitte paigaldama teistesse kinodesse Yo! kohvikuid, tagama jogurtimasinate hoolduse ja korrashoiu. Eesmärk, et müügist saadavat kasu jagataks hagejaga.

4 2-19-3212 12. Lepingu perioodil tekkinud saamata jäänud tulu on vähemalt 355 892 eurot, sealhulgas Mustamäe, Solarise ja Lõunakeskuse kinode osas on saamata jäänud tulu vähemalt 207 907 eurot. Masinate remondikulusid ei saa maha arvata, kuna need pidi kandma lepingu järgi hageja, kostja ei ole neid kulusid kandnud. Hageja jäätisemasinad olid vaid mõni kord töökorrast ära, mis ei anna alust vähendada hüvitist, peale selle pidi kostja neid korras hoidma p 3.7 järgi ning teavitama tehnikut p 3.10 järgi ning täitma hooldusjuhiseid. Masinate väidetavad puudused pole seotud hageja tulu vähenemisega, sest kostja hooldas puudulikult masinaid ning mõned korrad ei saanud mõjutada kõikides kinodes toodete müügi vähenemist Hageja ei pidanud otsima asenduspinda, sest kui kostja rikkus eksklusiivkohustust, ei pea seda tegema hageja.

Kostja vastuväited 13. Kostja vaidles hageja nõudele vastu.

14.Koostöölepingu punkt 3.9 on tühine konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lõike 1 ja § 8 lõike 1 järgi kui mittekonkureerimise kokkulepe, mis kahjustab konkurentsi. Selline kokkulepe on tühine, v.a juhul, kui selleks annab võimaluse Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrusega nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)” (edaspidi Eesti grupierandi määrus) kehtestatud erand. Poolte vahel ei ole frantsiisileping. Lepingu eesmärgiks oli vaid poolte koostöö, kostja ei olnud nõus frantsiisilepingut sõlmima. Isegi kui oleks frantsiisileping, ei olnud kohustust tulu teenida.

Hageja väited grupierandi kohaldamisest pole õiged. Lepingu p 3.9 eesmärgiks ei ole frantsiisi identiteedi ja maine hoidmine, vaid konkurentsi piiramine.

15.Lepingu punktid 3.9 ja 4.6 on mittekonkureerimise kohustused KonkS-i mõttes (Eesti grupierandi määruse § 1 lõike 2 punkt 4). Tegemist on vastastikuse vertikaalse kokkuleppega – piirati kostja võimalusi müüa Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid ja hageja õigust paigaldada teistesse kostja konkurentide kinodesse Eestis Yo! kohvikuid. Määruse järgi on mittekonkureerimise kokkulepped lubatud, kui poolte turuosad on alla 30% (§ 2 lõige 1) ja kokkuleppe kestus ei ole üle 5a (§ 3 lõike 3 punkt 1). Pärast koostöölepingu sõlmimist avaldati 2017. a Eesti kinode turuosade andmed, mille järgi oli kostja turuosa tõusnud 44,1%-ni. Uue info valguses sai kostjale teatavaks, et koostööleping sellisel kujul ei ole lubatav ning punkt 3.9 on KonkS § 4 lõike 1 alusel tühine. Pooltel ei olnud võimalik jätkata kokkuleppe täitmist. 2019. a I kvartalis oli kostja turuosa tõusnud 48,5%-ni ja sama aasta augustini 48,9%-ni. Seega oli konkurentsiõiguslikult turu olukord võrreldes lepingueelse perioodiga muutunud ja kokkulepe oli muutunud tühiseks.

16.Asjakohane turg on sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos. Sellisel turul on vähemalt ühe osapoole turuosa vastavate toodete müügi- või ostuturul üle 30%, kusjuures müüjana tuleb siin käsitleda hagejat ja ostjana kostjat. Laia turumääratluse kasutamine, nagu seda teeb hageja, ei ole antud turu spetsiifikat arvestades võimalik. Kohane ei ole hageja väide, et kinoteenus ei mängi asjakohase turu määramisel mingisugust rolli. Turgu tuleb määratleda lähtudes kinoteenusest/kinoturust – kui klient läheb kinno, siis ei ole tal võimalik osta mujalt külmutatud jogurtitoodet, mida saab kinosaalis või- ruumides tarbida. Kinoterritoorium on eraldi turg ja seda ei saa võrrelda muu turuga. Klient võib samas keskuses või kino kõrval asuvast poest/kohvikust osta sarnase toote, aga kinno ta sellega ei pääse. Seega ei ole külmutatud jogurt asendatav muudest kohvikutest ostetava tootega. Toode ei ole asendatav muudest kohvikutest ja poodidest ostetava tootega ning sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos ja sügavkülmutatud jogurtitoodete müük väljaspool kino on eraldi kaubaturud. Tähtsust ei oma see, et kinoalal on võimalik osta tooteid kinoteenust tarbimata, vaid tähtis on keskmise tarbija 5 2-19-3212 arusaam ja käitumine, mille järgi keskmine tarbija ei lähe kinoalale tooteid ostma, kui ta ei plaani kinoteenust kasutada.

17.Koostöölepinguga on reguleeritud üksnes külmutatud jogurti ja selle analoogtoodete müük ja need ole koostöölepingu mõttes analoogtooted. Koostöölepinguga ei ole pooled silmas pidanud ega soovinud mingil moel reguleerida Apollo kinos jäätise müüki. Kui seda oleks soovitud, oleks koostöölepingus selgelt välja toodud, et see hõlmab ka jäätise müüki, mitte püütud jäätist mahutada külmutatud jogurti analoogtoote mõiste alla. Seda enam, et tegelikkuses on jäätist ka enne koostöölepingu sõlmimist Apollo kinodes pakutud.

Koostöölepingu punkti 3.9 eesmärk on piirata üksnes Yo! kohvikute otseste konkurentide koostööd, st analoogtoodeteks olid teiste külmutatud jogurtit müüvate ettevõtete külmutatud jogurti tooted, vastasel juhul ei oleks lauses kirjutatud „otseste konkurentidega“. Seda tõlgendust toetab poolte varasem tava. Pooled on teinud koostööd alates 2014. aastast ning selle aja jooksul on Apollo kinodes pakutud jäätist. Varem ei ole kostja oma vastasseisu jäätise pakkumisele väljendanud. Kostjal oli hageja varasema käitumise tõttu põhjendatud arusaam, et hageja ei pea jäätist ja külmutatud jogurtit koostöölepingu mõttes analoogtoodeteks. Järelikult ei saa Ice Café olla jäätiste osas ka hageja konkurendiks ja jäätise osas koostöölepingu p 3.9 regulatsiooni mõjualas.

18.Isegi kui kohus peaks leidma, et koostöölepingu p 3.9 on kehtiv ja kostja on rikkunud koostöölepingut (millega kostja ei nõustu), siis on hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue põhjendamatu. Kostja ei nõustu saamata jäänud tulu arvestusega ja leiab, et see on ülepaisutatud ja meelevaldne.

19.Kostja ei ole kohustatud koostöölepingu raames mingit tulu teenima, mille saamata jäämist hageja saaks kostjalt nõuda. Hageja ei saa eeldada, et tulu teenimine jätkub pidavalt, et see tõuseb kogu aeg. Lisaks oli kostjal õigus paigutada ümber kohvikuid, piirata müüki.

Külmutatud jogurti populaarsus 2017. a oli tingitud sellest, et tegemist oli uue suupiste/vahepala variandiga, kuid see trend langes. Hageja nõue kahju hüvitamiseks Ülemiste, Pärnu keskuse ja Eedeni keskuse kinode osas ei ole üldse põhjendatud, sest lepingu p 1.3 järgi selliseid kokkuleppeid pole, et Yo! kohvikud avatakse Pärnu, Eedeni ja Ülemiste keskuse kinodes.

20.Osaliselt ei ole väidetav kahju põhjuslikus seoses hageja kohustuse rikkumisega. Hageja kohvikud on pidevalt töökorrast ära, klientidel polnud võimalik nendest jogurtitooteid osta.

Hageja peab arvama oma kahju hüvitamise nõudes maha tulu, mida ta ei teeninud tema enda kohvikute rikke tõttu, st hageja enda kohustuste rikkumise tõttu. Arvestada tuleb, et kinode külastamine oli Covid-19 leviku ajal piiratud, eriolukorra ajal olid kinod suletud. Hageja pidanuks ka kahju vähendama, tegema asendustehinguid. Hageja pole arvestanud maha Eedeni, Pärnu ja Ülemiste keskuse kinode osas tegelikke kulusid, mida ta oleks pidanud seal kohvikute avamisega kandma. Kahjuhüvitist tuleb eeltoodu tõttu vähendada. Kahju suurus võib olla kõige rohkem 42 900,57 eurot.

21.Hageja ei saa nõuda kahju hüvitist Solarise Keskuses asuva kino osas, kuna Solaris Keskus OÜ on sõlminud lepingu Solaris Kino OÜ-ga. Kostja sellesse õigussuhtesse ei puutu, ega saa vastutada selle eest, milliseid kohvikuid Solaris Kino OÜ paigutab vastavale alale.

Menetluse edasine käik 22. Maakohus tegi 22.01.2021 vaheotsuse, millega tuvastas, et 29.08.2017 koostöölepingu punktides 3.9 ja 4.6 toodud tingimused on kehtivad ning määras jätkata menetlust kahju hüvitamise nõudes.

6 2-19-3212 23. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2021 maakohtu vaheotsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohus leidis, et 29.08.2017 leping vastab olulises osas frantsiisilepingu kui segatüüpi lepingu tunnustele, millele VÕS § 1 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada frantsiisilepingule seaduses sätestatut. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul tegemist tootmisfrantsiisiga, kuna kostja frantsiisivõtjana toodab tooteid (külmutatud jogurtit) vastavalt hageja (frantsiisiandja) juhistele ja müüb neid hageja kaubamärgi all.

Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, kas lepingule kohaldub KonkS § 4. Juhul, kui eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele (mh frantsiisivõtjale endale), jääb kokkulepe lepingupunktis 3.9 KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja tühisuse küsimust vastuolu tõttu KonkS §-ga 8 ei teki. Kui siiski lepingupunkt 3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalasse, saab frantsiisilepingule kohalduda Eesti grupierandi määrus, kui täidetud on selle § 2 lõigetest 1 ja 3 tulenevad tingimused.

Frantsiisivõtjast ostja (kostja) turuosaks on tema osa asjaomasel ostuturul. Kolleegium nõustus maakohtuga, et iseenesest on asjaomaseks kaubaturuks praeguses vaidluses lahtise jäätise ja külmutatud jogurti turg.

Maakohtu otsus ja põhjendused 24. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 66 092,42 eurot ning alates 14.08.2019 võlgnetavalt kahjuhüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis hageja riigilõivu kostja kanda, hageja lepinguliste esindajate kulud 10% ulatuses kostja kanda ning kostja lepinguliste esindajate kulud 90% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus määras jätta otsuse jõustumisel ja avalikustamisel avaldamata otsuse punktid 91, 92, 93, 97.

25.Kuna ringkonnakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte, ei pidanud maakohus vajalikuks poolte väiteid selles osas käsitleda. Vaidlusalusest lepingu p-st 1.1 nähtub hageja Yo! kaubamärk ja selle kontseptsioon. Maakohus hindas pooltevahelise frantsiisilepingu p-de 1-4 sisu, hageja presentatsiooni, TH (TH) ja MKD seletusi vande all, aga ka kostja käitumist, et kostja pole võimaldanud kolmandatel isikutele kinodes konkureerida Yo! kaubamärgiga, vaid on paigaldanud sinna enda sidusettevõtte Ice Café kohvikud, ning järeldas, et pooltevahelise lepingu enda ja selle p 3.9 eesmärgiks oli säilitada hageja kui frantsiisiandja frantsiisivõrgu üldist identiteeti, tema mainet, oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele. Eeltoodu alusel leidis kohus, et lepingu punktis 3.9 sätestatud tingimus jääb KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja seega ei ole lepingu tingimus tühine KonkS § 8 mõttes.

Sellest tulenevalt ei ole vaja hinnata, kas lepingule kohaldub Eesti Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrus nr 60 (grupierand) ja millised on poolte turuosade suurused.

26.Maakohus hindas järgnevalt, milline on asjaomane turg. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et asjaomaseks turuks saaks KonkS § 3 lg 1 järgi pidada kinoala. Lepingu kontekstis on KonkS § 3 lg 1 tähenduses asjaomane turg külmutatud jogurti ja lahtise jäätise ostu kaubaturg ning selleks saab pidada geograafilise turuna Eestit.

27.Kohus ei nõustunud, et jäätis ja külmutatud jogurt pole asendatavad tooted ehk analoogtooted. Hageja poolt esitatud fotodelt nähtuvalt pakutakse nii hageja Yo! kohvikutes kui ka Ice Café kohvikutes külmutatud jogurtit ja lahtist jäätist. Need on piimast valmistatud maiustused, mis on sarnased oma tarbimisomaduste ja hinna poolest. Seega on need objektiivselt võttes tarbija seisukohalt asendatavad tooted KonkS § 3 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et tarbija teeb küll igal konkreetsel juhul vahet, kas osta külmutatud jogurtit või jäätist, ei tähenda, et need ei oleks KonkS § 3 lg 1 mõistes objektiivselt asendavad tooted/analoogtooted.

7 2-19-3212 Ka ei oma asendatavuse/analoogtoote tähenduses KonkS § 3 lg 1 järgi tähtsust siinkohal asjaolu, kas kostja võimaldab muust kohast ostetud jäätise või külmutatud jogurtiga kinosaali siseneda või kas eelviidatud Yo! kohvikutest ja ka Ice Cafést ostetud jogurtiga/jäätisega tarbija tegelikult kinosaali läheb. Tähtsust ei oma kostja väide, et enne pole kunagi peetud jäätist nn analoogtooteks ning et kostja on teinud 2017. a juulis Premia jäätisele kampaaniat, kuivõrd pooltevaheline vaidlusalune koostööleping on sõlmitud 2017. a augustis. Kuna nii hageja Yo! külmutatud jogurt kui Ice Cafés müüdav külmutatud jogurt, lahtine jäätist, jogurti-jäätise segu on analoogtooted, siis on põhjendatud ja tõendatud hageja väide, et lepingu punkti 3.9 mõttes ei saa kostja lepingu kehtivuse ajal müüa oma kinodes vastavaid Ice Cafés müüdavaid analoogtooteid ja tegemist on kostja hoidumiskohustusega.

28.Kostjal oli lepingu p -s 3.9 keeld müüa Solarise, Mustamäe ja Lõunakeskuse kinodes enda kohviku analoogtooteid ja kuna kostja seda siiski tegi (selles vaidlus puudub), on ta rikkunud lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust.

29.Seoses Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodes Yo! kohvikute avamisega märkis kohus, et kohtu hinnangul saab lepingu projektide p-s 1.3 kirjapandud sõnastust ning MKD e-kirja ja seletusi hinnata selliselt, et hageja kohvikute avamine uutes kinodes saab toimuda poolte kokkuleppel.

Lepingust endast ei nähtu, et sõnale „kokkuleppel“ on pooled andnud mingi muu tähenduse kui üldlevinud tähenduse. Kuna teistes kostja kinodes (Eeden, Pärnu, Ülemiste) ei ole avatud Yo! kohvikuid, sest pooled ei ole selles saavutanud kokkulepet, ei ole kostja ka lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust nendes kinodes rikkunud sellega, et on avanud seal oma Ice Café kohvikuid ja müünud seal analoogtooteid.

30.Kohus asus TH seletusi ja lepingu punkti 5 tingimusi hinnates järeldusele, et lepingu punktis 3.9 sätestatud tingimus on seoses lepingu punktis 5 märgitud tulu saamisega ehk et kui kostja rikub oma lepingu p-st 3.9 tulenevat kohustust sellega, et müüb oma kinodes analoogtooteid, saab rääkida hageja saamata jäänud tulu kui kahju tekkimisest, kui see tulu väheneb seetõttu, et hageja kaubamärgi all tooteid ei müüda või näiteks müük ei suurene.

31.Hageja saamata jäänud tulu kui kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja kahju tekkimine on ettenähtav rikkumise tagajärjena kostjale ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Kostja pidi lepingu p-st 3.9 tuleneva hoidmiskohustuse rikkumise tagajärjena aru saama, et selle rikkumise tulemusel võib väheneda jaotamisele kuuluv tulu ja hageja saadav osa lepingu p 5 järgi.

32.Kostja ei ole tõendanud, et Solarise Keskuses asuvale kinoalale oleks Ice Café kohviku paigaldanud Solaris Kino OÜ. Seetõttu on alusetu kostja väide, et ta pole rikkunud lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust, mis puudutab mainitud kohas Ice Café kohviku avamist ja seal analoogtoodete müümist.

33.Saamata jäänud tulu osas tuleb arvesse võtta, et Covid-19 leviku ajal, sh ajal, kui riigis oli kehtestatud eriolukord, olid kinod kas suletud või nende külastatavus vähenenud. Yo! kohvikute käive saab sõltuda kinode külastatavusest.

34.Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud ekspert UV 24.09.2022 arvamuse saamata jäänud tulu kohta. Asjatundja võttis arvesse ühe kogumina Lõunakeskuse, Solarise keskuse ja Mustamäe keskuse Apollo kinod, sest seal olid kohvikud avatud ka enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Arvesse võttis asjatundja ka aja, mil kostja paigutas oma kohvikud samadesse kinodesse. Asjatundja on lähtunud müügituludest ja kassatulust, sest tema arvamuse kohaselt arvestab kassatulu nii külastajate arvu kui piletihinna kasvu. Arvamuse andja jõudis järelduseni, 8 2-19-3212 et hageja saamata jäänud tulu Lõunakeskuse, Mustamäe Keskuse ja Solarise Keskuse kinodes on kokku 207 907 eurot.

35.Kostja esitas 31.10.2022 omapoolse arvamuse saamata jäänud tulu kohta, mille on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert LR. Asjatundja on võtnud arvesse saamata jäänud tulu arvestuses kino külastuste arvu perioodil 2017-31.08.2022. Arvamuse andja on lähtunud pooltevahelise lepingu sisust ning lepingu p 5 märgitud tulu arvestusest, Yo! külmutatud jogurti müügituludest Solarise Keskuses, Mustamäe Keskuses ja Lõunakeskuses perioodil 2017-2022, Ice Café külmutatud jogurti müügikogustest Solarise Keskuses, Mustamäe Keskuses ja Lõunakeskuses, ning omakorda veel nii Yo! kui Ice Café külmutatud jogurti müügikogustest.

Asjatundja on arvestanud ka seda, et Eestis kuulutati välja eriolukord alates 13.03.2020 ja on arvestanud kinokülastuste arvu vähenemist. Lisaks võttis asjatundja arvesse ka kokkuhoitud kulusid. Selle kõige tulemusel leidis asjatundja, et kuivõrd Yo! külmutatud jogurti müügiletid opereerisid Solarise Keskuse, Mustamäe Keskuse ja Lõunakeskuse kinodes, on nimetatud kinodelt hageja saamata jäänud tulu kokku 66 092,42 eurot. Asjatundja märkis, et talle antud informatsiooni alusel ületanuks Ülemiste kino puhul kokkuhoitud kulud 957,12 euroga, Pärnu keskuse puhul 9 772,76 euroga ning Eedeni kino puhul 12 461,96 euroga hüpoteetiliselt saamata jäänud müügitulusid. Seetõttu on hageja saamata jäänud tulu kokku 42 900,57 eurot.

36.Maakohus hindas esitatud arvamusi ja asus seisukohale, et kostja esitatud asjatundja arvamuses selgub üheselt, mis mõjutab saamata jäänud tulu suurust. Seda mõjutab kino külastatavus, mida omakorda mõjutasid koroonaviiruse levikuga seotud kino külastatavuse piirangud, sh täielik sulgemine, kino repertuaar (kas oli nn hittfilme) ning kino külastatavuse nn hüppelisus. Need kõik omakorda mõjutasid külmutatud jogurti müüki. Kostja esitatud asjatundja arvamuses ei ole tehtud arvestusi prognoosiga, et kui teatud esimestel aastatel oli jogurti müük tõusus, et siis selline tõus jätkus. Hageja poolt esitatud asjatundja arvamuses ei arvestata konkreetselt külmutatud jogurti müügiandmeid ja tegemist ei ole põhjaliku analüüsiga tulu suuruse kohta.

37.Kuna kostja ei ole rikkunud lepingut teistesse kinodesse Ice Café kohvikute paigaldamisel, ei võtnud kohus aluseks kostja esitatud asjatundja arvamuses toodud saamata jäänud tulu arvestust seoses Eedeni, Ülemiste ja Pärnu kinodega. Sellest tulenevalt leidis kohus, et hageja saamata jäänud tulu suuruseks on 66 092,42 eurot.

38.Kahjuhüvitise vähendamine põhjusel, et hageja seadmed vajasid remonti, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et nendes esines rikkeid, kinnitab kostja esitatud e-kirjavahetus 2018. a märtsis, augustis, septembris, novembris, detsembris. Kohtu hinnangul on see niivõrd väike aeg ja sedagi kirjadest nähtuvalt üksikutel kuupäevadel, mistõttu leidis kohus, et lepingu 5-aastast kestvust arvestades on sellel väga väike mõju.

39.Kostja väide, et hageja pidanuks tegema asendustehinguid, et vähendada kahjusid, ei ole asjakohane, kuna lepingu p 4.6 järgi ei olnud hagejal õigus paigutada teistesse kinodesse oma kohvikuid ning lepingu rikkumine ei saa olla õigustuseks kahju vähendamiseks VÕS § 139 alusel.

40.Kuna maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, tuleb rahuldada sellelt põhinõude osalt ka hageja viivisenõue. Hageja saab nõuda viivist kahju hüvitiselt alates 14.08.2019.

9 2-19-3212 Hageja apellatsioonkaebus 41. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

42.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud Ice Café kohvikute avamise ja seal analoogtoode müümisega Apollo kinodes Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskustes. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-st 29 tulenevaid lepingu tõlgendamisreegleid, mille tulemusel on ebaõigesti jätnud kahju nendes kinodes välja mõistmata.

42.1. Lepingu eesmärk oli, et kostja ei paigaldaks Ice Café kohvikuid Apollo kinodesse.

42.2. Kohus on lähtunud kostja seadusliku esindaja MKD 2016. aastal saadetud e-kirjast, kes ei osalenud läbirääkimistel, mille tulemusel jõuti lepingu sõlmimiseni. Seetõttu on maakohus poolte tegeliku ühise tahte väljaselgitamisel lähtunud asjakohatust tõendist. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda asjakohastest tõenditest, eelkõige hageja seadusliku esindaja TH ütlustest lepingu eesmärgi kohta ja arvestada asjaolu, et kostja ei ole enne lepingu rikkumist kordagi väitnud, et ta võiks avada Yo! kohvikutega konkureerivad kohvikud Apollo kinodes, kus ei ole avatud Yo! kohvikuid. Kohus on jätnud hindamata asjaolu, et kinodes avatigi Ice Café kohvikud, mistõttu oli võimalik avada ka Yo! kohvikud. Kohus on jätnud hindamata tõendid, millest nähtub, et kostja ei andnud hagejale võimalustki avada Yo! kohvikuid, vaid kostja paigaldas Ice Café kohvikud hageja teadmata - hageja viitas ka sellele, et tegemist on lepingu rikkumisega.

42.3. Maakohus ei arvestanud lepingu punkti 1.3 tõlgendamisel teisi lepingutingimusi (VÕS § 29 lg 6). Lepingu punktides 1.1, 3.9 ja 4.6 on pooled kokku leppinud kahepoolse eksklusiivsuse põhimõttes. Maakohus on jätnud hindamata, et lepingu olemuse ja eesmärgiga ei ole kooskõlas lepingu p-i 1.3 tõlgendus, mis sisuliselt lubaks kostjal ära kasutada hageja intellektuaalse vara ja oskusteabe ning rakendada seda Apollo teistes kinodes. Frantsiisileping sõlmitigi eesmärgiga kaitsta hagejat olukorra eest, kus tema välja töötatud ärimudelit ja oskusteavet ei kuritarvitataks, luues sama kontseptsiooniga identsed Ice Café kohvikud ja hakates hagejaga konkureerima Apollo kinodes.

43.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui leidis, et hagejale tekkinud kahju seisneb üksnes Ice Café kohvikutes müüdava ühe toote (külmutatud jogurt) saamata jäänud müügitulus. Maakohus on tõendite hindamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mille tulemusel on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja asjatundja arvamusega. Maakohus ei ole asjatundja arvamusi igakülgselt hinnanud. Kostja asjatundja arvamuses on leitud saamata jäänud tulu üksnes ühe Ice Café kohvikutes müüdud toote (külmutatud jogurt) tulu põhjal, jättes arvestamata Ice Café kohvikutes müüdud analoogtoodete tulu. Hageja on tuginenud saamata jäänud tulu tõendamisel kohtupraktikale, mis on oluline ka asjatundja arvamuste hindamisel: enne lepingu rikkumist lepingu alusel teenitud kasul; frantsiisiandja ainuõiguste rikkuja käibel või tulul.

44.Maakohus on otsuse rajanud asjakohatule kostja asjatundja arvamusele, mille aluseks olevaid andmeid ei ole kohtule esitatud. Hagejal ei olnud võimalik uurida kostja asjatundja aluseks olevate andmete õigsust, sest kostja ei esitanud neid kohtule.

10 2-19-3212 45. Maakohus on õigesti leidnud, et külmutatud jogurt, lahtine jäätis ning külmutatud jogurti ja lahtise jäätise segu on analoogtooted lepingu p-i 3.9 mõttes, mille müük Apollo kinodes oli keelatud. Kostja asjatundja arvamuses ei ole aga kahjuhüvitise arvutamisel arvestatud analoogtoodete tulu, mistõttu see ei väljenda kogukahju, mis on hagejale tekkinud. Kohus on jätnud hindamata, et kostja asjatundja on põhjendanud külmutatud jogurti müügi langust sellega, et Yo! kohvikute ja Ice Café kohvikute külmutatud jogurti müük oleks pidanud kokku olema sama, mis enne Ice Café kohvikute avamist Apollo kinodes. Tegelikult on ilmne, et kostja asjatundja ei ole arvesse võtnud Ice Café kohvikutes müüdud analoogtoodete tulu, mille tõttu langes ka külmutatud jogurti müük.

46.Maakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata ja hagi tõendamatuse tõttu osaliselt rahuldamata. Esiteks ei pidanudki hageja asjatundja arvestama Ice Café kohvikute käivet või tulu, mistõttu on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, asudes hageja asjatundja arvamust hindama asjakohatust metoodikast lähtuvalt. Teiseks, isegi kui maakohus leidis, et kahju hüvitise arvutamisel tuleb arvestada ka rikkuja (kostja) tulu, siis ei või maakohus käituda vastuoluliselt ja teha üllatuslikku otsust. Hageja asjatundjal ei olnud võimalik arvestada Ice Café kohvikute müügituluga arvamuse koostamisel, sest neid tõendeid ei ole hagejale kättesaadavaks tehtud ega toimikusse esitatud. Kolmandaks, kui kohus leidis, et hagejale tekkinud kahju hüvitise arvutamisel tuleb ikkagi arvestada kostja tulu, siis oleks kohus pidanud rahuldama hageja taotluse tõendite kogumiseks ning tuvastatud asjaoludel nõudma välja kogutulu, mis kostja teenis Ice Café kohvikute avamise ja seal toodete müügist lepingu lõpuni.

47.Saamata jäänud tulu põhinebki eelkõige tõenäosusel ja enamasti ei olegi võimalik täpselt hinnata, millist kasu oleks isik saanud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega ei ole põhjendatud hagejale tekkinud kahju välja mõistmata jätta üksnes sellepärast, et hagejal ei olnud võimalik arvestada kahjuhüvitise arvutamisel Ice Cafe müügitulu. Hageja asjatundja on lähtunud kohasest metoodikast ja kohtupraktikast. Hageja asjatundja on leidnud tulu, mida hageja oleks asjaolusid arvestades teeninud Yo! kohvikute toodete müügist Apollo kinodes, kui lepingut oleks kohaselt täidetud tähtaja lõpuni. Kohus ei hinnanud hageja asjatundja arvamust kooskõlas teiste tõenditega. Hageja asjatundja arvamuses on võetud aluseks objektiivse indikaatori (kassatulu muutumine) koroonapiirangute mõju hindamiseks ja Yo! kohvikute tegelik tulu enne lepingu rikkumist.

48.Maakohus on eeltoodud rikkumiste tulemusel ka ebaõigesti jätnud menetluskulud osaliselt hageja kanda. Kuigi hageja esitas kahju hüvitamise nõude summas 712 928 eurot, siis ei olnud hagejale ettenähtav hagi esitamise ajal 2019. aastal, et 2020–2021 kehtestatakse koroonapiirangud, mis mõjutavad saamata jäänud tulu arvestust. Hageja on jäänud oma 13.08.2019 nõude juurde ning palunud saamata jäänud tulu välja mõista põhjendatud ja tõendatud ulatuses vähemalt summas 355 892 eurot. Kohus saab arvestada asjaoluga, et hagi esitamise ajal ei olnud hagejale ettenähtavad koroonapiirangud, mille tulemusel olid kinod ja kaubanduskeskused suletud või nendes käimine piiratud, mis mõjutas hagejast sõltumatutel asjaoludel tema nõuet.

Kostja vastuapellatsioonkaebus 49. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

11 2-19-3212 50. Kohus on ebaõigesti kohaldanud KonkS § 4 lõiget 1 ja §-i 8, kui leidis, et lepingu punkti 3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalast välja. Üldreegli kohaselt kuuluvad frantsiisilepingud, nagu ka kõik teised lepingud, KonkS § 4 kohaldamisalasse. Erandiks on olukord, kui sätte eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele. Ringkonnakohus on eeltoodut selgitades tuginenud Euroopa Komisjoni vertikaalsetele suunistele (punktid 190b, 191, 45a), Euroopa Komisjoni otsusele asjas Yves Rocher ja Euroopa Kohtu lahendile asjas Pronuptia.

Viidatud erand on mõeldud olukordadeks, mis on vajalikud konkreetse kaubamärgi sisulise kahjustamise vältimiseks. Erandi eesmärk on kaitsta Yo! kohviku kontseptsiooni terviklikkust, mitte aga seda, mida Yo! kohvikuga samal pinnal võib müüa.

50.1. Ringkonnakohtu poolt viidatud erand on asjakohane vertikaalsete suuniste punkti 190b kohaselt siis, kui vaidlusalune säte on seotud ostetavate kaupade või teenustega ja sättes toodud piirangut on vaja selleks, et hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti või mainet. Ehk täidetud peab olema kaks tingimust kumulatiivselt. Käesoleva vaidluse puhul ei ole pooltevahelise lepingu punkt 3.9 aga seotud ostetavate kaupade või teenustega.

50.2. Yves Rocher ja Pronuptia asjades oli käesoleva vaidluse asjaoludega võrreldes tegemist oluliselt kitsama konkurentsipiiranguga. Küsimus on selles, kas kostja võis üldse müüa teisi tooteid kinodes, sh väljaspool Yo! külmutatud jogurtite iseteeninduslikke kohvikud, see aga jääb erandi alt välja. Koostöölepingu punktis 3.9 toodud piirang ei ole vajalik, kuna toob kaasa turujagamise ja piirab hinnakonkurentsi ja rikub selgelt KonkS § 4 lg 1 p 3 sätestatud keeldu.

51.Konkurentsiõiguse kaitse-eesmärgist lähtuvalt on ebaõige järeldada, et ettevõtjate vahelised kokkulepped ei pea olema kooskõlas konkurentsiõigusega kestvalt, vaid üksnes kokkuleppe sõlmimise hetkel. Kohus oleks pidanud koostöölepingu punktile 3.9 kohaldama KonkS §-i 4 ja kontrollima, et sätte nõuded oleksid täidetud kogu lepingu kehtivuse jooksul, mitte üksnes sõlmimise hetkel. Kostja palus maakohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus, kuid kohus ei teinud seda. Kostja palub ringkonnakohtul taotleda Euroopa Kohtult eelotsust seetõttu, et see on vajalik Euroopa Liidu õiguse ühetaoliseks rakendamiseks. Eelotsuse taotluse ilmset vajalikkust kinnitab ainuüksi see, et on riigisiseselt vastuoluline kohtupraktika.

52.Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste punkti 27 kohaselt on sõnaselgelt välistatud grupierandi kohaldamine konkurentide vahel. Faktiliselt konkureerivad turul vähemalt hageja (Yo! kaubamärgi all) ja kostja (Ice Café kaubamärgi all). Kuna nad on konkurendid, on ka grupierandi kohaldamine koostöölepingu punktile 3.9 välistatud grupierandi määruse § 2 lõike 4 kohaselt. Hetkest, mil kostja omandas Ice Café jäätisekohvikud, muutus koostöölepingu punkt 3.9 KonkS § 8 alusel tühiseks.

53.Isegi kui grupierandi kohaldamine oleks antud juhul võimalik, ei ole ikka täidetud grupierandi kohaldamise eeldused ning lepingu punkt 3.9 on KonkS § 8 alusel tühine. Kohus on leidnud, et asjakohane kaubaturg on lahtise jäätise ja külmutatud jogurti turg ning geograafiline turg on Eesti. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud KonkS § 3 lg 1, kui leidis, et geograafiline turg on Eesti. Kohus ei ole kaubaturu määratlemisel kohaldanud ühtegi tunnustatud testi (nt SSNIP). KonkS § 3 lg 1 järgi peab kaubaturu määratlemisel arvesse võtma ka seda, kuidas tarbija kaupa tarbib. Kaubanduskeskuse teistes poodides/kohvikutes (veelgi enam teistes Eesti kauplustes ja keskustes, kus puudub kino) müüdava külmutatud jogurti või lahtise jäätise hinnad (ega nende muudatused) ei oma ega saagi omada mõju kinopoes müüdava jäätise ostjate ostuotsustele, kuna väljapool kinopoodi ostetud jäätisega kinno siseneda ei saa. Kostja tegevus kinodes külmutatud jogurti ja jäätise müümisel on tihedalt seotud tema tegevusega kinoturul. Seega oleks kohus pidanud eelnevat arvestades määratlema 12 2-19-3212 geograafilise turuna Eesti kinoturu. Kuna kostja kinoturu turuosa oli juba 2018. aastal vähemalt 44,1%, mis on oluliselt kõrgem kui grupierandi määruse § 2 lg-s 1 sätestatud 30%-st, on koostöölepingu punkt 3.9 tühine.

54.Kohus on punkti 3.9 tõlgendamisel lähtunud mitte poolte tahtest, lepingueelsetest läbirääkimistest, poolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist ega poolte tavadest või praktikast, vaid üksnes ja ainult kaubaturu mõistest KonkS § 3 lg 1 mõttes. VÕS § 29 tõlgenduspõhimõtteid järgides oleks kohus pidanud tuvastama, et pooled on leppinud kokku üksnes teiste kaubamärkide külmutatud jogurti müümise piiramises. Kohus on punkti 3.9 „analoogtoote“ sisustamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja asjaolud ja tõendid.

Lepingueelsetel läbirääkimistel kinnitas hageja esindaja, et nõustub kostjaga, et koostöölepinguga nõustub kostja „mitte müüma Kinode teistes kohvikutes külmutatud jogurtit“. Hageja on ise enda käitumisega kinnitanud, et ei pea analoogtoodeteks jäätist, vaid vastupidi tegemist on hageja enda sõnul selgelt vastanduvate toodetega. Hageja ja kostja eesmärk koostöölepingu sõlmimisel oli panna kirjalikku vormi varasem koostöö, sh oli hageja seadusliku esindaja sõnul eksklusiivsuskokkulepe olemas sellisena juba enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Kostja on nii enne kui pärast 29.08.2017 koostöölepingu sõlmimist teinud koostööd mitmete jäätisetootjatega ja müünud kinodes jäätist, jäätisekokteili jms. Hageja enda käitumine kinnitab, et ta ei pidanud kuni 1,5 aastat peale hagi esitamist koostöölepingut frantsiisilepinguks ehk hageja ei pidanud koostöölepingu eesmärgiks frantsiisivõrgu kaitsmist.

55.Kostja on menetluses väitnud, et juhul kui kohus leiab, et koostöölepingu punktis 3.9 on silmas peetud ka muid tooteid peale külmutatud jogurti, siis on hageja nõue hea usu põhimõttega vastuolus, kuivõrd nõude esitamine oleks vastuolus vastuolulise käitumise keeluga. Maakohus ei ole sellele väitele hinnangut andnud.

56.Kostja on selgitanud, et koostöölepingu eesmärk ei olnud tagada pooltele kindel käive.

Maakohus ei ole sellele väitele ega esitatud tõendile hinnangut andnud. Koostöölepingu näol oli tegu üldise nö raamlepinguga, sellega ei sätestatud pooltele kohustusi, mille rikkumine saaks kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse.

57.Kohus on kohtuotsuse punktis 103 ebaõigesti järeldanud, et VÕS § 139 ja 140 kohaldamiseks puudub alus. Hageja oleks saanud kahju vältimiseks teha asendustehinguid.

Samuti leidis kohus, et hageja kohvikute masinad olid korrast ära üksnes üksikutel päevadel, mis ei anna alust vähendada kahjuhüvitist. Kohus on sellise järelduse teinud ekslikult. Juba 2016. aastal on hageja möönnud, et masinad on tihtipeale paar päeva rivist väljas. Tegemist oli pideva probleemiga, mille alusel oleks kohus oleks pidanud kahjuhüvitis vähendama. Kostja hinnangul tuleb kahjuhüvitise suuruse juures arvesse võtta ka asjaolu, et hageja väljendas 04.05.2023 istungil, et käesolev vaidlus on tema jaoks põhimõtteline ja vajalik hageja teistest lepingutest tõusetunud või tõusetuvate vaidlustega seoses. Samuti tulnuks kahjuhüvitist vähendada seetõttu, et kostja on teinud hagejale korduvalt kompromissipakkumisi, millest hageja on keeldunud.

Menetlusosaliste seisukohad 58. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

58.1. Maakohus on hinnanud Yo! kohvikute paigaldamise kokkuleppe sisu tuvastamisel õigesti tõendeid. Isegi kui kostja on Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinodes lepingut rikkunud, ei kuulu kahju hüvitamisele. Hageja väidetav kahju Ülemiste, Eedeni ja Pärnu 13 2-19-3212 keskuste Apollo kinode osas ei ole väidetava rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja nõutud saamata jäänud tulu ei kuulu Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinode osas hüvitamisele, kuivõrd hageja ei ole teinud mistahes ettevalmistusi ja seega ei oleks ta nendes kinodes ka mingit kasu tõenäoliselt saanud. Hageja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et kostja ei andnud hagejale võimalustki avada Yo! kohvikuid.

58.2. Kohus on õigesti leidnud, et hageja asjatundja arvamus saamata jäänud tulu kohta ei ole usaldusväärne ja põhjendatud on lähtuda tegelikust müügitulust. Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus on tuginenud tõendile, mida pole kohtule esitatud. Kostja on saanud tutvuda ja avaldada arvamust kostja asjatundja arvamusele (sh selle lähtealustele), kostja asjatundja arvamust on istungil uuritud ja kostja asjatundja arvamus ja selle lähtealuseks olevad andmed sisalduvad toimikus. Kohus ei ole rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Maakohus on selgitanud hagejale, et hagejal on võimalik enda kahju hüvitamise tõendamiseks esitada kohtule taotluse sõltumatu ekspertiisi korraldamiseks, mille kaudu ekspert saanuks tutvuda ka kõikide kostja valduses olevate asjakohaste andmetega. Samuti on kohus teinud pooltele ettepaneku asjatundjate ülekuulamiseks, mida hageja samuti ei esitanud.

59.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

59.1. Ringkonnakohtu otsusega on siduvalt tuvastatud pooltevaheline õigussuhe (frantsiisileping). Frantsiisilepingu olemus on tulu teenimine. Kostja on saanud ligipääsu hageja intellektuaalsele varale ja oskusteabele ning seda õigusvastaselt ära kasutanud. Hageja on minimeerinud tekkinud kahju sellega, et ta on talunud lepingu mittekohast täitmist ega ole Yo! kohvikuid Apollo kinodest ära viinud. Maakohus on tõendeid õigesti hinnates leidnud, et kostja väited Yo! kohvikute avamise kohta väljaspool kinosid ei ole asjakohased.

59.2. Kostja konkurentsiõiguslik käsitlus põhineb ekslikul loogikal. Lepingu üldiseks eesmärgiks oli frantsiisivõrgu, sh oskusteabe kaitsmine ning hageja konkurentide poolt hageja oskusteabe kasutamine võimaliku tulu teenimiseks ja seega hageja tulu maksimeerimine.

Frantsiisivõtjana pidi kostja järgima lepingu p-des 3.3–3.5 sätestatut, millega hageja soovis kasutada kõikides frantsiisides ühtlast toorainet, retsepte ning väljapanekut, säilitades hageja üldist identiteeti ja mainet. Hageja andis kostjale üle oskusteabe.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 60. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

61.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lõppkokkuvõttes leidnud, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele summas 66 092,42 eurot. Samuti ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme, s.o ulatuses, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Maakohus leidis tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikult, et kostja ei ole rikkunud lepingulist kohustust Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodes Ice Café kohvikute avamisega. Samas ei too selline ebaõige järeldus kaasa otsuse tühistamist ja hagi täiendavat rahuldamist. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Lisaks sellele on maakohus jätnud VÕS § 29 kohaselt välja selgitamata poolte tahte lepingu punktis 3.9 sätestatud analoogtoote mõiste sisustamise osas.

Selline materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei too siiski kaasa maakohtu otsuse tühistamist, 14 2-19-3212 vaid ka selles osas saab ringkonnakohus maakohtu rikkumise kõrvaldada ja maakohtu otsuse põhjendusi muuta ning täiendada. Muus osas vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Ringkonnakohus esitab järgnevalt muudetud põhjendused ja ühtlasi vastab kaebustes toodud väidetele.

62.Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2014. aastast on poolte suulise lepingu alusel kostja opereerinud hagejale kuuluvaid Yo! iseteeninduslikke kohvikuid kostjale kuuluvates Apollo kinodes ning poolte vahel on 29.08.2017 sõlmitud kirjalik koostööleping nr 170829 CI/AK 5 aastaks tähtajaga 29.08.2022. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 11.04.2018 paigaldati Apollo kinodesse Mustamäe Keskuses, Solarise Keskuses ja Tartus Lõunakeskuses Yo! kohvikute asemele Ice Café kohvikud. Lisaks paigaldas kostja 2019. aastal Ice Café kohvikud Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodesse. Yo! kaubamärgiga kohvikuid nendesse kinodesse ei paigaldatud.

63.Lepingu punktis 3.9 on sätestatud, et Apollo on kohustatud mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma Kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Kõigepealt vastab ringkonnakohus kostja väidetele seoses nimetatud lepingu punkti tühisusega.

63.1. Alustuseks märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti lähtunud asja lahendamisel sellest, et poolte vaheline leping on kvalifitseeritav frantsiisilepinguna. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas asjas tehtud 30.06.2021 otsuses seisukohale, et leping vastab olulises osas frantsiisilepingu kui segatüüpi lepingu tunnustele, millele VÕS § 1 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada frantsiisilepingule seaduses sätestatut (otsuse p 34). VÕS § 375 kohaselt kohustub selle lepinguga üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtjale) õiguse kasutada tema majandus- ja kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, mh õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.

TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaal- ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Lisaks eeltoodud juhisele õigusnormi kohaldamise kohta, andis ringkonnakohus 30.06.2021 otsuses maakohtule juhise ka selle kohta, kuidas tuleb käesolevas asjas kohaldada KonkS §-i 4, Eesti grupierandi määruse aluseks olevat Euroopa Komisjoni grupierandi 20.04.2010 määrust nr 330/2010 ja selle kohaldamiseks välja antud Euroopa Komisjoni teatist suunistest vertikaalsete piirangute kohta. Ringkonnakohus leidis, et juhul, kui eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele (mh frantsiisivõtjale endale), jääb kokkulepe lepingu punktis 3.9 KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja tühisuse küsimust vastuolu tõttu KonkS §-ga 8 ei teki. Kui siiski lepingu punkt 3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalasse, saab frantsiisilepingule kohalduda Eesti grupierandi määrus, kui täidetud on selle § 2 lõigetest 1 ja 3 tulenevad tingimused (otsuse punktid 35 ja 36).

63.2. Seega tuli eelnevast tulenevalt maakohtul võtta kõigepealt seisukoht selle kohta, kas lepingu eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele (mh frantsiisivõtjale endale). Maakohus leidis, et KonkS § 4 ei kohaldu antud juhul, kuna lepingu eesmärgiks oli säilitada hageja kui frantsiisiandja frantsiisivõrgu üldist identiteeti, tema mainet, oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele. Lepingu punktide 2.12.4 kohaselt peab kostja kasutama kaubamärki Yo!, kujunduslike elemente, hageja oskusteavet, tootmisjuhiseid, retsepte lihtlitsentside alusel ning nende kasutamine väljaspool on lubatud üksnes kooskõlastatult ning lepingu lõppemisel tuleb seonduv tagastada. Lepingu p-s 3 on toodud kostja kohustused, mida ta peab tegema: tootma külmutatutud jogurtit ja ette valmistama 15 2-19-3212 lisandeid vastavalt hageja koolitusprogrammidele ning rangelt ja täpselt kinni pidama retseptidest, tellima tooraine ja muud materjalid soovitatud hankijatelt, kasutama kokkulepitud väljapanekureegleid, kasutama kooskõlastatud toorainet, hooldama jogurtimasinaid, tegema turunduskampaaniaid ja reklaami kokkulepitud turundusplaani kohaselt, mitte tegema koostööd konkurentidega (I kd tl 5-6). Nimetatud lepingu punktidest ja maakohtu poolt viidatud poolte seaduslike esindajate seletustest järeldas maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et pooled pidasid lepinguga silmas vajadust säilitada hageja Yo! kaubamärgi üldist identiteeti, mainet ja oskusteavet. Euroopa Kohus leidis lahendis asjas nr C-161/84 Pronuptia, et sätted, mis on tingimata vajalikud tagamaks, et frantsiisiandja antud oskusteave ja abi ei tooks kasu konkurentidele, või millega kehtestatakse kontroll, mis on tingimata vajalik ühtse nime või sümboli abil identifitseeritava võrgu identiteedi ja maine säilitamiseks, ei kujuta endast konkurentsipiiranguid EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 1 tähenduses (EK otsus asjas nr C161/84, p 27).

63.3. Kostja väitel on asjas nr C-161/84 Pronuptia viidatud erandi eesmärk kaitsta Yo! kohviku kontseptsiooni terviklikkust, mitte aga seda, mida Yo! kohvikuga samal pinnal võib müüa.

Vastasel juhul peaks kostja arvates olema välistatud see, et hageja Yo! kohvikutega samas kaubanduskeskuses müüakse teisi külmutatud jogurti tooteid. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et tegemist on frantsiisisuhtega. Frantsiisivõtja (kostja) poolt analoogtooteid müüva kohviku avamine samal kinopinnal ei hoia hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet ning toob kasu frantsiisivõtjale endale. Kostja hinnangul on viidatud erand asjakohane Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste punkti 190b kohaselt siis, kui vaidlusalune säte on seotud ostetavate kaupade või teenustega ja sättes toodud piirangut on vaja selleks, et hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti või mainet. Ehk täidetud peab olema kaks tingimust kumulatiivselt. Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punkt 190b kohaselt jääb frantsiisivõtjale seoses ostetavate kaupade või teenustega pandud kohustus mitte konkureerida artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui seda kohustust on vaja selleks, et hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist ostetavate kaupadega vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punkt 190b mõttes. Lepingu punkti 3.9 tuleb hinnata koostoimes teiste lepingu punktidega. Lepingu punktide 3.2 ja 3.3. kohaselt peab kostja tootma kohvikute klientidele Yo! külmutatud jogurtit ja ette valmistama lisandeid vastavalt hageja poolt etteantud retseptidele ning tellima tooraine ja muud materjalid hageja poolt soovitatud hankijatelt (I kd tl 5-6). Euroopa Kohus liigitas lahendis asjas nr C-161/84 frantsiisid põhimõtteliselt kolmeks: teenuste, tootmis- ja turustusfrantsiisid (p 13). Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas tehtud otsuses, et käesoleval juhul on tegemist tootmisfrantsiisiga (p 34).

Lähtudes Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punktis 191 toodud frantsiisimise näitest ja Euroopa Kohtu lahendist asjas nr C-161/84 saab tootmisfrantsiisi pidada samuti hõlmatuks vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punktis 190b toodud määratlusega.

Seega saab poolte kokkulepet lepingu punktis 3.9 pidada vajalikuks, et hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet, ning need jäävad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja.

63.4. Kostja väitel on hageja soovinud reserveerida endale kogu kinoala ja ühelgi konkurendil ei ole seal võimalik oma tooteid müüa. Seega toob kostja arvates kokkulepe punktis 3.9 kaasa turujagamise, mis on lubamatu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et frantsiisivõrgu maine hoidmine ei ole seotud üksnes toodete pakkumisega, vaid ka pakkumise asukohaga.

Eksklusiivsuskokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt võib frantsiisiandja toodet müüa vaid kindlal territooriumil, on Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 kohaselt lubatud (punktid 190 ja 191). Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et tüüpiliselt annab frantsiis frantsiisivõtjale õiguse tegutseda mingil kindlal territooriumil kas ühe (single-unit 16 2-19-3212 franchise) või mitme (multi-unit franchise) tegevuskoha kaudu (VÕS II komm, § 375, p 3.2.1.b). Ringkonnakohtu hinnangul on seega lepingu punktis 3.9 sätestatud kinoalal tegutsemise keeld hõlmatud frantsiisilepingu lubatud eesmärgiga – hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti, mainet ja oskusteavet.

63.5. Kuna antud juhul lepingu punktis 3.9 sätestatud piirangud ei jää KonkS § 4 kohaldamisalasse, ei kohaldu Vabariigi Valitsuse 27 mai 2010 a määrus nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand).“ Grupierandi määruse § 2 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt kohaldub grupierand tingimusel, et tarnija turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust, kus ta vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu müüb, ja ostja turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust, kus ta vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ostab ning et sätted intellektuaalomandi õiguste ostjale loovutamise või ostja poolt kasutamise kohta on otseselt seotud kaupade kasutamise, müümise või edasimüümisega ostja või tema klientide poolt ja nimetatud sätted ei ole selle kokkuleppe esmane eesmärk. Seega, kuna KonkS § 4 praegusel juhul ei kohaldu, ei ole vajalik käesolevas asjas hinnata, mis on antud juhul asjaomane turg. Seetõttu ei olnud ka maakohtul vajalik seda hinnata ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest seda käsitleva osa välja (punktid 61-66).

63.6. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks eeltoodust tulenevalt vastata kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et lepingu punktis 3.9 sisalduva kokkuleppe vastavust KonkS § 4 nõuetele tuleb hinnata kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning selle kohta, et grupierandi määruse kohaldamine on välistatud konkureerivate ettevõtete vahel. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ka kostja seisukohta, et Euroopa Liidu õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks oleks vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

64.Maakohus leidis, et külmutatud jogurti analoogtooteks saab pidada ka lahtist jäätist ja lepingu p 3.9 piiras ka selliste analoogtoodete müüki. Maakohtu hinnangul on külmutatud jogurti puhul tegemist jäätisega asendatava tootega. Kostja leiab, et VÕS § 29 tõlgenduspõhimõtteid järgides oleks kohus pidanud tuvastama, et pooled on leppinud kokku üksnes teiste kaubamärkide külmutatud jogurti müümise piiramises. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Maakohus hindas, kas tarbija seisukohalt on tegemist asendatava tootega KonkS § 3 lg 1 tähenduses, kuid maakohus oleks pidanud hindama, milles pooled kokku leppisid ja millise tähenduse pooled lepingu punktis 3.9 kasutatud sõnale „analoogtooted“ andsid. Selleks oleks maakohus pidanud lepingut tõlgendama.

64.1. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt nt RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-112-15, p 15).

64.2. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tõendama, et poolte ühine tahe oli lepingut sõlmides selline, et Yo! külmutatud jogurti analoogtoodete all peeti silmas ka lahtist jäätist. Hageja 17 2-19-3212 seaduslik esindaja TH on vande all andnud ütlusi selle kohta, et masinajäätis on analoogtoode ja seda ei tohi kokkuleppe alusel teised müüa (I kd tl 255p – 257). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes ühe poole seadusliku esindaja arusaamaga lepingu punkti 3.9 sisust ja see ei tõenda, et poolte ühine tahe oleks olnud selline, et kostja kohustub mitte müüma lahtist jäätist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita sellist ühist tahet ka ükski teine tõend.

64.3. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik lähtudes mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) ning lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6) järeldada, et poolte tahe lepingu punktis 3.9 müügikeelu sätestamisel oli keelata kostjal üksnes teiste külmutatud jogurti kaubamärkide müümine. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistliku isiku positsioonist võimalik järeldada, et märkides lepingu punkti 3.9 „Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid“, on peetud silmas üksnes Yo! kaubamärgiga konkureerivaid külmutatud jogurti tooteid. Kui pooled oleks soovinud välistada ka sarnaste külmutatud toodete (sealhulgas lahtise jäätise) müügi keelu, poleks olnud vajalik märkida punkti 3.9 otseselt viidet Yo! kaubamärgile. Seejuures oli lepingu eesmärk Yo! kaubamärgi kontseptsiooni hoidmine, mis nähtub lepingu punktist 1.1 (I kd tl 56). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja Arvi Vaaderpass, et hageja eesmärk oli müüa seda brändi (ringkonnakohtu 12.04.2024 istungi protokolli ajamärk 01:21:07). Lisaks oli hageja seadusliku esindaja kinnitusel üks osa kontseptsioonist iseteeninduslik kohvik ja hageja ei soovinud, et keegi seda kopeeriks (ringkonnakohtu 12.04.2024 istungi protokolli ajamärk 01:16:58). Seega saab hageja selgitustest lepingu eesmärgi kohta ja lepingus endas sätestatust järeldada, et hageja eesmärk lepingu punktis 3.9 oli vältida, et kostja ei müüks teiste kaubamärkide külmutatud jogurti tooteid iseteenindusliku kohvikuna kinoalal.

64.4. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt RKTKo 15.05.2013, 3-2-1-51-13, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul toetavad ka lepingu sõlmimise asjaolud eeltoodud järeldust selle kohta, et pooled soovisid välistada kostja poolt üksnes külmutatud jogurti teiste kaubamärkide müügi kinoalal. Kostja seaduslik esindaja MKD saatis hageja seaduslikule esindajale THle 27.01.2016 e-kirja, milles kirjutab, et „Meie eesmärk oli järgmine: Mitte tegema, lepingu kehtivuse ajal, koostööd YO kaubamärgi otseste konkurentidega, st. mitte müüma Kinode teistes kohvikutes külmutatud jogurtit. Seda ma võin lubada ja selle võime ka allkirjastada.“ (I kd tl 94). Sellele kirjale vastas hageja seaduslik esindaja TH 15.02.2016, et „Olen nõus, et Sinu pakutud lause sõnastab koostöö üldise olemuse piisavalt selgelt.“ (I kd tl 94). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pärast seda kirjavahetust oleks toimunud poolte vahel lepingu punkti 3.9 sõnastuse osas mingit täiendavat arutelu (I kd tl 95-96). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et enne lepingu allkirjastamist (s.o enne 29.08.2017) saatis hageja seaduslik esindaja TH kostja seaduslikule esindajale RSle koostöölepingu projekti, milles oli lepingu p 3.9 sõnastatud selliselt, nagu kehtivas lepingus on: „Mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid.“ (I kd tl 145p – 146). Järgnevas kirjavahetuses pooled selle punkti sõnastuse üle ei arutanud, vaid selgitati üksnes masinate hooldusega seotud tingimusi ja tehti selles osas lepingu projekti täiendusi (I kd tl 147-149). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt poolte vahel 2017. a juulis-augustis toimunud kirjavahetusele antud tõlgendusega, et kuna lepingu punkti 3.9 üle arutelu ei toimunud, siis järelikult olid pooled ühel meelel, et lepingu punkt 3.9 kohaselt oli kostjal keelatud müüa ka külmutatud jogurti analoogtooteid (näiteks lahtist jäätist).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et pooled arutasid lepingu punkti 3.9 sõnastust varasemalt ja soovisid seda sõnastada selliselt, et keelatud on üksnes külmutatud jogurti müük teistes kohvikutes. Sellest, et lepingu punkti 3.9 toodi hiljem sisse sõna „analoogtooted“ ei anna 18 2-19-3212 alust järelduseks, et poolte eesmärk oleks võrreldes 2016. a algusega muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et pärast 2016. a kirjavahetust oleks pooled soovinud lepingu punkti 3.9 eesmärki muuta.

64.5. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et lahtine jäätis ja külmutatud jogurt on asendavad tooted üksnes sellepärast, et mõlemad on külmutatud maiustused. Nende kahe toote sarnasus põhineb üksnes algmaterjalil – mõlema algmaterjal on piim. Üksnes ühesuguse algmaterjali pinnalt ja sellest, et tegemist on külmutatud ja magusa tootega ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et ühe tootega saaks teist asendada ehk et tegemist oleks analoogtootega – et lahtist jäätist asendaks külmutatud jogurt või vastupidi. Analoogselt ei saaks tavalist piima pidada analoogtooteks jogurtile.

64.6. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et sellisest kostja käitumisest, et kostja müüs nii enne kui pärast lepingu sõlmimist kinodes jäätist, tuleb lepingu punkti 3.9 tõlgendada selliselt, et hageja ei pidanud jäätise müüki lepingu rikkumiseks. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest tegi kostja kampaaniaid jäätisekokteilide ja pulgajäätise müügiks (II kd tl 156-165).

Hageja ei ole väitnud, et selline tegevus rikuks lepingut, vaid hageja hinnangul rikkus lepingut kostja poolt lahtise jäätise ja külmutatud jogurti müük teises kohvikus (Ice Café).

64.7. Seega eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul pooled lepingu punktis 3.9 piiranud üksnes külmutatud jogurti müüki selliselt, et kostjal on keelatud kinoalal müüa teiste kaubamärkide külmutatud jogurti tooteid iseteenindusliku kohvikuna.

65.Maakohus leidis tuginedes kostja esindaja MKD seletustele ja lepingu punktile 1.3, et üksnes poolte kokkuleppel sai avada uutes kinodes kohvikuid. Selliseid kokkuleppeid ei ole, mistõttu maakohtu hinnangul ei ole nendes kinodes kostja poolt Ice Café kohvikute avamine lepingu rikkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu p 1.3 nägi ette uute kohvikute avamiseks kokkuleppe sõlmimise vajaduse ja nõustub, et selliseid kokkuleppeid Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinode osas sõlmitud ei ole, kuid ei nõustu maakohtuga, et kostja ei rikkunud nendes kinodes Ice Café kohvikute avamisega lepingu punkti 3.9.

65.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingu punkti 1.3 tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega (VÕS § 29 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda aga ka koos teiste lepingutingimustega (punktid 1.1 ja 1.2) teha punkti 1.3 osas järeldust selle kohta, et uute kohvikute avamiseks ei olnud poolte eelnevat kokkulepet vaja. Lepingu p 1.1. kohaselt on lepingu objektiks Yo! iseteeninduslike kohvikute opereerimine kostja poolt tema olemasolevates ja edaspidi avatavates kinodes hagejale kuuluva kaubamärgi „Yo!“ alt, Yo kontseptsiooni alusel, kahepoolse eksklusiivsuse põhimõttel. Lepingu p 1.2 kohaselt on lepingu sõlmimise ajal kohvikud avatud ja töötavad Solarise Keskuse, Mustamäe Keskuse ja Lõunakeskuse kinodes. Lepingu p 1.3 kohaselt: „Poolte kokkuleppel avatavate uute Kohvikute kohta eraldi lepinguid ei sõlmita.“ (I kd tl 5-6). Ringkonnakohtu hinnangul leppisid pooled kokku, et Yo! iseteeninduslikud kohvikud võidakse avada ka uutes kinodes, kuid see sai siiski toimuda poolte eelneval kokkuleppel. Sellele viitab otseselt punkti 1.3 sõnastus. Maakohus hindas õigesti seejuures ka lepingu projektide p-s 1.3 sõnastust ning MKD´i e-kirja ja seletusi ja jõudis põhjendatult järeldusele, et hageja kohvikute avamine uutes kinodes saab toimuda poolte kokkuleppel. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei nähtu lepingust endast, et sõnale „kokkuleppel“ oleks pooled andnud mingi muu tähenduse kui üldlevinud tähenduse.

65.2. Ringkonnakohus nõustub hageja käsitlusega, et lepingu punktides 1.1, 3.9 ja 4.6 on pooled kokku leppinud kahepoolse eksklusiivsuse põhimõttes. Maakohus on jätnud hindamata, et lepingu olemuse ja eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, mis sisuliselt lubaks kostjal ära 19 2-19-3212 kasutada hageja intellektuaalse vara ja oskusteabe ning rakendada seda Apollo teistes kinodes.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt hagejaga, et frantsiisileping sõlmitigi eesmärgiga kaitsta hagejat olukorra eest, kus tema välja töötatud ärimudelit ja oskusteavet ei kuritarvitataks, luues sama kontseptsiooniga identsed Ice Café kohvikud ja hakates hagejaga konkureerima Apollo kinodes. Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohaldatakse Yo! kontseptsiooni ja kahepoolset eksklusiivsust ka edaspidi avatavates kinodes (lepingu punktis 1.1. märgitud koondnimetusega „Kino“ või „Kinod“). Punktis 3.9 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub Kinodes mitte müüma Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Seega on pooled lepingu punktis 3.9 pidanud silmas keeldu müüa teiste kaubamärkide külmutatud jogurti tooteid iseteenindusliku kohvikuna ka nendes kinodes, milles kohvikuid polnud veel lepingu sõlmimise ajal avatud.

65.3. Vaidlust ei ole selles, et kostja avas 2019. aastal Ice Café kohvikud Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodes ning Yo! kaubamärgiga kohvikuid nendesse kinodesse ei paigaldatud. Seega eeltoodust tulenevalt ei omanud asjaolu, et Yo! kaubamärgiga kohvikute avamiseks vastavalt lepingu punktile 1.3 kokkulepet ei olnud, kostja rikkumise seisukohalt tähtsust. Kostja ei tohtinud lepingu p 3.9 kohaselt Yo! külmutatud jogurtiga konkureerivat kohvikut ka uutesse kinodesse paigaldada.

65.4. Hageja on märkinud apellatsioonkaebuses, et kostja ei andnud hagejale võimalust avada Yo! kohvikuid uutes kinodes. Kostja märgib, et hageja ei ole maakohtus kostjale sellist rikkumist ette heitnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist hageja etteheitega kostjale kui kostja rikkumisele, vaid hageja on viidanud sellele, et pooled ei saanud kokkulepet sõlmida olukorras, kus kostja selleks võimalust ei andnud. Hageja viitas seejuures ka tõenditele, mille kohaselt hageja seaduslik esindaja uuris 2019. a alguses kostjalt võimalusi Yo! kohvikute avamiseks Ülemiste ja Eedeni Keskustes, kuid päringutele kostja ei vastanud (I kd tl 143-144).

Sellele, et kostja ei võimaldanud hagejal uutes kinodes kohvikuid avada, on hageja tuginenud maakohtus enda 31.08.2020 menetlusdokumendi punktis 2.7. Seega ei ole tegemist uue väitega hageja poolt.

66.VÕS § 128 lg 4 teise lause järgi võib saamata jäänud tulu seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo 21.06.2011, 3-2-1-55-11, p 12). Kostja hinnangul ei kuulu hageja nõutud saamata jäänud tulu Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinode osas hüvitamisele, kuivõrd hageja ei ole teinud mistahes ettevalmistusi ja seega ei oleks ta nendes kinodes ka mingit kasu tõenäoliselt saanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud võimalus Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinodes tulu saada.

66.1. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse, mille kohaselt hageja seaduslik esindaja TH saatis 25.01.2019 kostjale päringu, milles soovib teada saada, millal toimub Ülemiste Keskuse laienduse avamine, eesmärgiga avada seal Yo! kohvik (I kd tl 143-144). Sellele kirjale ning korduvatele 11.04.2019 ja 18.04.2019 päringutele hageja vastuseid ei saanud (I kd tl 143).

Samuti palus hageja 11.04.2019 kostjal selgitada Tartus Eedeni Keskuses toimuvat, kuna seal on avatud Yo! kohviku asemel Ice Cafè kohvik (I kd tl 143). Hageja hinnangul ei pidanud ta tegema mingeid ettevalmistusi Yo! kohvikute avamiseks, kuna lepingu objektiks oli ka Yo! kaubamärgiga iseteeninduslike kohvikute avamine uutes kinodes ning hageja on kostjale avaldanud soovi kohvikute avamiseks. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ülaltoodud kirjavahetusest nähtub hageja vastav soov üksnes Ülemiste Keskuse osas. Eedeni Keskuse osas 20 2-19-3212 palus hageja üksnes selgitada olukorda ja Pärnu Keskuse osas pole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja soov avada seal Yo! kohvikut. Eelnev aga ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et hageja oleks lepingu kohaselt pidanud täiendavat soovi kostjale Yo! kohvikute avamiseks avaldama. Vastav hageja soov Yo! kohvikute avamiseks edaspidi avatavates kinodes nähtus lepingust, punktidest 1.1-1.3 (I kd tl 5-6). Samuti nõustub ringkonnakohus hagejaga, et hageja ei pidanud asuma hankima seadmeid ega tegema mingeid kulutusi selleks, et tõendada enda valmidust tulu saamiseks avatavates kinodes. Hageja ei pidanud enda kavatsuse avaldamiseks mingeid täiendavaid tahteavaldusi tegema. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kavatsus tulu saamiseks ja seega VÕS § 128 lg 4 eelduseks olev asjaolu, on hageja poolt Ülemiste Keskuse, Eedeni Keskuse ja Pärnu Keskuse osas tõendatud.

66.2. Samas näeb VÕS § 128 lg 4 ette eeldusena ka tingimuse, et tulu saamine peab olema tõenäoline, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda käesoleva ajas esitatud tõendid teha järeldust selle kohta, et hageja poolt tulu saamine Ülemiste Keskuse, Eedeni Keskuse ja Pärnu Keskuse kinodes oli piisavalt tõenäoline. Kostja märkis ringkonnakohtu istungil, et ühe põhimõttena oli lepingus sätestatud, et kui pooltel oli soovi paigaldada teistesse kinodesse kohvikuid, siis tuli selleks sõlmida eraldi kokkulepe, kuid seda ei olnud (ringkonnakohtu 12.04.2024 istungi protokolli ajamärk 00:55:12). Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, nõustudes maakohtuga, et pooled leppisid kokku, et Yo! iseteeninduslikud kohvikud võidakse avada ka uutes kinodes, kuid see sai siiski toimuda poolte eelneval kokkuleppel. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et pooled oleksid sõlminud eraldi kokkuleppe uutes kinodes kohvikute avamise kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellest, et Apollo Kino Solarise teenindusjuht tellis kastmeid, ei võimalda järeldada poolte kokkuleppe olemasolu Yo! kohviku paigaldamiseks (I kd tl 159). Kuna pooltel ei olnud kokkulepet uutes kinodes Yo! kohvikute avamise kohta, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja poolt tulu saamine uutes kinodes oleks olnud piisavalt tõenäoline.

67.Eelnevast tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena õigesti leidnud, et kostja on rikkunud lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust ning hagejal on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol Mustamäe Keskuse, Solarise Keskuse ja Tartu Lõunakeskuse osas. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et lepingu punktis 3.9 sätestatud keeld hõlmas üksnes teiste kaubamärkide külmutatud jogurti müügi keeldu teistes kinoalal asuvates iseteeninduslikes kohvikutes, on hageja saamata jäänud tuluks üksnes selle keelu rikkumisega põhjuslikus seoses olev saamata jäänud tulu.

68.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti lähtunud hageja kahju suuruse hindamisel kostja poolt esitatud asjatundja arvamusest.

68.1. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hagejaga, et maakohus on lähtunud tõenditest, mida pole kohtule esitatud. Hageja hinnangul ei ole kostja asjatundja arvamuse aluseks olevaid andmeid kohtule esitatud ja hageja pole saanud neid uurida. Kostja esitas maakohtule asjatundja (riiklikult tunnustatud eksperdi LRi) arvamuse (II kd tl 222-237). Selle arvamuse lisaks on kõik andmed, millest asjatundja oma arvamuse andmisel lähtus, sealhulgas Yo! ja Ice Cafè kohvikute müügitulude kohta Solarise Keskuse, Mustamäe Keskuse ja Tartu Lõunakeskuse osas alates 2017. a jaanuarist kuni 2022. a augustini (II kd tl 233-234). Hagejal oli võimalus asjatundja arvamusega ja selle aluseks olevate andmetega tutvuda.

68.2. Asjakohane ei ole hageja etteheide, et kostja asjatundja on jätnud arvesse võtmata lahtise jäätise müügiandmed. Sellekohane etteheide olnuks asjakohane juhul, kui lepingu punktis 3.9 21 2-19-3212 sätestatud müügikeeld oleks hõlmanud ka viidatud jäätise tooteid. Antud juhul see nii ei olnud ja ringkonnakohtu hinnangul võttis kostja asjatundja õigesti lähtealuseks üksnes külmutatud jogurti müügiandmed.

68.3. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis hageja taotluse kostjalt tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja palus maakohtus kohustada kostjat esitama Ice Café müügitulu Apollo Kinodes, mis hõlmaks ka lahtise jäätise müüki. Hageja arvates olnuks olukorras, kus kohus leidis, et arvestada tuleb kostja tulu, maakohus pidanud hageja taotluse rahuldama ja nõudma välja kogutulu. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja arusaam ekslik. Esiteks lähtus maakohus kostja asjatundja arvamusest, mille aluseks oli üksnes külmutatud jogurti müügitulu Yo! ja Ice Café kohvikute osas. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et hageja saamata jäänud tulu kolme kino osas on 66 092,42 eurot.

Seega ei asunud maakohus seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu aluseks saaks olla kogu Ice Café kohvikute müügitulu, mis hõlmaks ka lahtise jäätise müüki, vaid üksnes müügitulu külmutatud jogurti osas. Teiseks leidis maakohus õigesti, et taotluse rahuldamata jätmise aluseks on asjaolu, et hageja on juba esitanud tõendi selle kohta, mis hageja arvates on saamata jäänud tulu. Sellises olukorras puudus maakohtul vajadus koguda veel täiendavaid tõendeid.

Maakohus pakkus 21.02.2023 istungil kuulata eksperdid üle, kuid hageja seda ei soovinud.

Lisaks oleks hageja saanud esitada taotluse täiendava kohtuliku ekspertiisi tegemiseks, mis hõlmaks kogu müügitulu. Seda hageja ei teinud. Hageja on jäänud järjekindlalt sellele positsioonile, et õige metoodika saamata jäänud tulu leidmiseks on prognoositud käive, mistõttu kostjalt andmete saamine tegeliku kogu müügitulu kohta hageja positsiooniga ei haaku.

68.4. Hageja viitab õigesti Riigikohtu lahendile asjas nr 2-14-6942, milles on Riigikohus märkinud, et saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb kaubamärgiõiguse rikkumise korral eelkõige tõenäosusel ja enamasti ei olegi võimalik täpselt hinnata, millist kasu oleks isik saanud, kui tema kaubamärgiõigust poleks rikutud (RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942, p 13.2). Hageja leiab, et sellest tulenevalt on õigem lähtuda prognoositud kasust. Samas jätab hageja tähelepanuta selles otsuses Riigikohtu poolt märgitu, et selline saamata jäänud tulu suuruse hindamine on põhjendatud siis, kui saamata jäänud tulu suurust pole võimalik muul viisil välja selgitada. Antud juhul pole alust kohaldada VÕS § 127 lõiget 6, kuna tegemist on olukorraga, kus leping on lõppenud ja kostja on esitanud andmed kogu lepingu perioodil tegeliku Ice Café müügitulu kohta külmutatud jogurti osas. Seega on saamata jäänud tulu võimalik välja arvutada ilma, et selleks peaks lähtuma prognoositud käibest ja kasust.

68.5. Asjatundja asus seisukohale, et kõige täpsema hageja saamata jäänud tulu suuruse saab leida kasutades selleks Ice Café tegelikke müüginumbreid, mis võtavad arvesse kino külastatavust. Asjatundja leidis, et kuivõrd Ice Café ühikuline müügihind oli mõnevõrra madalam kui Yo! külmutatud jogurti puhul, tuleks Ice Café külmatutud jogurti müügi kogused (tk) läbi korrutada Yo! külmutatud jogurti ühikuliste müügihindadega – seeläbi saab leida summa (eurodes) palju oleks Yo! sama koguse külmutatud jogurti müügi puhul teeninud müügitulu. Yo! külmutatud jogurti müügikäive perioodil 2017 – 2022. aastal ei oleks saanud olla suurem, kui tegelik kogu külmutatud jogurti müügi kogus samal perioodil (ehk Yo! + Ice Café kaubamärgi müügid kokku) (II kd tl 222-237). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud asjatundja arvamusest selgub üheselt, mis mõjutab hageja saamata jäänud tulu suurust ning hageja asjatundja arvamuses toodud arvestus ei võta arvesse külmutatud jogurti konkreetseid andmeid. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et kostja asjatundja arvamus on kaalukam tõend tuvastamaks hageja saamata jäänud tulu suurust.

22 2-19-3212 68.6. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ka koosmõjus teiste tõenditega pidanuks maakohus asuma seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu on suurem kui kostja asjatundja arvamuses märgitud summa. Kostja seadusliku esindaja RSi 13.03.2018 e-kirjast, milles kostja esindaja kirjutab, et 6 kuu prognoositud käive on 100 000 eurot ning sellest, et hageja teenis enne lepingu rikkumist kolmes kinos kasu keskmiselt 6219 eurot kuus (mis teeb aastas kokku ca 75 000 eurot), ei saa järeldada, et tegelikult oleks Yo! kohvikute müügitulu olnud järgnevatel aastatel samasugune või isegi suurem. Hageja prognoositud käibe ja tulu meetod oleks asjakohane olukorras, kus poleks võimalik esitada tõendeid tegeliku müügitulu kohta. Kostja asjatundja arvamus võtab arvesse tegelikku müügitulu, mis omakorda võtab arvesse kinode külastatavuse langust seoses Covid-19 piirangutega ja piirangute järgse ajaga.

69.Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama VÕS §-i 139 ja §-i 140. Hageja oleks saanud kahju vältimiseks teha asendustehinguid. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja poleks saanud asendustehinguid teha – avada teistes kohtades Yo! kohvikuid, kuna lepingu p 4.6 keelas sellise tegevuse. Lepingu p 4.6 kohaselt kohustus hageja mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd teiste kinodega Eesti Vabariigi territooriumil, st mitte paigaldama neisse Yo! iseteeninduslikke kohvikuid (I kd tl 5-6). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejalt mõistlikult oodata, et ta oleks pidanud kahju vähendamiseks avama Yo! kohvikud mujal ka selle tõttu, et nende avamisega kaasnenuks hagejale kulu. Lisaks tuleb arvesse võtta, et hageja tegi mõistlikult temalt oodatava

–jättis olemasolevad Yo! kohvikud avatuks, vähendades sellega hagejale saamata jäänud tulu.

70.Samuti leidis kohus kostja hinnangul ebaõigesti, et kuna hageja kohvikute masinad olid korrast ära üksnes üksikutel päevadel, ei anna see alust vähendada kahjuhüvitist. Kostja väitel olid masinad pidevalt rivist väljas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud kirjavahetus tõendab üksnes üksikutel päevadel 2018. aastal rikkeid hageja seadmetes (I kd tl 71-77). Tegemist ei ole asjaoluga, mis mõjutaks saamata jäänud tulu suurust. Seejuures ei ole kostja esile toonud, kui suures ulatuses tulnuks seetõttu kahjusummat vähendada.

71.Asjakohatu on ringkonnakohtu hinnangul kostja väide, et kahjuhüvitist tulnuks vähendada ka seetõttu, et kostja on hagejale teinud korduvalt kompromissipakkumisi. Kompromissist keeldumine ei ole ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 140 alusel kahjuhüvitise piiramise aluseks.

72.Seega on kokkuvõtteks maakohus õigesti rahuldanud hageja nõude osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hageja saamata jäänud tulu Solarise Keskuse, Tartu Lõunakeskuse, Mustamäe Keskuse kinodes summas 66 092,42 eurot ning sellelt arvestatud viivise.

73.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude summas 712 928 eurot, mille juurde jäi hageja ka 13.08.2019 esitatud hagi täiendustes. Samuti palus hageja apellatsioonkaebuses rahuldada hagi hagiavalduse 13.08.2019 täienduses märgitud ulatuses, märkides samas, et tõendatud on saamata jäänud tulu summas 355 892 eurot. Asjaolu, et hagejale ei olnud hagi esitamise ajal 2019. aastal ettenähtav, et 2020–2021 kehtestatakse koroonapiirangud, mis mõjutavad saamata jäänud tulu arvestust, ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et kohus peaks seda menetluskulude jaotamisel arvesse võtma. Kostja ei pea kandma riski menetluskulude jaotamisel olukorras, kus hageja on otsustanud jääda hagiavalduses märgitud suurema summa nõude juurde, mis hiljem osutub osaliselt põhjendamatuks. See, millise nõudega hageja kohtusse tuleb, on hageja risk. Hageja esitatud nõudest rahuldas 23 2-19-3212 maakohus ca 10% ja maakohus kohaldas õigesti TsMS § 163 lõiget 1 jättes lepinguliste esindajate kulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.

74.Kuna apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg 24

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.