Obsah (10)

§ 489§ 367§ 326§ 322§ 172§ 138§ 144§ 218§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. septembril 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-114752 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Toome pst 1 korteriühistu avald

§ 489

lg 1 alusel välja Kohtla-Järve linn, Toome pst 1 korteriühistu kasuks 5257 (viis tuhat kakssada viiskümmend seitse) eurot 24 senti (millest põhinõue 3362,78 eurot, kõrvalnõuded 1690,18 eurot, riigilõiv 184,28 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) Pärnu Maakohtu 28.05.2024.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku V. P. suhtes üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. 2. Kohtla-Järve linn, Toome pst 1 korteriühistu esitas 02.06.2024.a. Viru Maakohtule avalduse V. P.i vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on V. P.le ja I. P. ühisomandis korter asukohaga xxx, Kohtla-Järve (reg osa nr xxx) alates 16.12.2009.a.. V. P. ja I. P. on korteriomanikena Toome pst 1 korteriühistu liikmed. Toome pst 1 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub hooldustasu, trepikodade ja territooriumi koristus, küte. Maja hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast ning korteriühistu üldkoosoleku otsusest. Küte on seotud teenuse tarbimisega. Arvestamise aluseks on korteri üldpind ja kehtiv teenuste tariif. Osutatud teenuste (hooldus- ja kommunaalteenuste) eest on korteri ühisomanikud ajavahemikul 01.01.2019 – 01.03.2024 jätnud korteriühistule tasumata 3362.78 eurot. Korteriühistu palub V. P.lt välja mõista: võlg 3362,78 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 1512,31 eurot; 2 viivis

§ 367

alusel alates 29.05.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 309,28 eurot (millest 184,28 eurot riigilõiv ja 125 eurot avalduse koostamise kulu) ning viivis menetluskuludelt.

1. Kohus saatis V. P.le avalduse koos lisadega aadressil xxx ja xxx . Materjalid jäeti kostja postkasti 27.08.2024.a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik ei esitanud kohtule kirjalikku vastust ega vastuväiteid avaldusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab avalduse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

1. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et V. P. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on V. P. ja I. P. xxx (registriosa nr xxx) ühisomanikud, seega on V. P. Toome pst 1 korteriühistu liige (Toome pst 1 põhikirja p 2.1).
2. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
3. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 71-72), tõendi võlgnevuse kujunemise kohta (dtl 56-68, 82-95, 97; tõenditelt nähtub võla arvestus kuude lõike iga kommunaalteenuse liigi kohta, sh ühiku hind, summa, tasumised/viivis/saldo), põhikirja (dtl 46-56), viivise arvestuse perioodi 01.04.2019-17.04.2024 eest (dtl 73); võla tõend seisuga 24.03.2024.a., põhivõlg 3362,78 eurot (dtl 69, 96), käsundusleping (dtl 75-76, 98) avalduse esitamiseks maakohtule. 3 Korteriühistu palub V. P.lt välja mõista: võlg 3362,78 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 1512,31 eurot (perioodi eest 01.04.2019-28.02.2024), viivis alates 29.05.2024.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulud palub avaldaja jätta V. P. kanda ja välja mõista avaldaja menetluskulude katteks kokku 309,28 eurot (sellest 184,28 riigilõiv ja 125 eurot avalduse koostamise kulu).
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Lisaks sissnõutavaks muutunud viivisele nõuab avaldaja viivist

§ 367alusel alates 01.03.2024.a.

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 9. V. P. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks tal kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Kohus toimetas avalduse koos lisadega puudutatud isikule kätte postkasti panekuga 27.08.2024.a. Vastavalt

§ 326

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda

§ 322

lõike 1 või § 323 kohaselt.

§ 326

lg 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. 10. Kohtla-Järve linn, Toome pst 1 korteriühistu esitas 17.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P. ja I. P. vastu võla solidaarses nõudes. I. P.lt mõistis Pärnu Maakohus 28.05.2024.a. määrusega (maksekäsuga)

§ 489

lg 1 alusel välja Kohtla-Järve linn, Toome pst 1 korteriühistu kasuks 5257 (viis tuhat kakssada viiskümmend seitse) eurot 24 senti (millest põhinõue 3362,78 eurot, kõrvalnõuded 1690,18 eurot, riigilõiv 184,28 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) V. P. suhtes anti nõue menetlemiseks üle Viru Maakohtule. 4 VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi

1. lõike järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Tulenevalt VÕS § 67 lg 1 kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Kohus selgitab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1) ja solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 169 lg 2). Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt

§ 172lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 184,28 eurot ja avalduse koostamise kulu 125 eurot, kokku 309,28 eurot. 12. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt

§ 138lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144lg 1).

Põhjendatud on taotlus tasutud riigilõivu hüvitamise osas. Põhjendamatu aga taotlus avalduse koostamise kulu 125 euro hüvitamise osas. Avaldajat ei esindanud menetluses

§ 218vastav lepinguline esindaja.

Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

§ 144

p 1 ja

§ 175

lg 1 järgi tuli hüvitada kohtuväliste kuludena muu hulgas ka menetlusosaliste nõustajate kulud. Nõustaja pädevus on sätestatud

§-s 228 (vt Riigikohtu 15.02.2012 kohtumääruse p 8 tsiviilasjas 3-2-1-16111). Pärast

1. jaanuari 2009 ei ole nõustaja kulud hüvitatavad. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 184,28 eurot.
2. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 6